50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
c2roly
Õppematerjali autor
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme
Sellepärast leidsid Rousseau loodusreligioon ning saksa vararomantilise "tormi ja tungi" tundeline mäss inimest ahistavate nii seisuslike kui ka mõistuslike normide vastu eriti tollase noorsoo seas vaimustunud poolehoidjaid. Looduse- ja loomulikkuseihalus kujunes romantismis üleüldiseks kultuseks. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist lihtsasse maaellu ja looduse rüppe. Ka mineviku idealiseerimine sugenes samast lättest: keskaja rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kelles mõistus ega eelarvamused polnud tundeid lämmatanud. Muide, "romantiline", "romantism" jne ise pärinevad samast tüvest mis "romaan"; sõna "romaan" kasutati aga zanritähisena esmakordselt just keskajal romaani ehk rahvuskeeles kirjutatut klassikalisele ladina keelele vastandades. Romantiline demokratism lähtus ettekujutusest, et just lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiab endas looduse puhtust
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne
Mis muutub, on neid ümbritsev aeg ja ruum. Kultuurimuutustest hoolimata on pühakuideaal jäänud alati selleks, mis ta alati oli: ta on ajatu. Pühaduse romantism sarnaneb rüütliromantismiga. Nad nimelt näevad teatud kindla eluvormi ideaalkujutlusi teostatuna inimeses või loob need kirjanduses. Keskaja inimesel oli väga kindel usk, terve elu oli nõnda religioonist läbi imbunud, et vahe maise ja usulise vahel ähvardas iga hetk kaotsi minna. Keskaja inimene tajus hästi reaalsust, pealispinda, kuid teadis, et selle kõige põhjus on Jumal. See oli nende arusaamine maailmaplaanist. Nii nagu tänapäeva inimene ei usu laudade ja toolide olemasolusse, vaid teades, et need on olemas, nii oli ka keskaja inimese usuga Jumalasse. Kõigis religioonides on inimesi, kes kerkivad oma pühaduse poolest teiste seast esile, kristluses kutsutakse neid mehi ja naisi ,,pühakuteks". Usuti, et pühak on inimene, kelle vahendusel tekib
mitu sajandit, on väga vägivaldne. Lõpptulemusena 4saj. saab kristlusest Rooma riigi ametlik religioon. Kristluse populaarsus peitus sõnumis, lai levik seisnes õpetuse sisus. Misjonärid lõid algelise kirikuinstitutsiooni- kogudused. Populaarsuse põhjuseks misjonäride usu levitamine. Kristlus rõhutab lihtsa inimese vajadusi ja usku. Vaesuse, tõrjutuse teemat (,, Mäejutustus"). Kristlusest saab järgmise ajastu dominantne tunnus. 13. Keskaja piiritlus 1)Varakeskaeg 5-9saj (5-15 saj, antiikaja ja renessansi vaheline etapp.) 2) kõrgkeskaeg 9-11 saj 3) Hiliskeskaeg 11-14 saj Keskajal valitseb vaimupimedus. Usulise müüdid jäid kõrvale. Usutakse loogilisi tulemusi. Kirev ajastu kultuurilises pildis. Kestab 1000a. Toimuvad modernistlikud arengud ja muutused. Keskaega peetakse küll vaimupimedaks ja süngeks ajajärguks, kuid samas toimuvad ka arengud, mis panevad
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus,
ristiusk. · Barbarite hõimudel, kes said Lä-Euroopa valitsejaiks pärast rännet, oli juba arenenud rahvaluule kujunes hilisema Euroopa kirjanduse aluseks. Luule vanim vorm on töölaul, mis kujunesid tööprotsessi saatvatest ja oma rütmiga reguleerivatest häälitsustest. Töölaulust arenes tavandilaul, kus kujutati miimiliselt inimese tööd-tegevust ja ühiskondliku elu hetki. Viljeldi kalendaarseid tavandilaule, millega tähistati looduse pöördepunkte, nt kevade algus. · Keskaja kirjanduse varasele arengule avaldas katoliku kirik suurt mõju: palju algperioodi teoseid kiriklikku päritolu. Kiriku rüpes tekkis kultuslik draama. Varane historiograafia ja didaktiline kirjandus järgisid ladinakeelse kloostrikirjanduse eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid