KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS (0)

NÕO REAALGÜMNAASIUM
UURIMUS
KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS
Palaeodemographic analysis of the skeletal material from Kaubi village cemetery
KOOSTAJA : KRISTI JEEGER 11 C KLASS
JUHENDAJA : KEN KALLING
NÕO 2005 SISUKORD
1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 1.1. Kalme asukoht. ...................................................................................................... 3 1.2. Kalme asukoha avastamine. ................................................................................... 3 1.3. Vanus ja leiud . ....................................................................................................... 3 1.4. Matuste säilivus. .................................................................................................... 3 2. Külakalmistutest ........................................................................................................... 4 3. Kaubi kalme käesoleva uurimistöö alusena .................................................................. 4 4. Uurimistöö metoodika ...................................................................................................... 5 5. Hauapanused ................................................................................................................. 5 6. Vanuse määramine ........................................................................................................ 6 6.1. Vanuse määratud hammaste analüüsi põhjal. ........................................................ 6 6.1.1. Hammaste olukord üldiselt. ............................................................................ 7 6.2. Vanus määratud luude pikkuse järgi (lastel) .......................................................... 7 6.3. Vanus määratud epifüüside lõikumise järgi........................................................... 7 6.4. Maetud laste vanuse jaotus. ................................................................................... 8 6.5. Üldine kokkuvõte vanuste jaotusest. ..................................................................... 8 7. Maetute soo määramine ................................................................................................ 9 7.1. Soo määramine mittemeetriliste tunnuste põhjal. .................................................. 9 7.2. Soo määramine meetriliste tunnuste põhjal. .......................................................... 9 7.3. Meeste-naiste suhe maetute hulgas ........................................................................ 9 8. Patoloogilised leiud..................................................................................................... 10 9. Kaubi kalme võrdlus teiste Lõuna-Eesti kalmistutega ............................................... 10 10. Kokkuvõte ................................................................................................................. 12 Summary ......................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 14 Lisa - antropoloogilise materjali analüüsi tulemused tabeli kujul .................................. 15
2 1. SISSEJUHATUS
1.1. Kalme asukoht. Kaubi külakalme paikneb Viljandi maakonnas , Halliste vallas, Kulli külas. Endisaegse territoriaalse jaotuse järgi aga Halliste kihelkonnas, Kaubi külas. Kalme jääb Raudsepa karjääri alale , Abja - Paluoja -Sultsi teest umbes 120 m lõuna poole.
1.2. Kalme asukoha avastamine. Kalme on olnud kohalikus rahvapärimuses tuntud ( suuline rahvapärimus, ERA II 236, 322/3 (4) asukohta ei olnud võimalik seni määrata. Kaubi külakalme avastati juhuslikult Raudsepa karjääri uuesti kasutusele võtuga seoses Halliste ja Abja vahelise maantee remondiga 1998. aastal. Suur osa karjääri alast jõuti teetammi tarbeks ära vedada enne, kui üks ekskavaatorijuht juhuslikult märkas karjääri profiilist väljakukkuvaid luid . Ta teatas leiust oma ülemustele ja nemad omakorda Viljandi muinsuskaitseinspektorile, Anne Kivile . 29. mail 1998. aastal käisid Raudsepa karjääris olukorraga tutvumas Heiki Valk ja Andres Vindi koos Anne Kivi ja Viljandi teedevalitsuse esindaja Hillar Allikuga. Päästekaevamised toimusid 1998. aasta suvel.
1.3. Vanus ja leiud. Kalmest väljakaevamistel leitud materjal pärineb 16. ja 17. sajandist. Peaaegu kogu leiumaterjalist (161 nummerdatud eset jms) moodustasid ehted , riietuse juurde kuuluvad esemed ja mündid. Leiti ka kirstunaelu. Leide säilitatakse Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis. Sealsamas on ka kaevamiste aruanne, milles sisaldub ka välja kaevatud luustike paleoantropoloogiline anlüüs (Andres Tvauri, ,,Aruanne kaevamistest Halliste Kihelkonnas Kaubi külakalmistul juunis 1998", Tartu, 1998).
