Kaubamärgid (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool
I K KÕ
EESTI TOOTJATE KAUBAMÄRGID
Referaat
Mõdriku
2009

SISUKORD

SISSEJUHATUS……………………………………………………………3
1. TOIDUAINED
1.1 Estover
1.2 Veski Mati
1.3 Tere
1.4 Viru Rand
1.5 Saku Õlletehas
1.6 Kalev
2. TÖÖSTUSKAUBAD
2.1 Orto Puhas Limpa
2.2 Orto Puhas kodu Sanit-M
2.3 Mayeri Pesugeel Sensitive
2.4 Suva Etno
3. KOKKUVÕTE

SISSEJUHATUS

Kauplemine on toiminud juba sajandeid .Algselt vahetasin inmesed kaupu teiste kaupade vastu ja hiljem võeti kasutusele juba maksevahendid.
Kui preagusel ajal kaupluses singi vaadata on valik nii suur ,et paneb algselt mõtlema ,mida valida.Sama toodet pakutakse mitmelt erinevalt tootjalt ja maailma erinevatest paikadest.
Minu suureks üllatuseks oli liikudes kaupluses ringi ja uurides pakendeid ,et väga paljud toiduained on vaatamata tema pakendil näidatud Eesti päritolule toodetud hoopiski Läti ,Leedu või Tsehhis.
Oma valiku toodete osas tegi enamjaolt nende toodete hulgast,mida igapäevaslt ise kasutan .Toodetega käisin tutvumas Keila Tarbijate Ühistu Saue Kaubakeskuses ,kus toidukaupade kõrval müüakse ka tööstuskaupa ,mida igapäevaselt kõige enam vajame.See on ka põhjus miks kasutasin referaadis ka materjale tööstuskaupade kohta.
Järgnevalt tutvustan kuute toidukaupa ja nelja tööstuskaupa.
3
1.1 Estover Hiirte Juust
Juustu hakati tööstuslikult tootma Ameeerikas 1850-ndatel ja Inglismaal 1870-ndatel aastatel.
Samal ajal tekkisid esimesed tööstused ka Euroopasse.Eestis hakati juustu tootma Vene Impeeriumi ajal.Esimesed juustumeistrid olid pärit euroopast ja nad tegutsesid mõisates.
Enamus juustust läks Peterburgi ,kuna juust oli siinse tarbija jaoks luksus.
Industrie GmbH Saksamaalt Estover OÜ tegutseb juustumüügi alal alates 2002-st aastast, tema eelkäija, Estover AS aga juba aastast 1992. Selle ajaga on kahe mehe firmast välja kasvanud 45-e töötaja ja 318 miljonilise käibega ettevõte. Estover OÜ kuulub ettevõtete gruppi United Estover Group OÜ.
Estover OÜ on spetsialiseerunud oma tegevuses peamiselt juustutoodete müümisele. Lisaks juustule on aga pakutavas sortimendis ka kodumaine või ja tervislik vadakukohupiim, milliseid toodab tütarettevõtte Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ. Kokku on Estover'i sortimendis ligi 400 tooteartiklit ning seda pakutakse ca 600-le püsikliendile.
Koostööpartnereid leiab lähinaabrist Lätist maakera kuklapoolel asuva Indoneesiani. Tuntumatest tootjatest on esindatud Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ, Eestimaa Piimatootjate Ü, Kraft Foods , Bayeriche Milch , Zemaitijos Pienas AS Leedust, Uhrenholt A/S Taanist. Klientideks on kõik Eestis tegutsevad suuremad ja väiksemad jae- ning ketikauplused, samuti hulgikaubandusettevõtted.
Suurimateks nende hulgas on Rimi Food Eesti AS, Prisma Peremarket AS, Maxima Eesti OÜ, Kaupmees & Ko AS, A- Selver AS, Comarket AS.
Lisaks müügitegevusele tegeletakse juustu-, või- ning vadakukohupiima tootmise ja pakendamisega. Samasse kontserni kuuluvas juustuvabrikus toodetakse juustu alates 1962-st aastast, sama tööstust tuntakse varasemalt ka kui Rannu juustutsehhi. Sealses tööstuses toodeti omal ajal suurem osa toonases Nõukogude Eesti's müüdud Hollandi leibjuustust, mis on üks tuntumaid ja hinnatumaid juustusorte Eestis tänaseni. Alates 2001-st aastast kannab tehas Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ nime.
4
Kogu toodetav sortiment  - juust, või ja vadakukohupiim valmistatakse 100%-lt eestimaisest piimast, mis tagab toodetele eestlastele harjumuspärased maitseomadused ning garanteeritud kvaliteedi. 2004-ndal aastal alustati juustuekspordiga Venemaale, mis jätkub tõusvas tempos .
Osa Põltsamaa Meierei'st asub tänaseks Tallinnas - pakketsehhi näol, kus käib vilgas juustupakkimine 24h tundi ööpäevas. Järjest enam on tarbija hakanud hindama tootja poolt pakendatud viilu - ja väikepakendatud juustu, millel on tarbijasõbralik pakend ning garanteeritud kvaliteet.
Estover OÜ on Eestis palju tuntust kogunud 2000-ndal aastal edukalt turuletoodud Hiirte Juust'u brändi läbi. Hiirte Juust'ule on antud tugev lisaväärtus läbi kolme erineva kampaania, neist esimene sai ka Turundustegu 2000 auhinna ! Tänaseks on tuhandetel Eesti lastel kodus sõbraks kaisuhiired Cheezo'd, millised võib endale saada iga tubli Hiirte Juustu sööja.
Estover grupi ettevõtete töötajatele on loodud kaasaegsed olme- ja töötingimused, mis on võimaldanud luua tugeva baasi ettevõtte jätkuvaks arenguks. 2005-ndal aastal alustati ettevõtte kolme eri üksust hõlmava ühtse majandustarkvara juurutust, millisele 2006-nda aasta esimesel poolel järk-järgult ka üle mindi . Firma jätkuva arengu kindlustamiseks käib töö ekspordivõimaluste laiendamisega Euroopa Liitu ja kolmandatesse riikidesse. Estover on tänaseks mitme EU tunnistusega kaubamärgi omanik, sealhulgas Hiirte Juust ja Eesti Juust.
Hiirte Juust on poolkõva tilset tüüpi juust.Tilset juust on tihe ja hästi puhta maitsega.Enamus seda tüüpi juustud on hapukad ja kooreselt täidlased,kuivad,mahedad. Umbes 6 - 7 aastat tagasi tulid Lõuna - Eestis kokku parimad Eesti juustumeistrid, kelle ühiseks sooviks oli leiutada inimestele uus - kõigile maitsev juust. Pika ja vaevarikka töö tulemusena saadigi lõpuks valmis see tõeliselt hea juust - HIIRTE JUUST.
Miks just Hiirte Juust - aga sellepärast, et kõik hiired - nii neljajalgsed, kui ka kahejalgsed armastavad ülekõige maailmas juustu!
Nii armastavadki kõik lapsed, kes just ongi kahejalgsed lõbusad hiirekesed, Hiirte Juustu.
5
Ja kui nad seda söövad, saavad nad peale hea kõhutäie veel kaisuhiire, kellega on mõnus koos tududa. Hiirte Juust on tõeliselt mõnusa maitsega, ta on parajalt pehme ja temas on palju ,palju auke ! Ka rasva on selles juustus just parasjagu, niipalju kui pisikese juustusõbra organism kasvamiseks vajab. Lisaks on seal sees palju vitamiine ja kaltsiumi, mis luudele ja hammastele kasulik!
Kaupluses on Hiiret Juustu mitut eri pakendit .Kang, pats ,väikepakend,viilutatud,riivitud ja pulgad . Antud tootel on pikaajaline ja lastele väga meelepärane kampaania.Koguda saab pehmeid mänguasju. Kaisuhiire saamiseks tuleb osta 25 Hiirte Juustu vapiga pakendatud toodet. Kampaania reeglid leiab iga juustupaki seest - koomiksi kleepsu
1.2 Veski Mati rukkijahu
Kaubamärgiga Veski-Mati on varustatud ligi poolsada toodet. Pakuvad erinevat sorti riisi, tatart, hirssi, nisu- ja maisimannat, kruupe, tangu , herneid, ube, kaerahelbeid, riisihelbeid. Toodete nimekiri täieneb pidevalt.
Peamisteks koostööpartneriteks on hulgifirmad, kaupmehed , toitlustusfirmad, pagaritöökojad ja põllumehed. Eesti põllumeestelt ostetakse otra , nisu, rukist , hernest ja uba.
Rukkijahu.
Edela-Aasias kasvas looduslikult rukis (secale cereale) ,mis saastas umbrohuna nisupõlde Euroopasse liikus rukis koos nisuga.
Jahedam kliima ning suhteliselt halvem mullastik sobis rukkile hästi ja see arenas varsti omaette teravijakultuuriks.Eestis hakati rukist kultuurina kasvatama 11.sajandil.Rukis oli kaua tuntud ,kui vaese inimese nisu ,kuid tänapäeval on rukkijahust leib põhiteraviljatoiduks Põhjamaades,Venemaal,Põhja-Euroopas.
Leib annab suhteliselt vähe toiduenergiat,temas sisalduvad põhiliselt süsivesikud ja valgud ning veidi rasva.Rukkijahus on 6,9-10,7% valku,70-77% tärklist ja rasva.
