Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkoholitööstused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on alkohol ?
PALDISKI GÜMNAASIUM
Tõnis Halling
ALKOHOLITÖÖSTUSED
Referaat
Juhendaja :
Paldiski 2011
Sisukord
  • Sissejuhatus ...............................................................................................................3
  • Alkohol .......................................................................................................................4
  • Alkoholitööstused.......................................................................................................5
  • Õlle valmistamine.......................................................................................................7
  • Rummi valmistamine.................................................................................................8
  • Tequila valmistamine.................................................................................................9
  • Kokkuvõte................................................................................................................10
  • Kasutatud kirjandus..................................................................................................11
    Sissejuhatus
    Minu referaadi teemaks oli „Alkoholitööstused.“ Oma töös katsun välja tuua tuntumad alkoholitööstused ning samuti mõne alkohoolsejoogi tootmisprotsessi kirjelduse. Valisin selle teema eelkõige sellepärast, et alkoholist räägitakse pidevalt ning lisaks on huvitav teada, kuidas toodetakse ühte või teist alkohoolset jooki . Esimeses teemas – Alkohol , räägin lühidalt, mida alkohol endast kujutab ja mida liigne tarbimine endaga kaasa võib tuua. Järgmiselt toon välja Eesti tuntuimate alkoholitootjate AS Liviko ja AS Saku lühikirjelduse. Samuti kirjeldan kuidas toodetakse õlut, rummi ja tekiilat.
    Alkohol
    Alkohol, ld. k. piritus vini ehk veini vaim, on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohooli . Alkoholi tarvitamine põhjustab inimesel nii emotsionaalseid muutusi kui ka taju-, kõne-, mälu-, kordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on samuti kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne . Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Lähteaineteks kasutatakse mono - ja oligosahhariide, mida saadakse taimemahladest, samuti tärklist, mida saab kartulimuguladest. Kääritamisel saadakse alkohoolseid jooke nagu näiteks õlu, vein, siider, šampanja, destilleerimisel saadakse aga viina , viskit, konjakit, rummi, tequilat jpm. (1)
    Alkoholisõltuvus on haigus, mis kuulub psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete haigusgruppi. Alkohol on ka teerajaja terviseprobleemidele ja psüühikahäiretele. Paljudel inimestel võib joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal tekivad kas joomahood, pidev, kahjustav joomine või alkoholism ehk alkoholisõltuvus. Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant kuid samas tõstab alkohol dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust. Lisaks tõstab alkohol endorfiinide taset, vähendades valu tajumist. (2)
    Alkoholitööstused
    Eestis on tuntumad ja juhtivamad alkoholitööstused AS Liviko ja AS Saku.
    AS Liviko
    AS Liviko on 1898 . aastal asutatud Eesti rahvuslik alkoholitootja. Nende tuntuimad kaubamärgid on „Viru Valge“ ja „Vana Tallinn“. Rohkem kui sada aastat tagasi kohaliku viinaköögina alustanud Livikost on läbi pikkade aastate kujunenud laia tooteportfelliga paljudel eksporditurgudel tegutsev alkoholitootja, mille tuntus ja maine ületavad lähiturgude piirid. Orienteeruvalt kolmandik ettevõtte toodangust turustatakse viieteistkümnel erineval eksportturul üle maailma. Liviko kuulub Eesti ühe edukama tööstus- ja kaubandusinvesteeringute grupi NG Investeeringud koosseisu. Paljud Eesti kaugemad väliskülalised eristavad just Liviko toodete järgi Tallinna teistest Balti riikide pealinnadest. Oma tooteid arendades ja strateegiat valides peavad nad esmatähtsaks koostööpartneritelt tulevat tagasisidet - nende kliendid ja partnerid dikteerivad Liviko arengusuunad ja tootevaliku. Viimastel aastatel on Liviko teinud läbi jõulise arengu tegevusprofiili muutmisel, arendades kõrgekvaliteedilise kange alkoholi tootmise kõrval ka teisi tegevussuundi. (3)
