SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd........................................
· Võivad sisaldada ohtlikke aineid · Lammutamine ja kõlblike osade eraldamine · Sisaldavad värvilisi ja väärismetalle · Materjalide ümbertöötlemine Puidujäätmed · Autokerede peenestamine (veskid) · Raiejäätmed Vanarehvid · Puidutöötlemisjäätmed · Ei lagune ning loodust otseselt ei reosta, kuid · Puidurikas ehitus-lammutuspraht on tuleohtlikud ning raskendavad jäätmete (immutatud, värvitud, lakitud) ladestamist. · Saab purustada ning kasutada teedeehituses,
Paindlik, sortimise eesmärki on lihtne muuta. Käsitsi- ja masinsortimist kombineeritakse Olmeelektroonikat ja kodumasinaid tuleb lammutada käsitsi. Töö on vaevaline, ohtlik ja nõuab Kvalifitseeritud tööjõudu Tuleb leida kompromiss ajakulu ja materjalidest saadava kasumi vahel. Kui lammutamine võtab liiga palju aega, ei tasu ta ära. 2. Jäätmete purustamine Tähtis on, et ühes ja samas jäätmehundis saaks peenestada eri materjale, nt puitu, plasti, paberit, rehve, elektroonikajäätmeid, kaableid jm. Purusti peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. Jäätmete purustamine on ohtlik Viisid: giljotiin, veski ja jäätmehunt 3. Jäätmete tihendamine ja pallimine: Odavam vedu, hõlbus säilitada, lihtne laadida, kõrgem turuväärtus JÄÄTMETE PÕLETAMINE Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse poolt antud "Jäätmeseaduse" §-de 81 ja 96
Veojõud traktori liikuma panemiseks tekib ratta või roomiku kokkupuutepunktis maaga. Et rattad või roomikud maapinna suhtes nühama ei hakkaks, tuleb neid teatud jõuga (see on traktori kaal, mis jaguneb rataste vahel) vastu maad suruda. Nühamus sõltub veel pinnase iseloomust ja rehvideroomikute turvisest (mustrist rehvi või roomiku pinnal). Turvis on traktorite rehvidel isepuhastuv. Pinnasel liikudes vajub rehv pinnasesse. Pinnasesse vajumine on sõltuvuses toetuspinna suurusest. Suure laiusea ja väikese töörõhuga rehvidel on toetuspinda suurem, kui suure töörõhuga rehvidel. Traktoritel kasutatakse madalrõhurehve, millede töörõhk on vahemikus 70...250 kPa. Väiksemat rõhku kasutatakse põllutöödel ja suuremat transporditöödel. Mulla tallamist saab vähendada, kui kasutatakse põllutöödel topeltrehve. Paljudel traktoritel on rataste jooksulaius muudetav
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH0582 Anne Snurova 124446 RDKR62 Galoter tehnoloogia Referat Õppejõud: Kaire Viil Kohtla-Järve 2015 Eesti oma pruun kuld põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks Eesti on ainuke riik maailmas, kes on tootnud põlevkivist elektrit, soojust, gaasi ja õli juba ligemale sajandi, mistõttu on põlevkivi omadused meie energiatööstusele läbinisti teada. Põlevkivi keemiline koostis Põlevkivi on kerogeeni sisaldav kihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb orgaanilisest, karbonaatsest ja silikaatsest osast.
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
lahustumisena) - absorptsioon või tahkesse faasi - adsorptsioon. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega), mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna (absorbendi) vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi anorgaanilisi happelisi HCI, HF, SiF4 ja mõõdukalt happelisi SO2, Cl2, H2S gaase. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus
inventeerimine oleksid efektiivsed, on tarvis lahtine kaup sorteerida tooteartiklite viisi ja paigutada tooteartiklite kaupa korrapäraselt kaubaalustele. Vajadusel seotakse pakendid pakkekilega ja alus varustatakse etiketiga. Nii valmistatakse laos saabunud kaubast kompaktsed kaubaalused, mida on hea hoiustada riiulikohtadel või virnades. Taolist tegevust nimetatakse hoiuühikute moodustamiseks. Hoiuühikute tegemine laos kohapeal on tavapärane selliste kaubagruppide puhul nagu rehvid, pehme mööbel, jalanõud, rõivad, tarbeelektroonika ja kodutehnika. Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult
tooteartiklite viisi ja paigutada tooteartiklite kaupa korrapäraselt kaubaalustele. Vajadusel seotakse pakendid pakkekilega ja alus varustatakse etiketiga. Nii valmistatakse laos saabunud kaubast kompaktsed kaubaalused, mida on hea hoiustada riiulikohtadel või virnades. Taolist tegevust nimetatakse hoiuühikute moodustamiseks. Hoiuühikute tegemine laos kohapeal on tavapärane selliste kaubagruppide puhul nagu rehvid, pehme mööbel, jalanõud, rõivad, tarbeelektroonika ja kodutehnika. Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult
temperatuuri keemilist agressiivsust tolmuosakeste kuju, omadusi fraktsioonkoostist jm. 4. Gaaside puhastamine väävel-ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: - regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni - mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes
Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Säästva tehnoloogia õppetool EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD Aines Materjalide ringlus NTS1021 Üliõpilane: Karin Erimäe Juhendaja: Jaan Kers Tartu, 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aastal 2005 moodustasid ehitus- ja lammutusjäätmed maailma tahketest jäätmetest 35%. Enamus ehitus- ja lammutusjäätmeid jõuavad prügilasse. Samuti satuvad ehitusjäätmed
Sissejuhatus Referaadi eesmärk on avada jäätmete mõistet. Tuua välja, millised on erinevad jäätmete liigid ning põhilised jäätmekäitlustoimingud. Anda ülevaade Eestis jäätmetega seonduvad õiguslikest alusetest. Tänapäevast maailma on raske ettekujutada ilma prügita. See on vältimatu osa meie keskkonnast, kus me elame. Kõik meid ümbritsevad asjad muutuvad ühel hetkel kasutuks ja neist saavad jäätmed. Esmapilgul me võibolla ei mõtlegi kuivõrd oleme ümbritsetud jäätmetest. Jäätmeid tekib kõigis eluvaldkondades. Neid tekitavad üksikisikud oma elutegevuse käigus - igasuguse tarbimise käigus tekib mingi hulk jäätmed. Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tu
· 02 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed · 03 Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmed · 04 Naha-, karusnaha- ja tekstiilitööstusjäätmed · 05 Nafta ja õli rafineerimisel ning fraktsioneerimisel, maagaasi puhastamisel ja kivisöe ning põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed · 06 Anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed · 07 Orgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed · 08 Pinnakatete (värvide, lakkide ja klaasjate emailide), liimide, hermeetikute ja trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed · 09 Fotograafiajäätmed · 10 Termilistes protsessides tekkinud jäätmed
kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aastal kaevandati 1,7 miljonit tonni põlevkivi, millest 2/3 pruugiti elektritootmiseks ning ülejäänust valmistati põlevkiviõli. Enne II maailmasõda rajati Eestisse mitmeid uusi põlevkivijõujaamu, aga need olid kohaliku tähtsusega väiksed jaamad. Pärast II maailmasõda asuti Nõukogude Liidu kontrolli all ja huvides Eesti põlevkivitööstust otsustavalt laiendama. 1949 aastal käivitati põlevkivi gaasitamine retortprotsessis ning rajati torujuhe Kohtla-Järvelt Leningradi (nüüdne St. Peterburg). Samal ajal lasti Kohtla Järvel ja Ahtmes käiku põlevkivi tolmpõletuskatlad (pulverized firing, pulverized combustion) elektri tootmiseks. 1956 aastal kaevandati 1,3 miljonit tonni põlevkvi ning see moodustas 93% elektritootmise primaarenergiast (6% - turvas, 1% - vedelkütused). 1948-53 avati ühtekokku
KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI.........................................................................................................................6 Põlevkivi- ja puiduimmutusõlid............................................................................................
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus:
1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kait
TAASKASUTUS Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Taaskasutuse olemus...............................................................................................................4 1.1. Taaskasutuse vajalikkus.......................................................................................................4 2. Materjalide kasutamise võimalused........................................................................................5 2.1. Paber ja papp........................................................................................................................5 2.2. Tekstiil......................................................................................