1.4. Matuste säilivus. Pärast luude avastamist rääkisid kohalikud elanikud, et olid ära ajanud kalmelt poisikesi, kes olid tulnud otsima pealuid. Teetööliste jutu järgi olid karjäärist väljatulnud pealuud kähku kadunud - enne päästekaevamiste algust. See selgitaks ka osade luustike halba või osalist säilivust. Kokku leiti kalmest 89 terviklikult või osaliselt säilinud luustikku. Tingimused luustike säilimiseks kalmes olid halvad, kuna tegemist oli liivase pinnasega. Leitud luud , olid lagunenud (õhemad sageli täiesti kõdunenud). Kuna luud on halvasti säilinud, on maetute soo ja vanuse määramine raske. Leitud luustikke säilitatakse Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis. Säilitatavate luustike puhul ilmnes, et neljal juhul oli ühe numbri all säilitatavas kogumis kaks luustikku koos (näiteks lapse lõualuu ja täiskasvanu luud). Samuti neljal juhul oli kahele luustikule antud sama number (vähemalt oli nii märgitud luustike karbile). Seetõttu on ka luustike arv käesolevas töös erinev kaevamisaruandest. Kui lugeda kõik luustikud üksikult kokku, sain 101 luustikku. Teatav segadus siiski säilis , sest üksikasju oli raske täpsustada, kuna Tartus käimine oli koolitöö tõttu keerukas. Uurimuse tegin oma andmete põhjal (vt LISA).
3 2. KÜLAKALMISTUTEST Külakalme on väga oluline ajalooallikas , et midagi saada teada maarahva igapäevaelust ja kultuurist. Valdav osa informatsiooni külakalmistute kohta on saadud arheoloogilisel teel. Külakalmistud paiknesid sageli tee ääres, küla ligidal (100 meetrit kuni kilomeeter ). Külakalmistud olid puudega kaetud. Ühele külakalmistule matsid oma surnuid tavaliselt 2- 4 küla elanikud. Sageli oli kalmistu juures ka väike kabel , mis näitas, et kalmistu on kristlaste matmispaik. Vahel asendas kabelit kiviristi. Külakalmed on olnud pidevalt kasutusel, arheoloogia andmete kohaselt. Matmine ei katke isegi sõdade ajal, vaid hoopis tiheneb. Soov matta surnu külakalmesse annab tunnistust sellest, et oli teadmine surnu elu jätkumisest hauas. Surnutega oli võimalik suhelda ning surnud võisid mõjutada elavate elukäiku. Rahvapärase ja kirikliku matmiskombestiku kõrvuti olek annab tunnistust kiriku tolerantsusest ning rahva soovist matta lahkunud oma kodu lähedusse ja traditsioonide järgnemine. Kalmete paiknemine näitab asustuse tihedust ja paiknemist. Mida rohkem külakalmistuid ühes piirkonnas, seda tihedam asustus. Külakalmistutel on oluline koht rahvapärimuses. Pärimuse kaudu on teada saadud paljude külakalmistute asukoht. ,,Ajalooline pärimus kajastab mälestusi külakalmistute kasutusaja ning -asjaolude kohta: juttu on sõdadest, kalmete seosest kabelitega, aga ka viimastest matmistest. Tihti peetakse külakalmistuid rootsi või rootsiaegseteks matusepaikadeks. " (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119). ,,Usundiline pärimus peegeldab traditsionaal-mõtlemisele omaseid arusaamu kalmistust kui erilisest, keeldude ja tabudega seotud sakraalsest ruumist, kus on võimalikud kokkupuuted teispoolsuse ja tavapärasest erineva reaalsusega" (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119). Enamuse külakalmistute leidudest Lõuna-Eestis moodustavad ehted (lihtsad ja odavast materjalist helmed , sõrmused, sõled, vahel ka käevõrud ja oimurõngad), väiksemad tööriistad, erinevad riietuse juurde kuuluvad osad, mündid, tarbeasjad (nõelu, tuleraudu jm.). Hauapanustel oli peamiselt funktsionaalne tähendus. Esemed olid mõeldud surnu vajaduste rahuldamiseks. Matmiskombed on nii kristlikud kui ka ristiusueelse taustaga (kuni 16. sajandini esineb üksikuid põletusmatuseid). Surnud maeti riietes , mida tõendavad näiteks riiete metallosad ( pandlad , sõled). Surnud maeti keskajast alates pea lääne poole. Lõuna-Eesti külakalmistute kombestik on väga erinev samaaegse Euroopa ning Liivimaa kombestikust. Paraku pole tehtud ülevaadet külakalmistule maetud elanikkonna demografilisest olukorrast. See teeb raskeks Kaubi kalmistu võrdlemise teiste samasugustega. Teatavat võrdlusmaterjali siiski õnnestus leida nii H. Valgu uurimusest kui töödest, mis pühendatud Tartu Jaani kirikule.
3. KAUBI KALME KÄESOLEVA UURIMISTÖÖ ALUSENA Kaubi kalme kohta on küll kirjutatud päästekaevamiste aruanne, kuid põhjalikumat ülevaadet Kaubi kalmistu materjali põhjal tehtud ei ole.
4 Kuna mul on endal suur huvi ajaloo ja arheoloogia vastu, tulin mõttele kirjutada uurimus mõnel arheoloogiaga seotud teemal. Tartu Ülikooli arheoloogidega konsulteerides jõudsin järeldusele, et minu esialgne tagasihoidlik uurimistöö võiks seotud olla inimluude analüüsiga. Tartu Ülikooli arheoloogide poolt soovitati mulle ka juhendaja, Ken Kalling, kes on vastavas vallas töötanud. Juhendaja soovitas kirjutada uurimistöö, eesmärgiga analüüsida kalme demograafilist eripära (maetute sugu ja vanus, vähemal määral paleopatoloogilised leiud ja maetute arvestuslik pikkus eluajal). Selline töö oleks esimene samm, et teha järeldusi kunagi kalmet kasutanud inimrühma demograafilise struktuuri kohta. (Olgu kohe öeldud, et niikaugele käesolev töö veel ei lähe.) Lähtuvalt olukorrast ­ üks väheseid inimluude kogusid, mis Tartus hoiul, on Kaubi materjal ­ saigi kõnesolev külakalmistu uurimistöö aluseks. Minu uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli antropoloogilise leiumaterjali (inimluude) uurimismeetoditega tutvumine ning soovitavalt nende meetodite võimalikult põhjalik omandamine. Uurisin terve populatsiooni luustikke, määrasin luustikel soo ja vanuse ning üritasin välja selgitada kalme eripära võrreldes teiste kalmetega (selleks võrdlesin Kaubi kalme kohta saadud tulemusi teiste Eesti ajalooliste matusepaikade vastavate tulemustega).
4. UURIMISTÖÖ METOODIKA Oma uurimuse metodoloogilise lähtekoha sain juhendajalt. Kasutasin luude määramisel peaasjalikult kahte allikat-juhendit: a) "Recommendations for Age and Sex Diagnoses of Skeletons". Journal of Human Evolution , no. 9, 1980. Pp 517-549; b) Aleksejev , V. Osteometria. Moskva : Nauka, 1966.
5. HAUAPANUSED Päästekaevamistel leiti palju erinevaid hauapanuseid, mis heidavad valgust sellele, mis moodi inimesed Kaubis elasid. Kümnel juhul leiti erinevaid münte, mis vermitud Riias, Leedus, Rootsis, Kuramaal ja Tallinnas. Lisaks leiti ka paar ripatsraha. Leidus ka palju helmeid, millede materjaliks olid klaas, puit, merevaik, savi. Helmed olid erinevat kuju (nt. ümmargused, kandilised, hulknurksed) ja värvi (punased, kollased, mustad, rohelised). 16 ja 17 sajandile ja Eesti ala matustele (rahvakultuurile) iseloomulikult leidus mitmeid erinevaid sõlgi. Peamiselt esines vitssõlg ja rõngassõlg. Kuid lisaks neile leidus ka hoburaudsõlgi, südamekujulisi- ja nurksõlgi. Peale nende leidude , tuli liivast välja veel riidehaak, mitmeid kirstunaelu ( viitab kirstude kasutamisele matmisel), paar nuga , pandlaid, savinõukilde, õmblusnõel, kiltkivist luisk, kaurikarpe, nööp, savipiip, halle tulekivi tükke, rullotstega tuleraud. Kirjuta ka sellest, et hauapanuste põhjal võib kaudselt määrata ka inimese sugu ­ kõnesoleval perioodil on Heiki Valgu uurimuste põhjal ilmselt kõige kindlam tunnus sõrmus, mis esineb valdavalt naistel (Valk, H. Rural Cemeteries of Southern Estonia 1225- 1800 AD. Visby -Tartu, 2001. Lk. 74) (ning võib eeldada, et piip meestel).
5 6. VANUSE MÄÄRAMINE Vanuse määramine luustikel on küllaltki vähe tänuväärne ettevõtmine. Ainult lastel ja noorukitel saab vanust küllaltki täpselt määrata, võttes appi hammaste lõikumise ja pikkade luude pikkuse. Täiskasvanute puhul polegi võimalust päris kindlat vanust määrata. Nende puhul saab vanuse umbkaudselt määrata näiteks hammaste kulumise astme järgi või mõne nn vanemate inimeste haiguse järgi, nt. luude hõrenemine. Olulised tunnused mõnde komplekssete metoodikate raames on ka häbemeliiduse struktuuuri muutused, koljuõmbluste kokkukasvamise areng vms. Selliseid põhjalikumaid (sisuliselt kohtumeditsiini valdkonda kuuluvaid võtteid) ei hakatud käesolevas töös juhendaja soovitusel praktiseerima. Oma piirid sedis ajapuudus . Edaspidi on toodud ülevaade vanuse määramise meetoditest ning nende põhjal saadud tulemustest.
6.1. Vanuse määratud hammaste analüüsi põhjal. Hammaste järgi on võimalik hankida informatsiooni nii inimese tervislikust olukorrast kui ka vanusest . Tervislikust seisukorrast annavad tunnistust hambahaigused ( kaaries , igemepõletik), hammaste säiluvus ja kulumine (sõltuvuses toidu kvaliteedist, näljaaegadest ­ skorbuut ! ­ vms) ning ka nähtus nimega hüpoplaasia. Viimase puhul on hamba emailis näha horisontaalseid vagusid, mis annavad tunnistust toitumishäiretest või põetud haigustest lapseepõlves, hamba kujunemise perioodil (Kaubi kalmes leidus üks selline luustik ­ matus nr .) Hammaste põhjal vanuse määramine eeldab kahesugust võimalust: Lastel ja noortel saab vanust määrata hammaste lõikumise (igemest väljatuleku) ja hamba kujunemise astmete alusel; Täiskasvanutel saab vanust määrata aga hammaste kulumise astme järgi.
Mõlemal juhul on vanuse määramine siiski umbkaudne, kuid kui laste vanuse määramisel pakutakse tulemuse tõenäosuseks kõikumine paari aasta piires (mida vanem laps, seda suurem kõikumine), siis täiskasvanute puhul on tegemist mõnel juhul juba paarikümneaastase võimaliku kõikumisega. Probleem on selles, et hammaste kulumist mõjutavad nii toidu kvaliteet kui indiviidide pärilikud omadused (hammaste kvaliteet). Seetõttu ei peeta hammaste kulumise järgi vanuse määramist tõsiteaduslikes uurimustes kõige paremaks lähenemiseks (lisaks tekitab probleeme see, et meetodeid on mitmeid). Käesoleval juhul, mil täiskasvanute vanuserühmi on loodud kolm (vt TABEL 1), seisnes uurimistöö olemasoleva materjali kolmeks jaotamises ­ "vähe kulunud", "keskmiselt kulunud" ja "tugevasti kulunud".
TABEL 1 Vanus Arv Määramise meetod Kuni 1 aastat 1 Hammaste lõikumine 1 - 8 aastat 13 9 ­ 15 aastat 5 15 ­ 25 aastat 3 Hammaste lõikumine ja kulumine
6 25 ­ 30 aastat 4 Hammaste kulumine 30 ­ 50 aastat 8 50 ja üle 9 Tabel 1: Kaubi kalmistule maetute jaotumus vanuserühmadesse lähtuvalt hammaste analüüsist saadud tulemustest.
6.1.1. Hammaste olukord üldiselt. Populatsioonis on täiskasvanuid ja lapsi peaaegu pooleks. Hambaid polnud üldse 58 luustikul. Kaubi puhul võib väita, et maetute hammaste seisukord oli üldiselt hea. Ühel juhul oli esines kaaries ühel vanemal luustikul. Igeme põletikku esines kahel juhul (hambad välja langenud põletiku tagajärjel). Mõlemal juhul oli tegemist täiskasvanud inimestega. Laste hammaste seisukord oli väga hea. Üldiselt võib seega konstanteerida, et Kaubi elanikel, nagu paljudel ajaloolistel populatsioonidel, oli hammaste kvaliteet ilmselt parem kui kaasaja inimestel, kel toitumisharjumused ja -võimalused teised ja mitte nii "hambasõbralikud".
6.2. Vanus määratud luude pikkuse järgi (lastel) Lastel saab pikkade luude pikkuse järgi väga hästi vanust määrata, kuivõrd on loodud vastavad võrdlustabelid, mis aitavad reie-, sääre- ja õlaverreluude pikkuste abil määrata luustike vanust. Kaubi kalmega on veel see probleem, et kuna laste luud on õrnemad, on nad ka halvemini säilinud. Seega pole paljudel laste luustikel pikki luid, mida mõõta. Laste luustike analüüsi tulemuseks sain laste (ja noorukite) vanusejaotuse (vt TABEL 2) TABEL 2 Alla 1 aasta 1-3 aastat 4-6 aastat 7-12 aastat 13-14 aastat 15-25 aastat 1 1 2 4 7 3 Tabel 2: Laste (mitte-täiskasvanute) vanuseline jaotus Kaubi külakalmesse maetute hulgas (määratud pikkade luude pikkuste põhjal).
6.3. Vanus määratud epifüüside lõikumise järgi. Üks võimalus mitte-täiskasvanute vanuse määramiseks on vaadelda luustike kasvutsoone ­ nn epifüüse. Tegmist on eeskätt pikkade luude (aga ka vaagna ja abaluu) otsmiste või servmiste piirkondadega, milles asuv kasvuosa on mittetäiskasvanud inimesel veel luu keskmise osa külge kinnitumata. Epifüüside kinnitumine luu põhiosa külge toimub teatava seaduspärasuse alusel ning ka selle alusel on loodud metoodika skelettide vanuse määramiseks. Epifüüside kokkukasvamise alusel on mõttekas analüüsida eeskätt teismelisi indiviide (nooremate jaoks on parem meetod hammaste lõikumine ja pikkade luude pikkused). Vanust epifüüside kokkukasvamise alusel saab määrata alla 25 aastastel . Selleks vanuseks kasvavad epifüüsid reeglina kinni, kuid aasta paar veel on kasvamise jooned näha.
7 Võimalust epifüüside kokkukasvamise alusel vanust määrata kasutasin 13 juhul (4 juhul olid epifüüsid juba kinni kasvanud).
6.4. Maetud laste vanuse jaotus. Lähtuvalt tõdemusest, et laste matuste seas oli nii selliseid, kus polnud võimalik vanust määrata pikkade luude pikkuse järgi, kui selliseid, mida polnud võimalik määrata hammaste lõikumise järgi, tuli kahe meetodiga määratud vanused panna ühte tabelisse. Tulemus: vt TABEL 3.
TABEL 3 Vanus Kuni 1 7 ­ 12 13 ­ 15 15- 25 1 ­ 6 aastased aastased aastased aastased aastased Arv 5 12 9 6 7 Tabel 3: Maetud laste vanusejaotumus, milles on arvesse võetud nii hammaste lõikumise kui pikkade luude mõõtude tulemusi.
6.5. Üldine kokkuvõte vanuste jaotusest. Kõige rohkem oli maetute hulgas 25 ­ 50 aastaste luustikke, mida loendasin kokku 44, üle 50 aastaseid oli 11 luustikku, täiskasvanuid seega 62 (lisatud 7 määramata täiskasvanut). Luustikke, mis on kuulunud alla 25 aasta vanustele, oli 39 (38,6%), alla- aastaseid (vastsündinuid) oli matuste hulgas 5 (5%).
TABEL 4 Vanus Kuni 1 1 ­ 25 25 ­ 50 50 ja Täiskasvanud Kokku aastased aastased aastased vanemad määramata vanusega Arv 5 34 44 11 7 101
Tabel 4: Maetute vanuseline struktuur kaubi külakalmistu materjali põhjal.
8 7. MAETUTE SOO MÄÄRAMINE Sugu saab tavapäraste, kättesaadavate meetoditega, määrata ainult täiskasvanute luudel . Seda sellepärast, et lastel (kokkuleppeliselt peetakse silmas vanuserühmi alla 25 aasta), pole luustik veel lõplikult välja arenenud, sj ka soospetsiifilised tunnused. Sugu saab määrata kahel moel: nö silma järgi (mittemeetrilised/mittemõõdetavad tunnused) ja mõõdetavate tunnuste alusel. Mõlema meetodi puhul on siiski võimalus eksimiseks - võib esineda inimpopulatsioone, kus naised on suhteliselt "mehelikud" ja vastupidi, lähtuvalt nt pärilikest omadustest.
7.1. Soo määramine mittemeetriliste tunnuste põhjal. Silma järgi soo määramine on küsitav meetod. Üldiselt muidugi annab mehel ja naisel luude jämeduse, massiivsuse ja robustsuse järgi vahet teha. Kolju erinevate piirkondade massiivsuse, luustumise ning lihaste kinnituskohtade suuruse järgi on see ka võimalik, kui kolju on säilinud. Veel on oluliseks soo määramistunnuseks vaagnaluud. Siiski hakkavad naise vananedes (kuna organism lakkab tootmast naissuguhormoone ) tema luud omandama mehelikke tunnusjooni (nt. lõualuu muutub massiivsemaks), mis muudab silma järgi soo määramise raskemaks.
7.2. Soo määramine meetriliste tunnuste põhjal. Täiskasvanutel mõõtsin nende sugupoole määramiseks peamiselt reieluid (juhul, kui need olid säilinud). Reieluude maksimaalse pikkuse ja reie pea ( caput femori) või reieluu keskosa ümbermõõdu põhjal saab määrata vastavate tabelite alusel inimese soo. (Kui reieluu terviklikult polnud säilinud oli võimalik võtta keskkoha või reie pea ümbermõõt.) Juhul, kui reieluud polnud säilinud, mõõtsin õlavarreluid (muidugi juhul, kui need olid säilinud. Ka nende mõõtude järgi ­ pikkus, ümbermõõt keskelt ja peeneimast kohast või distaalse, küünarnuki-poolse, otsa ­ saab samuti inimese sugu määrata. Muude luude pakutavaid võimalusi käesolevas töös ei kasutatud.
7.3. Meeste-naiste suhe maetute hulgas Meetriliste tunnuste põhjal oli maetute hulgas mehi 16 (osakaal 15,8%), naisi 15 (osakaal 14,9%) (vt TABEL 5). Täiskasvanuid, kelle sugu meetriliste tunnuste põhjal polnud võimalik määrata, oli 31 luustikku. Meetrilisi meetodeid rakendades saadud tulemuste põhjal oli maetute hulgas rohkem mehi. Mittemeetriliste tunnuste järgi määratud luustike puhul aga oleks maetute seas naiste ülekaal.
TABEL 5 Meetod Mehed Naised Määramata Meetriline meetod 16 15 31 Mittemeetriline meetod 19 26 17 Tabel 5: Meeste-naiste suhe maetute hulgas läbi erinevate meetodite kasutamise. 9 Näeme, et antud juhul osutus efektiivsemaks maetute soo määramine mittemeetriliste tunnuste alusel. Selle põhjuseks on eeskätt luustike halb säiluvus.
8. PATOLOOGILISED LEIUD Kaubi kalmes patoloogiaid palju ei esinenud . Sellest võib järeldada, et inimeste tervis oli küllaltki hea. Siiski mõned näited. Luustikul nr 16 esines hüpoplaasia (lisaks ebakorrapärane kihvahammaste lõikumine). Paaril luustikul polnud ka mõni hammas lõikunud või esines kaariest ning igemepõletikku. Luustikul nr 37 esines selgroolülide luustumine, kuid selle põhjuseks võis olla ka vanadus . Luustikul nr 58 esines küünarliigese luustumine, mida võis põhjustada murd. Põlveliigeses oli ilmselt (samuti) tegemist mingi liigesehaigusega.