    AS Saku
    Pärast pärisorjuse kaotamist Eesti Kubermangus hakati mõisate juurde rajama tööstusettevõtteid, millest tähtsamateks kujunesid viinaköögid ja õllekojad. Ka Saku mõisa saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas oma mõisa juurde õllekoja. Dokumentaalselt on tõestatud, et esimene keeduperiood Saku õlleköögis oli 1820. aasta oktoobris . Õlletehas kujunes alles 1876. aastal, kui mõisa juhtis Valerian Baggo. Uus ajastu Saku Õlletehase jaoks tõi kaasa 1991. aasta, mil loodi ühisettevõte Baltic Beverages Holding (BBH) Pripps õlletehasega Rootsist ja Hartwalli tehasega Soomest, mis omandas Saku Õlletehase AS-s 75% osaluse. Algas tehase rekonstrueerimine ja seadmete vahetus ning juba 1993. aastal jõudis Eesti turule esimene kvaliteetõlu Saku Originaal. 008. aasta oli Saku Õlletehase jaoks ajalooliselt oluline – Saku Õlletehas sai rahvusvahelise õllekontserni Carlsbergi täieõiguslikuks liikmeks ning tõusis seeläbi rahvusvahelisse õlletootjate kõrgliigasse.
    Seoses 100% kuuluvusega Carslberg A/Si gruppi lõpetas Saku Õlletehas 2008. aastal oma aktsiate noteerimise Tallinna Börsil. Soomlaste hulgas läbi viidud uuringu põhjal selgus, et Saku on põhjanaabrite hulgas tuntuim kaubamärk. Saku missiooniks on pakkuda kvaliteetsete jookidega mõnusat värskendust ja uudseid elamusi. Visiooniks on aga olla liider kõikide joogikategooriates, milles nad oma brändidega on otsustanud konkureerida. (4)
    Õlle valmistamine
    Õlle tootmisel kasutatakse nelja põhilist toorainet: linnaseid, vett, humalaid ja pärmi. Ühe liitri õlle valmistamiseks kulub keskmiselt 175 grammi ehk u. 5000 linnase tera , eskmiselt 2 grammi pressitud käbi-humalat ja 4-5 liitrit vett. Õlu on seega looduslikust toorainest valmistatud jook . Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager . Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale’iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks. (5)
    almistamiseks kulub keskmiselt 175 grammi ehk u. 5000 linnase tera.
    Joonis 1
    ( http://www.saku.ee/ekspert_tehnoloogia.php )
    Rummi valmistamine
    Rumm on mitmete kokteilide koostisosa . Rummi valmistamise protsess on väga pikk ning aeganõudev. Rummi tooraineks olev suhkruroog võib kasvada 6–8 m kõrguseks ning saavutab koristusküpsuse alles siis, kui pool taimest on kuivanud. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl ehk vesou, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehaksegi suhkrut. Ülejäänud mustjaspruunile massile, mida nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel. Lühikese, 24–28 tundi vältava käärimisajaga pärmi puhul on tulemuseks mahe ja kerge Hispaania stiilis baasalkohol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva fermentatsioonitsükliga pärmi kasutamisel saadakse hästi aromaatne ning täidlane Inglise stiili baasalkohol. Kääritamisel saadavat segu, Inglise keeles wash, destilleeritakse. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 1–10 aastat (vahel isegi kuni 30 aastat), kergemad aasta, tumedamad ja raskemad reeglina neli-viis. Rummi iseloom sõltub suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Kasutusel on enamasti endised burbooni tammevaadid, kasutatakse ka roostevabast terasest anumaid ja teistest puuliikidest tehtud vaate . Küpsemisele järgneb kindlate retseptide järgi segamine , mille tulemusena paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Suhteliselt vähe on segamata rumme. Omavahel segatakse nii eri meetodil valmistatud, nagu ka eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel ka mitme saare rumme. Peenemaid rumme segatakse mitu korda. Vaadis küpsev alkohol on kangem kui valmisprodukt, seepärast lahjendatakse see destilleeritud veega sobiva kanguseni. Enne joogi lõplikku villimist filtreeritakse seda (üks või mitu korda) läbi aktiivsöefiltri ning lisatakse karamelli , et saada soovitud värv. (6)