3 tooteks. Segamaterjalide toorainena kasutamisel on vajalik lisaaineid kasutada uute toodete valmistamisel 50-70 %. Tootmise innovaatilisus seisneb tooraine kuumpuhastuse ja pressimise tehnoloogias, mis toimub suletud vee keskkonnas, kus vesi seob endaga eri temperatuuridel mustuse, liimid, värvipigmendid jne (tavapärane tehnoloogia on seni olnud lihtsalt kuumutades ja kuivas keskkonnas pressimine), tõstes selliselt tooraine kvaliteeti, mis omakorda võimaldab suuremat taaskasutuse protsenti ja vähendades lisaainete doseerimise vajadust kile tootmises. Tooraine kvaliteedi tagamiseks on koostöös mõõtelaboriga plaanis mõõta regulaarselt (igast eri partiist) tooraine keemilisi ja füüsikalisi omadusi, et tooraine kogumisprotsessis suurendada kvaliteetse tooraine (silokilede kvaliteet erineb eri tootjatel
elukvaliteedi paranemise, nende eiramine aga piirkondliku konkurentsivõime vähenemise ja elukvaliteedi halvenemise. *Õpetav, toimetulek saavutatakse süstemaatilise ja eesmärgipärase arendustöö kaudu, mille põhieesmärgiks on ühiskonna ja kogukonna majanduslik toimetulek keskkonnakaitselisi eesmärke kahjustamata. *Loodusvarade säästliku kasutamise ja efektiivse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele, mis tagab ressursside säästliku kasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita Eesti majanduse edasisele arengule ülemääraseid kulutusi. *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima keskkonnapraktika rakendamisele: maailma kogemusi arvestav meetmete kombinatsioon parimate keskkonnakaitse tulemuste saamiseks. *Meetmete valikul tuleb tähelepanu pöörata: -toote valmistamise, kasutamise ja
2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus;
Nüüd koostatakse programme juba 10 aastaks. Euroopa Liidu keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulep, mis määrab ära keskkonnapoliitika üldsuunad järgnevaks, kavas märgitud perioodiks. Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvad kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone. Esti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlik tarbimisharjumuste kujundamine. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Õhukvaliteedi parandamine, transpordiemissioonide vähendamine. Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine. Jääkreostuse likvideerimine. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse. Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Keskkonnapoliitika
Absorptsiooni on ülekandenähtust, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus temperatuuril 10oC ja normaalrõhul on sadu gramme 1 kg absorbendi kohta, nimetatakse sellist gaasi hästilahustuvaks
Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Keskkonnakaitse tehnoloogia Erinevad lähenemisviisid: Heitmete lahjendamine Heitmete puhastamine (nende eemaldamine gaasiheitmetest, heitvetest jne enne väljalaskmist Saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainene, peab sellele olema kehtestatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika.(määrusega kehtestatud piirväärtused) Saasteallikate
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid
Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. 5. Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, lisaks on Eesti ainus riik maailmas, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil, seda kasutatakse Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaamades. Põlevkivi on peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (vetikate või bakterite jäänustest) ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud,
bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. 4. Erijäätmete all mõeldakse jäätmeid, mille kogumine, transport ja käitlemine nõuavad erimeetmeid. Siia rühma kuuluvad: Heitvete puhastusseadmete muda Suuremahulised jäätmed (näiteks mööbel, külmutuskapid, jms.) Vanad transpordivahendid Liiklusvahendite rehvid jne. Haiglajäätmed: ravimite ja ravivahendite jäätmed nn. teravad jäätmed (näiteks süstlad) Jäätmete liigitamine töötlemise või kasutamisviisi kohaselt: Taaskasutatavateks Põletatavateks Kompostitavateks Prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Jäätmete liigitamine koostise ehk jäätmematerjali alusel: Orgaanilise päritoluga jäätmed (taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T21ME BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Tallinn 2010 1. SISSEJUHATUS Linnastumisega suurenes rahvastiku arv, mis tõi kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega. Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides. 1. Tavajäätmed -
megavatti. Aastas toodab Linnamäe hüdroelektrijaam umbes 7 gigavatt-tundi elektrit, millega on võimalik varustada ligi 3000 majapidamist. Hüdroelektrijaam asub Jägala jõel umbes 3,5 kilomeetrit Jägala joast allavoolu. 2.3.1. Hüdroenergia eelised Eestis Hüdroenergia eelisteks Eestis on pikaajaline traditsioon, kuid seetõttu on tänapäeval palju endisi rajatisi, mida on vaja renoveerida. Hästi on välja arenenud tehnoloogia. Kuna Eesti jõed on väikese vooluga, saab jõgedele rajada minihüdroelektrijaamad, mis on lihtsa ehitusega, väga töökindlad ja tavaliselt üle 50-aastalise töökindlusega. 14 2.3.2. Hüdroenergia tulevik Eestis Hüdroenergial ei ole suurt tulevikku Eestis, kuna Eestis asuvad jõed on madala langusega ja järsemaid langusi esineb vähe, kuhu oleks võimalik suuremaid paise ehitada
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei j�
...12 2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS.................................12 2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2.............................................13 2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850........................14 2.4. TAMSALU KATLAMAJAS KASUTUSEL OLEV KÜTTEMATERJAL................16 3. INVESTEERINGUD TAMSALU SOOJAENERGIASSE......................................19 3.1. TAMSALU KATLAMAJA RENOVEERIMINE AASTATEL 1996-1998............19 3.2. NASA TEHNOLOOGIA PAIGALDAMINE 1998. AASTAL..........................20 3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL.............................21 3.3.1. ,,TAMSALU LINNA JA VALLA SOOJUSENERGEETIKA ARENGUPLAANI" SEISUKOHT POTENTSIAALSEST BIOKATLA PAIGALDAMISEST..................21 3.3.2. HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE OSTU-MÜÜGILEPING JA 2004. AASTAL ILMUNUD LÕPPARUANNE PROJEKTI EESMÄRKIDEST NING NENDE TEOSTUMISEST.........................................................................