KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS (0)

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

1. Ring kui päike ­ surnud peaga ~ põhja 2. Kalm kui 3. Seos kalmete ja elamutega suunas (keskpäevane päike paistab näkku) surnumaailma piir (ilmselt mitte) Trivia ­ Jõelähtme sarnane Taani alaga. Pikim mees 2 m (kalme välisringis väiksemas kirstus kahe koera luud ja jäneseluud). On leitud pintsette, habemenugasid, pronksnööpe, oimuehteid LAEVAKALMED ­ Sõrve (2) ja Vao (1) ­ sarnased kivikirstkalmetega, kuid kivid (suured) laevakujuliselt. Kalme sees kirstud (väikesed), kus põletusmatused. Leidub ka Oja- ja Kuramaal ­ kas tegu kolonistide haudadega? Keraamika viitab pigem kohalikule päritolule. LOHUKIVID ehk väikeselohulised kultuskivid ­ Eestis +1750. Need on levinud kivikirstkalmete läheduses, kuid pole täpses seoses. Teooria: a) rahvaloendus (surma või sünni puhul), b) varaste põllumeeste austusavaldus päikesepaistelisele päevale. Enamikul kividel 1-10 lohku, ainult Assaku Nõiakivil 400+. 3. RAUAAEG ­ 2

Ajalugu

19

doc

Arheoloogia - konspekt

See oli tõeline maapealne ehitus. Et näidata maakuuluvust, esivanemate seisust on nähtavad matused. Vahel on kaks luustikut ühes kirstus, jalad või koljud ära vahetatud. Kirstud on pealt kaetud peaplaatidega, kirstu võidi tetud tseremooniatel avada ja nende luid võidi välja võtta vaadata, näidata ja nendega rääkida. Lohukivid näitavad samuti vaimsemaailma muutust. Kivikirstkalmed Eestis pronkisajal ja varasema rauaaja I etapil. Aega saab kindlaks määrata kalme lahti kaevamisel. Jõelähtme kivikirstkalmete rühm koosneb 36 kalmest, ülejäänud ehk olemasoleva tee all ja hävinud seoses tee ehitamisega. Hauapanustena nt pronksist habemenoad, välismaal pintsetid paaris habemenoaga, pronkstraadist oimurõngad. Eestis kolm laevkalmet st kivid paigutatud laeva kujuliselt, kirstud väiksemad, matused põletatud kujul. Kuramaal teada 12 laevkalmet. Muistsete põldude jäänused, peamiselt Põhja ­ ja Lääne ­ Eestis. Pronksiaegsed põllud Saha ­ Lool.

Ajalugu

45

docx

Tooleht 11 01 21

2.3. Protseduur Küsitlus viidi läbi 2019.-2020. õppeaasta esimesel poolaastal. Küsitlus viid läbi bioloogia tunnis. Küsitluse alguses olid kirjas täpsed tööjuhised, kuid õpilastele tutvustati ka suuliselt küsitluse täitmise korda. Küsitluse täitmiseks kulus keskmiselt 5 minutit. 2.4. Andmetöötlus Andmete sisestamine, korrastamine ning diagrammide ja tabelite koostamine toimus tabelarvutusprogrammiga MS Excel 2010. Tulemuste analüüs ja arutelu Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saada, millised on Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside ja neljanda kooliastme õpilaste vitamiinide tarvitamise harjumused ning milliseid vitamiine nad kasutavad ja mis põhjustel. Töö lisaeesmärgiks oli ka teada saada, kas Ülenurme Gümnaasiumi õpilased teavad, millistest toiduallikatest eelkõige teatuid vitamiine organism saab. Uuring pidi andma vastuse uurimisküsimustele ja näitama, kas püstitatud hüpoteesid peavad paika.

Kategoriseerimata

23

docx

Lahmuse Mõis

Lahmuse mõisa vesiveski. Nüüd eravalduses. Mõisa ajaloost Lahmuse mõisa asutaja on poolakas Alexander Trojanowski. Ta mõisastas selleks Lahhema (lahmuse) küla, kus elas 2 talupoega. 1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusesse, kui Christine Gerttude Bock abiellus 1758.a. Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja valmis Berend Johan v Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837-1838. Uhkete kaaristutega maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847. 1851 a. Ostis mõisa 40 000 hõberubla eest Ludvig Ratlef. Ludvig Ratlefi tütar Theophane (Fanny) abiellus 1858

Ajalugu

130

pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

Puiduproovid on võetud 2009 aastal kolmelt alalt: Kõrgesoost, Puhatust ja Selisoost. Proovide saamiseks on rabamände puuritud ida-lääne suunaliselt, umbes 0,5 meetri kõrguselt sambla pinnast ja puud läbistavalt. Puuritud puiduproovid on kahe aegreaga, mille puhul mõlemalt poolt mõõdetud ja loendatud tulemused peavad olema õigsuse mõttes sarnased. Proovide mõõtmine teostati mõõtelaud LINTAB-i abil, mis omakorda oli ühenduses TSAPWin programmiga. Mõõdetud andmete analüüs toimus programmides: Excel ja TSAPWin. Mõõdetud tulemused näitavad sarnaselt varem tehtud uuringutele, et rabamändide aastane juurdekasv on olnud oluliselt suurem perioodil 1960-1990. Sama periood iseloomustab ka põlevkivi kasutuse kõrgperiood, kus aluselise ja toitainete rikka saaste kogused olid suured. Peale 1990 aastat on puude aastane juurdekasv üldjoontes püsinud stabiilsena ja kahanevana. Tulenevalt näiteks rabade kaugusest saasteallikatest, puude vanusest, kuivendustest olid ka

Loodus

23

doc

Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt

Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia ­ antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised:

Euroopa muinaskultuurid

20

pdf

Kalmistute mõju keskkonnale - projekt

adsorbeerita mikroorganisme pinnaseosakestele. Viirused seotakse pinnaseosakeste 9 poolt lihtsamalt kui bakterid ja neid kandub põhjavette vähesel määral. Sellele vaatamata säilivad patogeenid pinnases elujõulisena (L. Rodrigues, A. Pacheco, 2003). Teatud pikaajaliste ilmastikutingimuste korral kui tekib rohkelt sademeid võivad adsorbeeritud patogeenid kalme läbiva vihmavee kaasabil sattuda esmalt pinnasekihtidesse ning sealt edasi põhjaveekihtidesse ning transporteeruda pikkade vahemaade taha. Kui veeladet kasutatakse joogiveena, võivad sinna sattunud tõvestavad mikroobid põhjustada haigusi. Bakterioloogiline reostusoht on suurem maapinnalähedasi veekihte avavates salvkaevudes. Mitmed uuringud üle maailma on kalmistutest pärinevat pinnase ja põhjavee reostust ka kinnitanud ( Dent, Knight 1998 ).

Keskkonnatehnoloogia

16

pdf

Kvantitatiivne analüüs eestlaste sallivusest Euroopa Sotsiaaluuringu põhjal

Kodutöö aines „Võrdlev analüüs“ Virve Kass Sallivus on Eesti meedias leidnud palju kajastust, eriti erinevate Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud kampaaniate, näiteks „Erinevus rikastab“ raames. Kuigi poliitilisel tasandil deklareeritakse kõigi inimeste võrdsust, siis reaalsuses on sallimatus inimeste seas siiani suur probleem. Kodutöös uurin, millest sõltub inimeste suhtumine homoseksuaalidesse ja immigratsiooni. Uurin kolme tausttunnuse mõju: soo, vanuse ja haridustaseme. Kasutan Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmeid Eesti kohta. Püstitan neli hüpoteesi: 1. Naised on sallivamad kui mehed. Hüpoteesi teoreetiliseks aluseks on teadmine, et naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas ja pidanud võitlema oma õiguste eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanemad inimesed on konser

Akadeemiline enesejuhtimine

Meedia

Kommentaarid (0)