9. KAUBI KALME VÕRDLUS TEISTE LÕUNA-EESTI KALMISTUTEGA Tartu Jaani kiriku kalmes oli enne 20 aastaseks saamist surnud 116-117 last ehk 57%. Enne aastaseks saamist oli surnud 64 (so 31,4%) maetutest. Neid arve omavahel võrreldes tuleb tähelepanu pöörata vastsündinute esindatusele Kaubi kalmistule maetute seas, mis on märgatavalt väiksem kui vastav näitaja Tartus. Kaubis oli maetute seas alla 1 aasta vanuseid on 5 (5,0%). Lähtuvalt ajaloolise demograafia loogikast, mille kohaselt eriti kõrge suremus peaks olema eeskätt vastsüdinute juures (toona kontrollis vastava inimrühma ellujäämist veel suures osas looduslik valik ­ nõrgad surid), võib eeldada, et Kaubi kalmistu puhul pole lihtslat kõik vastusündinute säilmed tänapäevani säilinud. See on Kaubi kalmistu spetsiifikat (liivane pinnas) ja asjaolusid (vastsündinute haprad luud), puhul loogiline seletus ning seda tuleb edaspidises demograafilises käsitluses arvesse võtta. Heiki Valk on oma uurimuses (Valk, H. Rural Cemeteries of Southern Estonia 1225-1800 AD. Visby-Tartu, 2001. Lk 65) toob välja järgmised arvud, millele siinkohal lisatud Kaubi arvustik (vt TABEL 6):
TABEL 6 Mehed Naised Sugu Noorukid Lapsed Vanus määra- määra- mata mata Lõuna 97 (17 %) 109 95 (17 34 (6 %) 186 (33%) 33 Eesti (20%) %) (6%) 1450- 1730 Kaubi 19 (19 %)26 17 13 (13%) 26 (26%) 0 (0%) (26 %) (17%) Tabel 6: Kaubi maetute soolise ja ealise jaotumuse võrdlus Lõuna-Eesti üldiste tulemustega
10 Kaubi kalmistule maetute ealise struktuuri kohta saab öelda, et tegemist suhteliselt tüüpilise matusekohaga. Erinevused seisnevad naiste veidi suuremas osakaalus maetutes eas, samuti tuleb rõhutada noorukite (15-25 aastaste) suhteliselt suurt esindatust ­ mainitud fenomeni ei oska seletada.
11 10. KOKKUVÕTE
Kaubi kalme asub Viljandi maakonnas, Halliste vallas, Kulli külas ning kalme dateering kuulub 16-17 sajandisse. Kalme leiti juhuslikult Raudsepa karjäärist 1998. aasta suvel, kust veeti teetööde jaoks liiva. Kaubi leide ja väljakaevatud luustikke säilitatakse Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis. Luustike säilivus oli suhteliselt halb, kuna kalme asus liivapinnases. Kaubi kalme on külakalme. Külakalmed olid Eestis sel ajal tavalised nähtused, mida aktsepteerisid ka võimud. Hauapanused on iseloomulikud 16-17 sajandile. Sel ajal maeti surnu tavaliselt riietes, seega on palju leide riietega seotud (nt. sõled, pandlad, helmed, sõrmused), aga on ka odavast materjalist ehteid . Kaubi kalme kohta on küll kirjutatud päästekaevamiste aruanne, kuid põhjalikumat ülevaadet Kaubi kalmistu materjali põhjal tehtud ei ole. See uurimus on esimene samm, et saaks teha järeldusi kunagi kalmet kasutanud inimrühma demograafilise olukorra koht. Töö eesmärgiks oli praktiseerida Kaubi kalmistu materjali põhjal paleoantropoloogia uurimismeetodeid ­ vanuse ja soo määramist eelkõige. Vanust saab ainult alla 25 aastastel küllaltki täpselt määrata. Sealjuures kasutatakse peamiselt hammaste lõikumise ja hambajuurte moodustumise seaduspärasusi. Täiskasvanute puhul saab vanuse paika panna vähem täpselt (Käesolevas töös kasutati peamiselt hammaste kulumisastme määramist).