Lisaks sisaldub rukkijahus palju mitmesuguseid mineraalaineid ja vitamiine,eriti b-grupi vitamiine.
Veski Mati rukki jahu on pakitud 1,5kg paberkotti.Viimasel ajal on üha rohkem muutunud populaarseks küpsetada leiba kodus.
Antud toode on ka minu üks uusi lemmikuid.
6
Jahu ei ole liiga peen ega tolma .Kääritamis protsessil hea õhuläbivuse ja kohevusega.
Leib jääb tugevamaitseline ,tume ja õhuline.
1.3 Tere Light jogurt
Tere AS on kaasaegne ning laia, ent samas efektiivse tooteportfelliga müügi- ja tootmisettevõte, mis on tõusnud piimatöötlejast hästi organiseeritud innovaatiliseks ettevõtteks.
Tere AS peamisteks tegevusaladeks on toorpiima kokkuost , piimatoodete tootmine ja müük. Tooteportfelli täiendamiseks turustame ka mujal valmistatud kastmeid , sojajooke ning ka teisi mittepiimapõhiseid tooteid.
Tere tootmisüksused asuvad Tallinnas, Kosel, Viljandis,  Paides ja Põlvas. Tere tütarettevõtteks on Meieri Transport. Ettevõttes töötab üle 615 töötaja.
Väärtustame kõrgelt kodumaist toorpiima ja traditsioone, olles samas innovatiivsed ja uutele suundadele avatud. Tundes tarbija ootusi kasutame uusi tehnoloogiaid ja arendame tervislikke tooteid, pakkudes nendega elujõudu ja rahulolu igas eas inimestele.
Tere AS missiooniks on uuenduslike ja tervislike toodete kaudu pakkuda tarbija vajadustele vastavaid tooteid ja teenuseid ning arendada tarbija teadlikkust.
Tere tootenimekirjas on kokku üle 250 kõrge kvaliteediga toote. Tuntumad kaubamärgid, mille all tooteid müüme on Tere, Hellus , Haps, Merevaik, Emma, Kohuke , Black Mama ja Mumuu.
Lisaks oma toodetele turustab Tere Eestis ka Joya sojajooke.
Kõigi meie toodete valmistamine on kooskõlas riiklike õigusaktidega, ISO 9001 :2000 standardiga ning hea tootmistava nõuetega.
Kaubamärk loodi enam kui kümme aastat tagasi - aastal 1996. Tere oli uue aja kõige esimene piima kaubamärk.
7
Täna on see tuntuim ja eelistatuim piima kaubamärk Eestis. 19. juunil 2006 muudeti ka ettevõtte juriidiline nimi selle tuntuima kaubamärgi järgi Tallinna Piimatööstusest Tere AS-iks. Jaeturu uuringute andmetel (Nielsen detsember-jaanuar 2008) on Tere turuosa 44% (mahus).
Tere Light Jogurt
Jogurt on piimatoode ,mille valmistamiseks ksutatakse väga kvaliteetset piima ja vaid jogurtile omaseid mikroobe,mis annavad jogurtile tüüpilise maitse ja konsistentsi.
Õige jogurt on nn “elav jogurt”-see on jogurt ,mis on hapendatud jogurtibakteriga ja mida pole pärast hapendamist enam kuumitatud.Kuna bakterid on elus,saavad need meie organismi heaks toimida.
Tere Light jogurt on pakendatud 400g topsi.Koostis:rasvata piim, maasikad (3%),vaarikad ja vaarikapüree(2,4%), piimavalk ,fuktoos, paksendajad :modifitseeriutd maisitärklis ja karrageen ,lõhna-ja maitseained ,toiduvärv peedipunane(kontsentreeritud punase peedi mahl ),magusained: aspartaam (sisaldab fenüülalaniini allikat) ja atsesilfaam K ,juuretis,happesuse regulator tsiaatriumtsiraat. 100g . toodet sisaldab 45 kcal energial;4,2g.valke;0,2g.rasvu;6,7g.süsivesikuid.
1.4 Viru Rand
8
OÜ Viru Rand on kala töötlemisega tegelev firma, mis turustab toodangut ettevõttele kuuluva kaubamärgi „Viru Rand“ all. Ettevõte asub Ida-Virumaal Toilas, kus kalatooteid on valmistatud juba rohkem kui 60 aastat. Praegu töötab ettevõttes üle 200 inimese.
Viru Ranna kalatoodete valmistusviis on pikaajaliste traditsioonidega. Tootmises järgitakse põhjalikult läbiproovitud tehnoloogiaid, toodang on alati ühtlase kvaliteeditasemega ja valmistatud kaasaegseid toiduhügieeni reegleid järgides.Antud ettevõtte kaupa ostes võib tarbija olla kindel, et iga toote maitseomadused ja välisilme on alati just sellised, nagu selle toote puhul tavapärane.
Heeringafileetükid sibula marinaadis.
Toode on pakendatud klaaspurki 270g.Koostis:Heeringafileetükid;vesi;suhkur;sool(4,5%); sibul (3%),E260;maitseained;säilitusaine E211.
100g. toodet sisaldab:valk12g; rasv 9,8g;süsivesikud 12,2g;energiat 185 kcal.
1.5 Saku Õlletehas
Pärast pärisorjuse kaotamist Eestimaa kubermangus 1816. aastal asusid mõisnikud rajama mõisate juurde tööstusettevõtteid. Neist tähtsaimateks olid viinaköögid ja õllekojad. Ka Saku mõisa tollane omanik saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas oma mõisa juurde õllekoja. Dokumentaalselt on tõestatud, et esimene keeduperiood Saku õlleköögis oli 1820. aasta oktoobris . Kui Rehbinderite ajal ei pööratud õlleköögile just eriti suurt tähelepanu, siis pärast mõisa üleminekut 1849. aastal Baggode perekonna kätte, algasid õlleköögis uuendused. Esialgu jäi küll pruulikoda veel samadesse ruumidesse, kuid juba 1876. aastal rajas Valerian Baggo mõisa õlleköögi asemele aurujõul töötava õlletehase.
Sajandi lõpupoole konkurents õlletootjate vahel järjest pingestus ja et õlu oleks läbilöögivõimeline väljaspool oma mõisa territooriumi ning seda eriti Tallinnas, oli vaja ka Sakus tõsta õlle kvaliteeti ning toodangu hulka. Selle tulemusena muutus Saku õlu juba 1871. aastast Tallinna õlleturul arvestavaks teguriks . See tõestab, et Sakus ei pruulitud enam viletsat kõrtsiõlut, kuna konkurentsitingimustes oli Tallinna restoranidesse ja õllepoodidesse vaja saata kvaliteetseid õllesorte.
Vahetult enne uue Saku Õlletehase valmimist suutis aga vana õllekoda teha veel väga head reklaami. Juunis 1875. aastal peeti Tallinnas Kadriorus suurt põllumajandusnäitust ohtrate väljapanekutega igalt alalt. Ajaleht kirjutab: "Kaks korda päevas demonstreeriti hobuseid, sinna juurde mängis sõjaväe puhkpilliorkester , ajutises õllepaviljonis aga leidsid janused rahuldust suurepärasest Saku õllest." Kui hakati auhindu jagama , siis anti Saku Õlletehasele pronksmedal õlle eest. Ükski teine õlletehas selle au osaliseks ei saanud.
Esimene keet uues aurujõul töötavas õlletehases valmis ilmselt 4.oktoobril 1877 . aastal. Juba kolm aastat hiljem saatis Saku Õlletehas oma toodetud õlut Riia näitusele, kus see sai II auhinna ja pronksmedali. See näitab, et tehase omanik oskas reklaamist lugu pidada. Veelgi rohkem annab niisugune fakt tunnistust Saku Õlletehase kiirest arengust.
Õlletootmise hoogustumisele aitas kaasa raudtee ühenduse loomine Tallinnaga 1899. aastal. Nimetatud aasta 28. septembril saabus Tallinna esimene õllekoorem Sakust kitsarööpmelisel raudteel, varem veeti õlut hobustega . Seejuures näiteks Tallinn-Pärnu raudtee ametlik avamine leidis aset alles 1. augustil 1901. aastal.
9
Saku Õlletehase aktsiaselts
Samas tihenes õlletehaste vaheline konkurents järjest. Et haarata enda kätte kogu Tallinna, Harjumaa ja teiste lähedaste keskuste turg , oli vaja suuri investeeringuid. Nii otsustatigi 1899. aastal laiendada omanike ringi ning asutada Saku Õlletehase aktsiaselts. Ettevõtte omanikkonda kuulus kogu kohaliku aadelkonna finantsoligarhia eesotsas pankur G. Scheeli ja piiritusevabrikantide Rosenitega. Ettevõtmine kandis edu ja juba 1900. aastal pruuliti Sakus 203 800 pange õlut, kui tollane peamine rivaal Revalia (endine Pfaff) suutis samal aastal toota vaid 153 000 pange. Saku jõuline areng viis Tallinna viimase õlletehase Revalia uste sulgemiseni 1911. aastal. Pärast seda ei ole Tallinnas enam õlletehast olnud. Saku Õlletehasest oli tõusnud monopoolsesse seisu Tallinnas ja Harjumaal .
Siis aga algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. Seejärel õlletootmine jätkus, samuti tihenes järjest konkurents, mis tõi kaasa mitmeid tootjate vahelisi hinnasõdu.
Kuigi 1920.-ndate aastate algul töötas Eestis 9 õlletööstust, sai Sakust varsti monopoolne õlletootja Põhja-Eestis.
Samas paistis aga Saku Õlletehas silma uuenduste pooles . Nii võeti Sakus 1928. aastal senise pooletoobise (1 toop = 1,23 liitrit) pudeli asemel tarvitusele pooleliitrine õllepudel. 70 aastat hiljem - 1998. aastal oli taas Saku Õlletehas see, kes tõi Eesti tarbijani uue õllepudeli, sedakorda uudse kujundusega 0,5-liitrise pudeli.
1940. aastal seoses nõukogude okupatsiooniga Saku Õlletehas, nii nagu ka kõik ülejäänud ettevõtted natsionaliseeriti. Tootmine ettevõttes jätkus nõukogude tingimustes. 1976. aastal sai Saku Õlletehasest eksperimentaalõlletehas, mis tähendas mitmeid eeliseid ja soodustusi, näiteks investeeringute näol. 1985. aastal elas Saku Õlletehas üle teise "kuivseaduse" peale Esimest maailmasõda, sedakorda M. Gorbat¹ovi oma. Alustatud investeeringud Saku Õlletehase uuendamisse peatati.
Uus ajastu Saku Õlletehase jaoks tõi kaasa 1991. aasta, mil loodi ühisettevõte Baltic Beverages Holding (BBH) Pripps õlletehasega Rootsist ja Hartwalli tehasega Soomest, mis omandas Saku Õlletehase AS-s 75% osaluse.Algas tehase rekonstrueerimine ja seadmete vahetus ning juba 1993. aastal jõudis Eesti turule esimene kvaliteetõlu Saku Originaal , mille aluseks oli Eesti esimene turu-uuring. Uuringust selgus, et kõige enam sooviti tugeva maitsebuketiga, kuid mitte liiga kibedat õlut, mis on villitud pooleliitrisesse sinise etiketiga pudelisse.1995. aastal s.o. rohkem kui sada aastat hiljem sai Saku Õlletehasest taas aktsiaselts. Samal aastal tõusis Eesti õlleturu liidriks Saku Originaal, mis on seda ülekaalukalt tänaseni. 1995 alustati mineraalvee Vichy Classique tootmist.1996. aastal alustati Saku aktsiatega kauplemist Tallinna Börsil. Seni veel suhteliselt vabade turuniššide hõivamiseks toodi Saku tootesortimenti alkoholivaba õlu.1997. aasta kevadel tuli Saku Õlletehas välja õllepudelite uudse välimusega.
10
Senised neljakandilise esietiketid asendati värselt mõjuvate ovaalsetega, uue välimuse said ka pudelite kaelaetiketid. Senist neljakandilist etiketti jäi kandma selleks sobivalt vaid noor ja mässumeelne Saku Rock.Sama aasta lõpus esitas Saku Õlleteha taotluse Tallinna Väärtpaberibörsile ettevõtte aktsiate noteerimiseks börsi lisanimekirjas.1998. aastast alates on Saku Õlletehase aktsiad vabalt kaubeldavad Tallinna Börsi lisanimekirjas. Varem olid Saku Õlletehase aktsiad registreeritud börsi vabaturul.Samal aastal esitles Saku Õlletehas avalikkusele uut tüüpi 0.5-liitrist õllepudeli. Uut tüüpi õllepudeli turule toomise tingis senisest teadlikum ning nõudlikum tarbija.1999. aatal toodi turule Saku on Ice õlu, millega pandi alus pehmemaitseliste õllede segmendile Eestis ning mis saavutas tarbijate seas kiiresti suure populaarsuse.2000. aastal tähistas Saku Õlletehase oma 180-ndat juubelit. Juubeliaasta auks toodi turule eriti kõrgekvaliteediline ning nn superpremium segmenti kuuluv ajaloolist nime kandev Sack bei Reval .Samuti otsustati lisaks kahele tootekategooriale – õllede ja mineraalvee – kõrvale tuua karastusjoogid , kui Saku Õlletehas sai PepsiCo ametlikuks esindajaks ja edasimüüjaks Eestis. Kohaliku turul hakati turustama rahvusvaheliselt tuntud brände nagu Zingo, 7Up ja Pepsi .
Samal aastal tunnistati ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi ISO 9001 nõutele vastavaks.2001. aastal tõi Saku Õlletehas turule kodumaise siidrisarja Kiss , mis saavutas esimese üheksa kuuga 19%-lise turuosa ning jõudis teisele positsioonile kohalikul siidriturul. Samuti saadi samal aastal ainuesindusõigus turustada koos omatoodete sortimendiga rahvusvaheliselt tuntud premium -õllesid Carlsberg, Guinness ja Kilkenny.2003. aastal toodi vastusena PET pakenditüübi populaarsuse kasvule turule plastpudelid. Esimeste toodetena villiti plastpudelitesse Presidendi Pilsner ja Presidendi 8.2004. aastal sai Saku Õlletehas uue kvaliteedisertifikaadi ISO 9001:2000.
Sama aasta kevadel sõlmiti koostöökokkulepe Soome õlleturu liidri Sinebrychoffiga, mille tulemusena hakati Saku Õlletehase lipulaeva Saku Originaali turustama Soomes.2005. aastal tutvustas Saku Õlletehas õllegurmaanidele eksklusiivset kodumaist õlut Saku Kuld , mis osutus planeeritud müügist kolm korda edukamaks.Õllekultuuri edendamise eesmärgil alustati samal aastal gastronoomiakonkursi „Hõbelusikas“ parima pubi kategooria loomist ja Eesti parima pubi valimist. 2005. aasta suvel nimetati Saku alevik õllekultuuri pealinnaks.2006. aastal siseneti õllejookide turule populaarse tootega Dlight. Samuti sai uue kuue ja särtsaka nime seni Saku Gin nime kandev long drinkide segment – Saku Zip.2006. allkirjastati leping Sinebrychoff OY-ga ning Saku Õlletehas alustas 2007. aasta jaanuarist Sinebrychoff toodete edasimüümist Eestis.2007. aastal muutis Saku Õlletehas oma korporatiivkaubamärki, mille eesmärk oli rõhutada kodumaise joogitööstuse liidrirolli, kätkedes nii õllepruulimise traditsiooni kui ka uute joogikategooriate arendamist . Senine korporatiivslogani „Pruulime Sinule“ asendus ettevõtte tegevust täpsemalt peegeldava „Värskendav Kogemus“ sloganiga.Veekategoorias saavutas Saku Õlletehas 2007. aastal liidripositsiooni, millele andis olulise panuse sisenemine near water segmenti Vichy Viva Fresh sarjaga.
2007. aasta oli innovatiivne ka tootepakenduse osas – esimesena Eestis võeti kasutusele uue põlvkonna multipakitehnoloogia shrinkwrap ehk kiletamine . Samuti võeti kasutusele uue põlvkonna sõrmuskorgi tehnoloogia .Saku – maailma õlletootjate kõrgliigas.
11
2008. aasta oli Saku Õlletehase jaoks ajalooliselt oluline – Saku Õlletehas sai rahvusvahelise õllekontserni Carlsbergi täieõiguslikuks liikmeks ning tõusis seeläbi rahvusvahelisse õlletootjate kõrgliigasse.
Seoses 100% kuuluvusega Carslberg A/Si gruppi lõpetas Saku Õlletehas 2008. aastal oma aktsiate noteerimise Tallinna Börsil.2008. aasta tõi tunnustust ka piiri tagant. Soomlaste hulgas läbi viidud uuringu põhjal selgus, et Saku on põhjanaabrite hulgas tuntuim kaubamärk. Saku Originaal on maheda maitse ja meeldiva aroomiga hele kvaliteetõlu,mis on pruulitud veest,valitud linnastest ja humalast Saku oma pärmiga.Tänu vähesele alkoholisisaldusele ning süsihappegaasiga rikastatusele kustutab õlu hästi janu ja tõstab toonust.Õlu sisaldab märgatavas koguses b-grupi vitamiine. Antud toodet hakati valmistama 1993.a mis on jätkuvalt populaarseim kodumaine üllemark.
1.6 Kalev võs
2006.a sai Kalevil täis kakssada aastat päevast ,mil alustati kohalike retseptide järgi kondiitritoodete valmistamist.
Kalevi maiustused jagunevad mitmesse tooterühma.
Olen ise alati eelistanud kodumaiseid maiustusi ,kuna nende kvaliteet ja ainete sisaldus on välismaistega võrrelde tervislikumad.
Kalevil tuli sellel aastal turule uus toode “Draakin Gummy”.Lastele väga maitsev ,kui suureks pettumuseks on antud toode toodetud Tsehhis.
2.1;2.2 Orto
Pärast asutamist 1932. aastal Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas oli "Orto" ülesandeks vastata kohaliku turu nõudmistele. Arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint , äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapakreem, põrandavaha, metallipuhastaja), tööstuskeemia (taskulambipatareid) ja parfümeeria ( seep , hambapasta , kölnivesi, juukseõli, näokreem). Esimene näokreem toodeti Ortos aastal 1935. Osaühing "Orto" oli 1937. aastast niihästi töötleja, tootja kui ka turustaja . 1939. aastaks oli "Ortos" üle 60 töötaja.
II maailmasõja ajal toodeti peamiselt pesupulbrit ja nn.saviseepi. Teise maailmasõja lõppedes taastati sõjaeelne tootestruktuur uutes tingimustes, mis nõudsid 1956. aastal "Ortolt" isegi oma ehitusosakonna asutamist. Lisaks hakati väljaspool Tallinna tootma söödakriiti. 1960. aastaks oli "Ortos" 226 töötajat.
Tootmise ekstensiivse arengu perioodil laiendas "Orto" toodangut kõikides tootesuundades. Firmatoodeteks said tollasel üsna primitiivsel Nõukogude turul uudsed ning unikaalsed kleepepasta "Ortofiks", sünteetiline pesemisvahend "Sünteetika", biolisanditega pesupasta "Bio", mesilasema toitepiima sisaldav näokreem. 1961. aastal alustas "Orto" alumiiniumtuubide tootmist Valgas ja rajas 1965. aastal Suur-Sõjamäele Tallinnas klaasplasti tootmise, hakates valmistama ka plastmööblit, mikroveoauto juhikabiine, merepoisid ja veesõidukeid. 1982. aastaks oli "Ortos" 750 töötajat.
Orto on trenditeadlik kaasaegne tootmisettevõte, mis toodab looduskosmeetikat ning inimsõbralikku kodukeemiat. Üleminekuperioodil sai seniste turgude äralangemise ning konkurentsi tihenemise tõttu endisest suurettevõttest kompaktne väikeettevõte.
12
Aastast 2001 on Orto turuosa pakutavates kaubagruppides pidevalt kasvanud. Uue tehnoloogia, tootearenduse ning tõhustatud turunduskommunikatsiooni tulemusena on Orto kosmeetikaturul näohooldusvahendite osas tõusnud turuliidrite hulka.
Märkmisväärne osa Orto tagasitulekul kosmeetikaturu esikolmikusse (näohooldus-vahendid) on kaasaegsel kvaliteetkosmetikasarjal PUHAS LOODUS. 1998. aastal juuksehooldustoodetest alguse saanud sari sisaldab tänaseks tolleaegse 6 toote asemel 45 toodet kogu keha hoolduseks.
Ortomed kogukehakreemid on 100% lõhna- ja värvainevabad, välja töötatud koostöös Eesti nahaarstidega ning tunnustatud Soome nahaarstide poolt. Valikus on kolm 150/700ml kreemi:
* Oliivõlikreem- normaalsele ja kuivale nahale
* Vaseliinõlikreem- kuivale tundlikule nahale
* Niisutav kreem (Urea 4,5%)- normaalse, kuiva, pingul, liigsarvestunud, kareda või lestendava naha igapäevaseks niisutamiseks ja pehmendamiseks.Lastele mõeldud sari Puhas Limpa on nahka ja juukseid hooldav, sisaldab vitamiini E ja erinevaid taimeekstrakte. Taimset päritolu pesuained on valmistatud kookose , maisi, rpsi, suhkruroo ja õunte baasil. Need uue generatsiooni pesuained sisaldavad minimaalselt lisandeid, seetõttu on sari leebe nahale ja silmadele, säästab naha kaitsebarjääri.Hooajatoodetest on Orto turule toonud päevituskreemide sarja Solar, milles on esindatud nii kreemid kui päevituspiimad. Sääsetõrjevahendite sarjas Plix on 5 toodet enda kaitsmiseks sääskede eest ja 2 toodet sääsehammustuse leevendamiseks. Kodukeemia valdkonnas kannab Orto tootesari kaubamärki PUHAS KODU.
Olen enda jaoks leidnud kaks toodet,millest olen lausa vaimustuses.
Puhas Limpa
Toode on pakendatud plastikpudelisse 300ml.Lastele mõeldud sari on nahka ja juukseid hooldav,sisaldab vitamiine E ja erinevaid taimeekstrakte.Taimset päritolu pesuained on vamistaud kookose,maisi,rapsi,suhkruroo ja õunte baasil.
Pesuaine on lastele väga meelepärane,kuna vahutab tugevalt.
13
Teine toode,mis on nagu uuesti avastatud on Sanit-M.Toode on happeline puhastusvahend vannitubadele.
Toode sisaldab: Aqua ,Ortophosphoric acid,Oxalic acid,C9-C11 pareth-8,parfum.
Toode eemaldab nii rooste ,kui ka ebameeldivat lõhna levitavad ningmikroobe koguvad ladestused.
2.3 Mayeri
Mayeri Industries AS on Eesti keemiatööstusettevõte, mis tegeleb tarbe- ja puhastuskeemia toodete arendamise, tootmise ja turustamisega kodu- ja tööstustarbijale. Ettevõte toodab pesupulbreid, -geele, -loputusvahendeid, nõudepesuvahendeid ning teisi koduses majapidamises ja tööstuses vajaminevaid keemiatooteid. Mayeri Industries AS juured ulatuvad aastasse 1889, mil Richard Mayer asutas Eesti esimese keemiatööstuse.
Ettevõtte pilootbränd on Mayeri, mille alla on koondatud kõrgkvaliteetsed ning Eesti olusid arvestavad pesu- ja puhastusvahendid. Lisaks toodetakse juba aastate tagant tuttavaid kodukeemia tooteid nagu pesuvalgendi Liilia , torupuhsatusvahend Toru-Siil, WC puhastusvahend Sanit jpm.
Lisaks kodukeemiale toodetakse ka autokeemiasarja Go, ehituskeemiasarja Profix ning private label tooteid. Üheks suurimaks koostööpartneriks on Rimi Baltic.
AS Mayeri Industries tooteid eksporditakse Balti- ja Skandinaaviamaadesse. Ekspordi osakaal moodustab hetkel 30% kogukäibest.
Ettevõtte poolt pakutavad tooted arendatakse ja toodetakse Jõgevamaal, Tabiveres asuvas tehases. Samas kompleksis asub ka ettevõtte peakontor .
14
Mayeri Industries AS  esinduskontor asub Tallinnas. Ettevõte pakub tööd ligikaudu 50 inimesele, kellest enamiku moodustavad tootmistöötajad. Ettevõttes on väljatöötamisel ja juurutamisel integreeritud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise süsteem (ISO 9001 ja ISO 14001 ) ning OHSAS 18001.
Mayeri Industries AS tütarettevõte on Mayeri Professional OÜ, mille tegevusvaldkonnaks on tööstus-, teenindus- ja HoReCa sektorisse kuuluvate ettevõtete teenindamine ning varustamine professionaalsete puhastus- ja pesuvahenditega Balti turul.
Taas üks minu lemmikuid tooteid,kuna saan seda kasutada oma allergikust lapse pesu pesemiseks.Toode on lõhna-ja värvaineteta.Jätan kanga meeldivalt pehmeks .
2.4 Suva
AS SUVA sukavabrikul on seljataga pikk ja väärikas ajalugu.
Firma eelkäijaks loetakse 1919. aastal asutatud "AS RAUANIITI", mille põhitoodanguks olid algselt paelad ja nöörid. 1925. aastaks oli ettevõte sedavõrd laienenud , et sortimendis olid juba sokid , sukad , sukkpüksid ja trikootooted.
1940. aastal natsionaliseeriti aktsiaseltsi tootmisüksused ja vara ning alates 1944. aastast töötati juba tekstiilivabrik "Punane Koit " nime all. Jätkati küll sukkade-sokkidega, kuid alustati ka siidriide ja tekstiilgalanterii tootmist. Sukkade-sokkide tootmisel omati pikka aega juhtivat osa endisel Nõukogude Liidu territooriumil.
Alates 1991.a jätkati RAS SUVA nime all. 1993. aastal vabrik erastati ning moodustati 100% kodumaisel kapitalil tegutsev AS SUVA Sukavabrik, mis on tänaseni suurim Eestis.
Sõna SUVA on tuletatud sõnadest SUka VAbrik.
SUVA valmistab erinevaid trikotaažtooteid meestele, naistele ja lastele - sokid, sukad, sukkpüksid, põlvikud jne. Toodete kvaliteet vastab Euroopa standartitele. Üle poole Suva toodangust müüakse põhjamaades ja teistes Euroopa riikides.
Vabrikus töötab 180 inimest. Seadmeid on kasutuses üle 500 ühiku: sukaautomaadid (Sangiacomo, Nagata, Bentley , Matec, Fantasia, Wera jt.); õmblusmasinad (Rosso, MauserLock jt.); viimistlusseadmed (Takatori, TriCoset, Heliot, Colormat).
Suva sukavabrik toodab keskmiselt aastas 3 miljonit sokipaari.
Uusimad tooted on pärit sarjast ETNO.Toodetakse lastele sukkpükse,naiste ja meeste sokke,naiste põlvikuid ja sukkpükse.
Tooted on väga nahasõbralikud ja ei muuda pesus oma suurust ega värvi.
Loodan,et edaspidi võib kauplustest rohkem leida Suva tooteid.
15

KOKKUVÕTE

Need päevad,mil tutvusid toodetega eelnimetatud kaupluses olid sisutihedad ning huvitavad. Jõudsin järeldusele,et Eesti tootjad näevad suurt vaeva oma toodete reklaamimise ja pakkumisega.
Nähes nende pingutusi looda,et edaspidi suureneb kohalike tootjate sortiment veelgi ja tarbijal on võimalus tarbida kodumasit toodet ja koos sellega aidata kaasa ka majanduse kasvule.
Olen ise suur kodumaiste toodete austaja ning loodan,et saan mingil moel tulevikus kaasa aidata sellele,et me igapäevaselt tarbiksime rohkem oma tooteid.