Kvantitatiivne analüüs eestlaste sallivusest Euroopa Sotsiaaluuringu põhjal (0)

Kodutöö aines „ Võrdlev  analüüs“      
 
Virve    Kass  
Sallivus  on  Eesti  meedias  leidnud  palju  kajastust,  eriti  erinevate  Sotsiaalministeeriumi  poolt 
tehtud  kampaaniate,  näiteks  „Erinevus  rikastab“  raames.  Kuigi   poliitilisel   tasandil 
deklareeritakse kõigi inimeste võrdsust, siis  reaalsuses  on sallimatus inimeste seas siiani suur 
probleem.  Kodutöös  uurin,  millest  sõltub  inimeste  suhtumine  homoseksuaalidesse  ja 
immigratsiooni.  Uurin  kolme  tausttunnuse  mõju:  soo,  vanuse  ja  haridustaseme.   Kasutan  
Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmeid Eesti kohta.  
Püstitan neli hüpoteesi:  
1.  Naised  on  sallivamad  kui  mehed.  Hüpoteesi  teoreetiliseks  aluseks  on  teadmine,  et 
naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas  ja pidanud  võitlema oma õiguste 
eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende 
suhtes sallivamad.  
2.  Vanusega  sallivus  väheneb.  Vanemad  inimesed  on  konservatiivsemad  ja  nad  on  üles 
kasvanud ajal, kui  homoseksuaalsusesse  ja  immigratsiooni  suhtuti  halvasti. Seega on 
nende  väärtussüsteem  kujunenud vähem sallivaks.  
3.  Kõrgema  haridustasemega  inimesed  on  sallivamad.  Kuna   haridussüsteemis  
rõhutatakse  kõigi  inimeste  võrdsust  ja  vajadust  erinevusi  sallida,  siis  kauem 
haridussüsteemis olnud inimestel on sallivus kui väärtus suurema tõenäosusega omaks 
võetud.  
4.  Vanus  diferentseerib  haridustaseme  mõju  sallivusele.  Kuigi  kolmas   hüpotees   on,  et 
kõrgem haridustase tähendab suuremat sallivust, siis oleneb see  vanusest . Noorematel 
inimestel  (vanusegrupp  15-24-a),  kellel  ei  ole  veel  haridustee   lõpetatud   ja  kes  on 
haridussüsteemis veel sees, ei tähenda madalam haridustase madalamat sallivust.   
Tunnuste kirjeldus 
Kasutan järgmisi tunnuseid:  
1.  Sugu ( Gender ) – kahe väärtusega kategoriaalne tunnus. Andmestikus oli 722 meest ja 
1071 naist.  
2.  Vanusgrupid  10-aastase  sammuga  –  7  väärtusega  kategoriaalne  tunnus,  mille  lõin 
tunnuse  vanus  (Age  of  respondent,  calculated)  alusel.  Vanusgrupid  on:  15-24-a,  25-
34-a, 35-44-a, 45-54-a, 55-64-a, 65-74-a ja üle 74-aastased. Kõigis vanusgruppides on 
indiviide enamvähem võrdselt.  
1 
 
3.   Haridustase  –  5  väärtusega  kategoriaalne  tunnus.  Kodeerisin  ümber  Eesti 
haridustaseme tunnuse ( Highest  level of education, Estonia) järgnevalt:  
1)   Põhiharidus   või  madalam  –  algsed  väärtused:  alghariduseta  (alla  4  klassi), 
lõpetatud  algharidus  (4-6  klassi),   kutseõpe   ilma  alghariduse  lõpetamiseta, 
lõpetatud põhiharidus (7-9 klassi) 
2)  Kutse-või   keskharidus   –  algsed  väärtused:   kutseharidus   põhihariduse  baasil 
õppekava   alla  2  aasta,  lõpetatud  üldkeskharidus,  kutseharidus  põhihariduse 
baasil õppekava 2 aastat või enam 
3)  Keskeriharidus  –  algsed  väärtused:  kutseharidus  koos  keskhariduse 
omandamisega või keskeri-/tehnikumiharidus pärast põhiharidust, kutseharidus 
keskhariduse baasil, keskeriharidus või kutsekeskharidus keskhariduse baasil,  
4)  Rakenduskõrgharidus 
– 
algsed 
väärtused: 
kutsekõrgharidus, 
rakenduskõrgharidus diplomiõpe või  bakalaureus , 3-4 aastat õpingud 
5)   Kõrgharidus   –  algsed  väärtused:  ülikooli  bakalaureusekraad  (3-4  aastat 
õpinguid), magistrikraad rakenduskõrgkoolist, kutsekõrgkoolist, magistrikraad 
(3+2,  või  4+2,  5+4  süsteemi  järgi,  sh  integreeritud   bakalaureuse -  ja 
magistriõpe), arstiõpe, enne 1992. a 
Kategooriad tulid enamvähem võrdse täituvusega.  
4.  Immigrantide  mõju  elukeskkonnale  (Immigrants  make   country    worse   or  better   place  
to  live ) – 10 väärtusega  arvuline  järjestustunnus, alates muudavad halvemaks (1) kuni 
muudavad  paremaks  (10).  Tunnuse  keskmine  väärtus  oli  4,37  ja   standardhälve   2,1. 
Tunnuse väärtuste jaotus on  lähedane   normaaljaotusele, asümeetriakordaja on  0,046 
ja järskuskordaja 0,074 (vaata ka Joonis 1).  
5.  Homoseksuaalide õigus elada nii, nagu nad soovivad (Gays and lesbians free to live as 
they  wish ) – 5 väärtusega arvuline järjestustunnus, alates tugevast nõusolekust (1) kuni 
tugeva mittenõustumiseni (5). Kuna immigrantide mõju väärtused olid sallivuse suhtes 
teistpidises  järjekorras,  siis  pöörasin  ka  siin  skaala  ümber.  Uus  skaala  kulgeb  seega 
tugevast  mittenõustumisest  (1)  kuni  tugeva  nõusolekuni  (5).  Tunnuse  keskmine 
väärtus  oli  3,08  ja  standardhälve  1,17.  Tunnuse  väärtuste  jaotus  on  lähedane 
normaaljaotusele, asümeetriakordaja on -0,33 ja järskuskordaja -0,83  (vaata ka Joonis 
2).  
 
2 
 
 
 
 
Joonis 1. Q-Q- graafik  immigrantide mõju kohta    Joonis 2. Q-Q-graafik homoseksuaalide  
    elukeskkonnale.    
 
 
õiguse kohta elada nii, nagu nad soovivad. 
 
Keskmiste võrdlus  
Alustasin keskmiste võrdlemisest erinevate tausttunnuste alusel. Joonisel 3 on toodud soo ja 
vanuse  mõju  immigrantide  hinnangule.  Keskmine  hinnang  immigrantide  elukeskkonna 
mõjule väheneb vanusega. 95% usaldusnivool erinevad 15-24-aastased meeste  hinnangud  üle 
45-aastastest  meestest.  Naiste  puhul  erinevad    95%  usaldusnivool  15-34- aastaste   hinnangud 
üle  35-aastaste  hinnangutest.  Samuti  erinevad  35-54-aastaste  hinnangud  üle  74-aastaste 
hinnangutest.    Naiste  hinnangud  on  reeglina  kõrgemad  kui  meeste  omad,  kuid  üheski 
vanusgrupis ei saa erinevust kinnitada 95% usaldusnivool. Ka Studenti t-test ei näita erinevust 
meeste ja naiste puhul (t=-1,837).  
 
Joonis 3. Soo ja vanuse mõju arvamusele immigrantidest.  
3 
 
Joonisel 4 on toodud vanuse ja hariduse mõju immigrantide hinnangule. 95% usaldusnivool ei 
ole haridustase eristavaks  teguriks  üheski  grupis . Siiski võib leida mõningal määral kinnitust 
neljandale  hüpoteesile,  nimelt  on  noorimas  vanusgrupis  põhiharidusega  vastajate  hinnang 
kõrgeimate seas, aga teistes vanusegruppides madalaimate seas.  
 
Joonis 4. Vanuse ja haridustaseme mõju immigrantide elukeskkonna mõju hinnangule.  
 
Järgnevalt käsitlesin samamoodi hinnangut homoseksuaalide õigusele elada nii, nagu nad ise 
soovivad. Tulemused olid sarnased immigrantide tunnusele antud hinnangutega (vt ka Joonis 
5  ja  Joonis  6).  Suurim  erinevus  oli  soo  puhul  –  naiste  hinnangud  olid  kahes  noorimas 
vanusegrupis  95%  usaldusnivool  meeste  omast  kõrgemad.  Ka  Studenti  t-test  kinnitab 
erinevust  vanuse  alusel  olulisuse  tõenäosusega  alla  0,05  (t=-3,8).  Sooerinevus  oli  suurem 
nooremates  vanusgruppides.  Meeste  puhul  erineb  vaid  noorim  vanusgrupp  kahest  vanemast 
vanusgrupist  95%  usaldusnivool.  Meeste  noorim  vanusegrupp  on  ka  ainus,  mille  hinnangu 
usaldusvahemik  jääb  nõustuva  poolele  ( neutraalne   hinnang  on  väärtusega  3).  Naiste  puhul 
erinevad 95% usaldusnivool kõik alla 55-aastased oluliselt   vanematest   – nooremate seas on 
hinnang  pigem  nõustuv,  vanemate  seas  mittenõustuv.  Kuna  noorte  naiste  puhul  omavad 
sallivust soodustavat mõju nii sugu kui ka vanus, siis on loogiline, et naiste puhul on vanus 
suuremaks  diferentseerivaks faktoriks kui meeste puhul.  
 
4 
 
 
Joonis 5. Vanusgruppide ja soo mõju homoseksuaalide õiguste hinnangule.  
 
Joonis 6. Haridustaseme ja vanusgruppide mõju homoseksuaalide õiguste hinnangule.  
5 
 
Dispersioonanalüüs 
Järgnevalt  tegin  dispersioonanalüüsi,  kaasates  mudelisse  kõik  tausttunnused,  kuid  vaadates 
sõltuvaid tunnuseid eraldi. Immigrantide mõju hinnagu puhul osutus mudeli kirjeldusastmeks 
10,5%  (vaata  ka  Tabel  1).  Olulisuse  tõenäosusega  alla  0,05  omasid  mõju  vanus  ja  sugu. 
Vanuse  erinevus  tuli  ka  varem  keskmiste  võrdluses  välja,  kuid  soo  erinevus  tuli  ainult 
dispersioonanalüüsis.  
Tabel 1. Dispersioonanalüüs immigrantide mõju elukeskkonnale hinnangute kohta.  
 
Homoseksuaalide õiguste puhul tuli mudeli kirjeldusaste 13,6% (vaata ka Tabel 2). Olulisuse 
tõenäosusega  alla  0,05  omasid  mõju  vanus,  sugu  ja  haridustase  ning  ka  kõigi  nende  kolme 
koosmõju.   Tabelites   3  ja  4  on  toodud  homogeensed  gruppid  haridustaseme  ja  vanuse  järgi. 
Siiski  tuleb  silmas  pidada,  et  kuna  gruppide  suurused  on  erinevad,  siis  ei  pruugi  gruppide 
vahel  tegelikult  erinevust  leiduda.  Siiski  annab  see  hea  ülevaate  erinevate  vanusgruppide 
keskmisest.  Üldiselt  tuleb  välja,  et  vanusega  sallivus  homoseksuaaalidesse  väheneb. 
Haridustaseme puhul on madalaim hinnang kutse- või keskhariduse grupis. See läheb kokku 
hüpoteesiga,  et  madalam  haridustase  tähendab  madalamat  sallivust,  välja  arvatud  veel 
õppivate noorte puhul.   
      
 
6 
 
 
Tabel 2. Dispersioonianalüüs homoseksuaalide õiguste hinnangu kohta 
 
 
Tabel 3. Homoseksuaalide õiguste hinnangu   Tabel 4. Homoseksuaalide õiguste hinnangu 
keskmine eri vanusgruppides             
 
keskmine eri hariduastmetel   
 
 
Keskmiste astakute võrdlus 
Kuigi  sõltuvate   jaotuste   tunnused  olid  lähedased  normaaljaotusele,  ei  klappinud  need 
täielikult.  Näiteks  Kolmogorovi-Smirnovi  testi  alusel  ei  tohiks  neid  kumbagi 
7 
 
normaaljaotuseks  lugeda.  Seega   uurisin    mõjusid   ka  normaaljaotust  mitte-eeldava  Kruskali-
Wallise testi alusel.  
Kruskali-Wallise testi alusel on immigrantide hinnangud erinevad olulisuse tõenäosusega alla 
0,05  vanusgruppide  lõikes  ( teststatistik   115  vabadusastmete  6  korral).  Sugu  on  Kruskali-
Wallise testi alusel eristav faktor olulisuse tõenäosusega 0,09 (teststatistik 3 vabadusastme 1 
korral) ja haridustase olulisuse tõenäosusega 0,08 (teststatistik 8 vabadusastmete 4 korral). On 
huvitav, et sugu polnud nii tugev eristav faktor astakute võrdluse puhul, kui see oli keskmiste 
võrdluste puhul.  
Homoseksuaalide  õiguste  hinnang  erineb  olulisuse  tõenäosusega  alla  0,05  vanusgruppide 
(teststatistik 110 vabadusastmete 6 korral), haridustasemete  (teststatistik 40 vabadusastmete 4 
korral)  ja  soo  lõikes  (teststatistik  16  vabadusastmete  arvu  1  korral).  Seega  andis  Kruskali-
Wallise test dispersioonanalüüsiga sarnase tulemuse.   
 
Kokkuvõte 
Sugu,  vanus  ja  haridustase  mõjutavad  inimeste  sallivust,  kuid  mitte  oluliselt.  Kõik  koos 
seletasid  vaid  10,5%  hinnangute  erinevusest  tunnuse  „Immigrantide  mõju  elukeskkonnale“ 
puhul  ja  13,6%  tunnuse  „Homoseksuaalidel  on  õigus  elada  nii,  nagu  nad  soovivad“  puhul. 
Homoseksuaalide  sallimise puhul  muutis  mõju suuremaks  meeste  ja  naiste oluline erinevus. 
Naiste keskmine hinnang oli üle neutraalse  keskpunkti  ja meeste oma alla.  
Alguses  püstitatud   hüpoteesid    leidsid   kõik  kinnitust.  Kõige  väiksemat  mõju  avaldas 
haridustase  ja  kõige  suuremat  vanus.  Kokkuvõtvalt  võib  öelda  aga,  et  sallivust  mõjutavad 
rohkem muud tunnused, mitte kodutöös uuritud.  
8