Maetute sugu saab määrata eeskätt täiskasvanutel, kuna nende luud on välja kujunenud ning enam ei kasva ega muutu. Sugu saab määrata meetrilise ja mittemeetrilise meetodite abil. Nagu näitas käesolev töö, on mittemeetriliste meetoditega soo määramine lihtsamgi. Kaubi kalmes oli mittemeetriliste meetodite põhjal naiste ülekaal (meetrilised meetodid jätsid hulga luid arevstamata ning andsid tulemuseks meeste-naiste võrdse esindatuse. Maetute vanuseline jaotus Kaubi kalmistul oli küllaltki tüüpiline ­ eeldada võib vastsündinute (alla 1-aastaste) alaesindatust nende luude halvema säilimise tõttu, veel oli Kaubi kalmistul suhteliselt rohkem naiste ja noorukite (15-25 aastased) matuseid. Sellise jaotumuse põhjusi ei oska autor siinkohal välja tuua.
12 SUMMARY Village cemeteries were usual phenomenon in Estonia in the 16-17 cc. Kaubi village cemetery is located in Viljandi county, Halliste parish, Kulli village. The cemetery belongs to the 16-17 cc, and was discovered by chance in summer 1998, when the Raudsepa strip mine was re-opened. The archaeological specimens found were followed by archaeological excavations run by the archaeologists from the University of Tartu. The findings and excavated skeletons are stored at the Archeology Cabinet of the University of Tartu. Findings from the cemetery are typical for the period when the burials took place ­ brooches, belt details , but also jewelry (beads, rings) and tools (knives, needles ).
The present study is aiming to give a demographic overview of the human remains, altogether 101 skeletons. The study was mainly aimed at the learning of methods for determining different characteristics obtainable from the skeletal material. The condition of the skeletons is not good , because of sandy soil, unfavourable for preserving human remains. Still attempts were made to determine the age and sex of the buried , additional attention was paid to possible pathological finds. The age of the buried was determined by studying the attrition of teeth (adults), and the development of teeth and the length of long bones ( children and juveniles). Sex was determined only on the remains of adults. Sex was determined by metric (measurable characteristics for sex determining) and non-metric methods.
The results (see TABLE 7) show a rather typical Southern-Estonian village cemetery (the comparison given from a number of similar cemeteries from the period). There seems to be a bigger ration of females buried and juveniles. The author of the present study can not explain that.
TABLE 7 Men Women Sex not Juveniles Infants Age determi- not ned deter - mined South - 97 (17 %) 109 95 (17 34 (6 %) 186 (33%) 33 Estonia (20%) %) (6%) 1450- 1730 Kaubi 19 (19 %) 26 17 13 (13%) 26 (26%) 0 (0%) (26 %) (17%)
13 KASUTATUD KIRJANDUS Aleksejev, V. Osteometria. Moskva: Nauka, 1966. Kalling, K. "Paleoantropoloogilisi andmeid Tartu Jaani kiriku kalmistu 13.-14. sajandi matuste kohta" Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti Toimetised. Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost, nr. 8. Tartu, 1995. Kalling, K. "Uusi paleoantropoloogilisi andmeid Tartu Jaani kiriku kalmistu 13.-14. sajandi matuste kohta." Arheoloogilisi uurimusi. Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti Toimetised, nr. 9. Tartu, 1997. "Recommendations for Age and Sex Diagnoses of Skeletons". Journal of Human Evolution, no. 9, 1980. Pp 517-549; Tvauri, A. ,,Aruanne kaevamistest Halliste Kihelkonnas Kaubi külakalmistul juunis 1998" Valk, H. Rural Cemeteries of Southern Estonia 1225-1800 AD. Visby-Tartu, 2001. Valk, H. "Viljandi Jaani kiriku kalmistu". Linnusest ja Linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks / Muinasja Teadus 14. Tallinn-Tartu, 2004. Lk. 421-450.
14 LISA ­ Antropoloogilise materjali analüüsi tulemused tabeli kujul
Tabel vajab mõned sõnad seletuseks:
Hammaste markeerimisel on kasutatud lühendeid: I ­ lõikehammas (incisor); C ­ kihv (canine) PM ­ premolaar (premolare) M ­ purihammas (molare)
Meetriline soo määramine eeldab teatavate koefitsentide kasutamist ­ kui tegemist "+"- märgilise suurusega, on tõenäoliselt tegemist naisega, kui "-"-märgilise suurusega, siis mehega.
15