Sisukord
1.Sissejuhatus 5
2. Rehvidest üldiselt 7
2.1 Rehvi ehitus ja koostis 7
2.2 Rehvide mõju keskkonnale 8
2.2.1
Autorehvide utiliseerimise riskid 8
2.2.2 Rehvide põlengud 8
3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust 10
4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides 11
5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis 12
5.1 Eesti Rehviliit 13
5.1.1 Rehvipurusti 14
5.2 Kuusakoski AS 15
5.2.1 Rehvipurusti 15
6. Kummijäätmed Balti riikides 17
6.1 Olukord Lätis 17
6.2 Olukord Leedus 18
7. Kasutatud rehvide
purustamise meetodid 19
7.1 Rehvide
mehaaniline purustamine 19
7.2 Krüogeentehnoloogia 20
7.3 Rehvide purustamine osooni abil 20
7.4 Vanarehvide purustamine
veejoaga 20
8. Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused 23
8.1 Kasutatud rehvide protekteerimine 23
8.1.1 AS Master 24
8.2 Rehvide kummimassi taaskasutamine 26
8.2.1 Tükeldamata kasutatud rehvide taaskasutamine 26
8.2.2
Purustatud kummimassi taaskasutamine 27
8.2.3 Kasutatud rehvides oleva energia kasutamine 28
9. Kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis 30
10. Kasutatud rehvide taaskasutamise
tehnoloogiad , mida oleks Eestis võimalik rakendada 31
10.1 Kasutatud rehvide kasutamine katlaseadmetes küttena 31
10.2 Kasutatud rehvide kasutamine kütteõli valmistamisel nende destruktiivse
termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke
soojuskandja meetodil. 32
10.3 Kasutatud rehvide kasutamine tsemendi tootmisel 37
10.4 Vanarehvide
utiliseerimine pürolüüsi meetodil. 38
11. Varasem kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis 40
11.1 Kasutatud rehvidest vedelkütuse tootmine AS Kiviter poolt 40
11.2 Kasutatud rehvide pürolüüsimine koos põlevkiviga Eesti Elektrijaama energotehnoloogilises
seadmes UTT-3000 40
12. Küsitlus kasutatud rehvide taaskasutamise kohta 42
12.1 Küsitluste tulemused 42
12.1.1 Inimeste teadlikkus kasutatud rehvide taaskasutamise osas 42
12.1.2Kasutatud rehvide taaskasutamise olulisuse hindamine 43
12.1.3Inimeste kokkupuuted kasutatud rehvidega 44
12.1.4 Inimeste kokkupuuted seoses kasutatud rehvide äraandmisega 44
12.1.5 Inimeste teadlikkus rehvide kogumissüsteemist Eestis 45
12.1.6 Kas protekteeritud või uued
rehvid ? 45
12.2 Küsitluste analüüs 46
13. Kokkuvõte 47
Kasutatud kirjandus 49
Juriidilised aktid 49
Elektroonilised allikad 49
Teised allikad 51
Lisa 1 52
Lisa 2 53
Lisa 3 54
Lisa 4 55
Lisa 5 57
57
Lisa 6 58
Lisa 7 59
Sissejuhatus
Antud töö eesmärk on uurida kasutatud rehvide
taaskasutamisvõimalusi. Töös analüüsitakse erinevaid rehvide
taaskasutamise viise ning tehnoloogiaid nii Eestis kui mujal
maailmas. Teema valik on põhjendatud antud valdkonna ja selle kohta
käiva seadusandluse aktuaalsusega.
Töös pakutakse välja vanade rehvide taaskasutamise viise, mida
oleks võimalik edaspidi Eestis kasutada. Tuuakse välja lahendusi,
mis oleksid otstarbekamad ning mille jaoks on Eestis eeldused olemas.
Eesmärk on uurida rehvide kogumissüsteemi, samuti vanu, Eestis
kasutusel olnud vanade rehvide käitlemise tehnoloogiaid. Antakse
ülevaade antud teemat puudutavast seadusandlusest Eestis,
kirjeldatakse kasutatud rehvide purustamise meetodeid ja rehvide
kummimassi taaskasutamist , uuritakse lähemalt MTÜ Eesti Rehviliidu,
AS Kuusakoski ja AS Master tööülesandeid. Antakse hinnang ka
teiste Balti riikide olukorra kohta vanarehvide osas.
Töö raames külastati TTÜ Masinaehituse Instituuti, kus Hr. Hans
Rämmal ja Janek Luppin tutvustasid rehvi koostist ning struktuuri.
Külastati firmat AS Master Pärnus, mis tegeleb sõiduautorehvide taastamise ning nende jae- ja hulgimüügiga. Seal tutvuti
protekteerimise tehnoloogiaga ning tööprotsessiga tehases.
Inimeste teadlikuse uurimiseks viidi läbi küsitlus eraisikute
hulgas. Eesmärk oli välja selgitada, milliseid vanarehvide
taaskasutamisvõimalusi inimesed teavad, mida arvatakse rehvide
taaskasutamisest üldiselt, millised on nende kokkupuuted kasutatud
rehvidega ja kas eelistatakse rohkem uusi kui taastatud rehve .
Küsitleti elektronposti teel ning saadud andmeid on antud töös
analüüsitud.
Töö on koostatud peamiselt veebimaterjali kasutades.
Lisamaterjalidena kasutati Riigi Teatajas avaldatud kasutatud rehvide
käitlemisega seotud õigusakte, 2006. aastal G. Graudingu poolt
koostatud bakalaureusetööd „Erinevad kasutatud rehvide
taaskasutamise võimalused Eestis“, 2001. aastal K. Kaidalovi
koostatud bakalaureusetööd „Kummijäätmete utiliseerimine
destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke
soojuskandja meetodil“ ning 2004. aastal J. Luppini ja H. Rämmali
koostatud õppematerjali „Veermik II“. Kasutatud on ka 2009.
aastal K. Kuurmelt saadud kirjalikke andmeid ja samal aastal T.
Rämmali suulsõnalist informatsiooni.
Töö autor soovib tänada oma bakalaureusetöös valmimisele kaasa
aidanud inimesi: juhendajat Jüri Martinit, Janek Luppinit ja Hans
Rämmalit Tallinna Tehnikaülikooli Masinaehituse Instituudist, AS
Master juhatusest Tiit Rämmalit suulise informatsiooni eest, MTÜ
Eesti Rehviliidu tegevjuhti Kaur Kuurmet kirjalike andmete eest ning
kõiki, kes andsid nõu töö valmimisel ja leidsid aega kasutatud
rehvide taaskasutamise teemal läbi viidud küsitlusele vastata.
2.
Rehvidest
üldiselt
2.1
Rehvi ehitus ja koostis
Rehvi põhiosa põimiku ehk karkassi ülesandeks on võtta vastu
rehvile mõjuvad koormused. Rehvi põimik koosneb vähemalt kahest
koordi (nöörriide) kihist ning koordi komposiitmaterjali
moodustavad nailonist, raionist (kunstsiidist) või polüestrist
koordiniidid. Neid seob omavahel kummisegu. Rehvi protektori (mustri)
ülesanne on tagada hea haardumine teekattega, kaitsta rehvi
põhimikku kulumise eest ja tee ebatasasustest põhjustatud
vigastuste eest. Protektori kummisegu on väga olulise tähtsusega-
ta määrab ära selle kulumiskindluse ning kõvaduse. Toorkummi
(vulkaniseerimata kummisegu) põhilise osa moodustab sünteetiline
kautšuk. Vulkaniseerimata
kummisegu massist ca 1...4% moodustab väävel, mis määrab
kummisegu vulkaniseerimisjärgse jäikuse ja kõvaduse. Umbes 2...5%
on kummisegus vulkaniseerimise aktivaatoreid,
milleks kasutatakse tsinkoksiidi (ZnO) või
magneesiumoksiidi (MgO). Sünteetilisele kautšukile lisatakse
eelvulkaniseerimise aeglustajaid (0,2
kuni 0,5% kummisegu massist). Valmistatava kummisegu elastsuse
suurendamiseks lisatakse 5...15% kummisegu massist plastifikaatoreid,
mille moodustavad enamasti rasvhapped, vahad või vaseliiniõli.
Täiteainena kasutatakse süsinikku, mida lisatakse 30...60 %
kummisegu massist [29].
Joonis
1: Kummisegu moodustavate ainete jaotus massi järgi
2.2
Rehvide mõju keskkonnale
2.2.1
Autorehvide utiliseerimise riskid
Ühest küljest
on rehvide kõrge ökoloogiline ohtlikkus tingitud toksiliste
omadustega, mida kasutatakse nende valmistamise materjalides ja
segudes, teiselt poolt keemiliste ainete omadustega, mis eralduvad
õhku ja vette autode ekspluateerimisel, remondil,
teenendamisel vms. Auto rehvide utiliseerimiseks on kasutatud
põletamist, mis on väga kallis ja keskkonnakahjulik ettevõtmine.
Põlemisprotsessis tekivad dioksiinid ja furaanid, mille vastu
võitlemine nõuab suuri kulutusi. Lisaks satuvad atmosfääri suures
koguses põlemisega kaasnevaid gaase - süsinikdioksiide ja
-monooksiide, lämmastikhappeid ja ka tahkeid osakesi. Alternatiivse
meetodina on rehvide utiliseerimiseks kasutatud ka puhtal kujul
pürolüüsi, see tähendab et protsessi ei kaasata põlemist.
Väheneb oluliselt heidete kogus atmosfääri. Eestis on rehvide
pürolüüsi suhtes oldud skeptiline , kuna ei teata seda
tehnoloogiat. Samuti on seda ka keelanud Euroseadused [8].
2.2.2
Rehvide põlengud
Metsa alla
vedelema jäetud vanarehvid risustavad loodust ja rikuvad vaatepilti.
Tervelt ladestades ei eralda rehvid keskkonda ohtlike aineid, sest
nad on väga inertsed ning isegi aja jooksul ei lagune. Ohtlikuks
võib kujuneda rehvide põletamine. Mõnikord kasutatakse lõkkesüdame
tegemisel vanu autode või mootorrataste rehve. Selle tulemuseks on
saastunud kopsud ning tahmunud lõkkeplats. Rehvide põlemisel tekkivad suitsugaasid sisaldavad üle 400 orgaanilise ühendi,
millest paljud võivad põhjustada vähki [6].
Probleemiks on
kujunenud ka pahatahtlik rehvide süütamine. Ka Eestil on mitmeid
kogemusi kasutatud rehvide põlengutega. Näiteks on Raadi endisel
sõjaväelennuväljal puhkenud igal kevadel vägevad kulu- ja
rehvipõlengud. Tallinnas ja Harjumaal oli 2008. aastal
rehvikustutamisi kolmekümne ühel korral (seisuga 20.05.2008). Kõige
rohkem on rehvipõlenguid olnud Lasnamäel, kuid ka Põhja-Tallinnas
ning Mustamäel. Kõige vähem on rehvid põlenud Nõmmel ja Pirital
[7].
3.
Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik
taust
Eestis reguleerib rehvide kogumist ja taaskasutamist jäätmeseadus.
Rehvi käsitletakse kui probleemtoodet ning seda reguleerib riikliku
probleemtooteregistri põhimäärus. Rehvide kogumise tingimusi
reguleerib nn romumäärus (määrus nr 352).