    Tequila valmistamine
    Tequila on kange (38–50%) ja kergelt kibe alkohoolne jook, mida valmistatakse Mehhiko lääneosas asuva Tequila linna ümbruses Tequila't valmistatakse sinisest agaavist. Liilialiste sugukonda kuuluv metsik agaavitaim kasvab vabas looduses 4–5 meetri kõrguseks. Tekiila valmistamiseks kasutatakse mitte agaavi vilja vaid hiiglaslikku ananassi meenutavat piñat – küpse agaavitaime paksenenud juurekaela ja lihakat varrekodarikku. Saagi valmimine on ebaühtlane ega sõltu aastaaegade vaheldumisest, seetõttu käib põlluharimine ja koristustöö seal aastaringselt. Valmimisest annavad märku taime tumenev kuni kastanpruun värvitoon ning lehtedele ilmuvad punakad täpid. Koristusküps piña on ligikaudu paari meetri kõrgune ja kaalub 40–80, vahel ka üle 100 kg. Korjatud, puhastatud ja pooleks või neljaks lõigatud piña’sid küpsetatakse 2–3 ööpäeva 90 °C juures, mille toimel suhkrustub neis sisalduv tärklis. Jahtumise järel purustatakse piñad ühtlaseks massiks, leotatakse ning filtreeritakse. Tulemuseks on aquamiel – meevesi, mis jäetakse peale pärmi, ammooniumsulfaadi ja suhkru (enamasti roosuhkur) lisamist kuni 12 ööpäevaks fermenteeruma ehk käärima. Saadud agaaviveinivirret, mille alkoholisisaldus on 5–9%, destilleeritakse kaks korda. Selleks kasutatakse aktiivsöe- või tselluloosfiltritega roostevabu metall- või vaskdestillaatoreid. Esimese, kiire destillatsiooni tulemuseks on umbes 20% alkoholisisaldusega nn ordinario. Teistkordsel ja pikemal destilleerimisel, mille käigus eraldatakse kõik ebasoovitavad jäägid, saadakse juba 55–60% puhas värvitu tekiila. Et muuta joogi alkoholisisaldus optimaalseks, lisatakse sellele destilleeritud või demineraliseeritud vett. Olenevalt sellest, millist tekiilat valmistatakse, lastakse jooki villimise eel seista ja laagerduda. Kasutusel on nii uued söestatud tammevaadid kui vanad šoti viski ning burbooni vaadid. (7)
    Kokkuvõte
    Alkohoolseid tooteid on mitmeid ning nende kõikide tootmisprotsessid erinevat üksteisest eelkõige tooraine ja protsesside pikkuse poolest. Alkohol on jook, mis sisaldab joovet tekitavat keemilist ainet – peamiselt etanooli (CH3CH2OH). Liigse alkoholi tarbimise tagarjärjel võib inimene sattuda sõltuvusse. Alkoholi tarbimine põhjustab mitmeid häireid inimese organismis, näiteks tasakaalu- või mäluhäired. Samuti tuleb meeles pidada, et alkohol kuulub narkootiliste ainete hulka. Lisaks eristatakse alkohoolsetes jookides kahte rühma: kääritamisel ja destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid. Kääritamisel saadakse näiteks õlut ja siidrit , aga destilleerimisel näiteks viina, viskit ja rummi.
    Kasutatud kirjandus
  • Vikipeedia – Alkohol
    http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol
  • Alkoinfo – Mis on alkohol ?
    http://www.alkoinfo.ee/kogused/mis-on-alkohol
  • AS Liviko koduleht
    http://liviko.ee/?id=1890
  • AS Saku koduleht
    http://www.saku.ee/saku.php
  • AS Saku koduleht
    http://www.saku.ee/ekspert_tehnoloogia.php
  • Jootargalt – Rumm
    http://www.jootargalt.ee/ru mm
  • Prike, joogieksperdid – Tequila valmistamine
    http://www.prike.ee/kultuur.php?nid=23&cat=7
    11
  • Vasakule Paremale
    Alkoholitööstused #1 Alkoholitööstused #2 Alkoholitööstused #3 Alkoholitööstused #4 Alkoholitööstused #5 Alkoholitööstused #6 Alkoholitööstused #7 Alkoholitööstused #8 Alkoholitööstused #9 Alkoholitööstused #10 Alkoholitööstused #11 Alkoholitööstused #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor janzakas Õppematerjali autor
    kuidas toimub õlle valmistamine. Mida on vaja rummi valmistamiseks ? jne

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Saku õlletehas
    14
    doc

    Saku õlletehas

    Turismi õppetool Referaat Saku Õlletehas 2010 Sisukord...........................................................................2 Ettevõtte ajalugu ..............................................................................3 1. Saku mõisa õlleköök...................................................................................3 2. Saku Õlletehase aktsiaselts...............................................................4 3. Uue ajastu algus............................................................................5 4. Saku ­ maailma õlletootjate kõrgliigas.................................................7 Saku tootevalik.................................................................................7 Mis on õlu?................................................................................................................8 Millest õlut tehakse?................................................................................................

    Turism
    Joogiõpetus
    6
    doc

    Joogiõpetus

    Jääõlu ­ kerge õlu, mis pärast kääritamist kiiresti külmumistemperatuurini jahutatakse. Moodustunud jääkristallid kõrvaldatakse ja saadakse õlu, mille alkoholisisaldus on kaks korda suurem kui tavalistel õlledel. Vähese alkoholisisaldusega õlu - alkoholivaba õlu , mis sisaldab vähem kui 0,5% alkoholi; - madala alkoholisisaldusega õlu , mis sisaldab vähem kui 1,2 % alkoholi. Sellised õlled valmistatakse tavalisel meetodil ja alkohol eraldatakse valmis õllest ehk peatatakse käärimisprotsess alguses. Tsitrusliköörid Maitsestatakse tsitrusviljade koortest valmistatud leotiste ja destillaatidega, samuti puuviljadest eraldatud eeterlike õlidega . Kasutatakse apelsini, pomerantsi, sidrunit, greipi. Curacao on Curacao saarel kasvav roheline mõrumaitseline apelsin . Nimest Curacao on tulenenud kõikide apelsinidega maitsestatud likööride üldnimi. Triple Sec

    Joogiõpetuse
    Joogiõpetus
    31
    odt

    Joogiõpetus

    Konjakisõnastik ALAMBIC- nii nimetatakse anumate ja seadmete kogumit, mida kasutatakse konjaki valmistamisel toorveini destilleerimiseks. BNIC- (Bureau National Interprofessionnel du Cognac) ­ konjakitootimise ametlik järelvalve- ja kontrollorganisatsioon. BONNE CHAUFFE- teine destilleerimine. BOUILLEUR- destilleerimisanum. BROUILLIS- esimene destillaat, mille valmistamiseks kulub umbes 12 tundi BRANDY- Euroopa reeglite järgi igasugune alkohol, mis on destilleeritud veinist ja on vähemalt 1 aasta laagerdunud tammeanumas. Minimaalne alkoholisisaldus peab olema 36% vol. (mahuprotsenti). Inglisekeelsetes maades kasutatakse tihti ekslikult konjaki sünonüümina. CAISSE- kast: kommertslik mõõt, mis sisaldab kaksteist 24 untsist pudelit 40- mahuprotsendilist konjakit. Kasti kogumaht on 8,4 liitrit, millest puhta alkoholi kogus on 3,36 liitrit. CHAI-laoruum (nn. Kelder), kus toimub konjaki laagerdumine tünnides.

    Joogiõpetus
    Joogid
    12
    doc

    Joogid

    Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad ­ kuni 22 mahu% etanooli · Kanged ­ 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud ­ valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest

    Joogiõpetus
    Alkohoolse joogide liigitus-destileeritud joogid-destileerimata joogid-õlu
    9
    doc

    Alkohoolse joogide liigitus, destileeritud joogid, destileerimata joogid, õlu.

    JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad ­ kuni 22 mahu% etanooli · Kanged ­ 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud ­ valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta.

    Joogiõpetus
    RUMM
    12
    doc

    RUMM

    .............................................................................8 3.1.2 Omadused.......................................................................................................8 4.Kokteilid.................................................................................................................... 10 5.Kasutatud kirjandus................................................................................................... 12 1. ALKOHOL Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp.) toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada

    Joogiõpetus
    Alkohol ja alkoholi alaliigid
    3
    doc

    Alkohol ja alkoholi alaliigid

    Alkohol Alkohol - (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust

    Keemia
    Brandi ja konjak
    44
    doc

    Brandi ja konjak

    mis erineb oluliselt teistele brändidele omasest staatilisest laagerdamisest, võimaldab joogi küpsemisprotsessi lühendada ning garanteerib stabiilse maitsega lõpptulemuse. Brandy de Jerez 'i tähistuses näitab vanust sõnaline märge: 1­2 a laagerdunud lihtsaim brändi Solera 3­5 a laagerdunud Solera Reserva üle 5 a laagerdunud Solera Gran Reserva Dzinni baasiks on neutraalne, harilikult viljast destilleeritud alkohol, millele annavad spetsiifilise lõhna kadakamarjad. Kõigis dzinni nimele pretendeerivates jookides peab olema äratuntav kadakamarja lõhn ja maitse, muud kasutatavad maitseained võivad varieeruda. Täpsed retseptid on iga tootjafirma saladuseks. Komme maitsestada alkoholi kadakamarjadega on pärit hollandlastelt. Rotterdami sadamast ning selle lähiümbrusest sai mitmeks sajandiks dzinnikaubanduse keskpunkt, kust jook mujale

    Joogiõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun