Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaubi, kalme, kalmistu, luustik, luud, vanust, arheoloogia, käesolev, kalmistul, halliste, deter, matuste, luid, village, juhendaja, leiud, raudsepa, luustikke, kalmet, kasvamise, aastaste, south, säilivus, maetud, southern, lõikumine, jaotumus, reieluu, study, mined, kulli, rahvapärimus, heiki, leide, kabel, pärimuse, helmed, sõled, kombestikEsiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia)
2. Kameraaltöö - ruumistehtav töö Arheoloogilne luure Maastiku vaatlemine, muististe registeerimine, maastiku uurimine. Parim aeg on aprill või okt/nov, sest põllud on lagedad. On teada, et sel kus pinnas on tumedam võib olla asulakoht, seda sellepärast et seal olnud ahjud, kolded ja söed teevad pinnase tumedamaks. Lisaks potikillud, graniitkivi tükid, mis tekivad kolletest ja ahjudest. Keraamika killud annavad aimu vanusest. Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest. Kantakse kaardile, sõlmitakse maaomanikuga leping, mida tohib teha, mida mitte. Enne luurele minekut on võimalik eeltööd teha; rahvapärimus, kohanimed- viitavad asulakohtadele. 17.sajandist on olemas kaardid mõisa-ja talumaadest, mõned üllatavalt täpsed. On vaja teada, kus piirkonnas võivad paikneda arheoloogilised objektid. Vaadata veekogude lähedust, sest enamus asulaidon vanade veekogude kõrval
Lahmuse mõisa vesiveski. Nüüd eravalduses. Mõisa ajaloost Lahmuse mõisa asutaja on poolakas Alexander Trojanowski. Ta mõisastas selleks Lahhema (lahmuse) küla, kus elas 2 talupoega. 1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusesse, kui Christine Gerttude Bock abiellus 1758.a. Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja valmis Berend Johan v Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837-1838. Uhkete kaaristutega maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847. 1851 a. Ostis mõisa 40 000 hõberubla eest Ludvig Ratlef. Ludvig Ratlefi tütar Theophane (Fanny) abiellus 1858
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga)
................................................................................................. 7 Tabel 1: Terve inimese soolestikus esinevad bakterid:.......................................................... 7 Inimkeha mõju pinnasele ........................................................................................................... 9 Bakterite ja viiruste elusolek ja säilumine ............................................................................... 10 Kalmistu kui ladestuspaik......................................................................................................... 11 Bakterite ja viiruste liikumine pinnases ................................................................................... 12 Põhjavee koostis kalmistute läheduses ................................................................................... 13 Pinnase geoloogilised omadused kalmistutel .................................................................
Kodutöö aines „Võrdlev analüüs“ Virve Kass Sallivus on Eesti meedias leidnud palju kajastust, eriti erinevate Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud kampaaniate, näiteks „Erinevus rikastab“ raames. Kuigi poliitilisel tasandil deklareeritakse kõigi inimeste võrdsust, siis reaalsuses on sallimatus inimeste seas siiani suur probleem. Kodutöös uurin, millest sõltub inimeste suhtumine homoseksuaalidesse ja immigratsiooni. Uurin kolme tausttunnuse mõju: soo, vanuse ja haridustaseme. Kasutan Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmeid Eesti kohta. Püstitan neli hüpoteesi: 1. Naised on sallivamad kui mehed. Hüpoteesi teoreetiliseks aluseks on teadmine, et naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas ja pidanud võitlema oma õiguste eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanemad inimesed on konser
elundite pahaloomulisi kasvajaid, naisugulundite pahaloomuliseid kasvajaid ning lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomulised kasvajaid. Täiendavalt lubasid kogutud andmed võrrelda VTE patsientide soolist ja vanuselist jaotuvust. Tulemuseks saadi, et naiste osakaal on VTE patsientide seas suurem. Veel võrreldi uuritavate jaotust VTE diagnoosi ja soo järgi. Tulemuseks saadi, et erinevust ei esine. Samuti võrreldi ka uuritavate vanust VTE erinevatel diagnoosidel. Tulemuseks saadi, et kõige rohkem esines patsiente vanuses 60-79 ja VTE diagnoosidest oli kõige sagedasem kopsuveresoonte emboolia ning tromboflebiit ehk trombveenipõletik. 2.5. Järeldused 26 Pahaloomuline kasvaja esineb üldrahvastiku andmetega võrreldes VTEga patsientidel 4,7 korda sagedamini. Kõige rohkem diagnoositi pahaloomulist kasvajat VTE patsientidel aasta enne või pärast VTE diagnoosimist
...................6 1.2.2. Rohumaade püsimist mõjutavad tegurid ..................................................................8 1.2.3. Luharohumaade levik ...............................................................................................9 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil ......................................11 1.4. Looduskaitse Soomaa rahvuspargis ..........................................................................12 1.5. Halliste luha geobotaaniline uuritus ..........................................................................13 1.6. Eesmärgid.....................................................................................................................15 2. MATERJAL JA METOODIKA .......................................................................................16 2.1. Uurimisala üldiseloomustus........................................................................................16 2.2
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia
Raua aeg 1819 rajas muuseumi 1836 kirjutas brosüüri ,,Põhjamaiste muististe juht" Järgmine mees taanlane Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) üritas erinevaid objekte kaevata ja uurida. Ta rändas palju ringi (naabermaades) ja leidis et igal pool on muistised savist, et ka need on seotud teatud kindla ajaperioodiga. Tema teene ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid ja kirjutas nende põhjal uurimusi. Teda on hakatud nimetama "võrdleva arheoloogia rajaja"- ks. Jaques Boucher de Perthes (1788-1868) käis kruusa karjäärides. Ühest kruusakarjäärist avastas väga paksu kõrge profiili (kruusaaugu sein). 5 meetri sügavusest looma luid, esemeid ning jõudis järel et need on väga vanad. Arvas, et tema avastas enne uputust elavad loomad/inimesed. Kirjutas raamatu "Keldid ja uputuse-eelsed muistised". Leitu põhjal tegi jooniseid... võttis kasutusele stratigraafia teadus kihtidest (mida vanem ese, seda sügavamas kihis)
analüüsida. 2.2 Küsitluse kirjeldus Küsitlus viidi läbi 2015. aasta detsembris, Rapla Ühisgümnaasiumis. 7.-12.klassi õpilastel paluti ühe ainetunni alguses, kas uurimistöö autori või ainetunni õpetaja poolt, vastata paberkandjal olevale küsimustikule, mis oli osaliselt valikvastustega. Vastamiseks kulus keskmiselt 5-7 minutit. Küsitlus koosnes kaheksast erinevast küsimusest ning selle pikkus oli kaks A4-suuruses lehte. Esiteks küsiti vastaja vanust ning sugu. Need andmed olid vajalikud, et vastuseid paremini grupeerida ning, et tekitada ülevaatlikumat pilti. Järgmiseks oli küsitud, mitmel päeval nädalas tegeleb vastanu spordiga ning, kui pikalt kestab või kestavad treening või treeningud. Seda infot oli vaja selleks, et tekiks ülevaade, kui palju õpilased üldse sporti teevad. Järgmiseks küsiti vastanutelt, millist või milliseid spordialasid nad harrastavad. Seda infot oli
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust.
saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised
SOOLISTE ERINEVUSTE PSÜHHOLOOGIA KODUTÖÖ UURIMISVALDKOND Soolised erinevused karistamise,selle raskusastme määramisel PROBLEEM Karistamine,selle olemusest ja isiku konkreetsest teostusastmest tulenevad võimalikud tagajärjed ja mõjud sotsiaalses kontekstis. Kas erinevused meeste ja naiste hinnangutes karistamisel võiksid viidata sotsiaalselt aksepteerimatutele tagajärgedele. TEOORIA Karistamist kui sellist on uurinud Nobes,1999 Briti näitel, Wolfner & Gelles, 1993 Ühendriikide näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide seas, kes on uurinud sooprobleeme
............................................................................................................. 81 2 Sissejuhatus Eestis puudub siiani ajakohane ülevaade tänapäeva surmakultuurist. Selle koostamise eelduseks on Eestis erinevate kultuuriregioonide ning Eestis elavate muulaste kultuuride vastava ainestiku põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks. Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast. Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval
• Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise lahtimõtestamine Laboriuuringud Puhastamine Konserveerimine Dateerimine Radioaktiivse süsiniku meetod dendrokronoloogia Määrangud Materjali koostis Päritolu-uuringud aDNA
Seega, laps ei kasva 1 sentimeeter või pool sentimeetrit korraga vaid tema pikkus suureneb pidevalt. Üldiselt peame me diskreetsete tunnuste väärtuste leidmiseks kasutama loendamist ning pidevate tunnuste puhul mõõtmist. Millised meie jalgrataste tunnustest on diskreetsed ja millised pidevad? *** 'Käikude arv' on tõesti diskreetne tunnus. Jalgrattal võib olla, kas 1, 3, 4, 5, 8 või 10 käiku, kuid vahepealsed väärtused ei ole võimalikud. 'Vanus' on aga pidev tunnus: me võime vanust mõõta kuitahes täpselt (st. me saame alati leida vanuse, mis on näiteks 3 aasta 9 kuu ja 3 aasta 10 kuu vahel jne.). Tavaliselt tekitab vaidlusi tunnuse 'hind' paigutamine ühte või teise tunnuse tüüpi. Kui me aga mõtleme eelmiste näidete peale, siis näeme, et 'hind' on diskreetne tunnus, sest ei saa leida reaalselt võimalikku hinda näiteks 90 ja 95 sendi vahel. (NB! isegi täisarvuline hind 92 senti ei ole võimalik!) Ka eestikeelne väljend: raha lugema, näitab, et
peavarju terve hulk inimesi. Taolised külad olid ümbritsetud puust ja hiljem osalt ka kivist taraga. Asva ja Ridala kindlustatud asulate nagu ka ülejäänud pronksi- ja eelrooma rauaaegse Saaremaa kohta vt lk 8-10: Mägi, M. 2003/2005. Kaali ja kultuurmaastik.Meteoriiditabamuse kajastusi arheoloogias ja folklooris. (http://www.ai.ee/?pid=167) Kuna Saaremaa kultuurmaastikku käsitlev kirjeldus on netis üleval samuti TLÜ arheoloogia kursuste all, on seal kirjutatu jäetud siinkohal kordamata. Ülalviidatud kirjutist tuleb seetõttu vaadelda kui Eesti esiajaloo kursuse kohustuslikku materjali. Iru kindlustatud asula Iru maalinn jääb tänapäeval napilt Tallinna linna piiridesse, Toompeast paikneb see linnulennult 8 km kaugusel. Tegemist on omamoodi "proto-Tallinnaga", Tallinna linna kui Põhja-Eesti olulisima keskuse pronksiaegse eellasega. Paralleeli võib siinkohal tõmmata
11-aastaselt meeste seas 2 ning naiste seas 1, 12-aastaselt meeste seas 5 ning naiste seas 1, 13-aastaselt meeste seas 4 ning naiste seas 6, 14-aastaselt meeste seas 7 ning naiste seas 7, 15-aastaselt meeste seas 4 ning naiste seas 10, 16-aastaselt meeste seas 1 ning naiste seas 3, 17-aastaselt meeste seas 2 ning naiste seas 1, 18-aastaselt meeste seas 1 15 ning naiste seas 0 ja oma vanust ei mäletanud 3 meest ning 6 naist. Mitme aastaselt proovisid küsitletud alkoholi esimest korda? 20 15 Vastanute arv 10 Poisid Tüdrukud 5
Küsitlus viidi läbi Google Forms keskkonnas ning tabelid ja joonised tehti Microsoft Excelis. Töö vormistamisel kasutati APA viitamissüsteemi. 2.1 Valim Uurimistöö tarbeks viidi läbi küsitlus 2.-4. klassi, 6.-8. klassi ning 12. klassi õpilaste seas. Kokku osales uurimuses 52 õpilast. Küsitlus viidi läbi kolmes kooliastmes, et oleks esindatud kõik vanusegrupid. 2.2 Küsitlus Küsitluses on valikvastustega küsimused. Küsimustik sisaldab õpilaste sugu, vanust ning koolis toimetulekuga seonduvaid küsimusi. Uuring 12. klassi õpilaste seas viidi läbi 2015. aasta märtsis, algklasside ja põhikooli seas 2015. aasta oktoobris/novembris. Küsitlus oli anonüümne, nooremad lapsed viisid selle läbi vanema juuresolekul. Eesmärgiks oli välja selgitada, kas vasakukäelisus segab noorte koolis toimetulekut või mitte. 2.3 Hüpoteesid 1. Vasakukäelistel õpilastel esineb raskusi ainetundides tänu käelisusele peamiselt alg- ja
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Vahur Ilumets MUUTUSED VALGA LINNAS PÄRAST EESTILÄTI PIIRI MÄÄRAMIST Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Ago Pajur Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus 3
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Kadi Parve KROMOSOOMIHAIGUSED Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade kromosoomhaiguste jagunemisest, nende tekkepõhjustest ja esinemissagedusest. Lisaks on referaadis pikem ülevaade ühest kromosoomisündroomist Downi sündroomist. Avatakse Downi sündroomi ajalugu, kirjeldatakse tekkepõhjuseid, ennetamisvõimalusi, süptomeid ning refereeritud on ka erinevad uuringutulemused seoses Downi sündroomiga. Referaadis on kasutatud nii teaduslikke kui ka internetipõhiseid allikaid. KROMOSOOMIANOMAALIAD
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim ............................................................................................................................. 4 Kihtv
818 vähemalt 17-aastase inimese vere D-vitamiini taset ning erinevatesse vähivormidesse suremist. Erinevate jälgimisaluste puhul 6-12 aastat kestnud vaatlusperioodi käigus suri vähki 536 inimest. Hilisema analüüsi käigus ei leitud mingisugust seost vere D-vitamiini tasemete ja vähkkasvajast põhjustatud surma tõenäosuse vahel ei üldiselt ega ka juhul, kui arvesse võeti vaadeldud inimeste sugu, vanust ja kuulumist erinvatesse etnilistesse gruppidesse. Siiski leiti mõningaid andmeid selle kohta, et D-vitamiin võib vähendada letaalse jämesoolevähi riski - kõige kõrgema D-vitamiini tasemega inimestel oli kõige madalama vitamiinitasemega vaadeldutega võrreldes 72% madalam tõenäosus antud vähivormi tõttu surra.(,,D-vitamiin ei alanda üldist vähiriski" http://marekioma.blogspot.com/2007/10/d- vitamiin-ei-alanda-ldist-vhiriski.html ) Kokkuvõte
kolm, naiste seas üks. Väga huvitav asjaolu, et Jõgevamaa Gümnaasiumis käivad mitu õpilast, kelle nimi on populaarne olnud üle terve Eesti. Antud uurimistööd saab kasutada järgmistel aastatel võrdlusmaterjalina. Suurem erinevus ilmneks arvatavasti mitmete aastate ja aastakümnete pärast: võrreldes tänaseid levinumaid nimesid aastakümnete pärast populaarsete nimedega, saab tõenäoliselt uurida nimemoe muutumist ja ehk ka kunagiste populaarsete nimede moodi tagasitulekut. Käesolev uurimistöö on heaks materjaliks, et uurida, kas paari- või kolmekümne aasta pärast on täna populaarsed nimed gümnaasiumiõpilaste seas ka maakonnas populaarsed nimed, sest hetkel see nii ei olnud. Praegu saab näha uurimusest, et koolis käivad väga erinevate nimedega õpilased, mis teeb meie kooli eriliseks. Edaspidi saab seda teemat uurida ka vanusest lähtudes, leides nimede esinemissagedus vanuserühma kaupa Jõgevamaa Gümnaasiumis.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 Mõisted Koostamise protsess Olukord Eestis Liikumissoovitused Toitumissoovitused Toiduenergia vajadus Makrotoitained- valgud, rasvad süsivesikud Vesi Mikrotoitained – vitamiinid ja mineraalained Alkohol, kofeiin Toidusoovitused Toiduohutus Uni, puhkus, biorütmid Jätkusuutlik tootmine ja tarbimine Toitainete tarbimine ja tervisemõju Põhiainevahetuse energiakulu (2006) Energiatarve rahuolekus on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict’i valemiga (publitseeritud 1919) MEHED 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas NAISED 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas Põhineb kliinilisel vaatlusel Energiakulu, Henry (2005) valemid, MJ päevas, baseerub kas kehamassil või kehamassil ja pikkusel Põhiainevahetuse energiakulu Harris- Benedict’i valemiga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine.
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud............................................................................................
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toitumisharjumuste
annaabi.ee 