Probleemtooteks loetakse toodet, mille jäätmed põhjustavad või
võivad põhjustada ohtu tervisele ja keskkonnale, samuti tekitada
keskkonna risustamist või keskkonnahäiringuid [1].
Tootjale on jäätmeseadusest tulenevalt kehtestatud kohustused, mis
on seotud jäätmetekke vältimisega, tekkivate jäätmete kogumisega
ja probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemisega. Toodete
valmistamisel tuleb tootjal piirata ohtlike ainete kasutamist, et
need ei satuks keskkonda ja vältida vajadust kõrvaldada jäätmed
ohtlike jäätmtena. Tuleb edendada jäätmete taaskasutamistoimingu
tulemusena ringlussevõetud aine kasutamist. Tootja peab arvestama
keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, samuti on kohustatud oma
tootest tekkivate jäätmete töötlemise ja taaskasutamisega andma
jäätmekäitlejale teavet. Informeerida tuleb kasutatud materjalidest ja toote komponentidest, ohtlike ainete olemasolust ja
nende asukohast tootes . Tootja kohustuseks tagada tema valmistatud,
edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete
kokkukogumine, samuti nende taaskasutamine ja kõrvaldamine. Tootja
peab omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist.
Mootorsõidukeid ja mootorsõiduki haagiseid turule toov tootja peab
nende rehvide osas eraldi arvestust pidama. Tema kohustuseks on
korraldada kasutuselt kõrvaldatud vanarehvide kogumine ja
taaskasutamine. Nõuded vanarehvide kogumise, tootjale tagastamise,
taaskasutamise ning kõrvaldamise kohta kehtestab Vabariigi Valitsus
või tema volitusel keskkonnaminister. Probleemtoodete käitlemise
eest peab maksma tootja [1].
Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud ladestada prügilasse kasutatud
rehve, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavaid
tükeldatud rehve. Seadus ei laiene jalgrattakummidele ja rehvidele
välisdiameetriga üle 1400 millimeetri [1].
4.
Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides
Enamus Euroopa Liidu liikmesriikides taaskasutatakse ja kogutakse
romusõidukeid kollektiivse süsteemi kaudu. Tootjate poolt on
asustatud tootjavastutuse organisatsioon (TVO), kelle tootjad saavad
üle anda õigusaktidega sätestatud kohustused. Romusõidukite või
vanarehvide kogumis-ja taaskasutussüsteemi haldav organisatsioon
korraldab lepingu sõlminud ettevõtete eest romu kogumise ja
taaskasutamise. TVO loob üleriigilise kogumissüsteemi, mis põhineb
kogumispunktide võrgustikul. Tootjatel tuleb tagada romusõidukite
ja nende osade kogumise, taaskasutamise, käitlemise ja
kõrvaldamisega seotud kulud. Juhul kui tootja annab oma kohustused
üle TVO-le, korraldab viimane kogumis-ja taaskasutamissüsteemi
finantseerimise. TVO kehtestatud tariifide alusel tuleb tootjatel
maksta taaskasutustasu vastavalt nende poolt turule lastud mootorsõidukite ja nende osade kogusele [9].
5.
Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis
1. jaanuari 2008 seisuga on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse
liiklusregistris arvel 676 485 sõidukit ja selle haagist,
traktoreid, liikurmasinaid ning nende haagiseid on 29 039.
Prognoositud on vanarehvide tekke suurenemine, kuna aastas lisandub
15 000- 40 000 romusõidukit, seega suureneb vanarehvide
kogus samuti, ulatudes kuni 10 000-11 000 tonnini aastas
[12].
Eestis on suurimaks kasutatud rehvide kogumise ja taaskasutamise
korraldamisega tegelevaks organisatsiooniks mittetulundusühing Eesti
Rehviliit (edaspidi Rehviliit), mis on loodud suuremate Eestis
tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate
poolt. 2006. aastast on MTÜ Eesti Rehviliit ETRMA (European Tyre &
Manufacturers` Association ) liige. See on suurim vanarehvide
utiliseerimisega tegelev organisatsioon. ETRMA on koondanud enda alla
Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevad vanade rehvide
ümbertöötlejad ning taaskasutusorganisatsioonid [5].
Kuna rehve liigitatakse kui probleemtooteid, siis nõuab vanade
rehvide käitlemine ka eraldi käitluslahendust. Seega kehtestati
rehvide maaletoojatele tootjavastutuskohustus, mis tähendab seda, et
rehvide maaletooja, Jäätmeseaduse järgi Tootja, peab hakkama
organiseerima vanade rehvide kokku kogumist ning nende rehvide
edasist taaskasutusse suunamist. Käesoleval hetkel on nõue, et igal
Tootjal peab olema vanarehvide kogumispunkt, kus rehve tasuta vastu
võetakse, kas maakonna piires või 50 km raadiuses [5].
Rehviliidu ülesandeks oli luua toimiv vanade rehvide
kogumisvõrgustik ja suunata need rehvid ka edasi taaskasutusse. Tänu
Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) suutis Rehviliit selleks
otstarbeks hankida rehvipurusti. MTÜ Eesti Rehviliidul on üle 56
vanade rehvide kogumispunkti Eestis, kuhu saavad rehve tasuta ära
anda lisaks lepingulistele klientidele ka eraisikud ning kohalikud
omavalitsused. Kogutud rehvid suunatakse taaskasutusse. Rehviliit
kogus 2008. aastal kokku ligi 8300 tonni rehve [24].
Rehve vahetama minnes või uusi ostes, saavad sõidukiomanikud
kaupmehelt küsida, kuhu tuleb vanad rehvid ära anda. Rehvikaupmees
või rehvitöökoja töötaja peab oskama sellele küsimusele vastata
[24].
5.1
Eesti Rehviliit
Järjest enam on Rehviliiduga liitunud organisatsioonide arv
suurenenud. Hetkel on tootjavastutussüsteemiga liitunud
rehviettevõtjaid 344. Rehviliidu tootjavastutussüsteem näeb ette,
et rehvide maaletoojad tasuvad MTÜ Eesti Rehviliidule kindla
fikseeritud tasu rehvitonni pealt. Ettevõte, kes toob Eestisse uusi
ja kasutatud rehve Euroopa Liidu liikmesriikidest, kui ka Euroopa
Liitu mitte kuuluvatest riikidest, peab rehvid deklareerima. Riiklik
Probleemtooteregister nõuab, et rehve deklareeritaks tonnides ja
tükkides. Aruandesse peab märkima Eestisse toodud rehvikogus,
Eestis müüdud rehvikogus ja Eestist välja viidud rehvikogus.
Protekteerijad deklareerivad iga kuu alguses eelmisel kalendrikuul
maale toodud, müüdud ja välja veetud rehvide koguse Rehviliidule
[5].
MTÜ Eesti Rehviliidul on sõlmitud rehvide kogumise ja
taaskasutamise leping jäätmefirmade konsortsiumiga, kuhu kuuluvad
järgmised jäätmekäitlusettevõtted:
- Cleanaway AS
- Tallinna Prügila AS
- Väätsa Prügila AS
- Uikala Prügila AS
- Nordline Baltic OÜ
Jäätmefirmade konsortsium kohustub korraldama vanarehvide kogumist
Harjumaal, Kesk-Eestis, Tartumaal , Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal,
Pärnumaal, Võrumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Hiiumaal.
Rehviliiduga lepingu sõlminud rehvitöökodade kliendid võivad
rehvitöökotta anda oma rehvid tasuta üks ühe vastu. See tähendab,
et iga ostetud rehvi kohta saab rehvitöökotta jätta ühe
samatüübilise rehvi [5].
MTÜ Eesti Rehviliit võtab oma kogumispunktides tasuta vastu kõiki
Eestis tekkivaid vanu rehve. Hetkel on Eestis kokku 12 Eesti
Rehviliidu poolt organiseeritud kasutatud rehvide kogumiskohta. Seal
võetakse vanad rehvid tasuta vastu eraisikutelt, kohalikelt
omavalitsustelt, heakorrafirmadelt ja MTÜ Eesti Rehviliiduga
lepingut omavatelt rehvifirmadelt ning transpordiettevõtetelt. Rehve
saab ära anda järgmistes kohtades:
- Harjumaal- Tallinna Prügila
- Järvamaal- Väätsa Prügila
- Ida-Virumaal- Uikala Prügila
- Lääne-Virumaal- Rakvere Prügila
- Tartumaal- Revo Auto AS territoorium
- Valgamaal- Valga Jäätmejaam
- Võrumaal- Võru Jäätmejaam
- Viljandimaal- Viljandi prügila
- Pärnumaal- Ragn Sellsi territoorium
- Läänemaal- Haapsalu Jäätmejaam
- Saaremaal- Kudjape Prügila
- Hiiumaal- Hiiumaa Cleanaway
Jäätmejaamad, mis on rajatud kohalike omavalitsuste poolt ja kus
MTÜ Eesti Rehviliit vanarehvide kogumist organiseerib, saavad vanu
rehve ära anda eelkõige eraisikud ja talunikud [5].
5.1.1
Rehvipurusti
MTÜ Eesti Rehviliit kasutab rehvide taaskasutamiseks rehvipurustit,
mis soetati koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Purusti on
toodetud Saksa firmas Artech ja see purustab 5-8 tonni rehve tunnis.
Purusti töötab kahe 75 KW elektrimootori jõul. Purusti peal on
sõel, mis tagab, et purusti toodab rehvitükke, mille suuruseks on
100mm x 100 mm. Rehvipurusti ostmise jaoks eraldas
Keskkonnainvesteeringute Keskus 3,5 miljonit krooni, teise poole finantseeris Rehviliit oma vahenditest. Kokku maksis purusti 7,5
miljonit krooni. Antud purusti võimaldab ära purustada kõik Eestis
tekkivad rehvid. Rehvitükke on võimalik kasutada prügilate
ehitamiseks ning prügilate katmiseks. Samuti saab nendest teha
müratõkke valle . Rehvipurusti on küll mobiilne, kuid kuna selle
juures on ka palju transportööre, siis on purusti statsionaarsemalt
paigas Tallinna Prügilas. Rehviliidu Koostööpartneril on soetatud
ka väiksem purusti, mis eraldab juba 80% metallist ja teeb tükke
suurusega 20 x 20 mm. Seda peenikest puru võib kasutada
spordiväljakute ehitamiseks ning teede ehitusel. Eestis hetkel
sellist tehnoloogiat nii peene puru jaoks veel pole [10, 28].
MTÜ Eesti Rehviliidule kuuluva rehvipurusti pilt on esitatud lisas 1.
5.2
Kuusakoski AS
AS Kuusakoski, Eestis endise nimega EMEX, on suurim Eesti
metallikäitlusfirma, mis kuulub Soome suurima
metallikäitlusettevõttele Kuusakoski OY kontserni. Peale selle, et
AS Kuusakoski aitab korraldada metalliga seotud jäätmekäitlust
keskkonnasäästlikult ja kasulikult, tegeleb ta veel metallide,
plastikute, autorehvide, romusõidukite, elektri- ja
elektroonikaseadmete, akumulaatorite ja ehitusmaterjalide käitlemisega. Vanarehvide käitlemise tegeleb AS Kuusakoski alates
2004. aastast. Teenuste juurde kuulub jäätmete kogumine, nende
transport, töötlemine ja ka eksport. Klientide teenindamiseks on AS
Kuusakoskil Eestis 8 teeninduspunkti. Vanu rehve võetakse vastu
Narvas, Paldiskis, Pärnus, Rakveres , Tallinnas, Tartus, Viljandis ja
Võrus. Kuusakoski tegutseb ka Lätis,
Leedus,
Poolas,
Soomes,
Rootsis,
Venemaal
ja Hiinas [3].
Vanarehvidest saavad rehvide omanikud vabaneda seaduses sätestatud
korras. AS Kuusakoski võtab rehve vastu nii eraisikutelt,
ettevõtetelt kui ka rehvide maaletoojatelt [3].
5.2.1
Rehvipurusti
Vanarehve saab jäätmekäitluseks eeltöödelda mitut moodi, kuid
levinumaks variandiks on kujunenud vanarehvide purustamine. AS
Kuusakoski rehvipurusti suudab kuni 8 tonni rehve tunnis purustada.
Rehvipurusti soetati 2004. aastal ja läks maksma viis miljonit
krooni. Saadud rehvitükkide kasutatavaim suurus on 100×100 mm.
Purustatud vanarehve saab kasutada teede ehitusel, uute prügilate
ehitusel, dreenkihtides, vanade prügilate katmisel jms [11,19].
AS Kuusakoski kummipurustaja on esitatud lisas 5.
6.
Kummijäätmed Balti riikides
6.1
Olukord Lätis
Alates 1995.
aastast kehtib Lätis praegune nn. loodusressursi maksu seadus
(Likums
pardabas resursu nodokli;
14.09.95), mille kaudu kogutud raha kasutatakse keskkonnakaitselistel
eesmärkidel erinevate probleemide lahendamiseks. Eesmärk on
limiteerida loodusvarude ebaotstarbekat kasutamist, samas ka
vähendada looduses ohtlike toodete tootmist ja müümist. Selle
seaduse alusel maksab iga rehvi ostja lisaks uue rehvi hinnale
loodusressursi maksu, mis ühe sõiduauto rehvi kohta teeb keskmiselt
0,5 latti . 1 tonni tekkivate vanade sõidukirehvide kogumiseks ja
töötlemiseks koguneb seega keskmiselt 50 latti, millest 5 latti
eraldatakse tootearendusele, uuringutele jne. Ülejäänud 45 latti
kuulub kogumisele ja käitlemisele, mis jaguneb omakorda kaheks: 15
latti kummide transpordile käitluskohta ja 30 latti jäätmete
lõppkäitlemisele [27].
Lätis ei ole
vanarehvide kogumine üheselt organiseeritud, seal on suuremates
linnades traditsioonilised kohad, kuhu rehve kogutakse. Vanade
rehvide vedamine pole ka litsentseeritud ja sellega saab tegeleda
igaüks, kes soovib [27].
Kogutud rehvide
käitlemise osas on pikka aega uuritud võimalust kasutada vanu
sõidukirehve alternatiivkütusena Broceni Tsemenditehases. Kuid
arendatakse ka teisi võimalusi, sest hetkel ei suuda nimetatud tsemenditehas kasutada ära kõiki Lätis tekkivaid rehve [27].
6.2
Olukord Leedus
Leedus on võrreldes
Lätiga hakatud juba rohkem tegelema vanade rehvide kogumise ja
taaskasutamisega. Leedus suureneb ka järjest erinevat tüüpi
sõidukite registreerimine, mis tähendab kasvavat probleemi
kasutatud rehvide osas. Praegusel hetkel puudub rehvide kogumiseks
kogumispunktide süsteem. Planeeritavad arengusuunad tulevikuks on
vanade sõidukirehvide kogumise süsteemi arendamine ja l kogutud
rehvide taaskasutamiseks üks suure võimsusega ja tervet riiki
teenindava ettevõtte loomine, mis peab paiknema kogumissüsteemi
suhtes sobivas kohas. Loodav ettevõte peab olema riigile kuuluv või
aktsiaseltsi tüüpi, kus riigil on aktsiate kontrollpakk, mis
võimaldab majandusliku abi andmist riigi poolt [27].
7.
Kasutatud rehvide purustamise meetodid
Vanarehvide purustamine on vajalik, et materjal oleks kompaktsem, et
seda oleks parem taaskasutada. Tänapäeval on levinud põhiliselt
kolm tehnoloogiat, mida kasutatakse rehvide purustamiseks . Need
erinevad üksteisest saadava materjali kvaliteedi osas, hinna ning ka
keskkonnale avaldava mõju poolest. Kõige levinumaks on vanarehvide mehaaniline purustamine, siis kasutatakse veel krüogeentehnoloogiat
ja sellele sarnanevat rehvide purustamist osooni abil.
7.1
Rehvide mehaaniline purustamine
Mehaaniline purustamine on kõige levinum protsess. See meetod
koosneb jäätmete ribade mehaanilisest tükkideks purustamisest.
Kasutatakse mitmesuguseid erinevaid valikuid purustamise tehnikas,
näiteks „purustaja veski “, „ granulatsioon “ jne. Siin on
tegemist kas lõikava või rebiva tehnoloogiaga. Mehaanilisel
purustamisel on mitmeid eeliseid . Süsteemi on kerge ülal pidada,
selle remont ja varuosad on üldiselt kergelt kättesaadavad ning
installeeritavad. Materjali osas eelistatakse ühtlasema suurusega ja
ilma väljaulatuvate teravate metallkoordi jäätmeteta rehvitükke.
Sellise tulemuse saamiseks kasutatakse lõikavat tenoloogiat.
Peenemate fraktsioonide saamiseks kasutatakse mitmeastmelist
purustamist, kus jämepurustamisele järgneb peenpurustamine ning
erinevate komponentide nagu näiteks kangas ja metall eemaldamine. Tehnoloogia halvaks küljeks on purustamisel eralduv tolm ja müra.
Töötamine selle protsessi juures on räpane ning võib ohustata
tervist. Negatiivseks pooleks on ka tehnoloogia maksumus ja sõltuvalt
purustamise astmelisusest, kasvab märkimisväärselt energia kulu
valmistoodangu ühiku kohta [13].
7.2
Krüogeentehnoloogia
Selle tehnoloogia tähendab rehvide külmutamist vedela lämmastikuga
ning kui rehvid on muutunud hapraks, toimub nende purustamine.
Külmunud rehvide ribad on siis väga kergesti mehaaniliselt
purustatavad. Suureneb komponentide eraldamise efektiivsus, teras ja
kangas eemaldatakse samal viisil nagu mehaanilisel purustamisel.
Krüogeentehnoloogia miinuseks on vajaliku tehnika maksumus ning
investeeringud vedela lämmastiku hankimiseks. Heaks küljeks on
protsessi käigus tekkiva tolmu väiksem kogus, võrreldes
mehaanilise purustamisega. Samuti ei tekita eralduv lämmastik
keskkonnale kahjulikku mõju [13] .
7.3
Rehvide purustamine osooni abil
Osooniga purustamise tehnoloogia erinevus krüogeentehnoloogiast on
lämmastiku asemel osooni kasutamine. See tagab samasugused eelised
nagu lämmastiku kasutamisel - madalama energiakulu ning suurema
erinevate komponentide eraldamise kvaliteedi. Lämmastiku puhul oli
tegemist nn. jahutava efektiga , kuid osooni kasutamine annab nn.
lagundava efekti ruumilise struktuuri lagundamise kaudu. Osooni
kasutamise puhul on peamiseks miinuseks kõrge hind ja ka jääkosooni
käitlemisega seotud probleemid. Arvesse tuleb võtta ka
energeetilisi kulutusi, mis kaasnevad osooni tootmisega [26].
Kolme eelpool käsitletud tehnoloogia täpsem võrdlus on esitatud
lisas 2.
7.4
Vanarehvide purustamine veejoaga
Euroopa keskkonnaajakirju ühendav
organisatsioon Euroopa Keskkonnapress (European
Environmental Press, EEP ) andis koos Prantsusmaa
keskkonnamessiga Pollutec ja
Euroopa Keskkonnaasjatundjate Ühenduste Liiduga 2008. aastal
kuuendat korda välja keskkonnaauhinna EEP- Award .
Kuulutati välja kuld -, hõbe- ja pronksauhinna saajad [25].
Pronksauhinna sai
Ungari firma PannonJet Ltd,
kes katsetas edukalt vanarehvide
purustamist väga tugeva
survega veejoa abil. Tavapärasel
rehvipurustamisel kõrvaldatakse
rehvipurust rauda
sisaldavad võõrised magneteralduse teel, seega jäävad alles
mittemagnetiliste metallide osakesed.
Mehaanilisel jahvatamisel protsessi
tulemusena saadakselõpuks keemiliselt väheaktiivne kummipuru, mille
reaktiveerimiseks tuleks teha lisakulutusi ning mis on kasutatav
peamiselt täitematerjalina [25].
Vanarehvide peenestamisel veejoaga saadakse
ühtlaselt peen, mis on keemiliselt väga aktiivne, kummipulber.
Välimine kummikiht ja sisemine butüülkummikiht kooritakse eraldi
maha ja rehvis olev traadikiht jääb terveks ning selle tükid ei satu peenestatud kummipurusse. Peenestusvesi ringleb ning seda
kasutatakse korduvalt. Heaks omaduseks on kahjulike jäätmete
mittetekkimine, ei ole tolmu ega müra. Meetod sobiks peale
vanarehvide ka muude kummist ja elastomeeridest toodete (nt
konveierilindid, kummist ja plastist praakdetailid) peenestamiseks
[25].
Ungari juhtiv keemiatööstusettevõte
BorsodChem
on koostöös Miskolci ülikooli polümeeride tehnoloogia osakonnaga
välja töötanud veejoaga peenestatud rehvikummist ja
PVC-materjalist koosneva uudse kummitaolise põrandakattematerjali.
Budapestis on plastifirma PEMU
loonud mitu uut kummi- ja plastisegu,
millest lootustandvamaid on kummi-
ja plastpudelipurust valmistatud
kulumiskindel põrandamaterjal
tööstushoonete jaoks. Koostöös Budapesti tehnikaülikooliga on
PEMU
loonud ka leegikindlaid kummi- ja plastmaterjale ning
vahtkummitooteid [25].
Tehnoloogiat on kõrgelt hinnatud ning
arvatakse, et see paneb aluse uutele materjalide
taaskasutamisstandartitele [25].
Joonis 2. Tavapärasel moel peeneks jahvatatud
ja veejoaga peenestatud kummipuru
Piltidelt on näha, et vasakul pool
tavapärasel moel peeneks jahvatatud kummipurul on mitteraudmetallide
tükikesi (valged täpid) ja paremalpoolsel fotol neid pole, seal on
kasutatud veejoaga peenestamist [25].
8.
Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused
Prügimäärusest tulenevalt on prügilates keelatud ladestada nii
purustatud kui purustamata rehve. Nõuded tulevad Euroopa Liidu
kehtivast prügila direktiivist. Selle eesmärgiks on propageerida
rehvide taaskasutamist, kas siis materjalina või neis sisalduva
energia saamiseks. Laialt on levinud rehvide taastamine ehk
protekteerimine ning ka rehvides oleva materjali kasutamine.
Kasutatud rehvidest tehakse kummipuru ja kummitükke, misa saab
kasutatda erinevatel otstarvetel- spordivälkatutel, teedeehituses,
iluaianduses jne. Näiteks on Ida-Virumaal kaasaegne prügila, mis on
ehitatud rehvide peale. Rakendust on leitud ka tükeldamata kasutatud
rehvidele. Samuti on võimalik rehve taaskasutada energia saamise
eesmägil. Seda tehakse kas rehvide põletamisel energiamahukates
protsessides energia saamiseks või uute energiakandjate saamiseks,
näiteks vedelkütus, koks. Eestis oleks võimalik rehve kasutada
energiatootmiseks Kunda tsemenditehase põletusahjus või neist
pürolüüsi teel õli välja ajada. Selline tegevus peab vastama
Euroopa Liidu keskkonnatingimustele ja nõuab pidevat saasteainete
monitooringut, mis on väga kulukas [14, 15, 18].
8.1
Kasutatud rehvide protekteerimine
Rehvide protekteerimiseks on kaks peamist võimalust. Esiteks saab
lõigata kulunud rehvimustrit sügavamaks, teiseks kasutatakse
meetodit, kus kulunud kummikiht eemaldatakse ja asendatakse
täielikult uue kummikihiga. Rehvimustri sügavamaks lõikamist saab
kasutada vaid veoautode rehvide puhul, sest sõiduautode rehvide
kummikiht on selle jaoks liiga õhuke. Uue kummikihiga asendamine on
kõige enim kasutatud meetod. See võimaldab 80% rehvi materjali
taaskasutamist. Sõiduauto rehve on sedasi võimalik taastada ühe
korra, kuid busside ja veoautode rehve kuni kuus korda [15].
Populaarsemaks on kujunenud sõiduautorehvide kõrval ka
veoautorehvide taastamine. Protekteerimine on majanduslikult odavam
ning teiseks keskkonnasõbralik tegevus. Eestimaa teedel sõidab üle 40000 veoauto, bussi või mõne muu suurema sõiduki. Aastas müüakse
ca 75000 veoautorehvi, neist 1/3 on taastatud rehvid. Protekteerimise kohapealt on väga oluline kasutatud rehvide seisukord . Taastada on
võimalik ainult neid rehve, mille muster on kulunud kuni mustri
minimaalse piirini . Oluline on ka rehvide karkassi seisukord,
koordide ehk tugevduskihi seisund peab olema kvaliteetne. Rehvid, mis
ei vasta nendele nõuetele, ei saa protekteerida. Rehvide karkassi
olukord sõltub senise kasutusmaa teedest. Seepärast ei ole võimalik
protekteerida ka Eestis kasutusel olnud vanarehve, sest maanteede
seisukorra tõttu on nende kvaliteet halb. Kuid tulevikus kindlasti
olukord teedel paraneb ja see aitaks kaasa ka taastatud rehvide osakaalu kasvule [16, 30].
8.1.1
AS Master
As Master on loodud 1991. aastal ja põhitegevusalaks on
sõiduautorehvide taastamine ning nende jae- ja hulgimüük. Tänu
kvaliteetsele toodangule omab AS Master väga laialdast edasimüüjate
võrku. Eestis on AS Masteri koostööpartnereid üle 40, samuti
eksporditakse 50% toodangust välisriikidesse (Soome- ja Lätti).
Firma on saavutanud suure populaarsuse autoomanike hulgas, kuna neil
on kvaliteetne toodang ja pidevalt uuenev tootmistehnoloogia. AS
Master Kummicentrum asub Pärnus [4].
Kasutatud rehvid tuuakse sisse Inglismaalt, Saksamaalt ja Soomest,
kuna need on kvaliteetsemad kui Eestis kasutusel olnud vanarehvid. AS
Masteri aastatoodang on 80 000 rehvi, millest 2% läheb praaki .
Sellega tegeleb edasi Rehviliit. Ülejäänud kummipuru saadetakse Saksamaale taaskasutamiseks [30].
Rehvide protekteerimisel tuleb läbida mitmed protsessid. Esiteks
tuleb vanarehvid kolmeks päevaks kuivatisse panna, kus need seisavad
80°C juures. Pärast kolmandat päeva kontrollitakse rehvid üle, et
ei oleks liiga kuivanud, velje ääred peavad olema terved jne.
Seejärel võetakse vana muster maha, pannakse kumm mõõtu ning liim
peale. Edasi pannakse peale uus toorkumm ja küljelint, siis on vaja
uuesti kontollida ja kumm tasakaalu saada. Lõpuks lähevad rehvid
ahjudesse ehk pressidesse, kus need peavad olema umbes 30-40 minutit.
Viimaseks teostatakse uuesti rehvi kontrollimine ning vastavalt
vajadusele ka naelutamine [30].
Aastas tuuakse umbes 65-70 tuhat kasutatud rehvi, ühes koormas on
2000 rehvi. Toorkummi tuuakse Portugalist [30].
AS Masteri majanduslikud kulutused:
- Ühe kasutatud rehvi hind on 1,5 €, mille juurde lisandub transport
- Toorkummi kulub 3,5 kilogrammi rehvi peale, 263 000 kg aastas. Keskmine hind on 1,85 € kilogramm , millele lisanduvad transpordikulud .
- Küljelinti kulub ühe rehvi kohta 400 grammi ja hind on 2,3 € kilogramm, millele lisanduvad transpordikulud.
- Lisakulutused: lapid rehvide aukude katmiseks, ühe lapi hind on 50 senti. Neid kulub umbes 10 000 aastas.
- Karestumisterad, tuleb vahetada 4-5 päeva tagant ning nädalas kulub umbes 2-3 komplekti, kuus 6 komplekti. Tera komplekti hind ligikaudu 500 krooni.
- Naastrehvide puhul lisanduvad naelad , ühe rehvi kohta kulub 115 naela . Üks nael maksab kuskil 35 senti ja sellele lisandub ka paigaldustasu.
- Kummiliimi kulub 140 grammi rehvi peale, hind on 20 krooni kilogramm.
- Rehvi kerimisel ja pressi panemisel kasutatakse õhukotti, mille tükihind on 50 €. Üks õhukott kestab 3 nädalat.
- Puhastuskammid, tükihind 10 €, kuhu lisandub transpordikulu. Neid tuleb vahetada 3 nädala tagant.
- Katlakütte presside soojendamiseks kulub 15 000 liitrit kütet. Liitri hind on 6 krooni ilma käibeta.
- Elektriarve kuus umbes 22 000 krooni.
- Samuti tuleb teha kulutusi personali jaoks. Saku Läte toob personalile vett, AS Master muretseb ka tööriided ning nende pesemisvõimaluse eest, lisandub töötasu.
- Kompressorite ja tõstukite hoolduskulud, rekka hoolduskulud ning küte.
- Lisandub ka müügimehe kaubabussi kulutused.
- Kontori tarbeks lähevad telefonid ja muu vajalik kontoritehnika.
- Praaki läheb 15 000 kilogrammi kummipuru kuus, mis saadetakse Saksamaale. Üks tonn maksab 135 € ja transport 10 000 krooni.
Kõik need kulutused arvestatakse uue rehvi omahinda [30].
AS Master teeb tihedat koostööd Rehviliiduga, viimase ülesandeks
on ise praagile järele minna ja see taaskasutusse suunata. Iga rehvi
pealt peab AS Master maksma saastetasu, 10 kilogrammiste rehvide
puhul on 8 krooni rehvi pealt. Saastemaks lisatakse hiljem rehvile,
mida müüakse, 1 kord aastas juurde [30].
AS Masteri töökeskkonda käiakse ka kontrollimas, mis on oluline
personali tervislikust aspektist, kuna ollakse pidevalt toksiliste
ainetega vahetus kontaktis . Tööruumid on kaardistatud ning neid
kontrollitakse 1 kord kolme aasta jooksul, siis võetakse õhuproove
jms. Katlamaja põhjustatud õhusaaste eest makstakse saastetasu, mis
on 10 000 krooni aastas [30].
Vastavalt Euro seadustele , peab olema rehvile märgitud sertifikaat
E 20, see viitab Poola Stomil laborile. Tootmise kvaliteedi kontrolli
ja järelvalve teostab kord aastas Poola rehvi Stomil firma.
Tootenäidised peab AS Master ise Poola saatma. Kui sertifikaadi
number on 108R- 000 403, siis numbrid 000 403 viitavad AS
Masteri sõiduautode ja 109R- 000 106 pakiautode rehvidele [30].
AS Master fotod esitatud lisas 4.
8.2
Rehvide kummimassi taaskasutamine
8.2.1
Tükeldamata
kasutatud rehvide taaskasutamine
Tükeldamata vanarehvid on leidnud mitmeid erinevaid
kasutusvõimalusi. Neid on kasutatud näiteks põllumajanduses silo -
ja sõnnikuhoidlates raskuse ja kattena, rabateede valmistamisel, heliisolatsiooni barjäärides, samuti laste mänguväljakutel
ronimiselementidena, turvavallides ja ka sadamates kai äärsete
pehmendustena [15].
Tervete kasutatud rehvide kasutamine silo- ja sõnnikuihoidlates
raskuse ja kattena on esitatud lisas 3.
Ülemaailmse
statistika andmetel on tekkinud hiigelkogused vanu rehve, mis USA-s
näiteks juba ületavad 2 milj.ühiku piiri. Need kogused vastavalt
ladustatakse, kuid see tekitab teatud probleeme:
Rehvide ladudes esinevad tulekahjud , milledega on äärmiselt raske võidelda. Näiteks põleb rehvide ladu Šotimaal 1976 aastast alates.
Samas võimaldab rehvide konfiguratsioon nendes ideaalselt putukate ja näriliste
levimist .
Välistatud on autorehvide ja üldse kummi lagunemine looduslikult teel.
Suitsugaaside puhastamise probleem kahjulikest lisanditest, mis eralduvad kummi põletamisel [27].
8.2.2
Purustatud kummimassi taaskasutamine
Purustatud kummimass on leidnud rakendust väga palju
spordirajatiste ehitamisel . Näiteks kasutatakse seda jooksuradade,
tennise- ja jalgpalliväljakute põhja kui ka katte tegemisel.
Kummimass vähendab põrutusi, mis on sportijate tervisele ohutum ja
seepärast ka eelistatud. Palju on purustatud kummimassi kasutatud
laste mänguväljakute ehitamisel. Selle eeliseks on pinna pehmus,
mis on lastele ohutum, kuna uuringud on näidanud, et kõva kattega
mänguväljakutel esineb lastel oluliselt rohkem peapõrutusi ja muid
vigastusi [26].
Kummimassi peenemat puru kasutatakse näiteks vaipade aluspõhja
valmistamisel. Kummisegu haakub põrandaga vaibast paremini ja seega
takistab vaipade libisemist. Peenikest kummipuru on segatud ka uue
kummimassi sisse, mida on kasutatud uute rehvide valmistamisel. Veel
on peenem kummipuru aidanud likvideerida naftareostust mere
puhastamisel [17, 26].
Ilu- ja koduaianduses leiavad kasutust vanarehvidest valmistatud
graanulid, mida pannakse katteks lillpottidele ja lillepeenardele
[26].
Kummimassi on proovitud segada ka asfalti sisse ja kasutada seda
teede ehitamisel. Kuid kahjuks ei pruugi sellega kaasneda vaid
positiivsed tee omadused. Kummimassi kasutamise muudab küll tee
vastupidavamaks, vähendab pragude teket ja ka summutab müra, siis
ikkagi leidub negatiivseid külgi. Kuna hea omadusena on välja
toodud ka kummimassist valmistatud teede puhul parem rehvide
haakuvus, siis paraku sõltub see peale ehitustehnoloogia veel
ilmast. Mõnel pool võib selliselt ehitatud teed olla hoopis
libedamad. Rehvide taaskasutamist teedeehituses raskendab veel kaks
korda kõrgem tehnoloogia hind kui on tavalise asfalttee rajamine.
Ühe kilomeetri pikkuse ja viie meetri laiuse asfalttee ehitamiseks
kulub teekatte aluskonstruktsiooni rajamisel 1000 tonni purustatud
rehve. Eestis võiks tekkiva vanarehvi kogusega ehitada igal aastal
12 kilomeetrit korralikku sõidutee aluskihti. Katseks on purustatud
vanarehve kasutatud n-ö Test-teelõigul Kiiu mahasõidul Peterburi
maanteel. Test-teelõik ehitati koostöös OÜ-ga Rapla Teed ja on 50
meetrit pikk ning kasutati 60 tonni purustatud vanarehve. Siiani on
see hästi vastu pidanud nii pakasele, suvistele paduvihmadele ja
liikluskoormusele [19, 26].
Ida-Virumaale rajati kaasaegne vanadele autokummidele rajatud Uikala
Prügila. Nimelt oli vaja nõuetele vastava prügila alla luua
nõrgkiht, milleks sai edukalt kasutada rehvitükke. Uikala Prügila aluskihi rajamiseks kulus 3200 tonni rehvitükke. Nende
rehvidetükkidega kaeti kokku 50 cm paksuse kihina 2.3 hektarit
ladestusala. Sellisele alale peaks saama ladestada 250 000 tonni
jäätmeid ligi 3 aastat [18].
8.2.3
Kasutatud rehvides oleva energia kasutamine
Tänu oma keemilisele koostisele on kasutatud rehvid väga suure
energiasisaldusega. Nende kütteväärtus ulatub kuni 34 MJ/kg. Umbes
üks tonn kasutatud rehve on oma kütteväärtuselt võrdne tonni
kõrgekvaliteetse kivisöe või 0,7 tonni kütteõliga. Kasutatud
rehvide põletamisel vabaneb vähem saasteaineid keskkonda kui
kivisöe põletamisega, eriti CO2 ja NOx.
Põhiliseks probleemiks kasutatud rehvide põletamise juures on nende
kõrge süttimistemperatuur, see ulatub 330- 350 kraadini. Täielikult
saavad kasutatud rehvid põleda alles 650 kraadi juures. See eeldaks põlemisprotsessi kontrollimist ja vajadusel lisakütuse kasutamist.
Põlemise jääkideks on tuhk ja räbu [15].
TIG tehnoloogia (Tires Intensive Gasification)
Selle
kasutusotstarbeks on vanade autorehvide ning teiste mahulist jäätmete
likvideerimine ja soojuse tootmine. Tehnoloogial on mitmeid plusse ,
näiteks jääb autorehvide likvideerimisel võrreldes teiste
tehnoloogiatega väiksem kogus jääke. Energia tootmiseks on
mitmekesisem võimalus ja autorehvide likvideerimiseks kulub
oluliselt vähem energiat kui teistes tehnoloogiates. Samuti on see
majanduslikult efektiivne [22].
Utteseadmest tulev produkt kuulub kogu
töötsükli jooksul põletamisele põlemiskambris, milles
temperatuur ei lange allapoole 1200 oC.
Selline tehnoloogia väldib utteseadmest väljuva produkti madalal
temperatuuril põlemise. Seega on ohtlike ja kantserogeensete ainete
moodustamise oht minimaalne [22].
Lisaks saab kasutatud rehvidest pürolüüsi teel õli toota. Saadud
õli ehk vedelkütus sarnaneb kütteõlile ning seda on võimalik
põletada vedelkütusel töötavates põletites. Eestis on selleks
olemas maailmas ainulaadne seade Narva õlitehasel UTT3000 [28].
9.
Kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis
Esimesena eelistatakse autorehvide taaskasutamisel protekteerimist.
Kahjuks Eestis kasutusel olnud sõiduautorehvid ei sobi selleks, kuna
meie auklikud teed on muutnud rehvi struktuuri liiga pehmeks . Seega
protekteeritakse imporditud rehve. Peamiselt tuuakse kasutatud rehve
sisse Soomest, Saksamaalt, Taanist , Rootsist, Hollandist või
Inglismaalt.
Järgmine võimalusena on Eestis levinud rehvide tükkideks
lõikamine ja saadud purule otstarbe leidmine. Purustatud rehve on
kasutatud näiteks autoteede, staadionite, mänguväljakute
ehitamiseks või prügila aluskihiks.
Rehvide purustamiseks on Eesti Rehviliit ostnud
Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalise abiga spetsiaalse
rehvipurusti. Rehvipurusti on põhimõtteliselt nagu hakklihamasin,
mille lehtrisse saab kumme tõsta kas kopa või vastava
söötekonveieriga. Kummipurusti terad on valmistatud erisulamiga terasest [18].
Vanarehvid on leidnud kasutust ka tervetena. Neid on kasutatud
turvavallides, mänguväljakutel, sadamates, krossiradadel, silo- ja
sõnnikuhoidlates raskuse ja kattena.
10.
Kasutatud rehvide taaskasutamise tehnoloogiad, mida oleks Eestis
võimalik rakendada
Viimaste aastatega on kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis
tõusnud aina rohkem päevakorda. Hetkel on olulisemaks rehvide
taaskasutamise võimaluseks protekteerimine. Proovitud on kasutada
rehvipuru ka teedeehituses. Kuid leidub veel tehnoloogiaid, mille
laiemat kasutuselevõttu hetkel Eestis pole. Võimalus oleks
kasutatud rehve põletada, samuti on uurituid mitmeid pürolüüsi
meetodeid, kuid siiamaani pole ükski tööle hakanud, tänu
kõrgetele keskkonnanõuetele. Eestis saaks rehve põletada Kunda Nordic Tsement AS-i põletusahjudes. Uuritakse ka rehvidest õli
tootmist ning materjali korduskasutust. Iga tehnoloogia nõuab
vastavaid investeeringuid, mistõttu pole nende kautuselevõtt ilma
täiendava toetuseta võimalik. Siiski on uuemaid tehnoloogiaid, mis
on tasuvamad ning Eestis on nende jaoks eeldused olemas. Eesmärgiks
on teaduse ja tehnika arengu jälgimine ja kindlasti tuleb nende
tegevuste rakendamise eel viia läbi keskkonnamõju hindamine [2,
30].
10.1
Kasutatud rehvide kasutamine katlaseadmetes küttena
Vanarehve saaks kasutada ka katlamajades sooja tootmiseks. See
lahendus on ka juba maailmas kasutusel, näiteks on transporditud
purutatud rehve Soome, kus rehvid põletatakse kohalikes katlamajades
ja põletusseadmetes [20].
Kasutatud rehvide põletamiseks katlamajades oleks vaja vanad katlamajad vastavate saastetasemete nõuetele ümber ehitada või
kasutada spetsiaalselt kasutatud rehvide kütmiseks mõeldud katlaid .
Selliseid katlaid toodab näiteks Soome firma Ecomake OY Finland Ldt.
Nendes kasutatakse kahekambrilist kombineeritud põletamise
tehnoloogiat, see tagab 100% jääkgaaside puhastamise ja
põlemisproduktide täieliku eraldamise, mis võimaldab rehvides
sisalduva metelli uuesti kasutusele võtta. Katlas saab põletada
maksimaalselt ¼ suurusega rehve. Lisaküttena kasutatakse veel
kütteõli või gaasi, mis on rehvide põlemisprotsessi
reguleerimiseks. Põletamine toimub kaheastmeliselt, kus esimeses
etapis gaasitatakse materjal ja teises etapis on tekkinud gaaside
täiendav põletamine kuni 1300 kraadi juures [26].
Selline tehnoloogia oleks lahenduseks väikekatlamajade
kütteprobleemidele. Väheneks tsentraalkütte hind ja kui antud
tehnoloogiat saaks kasutata vanade rehvide tekkekoha läheduses,
poleks ka rehvide transportimise kulusid [26].
USA-s on ehitatud
14 MW võimsusega elektrijaam , kus põletatakse 50000 tonni
purustamata rehve. Purustatud kummi lisatakse elektrijaamades
põletamisel kivisöele. Suurbritannis on kavas ehitada kaks
elektrijaama võimsusega 20-30 MW, mis lahendab
ladustamise
probleemi 50% ulatuses. Saksamaa kasutab umbes 43% kummist soojuse-
ja elektrieneergia tootmiseks [27].
10.2
Kasutatud rehvide kasutamine kütteõli valmistamisel nende
destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke
soojuskandja meetodil.
Rehvidest kütteõli valmistamise kogemus on Eestis olemas. Läbi
viidud katsete käigus on selgunud , et rehvihakke kasutamine ei
tekita tootmisel lisareostust – peamiste saasteainete
kontsentratsioonid on võrdsed või väiksemad kui ainult põlevkivi
utmise puhul. Kui teistes riikides loetakse kasutatud rehvidest
kütteõli valmistamist kulukaks protsessiks , siis Eestis saab
kütteõli valmistada olemasolevates põlevkivi utmise seadmetes , mis
vähendab oluliselt tehnoloogia kasutusele võtmise hinda.
Kuna praegusel ajal on olnud tõsiseks ja Eestis lahendamata ökoloogiliseks probleemiks kummijäätmete utiliseerimine, eriti
vanarehvide osas, siis üheks reaalseks kummijäätmete
utiliseerimise suunaks on nende utmine põlevkiviga segatuna tahke
soojuskandjaga agregaatides UTT-3000 Narvas. Kummijäätmete termiline lagundamine toimub reaktoris, kuhu ei ole õhu juurdevoolu
ja kus eralduvad õliaurud ja gaas . Materjali termilise töötlemise
tulemusena toimub orgaanilise aine lagunemine ning kütteõli omadusi
omava vedeliku moodustumine. Sõidukirehvides olev metall (metallkordid) jääb tahkejäägi hulka ning need paigutatakse
põlevkivituha ladestuskohtadesse. Kummijäätmeid tuleb lisada 5-20% töödeldava materjali kogusele. Töödelda saab ainult tükeldatud
kummijäätmeid, mis on mõõtmetega 25x25 mm [27].
Eelkuivatatud
peenpõlevkivi utmine toimub selle segamisel kuuma tuhaga, mis
saadakse poolkoksi põletamisel. Sellest tuleb ka nimetus - tahke
soojuskandjaga protsess. Põlevkivi suunatakse agregaatidesse ning
toimub ka põlevkivi eelnev jämepurustus. Põlevkivi ja
kummijäätmete segu valmistatakse buldooserite abil. Edasi läheb
nimetatud segu haamerpurustisse. Purustatud põlevkivi liigub
lintkonveierite abil edasi toore põlevkivi vint -toitja punkritesse.
Vint-toitja väljumisosa kujutab endast reguleeritava siibriga
kambrit, mis tagab, et seadme aparatuur on ümbritseva atmosfääri
suhtes õhutihedalt suletud. Kuivatamata põlevkivi liigub edasi,
kuni lõpptulemusena väljub kuivatatud ja täiendavalt peenenenud
põlevkivi kuivatist gaasi-tolmu seguna [27].
Kuivakivi
tsüklonites eralduv pölevkivi antakse transporteerivate
hermeetiliste vint-toitjate abil segistisse. Hermeetilised
vint-toitjad on varustatud reguleeritava siibriga kambritega, mis
võimaldavad välitada suitsugaasi ja gaasiliste utmisproduktide
segunemist. Kui kuivatis on toimunud põlevkivi ja tuha esmane
kontakt, saab n-ö keev mass liikuda edasi reaktorisse. Pöörlevas
trummelreaktoris toimub kuuma tuha ja utmisele suunatud orgaaniliste
ainete (pölevkivi orgaaniline osa, kummimass, jääkölid )
temperatuuride ühtlustumine. Utmisel ( poolkoksistamisel ) eralduvad produktid väljuvad reaktorist separaatorisse, kus toimub gaasi ja
tahke materjali esialgne eraldumine gravitatsiooni teel. Sellest
momendist alates kannab tahke faas, vaatamata oma päritolule,
poolkoksi nimetust [27].
Poolkoksistamise
gaas, peale täendavat kondenseerunud produktide eraldamist,
suunatakse energeetilise kütusena elektrijaama kateldesse.
Utteprotsessis süsinikuga küllastatud tahke faas ( poolkoks ) läheb
aerofontäänahju, kus toimuvad edasised protsessid [27].
Tabel 1. Termilise
lagunemise produktide saagiste võrdlusandmete tabel kui lähteaineks
on põlevkivi (100%) ja lähteaineks on segu: põlevkivi
90%+kummijäätmed 10% [27].
Nr.
Produkt
Protsentuaalne saagis
Põlevkivist (%)
Protsentuaalne saagis segust (%)
1
Summaarõli
14,78
18,93
2
Poolkoksi gaas
5,97
5,17
3
Pürogeneetiline vesi
2,31
2,37
4
Kokku lenduvaid
23,06
26,47
5
Tahke jääk
76,94
73,53
Normaalsetes
töötingimustes vähendab tasuta saadava rehvihakke 10% lisamine
põlevkivile toodetava põlevkiviõli omahinda üle l50 EEK/t.
Kindlasti ei saa seda suurust võtta absoluutse väärtusena, kuna
muutuda võivad nii produktide saagis rehvihakkest kui ka kogu
protsessi ja rehvihakke lisamisega seotud kulutused. Kuid siiski saab
järeldada, et tegemist on positiivse mõjuga. Rehvihakke lisamine
utmisele minevale põlevkivimassile alandab toodetava põlevkiviõli
hinda sellepärast, et õli saagis rehvihakkest on umbes 3 korda
suurem kui põlevkivist. Seega peaks rehvihakke lisamine tõstma
põlevkiviõli konkurentsivõimet tingimustes, kus põlevkivi kui
põhilise tooraine hind tõuseb [27].
Tabel 2. Vanade
sõidukirehvide taaskasutamise erinevate lahenduste omavaheline
võrdlus Eestis[27] :
UTT-3000
Kunda Nordic Tsement
AS Kiviter
EGOMAKE TDF
Valmisolek vanu sõidukirehve
kasutada
Koheselt peale rehvide kogu- mise ja purus-tamise prob -leemide
lahendamist
Kasutatud rehvide puhul on täidetud kõik tsemendi tootmiseks vajalike kütuste nõudmised
Läbiviidud katsed olid edukad , mistõttu võiks antud tehno-loogiat kasu-tada ka edas -pidi
Praegusel hetkel Eestis pole
Aastas tarbitav rehvide kogus
Maksimaalselt 60 000 tonni
aastas
Mitte alla
15 000 tonni aastas
Vähemalt
20 000 tonni aastas
0,5 MW katla kohta 600 tonni aastas
Sõltuvus rehvide olemasolust
Töötab ka ainult põlevkivi baasil
Tehnoloogiste muudatuste
tegemisel vajalik toodud koguse
olemasolu
Täpsem info puudub, kuid
analoogselt UTT-3000 peaks töötama ka ainult põlevkivi baasil
Primaarne kütus
Töödeldava rehvi tüki suurus
50x50 või 25x25 mm
nt. 50x70 mm
Katsed tehti 80x80 mm suuruste
tükkidega
1/4 kuni 1/8 rehvi
Materjali kasutamise efektiivsus
Õli saagis ca 40%, uttegaasi 7%, ülejäänud tahke jääk
ca 100%, kuna põlemisejääk
läheb klinkri koostisesse
Õli saagis kuni 46%
Võimaldab metallkordid eraldada ja taaskasutusse suunata, gaaside
pesemisel tekib lades -tamist vajav
jääk
Tehnoloogia kasutamise
majanduslik stabiilsus
Sõltub paljuski põlevkiviõli
konkurentsi-võimest
Teisese kütuse kasutamine on
strateegiliselt paika pandud
Sõltub Kiviteri tulevikust ning põlev- kiviõli konku-rentsivõimest
Sõltub vedel-kütuse ning
elektrienergia hinnast ning
soojatootjate huvist inves -teerida
Kasutamine mujal maailmas
Loetakse perspektiivseks
lahenduseks, kuid tingituna
suurtest investeeringute
vajadusest kasutatakse vahe
Suured kogemused nii Euroopas,
Ameerikas jm. Maailmas
Olukord analoogne UTT-3000-ga
Antud tüüpi katelt on katsetatud
Soomes ca 1 aasta
Keskkonnakaitseline hinnang
Tahke põlemisjääk sisaldab
orgaanilist ainet, võib tekitada kesk-konnareostust
Toimub orgaanilise aine täielik põlemine, suitsugaaside puhastus olemas
Informatsioon puudub
Projekteeri- jate väitel tagatakse
suitsugaaside nõuetekohane
puhastamine
Narva Elektrijaamade vedelkütuste tehas on rajatud 1980. aastal
ning tänaseks on suudetud seda arendada põlevkivist
vedelkütustetootmise tasemeni, mida võib pidada parimaks
võimalikuks tehnoloogiaks maailmas. Narva Elektrijaamade
vedelkütuste tehases kasutuselolevat tahke soojuskandja tehnoloogiat
peetakse Eestile reaalseks teeks , kuna meil on olemas vastavad
eeldused vedelkütuse tootmiseks. AS Narva Elektrijaamad plaanib
jätkata elektrijaamade renoveerimist ning on alustanud
ettevalmistustega [21].
10.3
Kasutatud rehvide kasutamine tsemendi tootmisel
Kasutatud rehvide kasutamine tsemenditööstuses on maailmas üks
levinumaid rehvide taaskasutamise võimalusi. Seda on kasutatud juba
alates 1970ndatest aastatest ning seega on antud tehnoloogiat juba
kaua uuritud ja katsetatud. Tegemist on energiamahukas tööstusharus
alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmisega [26].
Eestis oleks antud tehnoloogiat võimalik rakendada AS Kunda Nordic
Tsemendis, kus on kasutatud rehvide puhul täidetud kõik tsemendi
tootmiseks vajalike kütuste nõudmised. Lisaks on omalt poolt
temendi tootmisel täidetud ka kõik kasutatud rehvide ohutuks
põletamiseks vajalikud tingimused, milleks on kõrge temperatuur
(teatud tsoonis üle 1400 kraadi), pikk põlemisgaaside ja materjali viibeaeg pöördahju kõrge temperatuuriga piirkonnas, piisav
hapnikuvaru põlemiseks, suur termiline inerts ja aluseline keskkond.
AS Kunda Nordic Tsemendi tehasel on olemas ka suitsugaaside puhasti ,
mis on kasutatud rehvide kütusena kasutamiseks vajalik. Kütusena
saab kasutada nii purustatud sõiduauto- kui ka veoautorehve.
Transpordikulude kokkuhoidmiseks on otstarbekas kasutada juba
varasemalt purustatud ehk eelpurustatud kasutatud rehve. Teatud
tingimustel võib majanduslikult võimalikuks osutuda rehvide
purustamine kohapeal. Maailmas on ka tehnoloogiaid, kus teatud
mehhanismide abil suunatakse tsemendiahjudesse terveid purustamata
kasutatud rehve. Lähim selline tehnoloogia on kasutusel Lätis. Kui
AS Kunda Nordic Tsement hakkaks kütteks kasutama kasutatud rehve,
siis võimaldaks see taaskasutada kõik Eestis tekkivad kasutatud
rehvid. Need moodustaksid siiski vaid 50% kogu vajaminevatest
kütuseks kasutatavatest rehvidest, mistõttu tuleks kasutatud rehve
lisaks teistest riikidest sisse vedada, mis õigustaks tehtud
investeeringuid [26].
Kunda Nordic Tsement on teinud ka ettevalmistusi jäätmete
põletamiseks oma tsemenditehases.
10.4 Vanarehvide utiliseerimine pürolüüsi meetodil.
Hansa Biodiesel OÜ poolt on kavandatud vanarehvide pürolüüsi
tehase rajamine
Nimetatud tehas rajataks Lääne-Virumaale Kunda linna ja tegevuse
põhieesmärgiks on vanarehvidest nende pürolüüsi teel kütteõli
(vedelkütuse) tootmine, millega kaasnevad tahma (sh printeritahma)
ja vanametalli (teras) tootmine. Kavandatav vanarehvide pürolüüsi
tehas (utiliseerimise tehas) toodab vanarehvidest pürolüüsi
meetodil kütteõli, tahma (sh printeritahma) ja vanametalli (teras).
Pürolüüsiseadme ja puhastussüsteemi hoone kogupikkus on 45 m,
laius 25 m ja maksimaalne kõrgus 6 m. Tehase planeeritud
koguvõimsuseks on 10 000 tonni vanarehve aastas, see tähendab umbes
30 tonni ööpäevas. Sellest 6 000 tonni saadakse iga-aastasest
rehvide juurdekasvust Eestis ja 4000 tonni juba ladustatud (~70 000
t) vanarehvidest Eesti Rehviliidult [23].
Vanarehvide pürolüüsil saadakse järgmisi produkte:
- Vedelkütus - 43–48%, kasutatav vahetult kütusetarbijate poolt
- tahm - 35–38%, kõrge kvaliteediga ja kasutatav pigmendina tindi, värvide ja plastmasside tööstuses, sh printeritahmana;
- vanametall ehk teras - 10–12% (vanarehvid sisaldavad tavaliselt 6–15% metallkordi), läheb korduvkasutusse;
- küttegaas (süsivesinikgaas) - kuni 5%, mis kasutatakse pärast puhastamist ära kütusena tehase omatarbeks reaktori soojendussüsteemis;
Madaltemperatuuiline katalüütilise pürolüüsi protsess
(orgaanilise aine lagundamine mõõdukal temperatuuril ilma hapniku
või teiste reagentide juuresolekuta), mida kasutatakse vanarehvide
ümbertöötlemiseks, võimaldab suurt kuni 50%-list õlisaagist.
Protsessis tekib vähe gaasilisi komponente ning välistatakse
täielikult koksi teke, tekkinud õli ja tahm on kõrgkvaliteetsed [23].
Vanarehvide pürolüüsil kasutatav tehnoloogia koosneb järgmistest
etappidest:
- Vanarehvide ladustamine .
- Ettevalmistusosakond: metallkordi eemaldamine, materjali peenendamine.
- Pürolüüsiosakond: pürolüüs, saadavad produktid ja nende eemaldamine.
- Gaaside puhastamine: skruberite töö, puhastusaste, puhastatava ja puhastatud gaasi koostis jt
- Heitgaaside puhastamine: heited välisõhku, nende kogus ja saasteained .
- Tahma granuleerimine ja töötlemine.
- Kütuse hoidmine ja transport: mahuti iseloomustus, kütteõli edasine transport ja kasutamine.
- muud spetsiifilised küsimused [23].
11.
Varasem kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis
11.1 Kasutatud rehvidest vedelkütuse tootmine AS Kiviter poolt
1990ndate aastate lõpus katsetati kasutatud rehvidest vedelat
kütteõli tootmist ka AS Kiviter`is. Põlevkiviõli toodeti
püstretortides ehk generaatorites, kus Eesti Energia
energotehnoloogilises seadmes UTT-3000 tehtud katsekorras tootmisele
viidi ka AS Kiviter`is läbi katsetootmine ainult põlevkivi ning
põlevkivi ja kasutatud rehvide segu puhul, et võrrelda kummagi protsessi tulemuste kvaliteeti. Katsed olid edukad ning saadud õli
saagis moodustas kuni 46%, kuid selle koostis erines oluliselt vaid
põlevkivist saadud põlevkiviõli koostisest. AS Kiviteri plaanis
hiljem veel täiendavaid katseid teha, kuid kahjuks kuulutati
ettevõttele välja pankrot . AS VKG on tegelenud tehnoloogia
edasiarendamisega, kuid siiski pole jõutud protsessideni
tööstuslikus mahus [26].
11.2
Kasutatud rehvide pürolüüsimine koos põlevkiviga Eesti
Elektrijaama energotehnoloogilises seadmes UTT-3000
1990ndate lõpus kasutati Narvas asuvas Eesti Elektrijaamas kasutatud rehvide termilist lagundamist madalal temperatuuril koos
põlevkiviga. Selle tulemuseks saadi põlevkiviõli. Kasutatud
rehvide ja põlevkivi segu pürolüüsiti 1980ndatel aastatel rajatud
energotehnoloogilistes seadmetes UTT-3000. Tehti katseid, kus
võrreldi ainult põlevkivi utmist ning seejärel põlevkivi ja
kummijäätmete segu utmist. Selgus, et põlevkivi ja kummijäätmete
segu kasutamisel suurenes õli teke umbes 27% ning vähenes väävli
ja kantserogeensete ühendite sisaldus. Saadud õli oli mõnevõrra
väiksema tihedusega kui ainult põlevkivi utmisel saadud õli.
Keskkonnakaitselisest seisukohast leiti, et põlevkivi ja kasutatud
rehvide utmine koos ei ületa lubatud saastenorme [26].
Kuna Eestis on põlevkivi utmiseks ehk pürolüüsiks vastavad seadmed olemas, siis poleks vaja teha ka investeeringuid uute
seadmete rajamiseks, mis on põhiliseks probleemiks tehnoloogia
kasutuselevõtmise juures. Sest üldiselt peetakse seda kulukaks just
pürolüüsiseadmete kõrge maksumuse poolest. Suureks eeliseks on
antud tehnoloogia juures võimalus alati jätkata põlevkivi baasil,
kui ei suudeta piisaval kogusel purustatud rehve hankida, seega pole
protsess sõltuv vaid ühest kütusest. Suuremaks probleemiks olid
ummistused, mis häirisid kogu elektrijaama tööd. Kuna kasutatud
rehvide kasutamisel pürolüüsi protsessis takerdusid nendes
sisalduvad metalltraadid (metallkoordid) tuhaväljale juhtimise
süsteemis [26].
12.
Küsitlus kasutatud rehvide taaskasutamise kohta
Töö käigus viidi läbi küsitlus, uurimaks inimeste teadlikkust
kasutatud rehvide taaskasutamise kohta. Selle eesmärgiks oli välja
selgitada, kui oluliseks peavad inimesed rehvide taaskasutamist ja
millised on olnud nende kokkupuuted vanarehvide ja nende
äraandmisega. Uuriti, kas inimestele meeldiks kasutada pigem uusi
rehve kui protekteeritud.
Küsitlus viidi läbi e-maili teel ja küsitlusankeetidele vastanuid
oli kokku 40.
Küsitluse ankeet on esitatud lisas 6.
12.1
Küsitluste tulemused
Kokku osales küsitluses 40 inimest vanuses 18-61 eluaastat .
Vastanutest 13 olid naised ja 27 mehed. Vastanute soolise ja
vanuselise jaotumuse diagrammid on esitatud lisas 7.
12.1.1
Inimeste teadlikkus kasutatud rehvide taaskasutamise osas
Küsitluses uuriti, milliseid vanarehvide taaskasutamise viise teatakse . Enamus vastanutest oskas pakkuda rehvide protekteerimist. Oldi teadlik ka rehvide tervelt kasutamisest laste mänguväljakutel,
ralliradadel, iluaianduses ja põllumajanduses. Lisaks pakuti välja
kasutatud rehvidest jalatste taldade valmistamist ning kasutatud
rehvides oleva metalli taaskasutamist. Samuti oli vastuseid rehvipuru
kasutamisest teede ehituses ja vanade rehvide kasutamisest õli
tootmisel.
Joonis 5: Populaarsemad taaskasutamise viisid.
Kasutatud rehvide taaskasutamise olulisuse hindamine
Küsitluses uuriti, kas ja miks tuleks vanarehvide taaskasutamisele
tähelepanu pöörata. Üle poolte vastanutest olid ühiselt nõus,
et kasutatud rehvid tuleb taaskasutusse suunata. Kõik vastanud
leidsid, et vanarehvid rikuvad maastiku ilu ja kuna nad keskkonnas
ei lagune, siis tuleks need ära koristada. Osad vastanud arvasid, et
rehvide ümbertöötlemine taaskasutamiseks on keskkonda saastev ning
rehvide taaskasutamiseks tuleks uued lahendused leida. Vanarehvide
ohtlikkust põhjendati ka nende põlemisel tekkivate probleemidega.
Joonis 6: Taaskasutusele tähelepanu pööramise olulisus.
Inimeste kokkupuuted kasutatud rehvidega
Küsitluses uuriti, milliseid kokkupuuteid on olnud inimestel
kasutatud rehvidega. Selgus, et kõik inimesed on näinud vanu rehve
metsaaluseid risustamas, osad on neid sealt ka kokku kogunud ja
kogumispunkti toimetanud. Paljud taaskasutavad sõidukitel vanu
rehve, mis on raha säästmise eesmärgil. Enamus inimesi on kokku
puutunud kasutatud rehvidega laste mänguväljakutel, krossiradadel,
sadamates, iluaianduses ning silo- ja sõnnikuhoidlates raskuse ja
kattena.
12.1.4
Inimeste kokkupuuted seoses kasutatud rehvide äraandmisega
Küsitluses uuriti inimeste kogemusi vanarehvide äraandmisel.
Enamus vastanutest on vanad rehvid jätnud rehvivahetustöökotta,
kus need on tasuta vastu võetud. Samuti on kasutatud võimalust
viia vanad rehvid kogumispunktidesse. Osad vastanud ütlesid, et neil
puuduvad kogemused rehvide äraandmisega. Sede põhjendati asjaoluga,
et tihtipeale müüakse auto kulunud rehvidega ning ei teata, mis
nendest edasi saab. Mõni inimene väitis, et vanad rehvid seisavad
neil garaažis ja ei oska nendega midagi peale hakata.
Joonis 7: Inimeste kogemused kasutatud rehvide äraandmisel.
12.1.5
Inimeste teadlikkus rehvide kogumissüsteemist Eestis
Küsitluses uuriti, kui paljud inimesed teavad rehvide
kogumissüsteemi Eestis ning kuidas eelistatakse vanu rehe ära anda.
Selgus, suurem osa inimesi on kursis rehvide äraandmise võimalustega
rehvivaetustöökodades ning teati, et on olemas spetsiaalsed kogumispunktid. Oli ka neid, kes ei teadnud kogumissüsteemist
midagi.
12.1.6
Kas protekteeritud või uued rehvid?
Küsimus seisnes selles, kas inimestele meeldib kasutada pigem uusi
rehve kui protekteeritud. Üle poolte inimeste leidsis, et kindlasti
on uus rehv vastupidavam, kuid raha kokkuhoiu mõttes sobiks ka
protekteeritud. Kuid oli ka inimesi, kelle jaoks pole oluline kas uus
või protekteeritud, kuna taastatud rehvide kvaliteet on aastatega
tõusnud ja ei esitata rehvidele väga erilisi nõdmisi. Mõni
vastanu leidis, et kindlasti kasutaks ainult uusi rehve, sest
kasutatud rehvid jäävad oma vastupdavuse osas uutele alla.
Joonis 8: Vastanute eelistuste võrdlus
12.2
Küsitluste analüüs
Küsitluse eesmärk oli selgitada välja, kui teadlikud on inimesed
rehvide taaskasutamise võimalustega ning uurida nende üldist
teadlikkust rehvide mõjust keskkonnale. Eesmärk oli uurida ka
inimeste kokkupuuteid vanarehvidega ning nende ära andmise
võimalusi. Küsitluses selgitati välja, et inimesed eelistavad
pigem uusi kui protekteeritud rehve, kuid rahaliselt säästlikum
oleks taastatud rehve kasutada. Mõned vastanud kasutaksid vaid uusi
rehve, kuna leiavad, et need on vastupidavamad. Inimesed peavad
mugavaks kasutatud rehve jätta rehvitöökodadesse ning nõus neid
kogumispunktidesse viima. Üldiselt teati erinevaid rehvide
vabanemise võimalusi. Ollakse kursis erinevate rehvide
taaskasutamisviisidega ja seda peetakse suhteliselt oluliseks. Kõik
vastanud oskasid välja tuua kasutatud rehvidega seotud probleeme ja
pakkuda välja erinevaid taaskasutamisvõimalusi.
Seega võib järeldada, et kasutatud rehvide taaskasutamiseks
korraldatud süsteem on kooskõlas inimeste soovidega ning üldine
teadlikkus kasutatud rehvidega seotud problemaatikast on hea.
13.
Kokkuvõte
Kasutatud rehvide järjest suurenev teke nõuab üha enam tähelepanu
pööramist vanarehvide taaskasutamiseks. Antud jäätmeliigile
taaskasutusvõimaluste leidmine on maailmas üks problemaatilisemaid
valdkondi. Enamikes maailma riikides on välja töötatud
erinevad süsteemid, kuidas tagada vanade rehvide kogumine ja
taaskasutamine. Eestis tegeleb rehvide kogumise ja taaskasutamise
korraldamisega MTÜ Eesti Rehviliit, mis on suurim vanarehvide
utiliseerimisega tegelev organisatsioon. Kasutatud rehvid kuuluvad
jäätmeseaduse põhjal probleemtoodete nimistusse ning nende jaoks
on töötatud välja eraldi kätluslahendus. Tootjale on
jäätmeseadusest tulenevalt kehtestatud kohustused, mis kannab
nimetust tootjavastutuskohustus. See tähendab seda, et rehvide
maaletooja, Jäätmeseaduse järgi Tootja, peab hakkama organiseerima
vanade rehvide kokku kogumist ning nende rehvide edasist
taaskasutusse suunamist.
Üldiselt metsaalla vedelema jäetud vanarehvid ei eralda keskkonda
ohtlikke aineid. Rehvid on väga inertsed ega lagune isegi aja
jooksul. Pigem rikuvad lohakile jäetud kasutatud rehvid vaatepilti
ning risustavad loodust. Ohtlikuks võivad need muutuda pahatahtlike
süütamiste tagajärjel, kuna siis eralduvad keskkonda mürgised
suitsugaasid.
Kasutatud rehvide taaskasutamiseks on töötatud välja mitmeid
tehnoloogiaid. Eesti on viimaste aastatega kõige populaarsemaks
kujunenud rehvide protekteerimine. Selleks kas lõigatakse kulunud
rehvimuster sügavamaks või eemaldatakse kulunud kummikiht ning
asendatakse uue kummikihiga. Samuti on kasutatud Eestis vanu rehve
iluaianduses, rabateede valmistamisel, heliisolatsiooni barjäärides,
silo- ja sõnnikuhoidlates raskuse ja kattena, laste mänguväljakutel,
turvavallides, sadamates kai äärsete pehmendustena ning
ralliradadel. Kummimassi on proovitud segada ka asfalti sisse.
Varasematest aegadest on teada, et katsetati Eestis AS Kiviteri poolt
rehvidest õli tootmist, kuid kahjuks kuulutati ettevõttele pankrot
ning siiani pole jõutud antud tehnoloogiat edasi arendada, kuigi
Eesti on selleks eeldused olemas.
Mujal maailmas on katsetatud veel mitmeid muid rehvide
taaskasutamiseks mõeldud tehnoloogiaid. Vanarehvide purustamiseks on
kasutatud ka krüogeentehnoloogiat ja purustamist osooni abil. Samuti
on proovitud purustada rehve veejoaga. Viimast nimetatud tehnoloogiat
hinnatakse kõrgelt ning see paneb aluse uute
materjalide taaskasutamisstandartitele. Samuti saab vanu rehve
kasutada katlamajades sooja tootmiseks.
Antud töö raames viidi läbi ka küsitlus,
mille tulemused on analüüsitud ja esitatud peatükis 12.
Kasutatud
kirjandus
Juriidilised
aktid
Jäätmeseaduse muutmise seadus. Vabariigi Presidendi 21. veebruari 2007. a otsusega nr 111 (RTI, 01.03.2007, 19, 94). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12795899 [05.05.2009]
2. Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine.
Riigikogu 4. detsembri 2002. a
otsus (RTI, 23.12.2002, 104,
609).
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=232285
[05.05.2009]
Elektroonilised
allikad
AS Kuusakoski kodulehekülg. www.kuusakoski.ee [05.05.2009]
AS Master kodulehekülg. www.master.ee [05.05.2009]
MTÜ Eesti Rehviliit kodulehekülg. www.rehviliit.ee [05.05.2009]
Aare , J. 2001. Ränduri aabits. http://digar.nlib.ee/otsing/stream?pid=nlib-digar:8354&file_id=VAATAMINE_3_1 [05.05.2009]
Rekand, T. 2008. Harjumaal põlesid Kaitseliidu maale ladestatud rehvikuhjad. - Postimees (online), 20.mai. http://www.postimees.ee/200508/esileht/siseuudised/tallinn/331694.php [05.05.2009]
Pallon, L. Autorehvide utiliseerimise ja kasutamise riskide hindamine. http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=1353&lang=est [05.05.2009]
Moora, H. 2006. Tootja vastutus elektroonikaromu ja romosõidukite käitlemisel. Juhendeid elektroonikaromu ning romusõidukite kohta käivate õigusaktide nõuete täitmiseks. http://www.eesringlus.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2251/tootja vastutus+el.romu+k%E4itlemisel.pdf [05.05.2009]
Kuurme, K. MTÜ Eesti Rehviliit. http://www.ejkl.ee/content/files/Rehviliit.pdf [05.05.2009]
Tombach, H. 2008. AS Kuusakoski vanarehvide kogumisvõrgustik vastab seaduses sätestatud tingimustele. – Äripäev (online), 20.mai http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=f63924bb-1b81-4d47-a6e8-d727f1e490b4 [05.05.2009]
Keskkonnaministeerium. 2008. Jäätmekava 2008-2013 http://www.valitsus.ee/failid/j__tmekava_2008_2013.pdf [05.05.2009]
Coulter, P. E . Synopsis of Scrap Rubber Reclamation in Canada . http://www.recycle.net/recycle/assn/narra/synopsis.html [05.05.2009]
Eek, P. 2003. Kuumad kummid . http://www.ragnsells.ee/index.php?article_id=63&page=30&action=article & [29.04.2009]
Grauding, G. Erinevad kasutatud rehvide taaskasutuse võimalused Eestis. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet. http://jaatmed.narva.ee/index.php?lang=et&cont=page&mode=user&action=view&id=1204200091&sec=sorteerimine [29.04.2009]
Murakas, M., Partnerid OÜ.RECAMIC: Michelin'i taastamistehnoloogia veoautorehvidele. http://www.prorehv.ee/main.php?ln=ee&pane=veoautod&sub=TAASTAMINE [29.04.2009]
Eesti Tarbijakaitse Liit. 2003.
Uuel aastal alustatakse vanade rehvide utiliseerimist. http://www.tarbijakaitse.ee/print.php?sid=252 [29.04.2009]
Siplane, A. 2007. Jäätmekäitlus puudutab igaüht. Väljaande „Jäätmekäitlus a.d. 2007“ eesmärk. http://www.hot.ee/interfacethis/jaatmekaitlus_est.pdf [10.05.2009]
Lindemann, T. 2008. Vanarehvidest saab maanteedele hea põhja. – Äripäev (online), 16.aprill. http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3923/new_eri_artiklid_392317 [10.05.2009]
Kuressaare Linnavolikogu . 2009. Kuressaare linna jäätmekava 2009-2013. http://74.125.77.132/search?q=cache:0Is5OeAAZcIJ:www.kuressaare.ee/uus/doc.php%3F33927+katlamajades+p%C3%B5letada+rehve&cd=8&hl=et&ct=clnk&gl=ee [10.05.2009]
Eesti Energia AS. AS Narva Elektrijaamad kavandatava energiakompleksi keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. http://www.powerplant.ee/KSH%20programm%2015_%2005_%2007%20eesti.pdf [10.05.2009]
Ecoenergia OÜ. TIG Tehnoloogia. http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/poobus/ase3200_13.pdf [10.05.2009]
Liblik, V. 2008. KMH programmi eelnõu. Hansa Biodisel OÜ poolt rajatava vanarehvide pürolüüsi tehase (utiliseerimise tehase) võimaliku keskkonnamõju hindamise programm. http://www.kunda.ee/public/files/KMH_programm_HansaBiodiesel.pdf [10.05.2009]
Kuurme, K. 2009. Rehvide kogumisest Eestis. http://uus.saue.ee/index.php?article_id=307&page=106&action=article && [10.05.2009]
Keskkonnatehnika. 2008. Keskkonnaauhinna EEP- Award 2008 võitjad. – Keskkonnatehnika (online), 01. august. http://www.keskkonnatehnika.ee/client/commondocs/eepaward_808_est.pdf [10.05.2009]
Teised
allikad
Grauding, G. 2006, Erinevad kasutatud rehvide taaskasutamisevõimalused Eestis. Bakalaureusetöö
Kaidalov, K. 2001, Kummijäätmete utiliseerimine destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke soojuskandja meetodil. Bakalaureusetöö
Kuurme, K. 2009, kirjalikud andmed.
Luppin, J., Rämmal, H. Veermik II. 2004, Auto ratas. Õppematerjal.
Rämmal, T. 2009, suulised andmed.
Lisa
1
Joonis1/1: MTÜ Eesti Rehviliidule kuuluv rehvipurusti
Lisa
2
Tabel 2/ 3: Mehaanilise purustamise, krüogeen tehnoloogia ja
osoneerimise võrdlus
Purustamise meetod
Purustamise maksumus
Materjali peensuse
Meetodi majanduslik
Keskkonnakaitseline hinnang
EEK/t
EEK/tk
aste, mm
hinnang
Mehaaniline purustamine
490 – 1400
3,4 – 9,8
0,5 – 2,5
Keskmised või suured seadme soetuskulud, suured ekspluatatsiooni kulud. Laialdaselt kasutusel meetod
Tekitab keskkonnahäiringuid tolmu ja müra näol
Krüogeen tehnoloogia
980 – 2800
6,9 – 19,6
0,5 – 5,0
Suhteliselt kõrged soetuskulud, suured ekspluatatsiooni kulud, tehnoloogia maailmas kasutusel
Keskkonnasõbralik lahendus, mis ei tekita praktiliselt mingeid keskkonnahäiringuid
Osooni kasutamine
ca 1050
7,3
0,5 – 5,0
Info investeeringute vajaduse kohta puudub, kuna tööstuslikult seade vähelevinud. Ekspluatatsiooni kulud madalad
Kindlasti vajab efektiivset lahendamist jääkosooni käitlemine. Keskkonnahäiringuid tekitab minimaalselt.
Lisa
3
Joonis 3/2: Tervete kasutatud rehvide kasutamine silo- ja
sõnnikuihoidlates raskuse ja kattena
Joonis 3/3
Lisa
4
Joonis 4/ 4: AS Master kasutatud rehvide protekteerimine
Joonis 4/5
Joonis 4/6
Joonis 4/7
Lisa
5
Joonis 5/8
Lisa
6
Ankeet 1: Küsitlus eraisikutele
Tere!
Olen keskkonnakaitse 3. kursuse üliõpilane ja kirjutan
bakalaureusetööd teemal „Kasutatud rehvide taaskasutamise
võimalused Eestis”. Oleksin väga tänulik, kui saaksite mind
aidata antud teema uurimisel , vastates alltoodud küsimustele.
KÜSITLUS KASUTATUD REHVIDE TAASKASUTAMISE KOHTA EESTIS
Milliseid vanarehvide taaskasutamisvõimalusi Teie teate?
Kas kasutatud rehvide taaskasutamisele tuleks pöörata tähelepanu? Miks?
Millised on Teie kogemused vanade rehvide äraandmisel?
Palun kirjeldada Teie kokkupuuteid kasutatud rehvidega.
Kas olete kursis rehvide kogumissüsteemiga Eestis? Kuidas eelistaksite vanu rehve ära anda?
Kas eelistaksite kasutada protekteeritud rehvide asemel uusi rehve? Miks?
Vanus:
Sugu: N / M
Saadud andmeid kasutan ainult oma lõputöös ja anonüümselt.
Ette tänades,
Eliko Roomet
[email protected]
Lisa
7
Joonis 2: Soolise koosseisu jaotus
Joonis 3: Vastanud naiste vanuseline jaotus
Joonis 4: Vastanud meeste vanuseline jaotus
4
Kõik kommentaarid