Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Johan Huizinga "Keskaja sügis"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ideaaliunst, juur, pühakirikeskaegujutlus, rüütliideaal, tõotus, truudus, rõõm, omaenda, unistus, rüütellik, väljendus, allegooria, õukond, pastoraal, realism, vanasõna, hiliskeskaegomme, aristokraatlik, fantaasiaujutluse, sümbolism, patu, tundmuse, hinges, viletsus, burgundia, illusiooni, laadi, õilsa, uhkuse, toredusirgpidama erootiliseks naturalismiks, see zanr, kus mehed pole kunagi väsinud ja naised on alati valmis, on niisama hästi kui õilsaim kurtuaasne armastuski romantiline fiksioon. Tegelikkus oli igal ajal halvem, kui seda nägi rafineeritud kirjanduslik armastusideaal, kuid ometi ka puhtam ja kombelisem, kui seda kujutas erootika, mida tavaliselt naturalistlikuks peetakse. 125 Eluvormiks ja eluehteks võib olla vahendatud erootika, mille teemaks on rahulduse võimalikkus, õnne tõotus, iha õnne järele, õnne lähenemine. ................... file:///C:/Users/Viktoria/Downloads/Dialnet- DeFormaEtVirtuteUnaAproximacionAlConceptoDeBelleza-3645001.pdf Keskaja inimese jaok ilu on eeldus, mis avaldub kõikide esluaaspektides, olles jumaliku looduse ilu väljendus. Ilu mõiste esineb kõikides inimkonna ajaloo valdkondades. , , , , . Inimeste jaoks, telesnostj on hinge peegeldus, seepärast nad üritavad realiseerida
eripalgelist varamut. Kui XVIII sajandi juhtivad valgustajad olid tuntud usuhulluse ja kirikudogmade kriitikud, siis romantismis protestina kodanliku materialismi vastu levis üsna laialdaselt religioosne elukäsitlus. Mõnedelgi romantilistel kirjanikel (nt Chateaubriand, Wordsworth, Coleridge, Novalis, Hugo) oli loodusekultus ja -imetlus seotud kristlik-müstiliste otsingutega. Inglise romantik Shelley sai tuntuks oma ateistliku mässumeelsusega, ometi ümbritses temagi ideaali kõrgemat Vaimu pühaduse nimbus. Elu pühaduse kaitse, vabaduse ja armastuse humaanne ideaal läbisid juhtmotiividena kogu romantilist kultuuri. Kuigi romantikud tundsid piisavalt hästi ka antiikkultuuri, oli nende suurim avastus siiski keskaeg. Nad hindasid keskajas seda mõistagi idealiseerides eluvaimu terviklikkust (nagu rahvaluules ja muinasjutus) ning vaimse printsiibi (ristiusu) juhtrolli ühiskonnas. Romantismis algas teadlik rahvaluule talletamine
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus
Pühakud keskaja inimese elus Tihtipeale on inimestel raske mõelda pühakutest kui tegelikult elanud meestest ja naistest. Neid ei nähta aktiivse ja keeruka isiksusega inimestena, vaid meist kõrgemal seisvate olenditena, täiuslikena. Nad on kristaliseerunud omaenda reaalsuses, meist kaugel. Siiski on nad komplitseeritud ja kordumatud isiksused. Püha Helena, keisrinna, konkubiin ja Vana- Rooma keisri Constantius Chloruse naine, oli energiline, veetlev, jumalakartlik, samas auahne naine. Püha Teresa Avilast, tuntud kui ,,kiriku doktorina", oli hea inimestetundja ja taibukas kirjanik või püha Augustinus, noores eas lõbujanuline, keerulise eluteega, viljakas ja mõjukas õpetlane. Neid on püütud sobitada vormi, mis vastaks mingile üldtunnustatud kristliku täiuse kategooriale ning sealt edasi sarnastada nad Kristuse kujuga, püüd jõuda lähedale sellele absoluutsele normile. Seetõttu on nad väga sarnased oma imetegudega, olemusega, justkui stereotüübid. Mis muutub,
Tuntumad tööd käsitlevad Jumala olemasolu tõestust. Ilukäsitlus- esteetika- kõik sünnib Jumala kaudu, kunst seotud religioosse mõtteviisiga- taevane ilu. Toonitatakse valgust. 14. keskaja inimese mudel J.Le Goff`i käsitluses Keskaeg oli rikas erinevate inimtüüpide poolest. Kõige rohkem figureeris munk- inimene, kes eraldub massist, et kogeda suhet jumalaga. Munk on ,,too, kes nutab" omaenda ja teiste pattude pärast, püüdes patukahetsuse kaudu lunastada ennast ja teisi. Keskaja linnakodanik eksisteeris ainult tänu sellele, et ta kujutas endast talupoja vastandit. Naine oli, kui petlik võrgutaja, kuradi käsilane, mõistetamatu olend, perekonna olemasoluks ja püsimiseks hädavajalik pahe. Ühiskond läbiimbunud religioonist. Täielikult välistatud ,,uskmatu" tüüp. Inimene jumala loodud olend. 2 aspekti-
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tor
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagades
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest
väidete (..... kui palju langeb kokku asjade tõega). Mis on tõde - üksnes vaimus arvatav õigsus. 2. G.W. Leibnitz ja tema õpetus monaadidest Universaalne õpetlane omal ajal, akadeemia omaette. Skolastik ja antiikfilosoofiat tundis hästi, tõlkis Platoni teoseid. 20-selt doktorikraad juuras. 29 arendas diferentsiaalja integraalarvutuse. Newtoniga kanakene. Lei mõistatuslik. Suurem osa mõtteid sündis kirjavahetuse teel. Üle 15 000 kirja. Suur unistus ühendada kõik kristlikud kirikud üheks Issanda kirikuks. Unistas Euroopa kristlike riikide ühendusest. Metropoliit diplomaatide seltsis. Suur panus filosoofia ajaloos. Kaasaegse loogika rajaja. Võimalikult lihtsad ja üldised ideed peavad leidma väljenduse universaalsetes sümbolites ja need omakorda siduda mõistuses sõnadeks. Teaduslik ideaalkeel, kõik vastuolud kaovad, seda pole võimalik erinevalt tõlgendada. Ta filosoofiat nimetatakse monadoloogiaks, kr monos ühik
5 Keskaeg · Lääne-Rooma riigi langemine 476 pKr · Ameerika avastamine 1492 · Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinev
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamin
see alles 8.-9. sajandil. 23. augustil 816. aastal kuulutas Benedictus II, et nüüdsest on Benedictuse reegel Prantsusmaal riiklik ja kõikidele kloostritele kohustuslik seadus. Alles sellest ajast alates saab rääkida sõna otseses mõttes benediktlaste kloostrist. (Dinzelbacher & Hogg 2004: 66-67) Kes iganes oli selle kloostrireegli tegelik autor ning kelle iganes pealt Benedictus seda ei kopeerinud, "Benedictuse reeglist sai kristliku ideaali, pühaduse ja vaimuliku kultuuri kindel vundament", mis levis Euroopas kiiresti 7.-8. sajandist alates ning kujundas seda oluliselt (Prinz 2006: 14). Benedictust on nähtud kõigi hilisemate nii keskaja kui ka kaasaja ajaloolaste ja munkade poolt kui lääne munkluse loojat (Knowles 1969: 33). 4 Bernard Püha Bernard on enim tuntud kui tsistertslaste ordu rajaja, ehkki tegelikult oli see loodud juba 14 aastat enne, kui Bernard tsistertslastega liitus. Ometi on tegu keskaegses
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Keskaegse rüütli koondportree Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rüütlikasvatus.............................................................................................................................4 Turniiride lahutamatu osa rüütli elus...........................................................................................9 Templirüütlite olemus............................................................................................................10 Daamide kultus rüütlikultuuris.................................................................
§2. Keskaja kirjandus Piibel 1) Mis on piibel? Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat. 2) Kui vana on piibel? Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr. 3) Mis osadest piibel koosneb? 1. Vana-Testament 2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks. Uus-Testament jaguneb aga evangeeliumiteks, ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunastajast, peamiselt rõõmusõnumid. 4)
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline n: looduse alistamine
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, s
12 maeti pea ees, püsti, et saaks teises elus kohe alustada "tulekahju kustutamine" üleolev, vähetähtsaks pidav valimas ei käi pool rahvast e. suhtumine vôimusse pannakse hüüdnimesid Hiiglaste maa Hiiglaste maal tunneb Gulliver omaenda väiksust elukôiksuse ees. Liliputiks osutub nüüd Gulliver ise. Hiiglaste maa kehastab valgustajate ideaali môistus ja tarkus peab valitsema riigis. Valitsejaks on valgustatud monarh, hiiglased on kôrge moraaliga ja nende teadmised ajaloos, matemaatikas ja luules on head. Nad pooldavad lihtsat, mitte liigselt ilustatud kunsti ja kirjandust. Inimlik väiklus on nendele tundmatu. Kui Gulliver kaebleb kodumaa poliitilise elu julmuse, kadeduse, kurjuse üle, ei suuda kuningas teda
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta seda, mida austasid". Kloostrik
Sellistes liitudes kujunesid välja riitused, mille kaudu said need, ked peeti relvakandmise vääriliseks, ringiga liituda; need olid jõhkrad jõu- ja osavusproovid, valukannatamiskatsed ja rituaalsed haavamised. Rüütliks saamine: noormehe mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. Rüütlikultuur oli käitumisnormide kogum, sotsiaalne staatus, mis tuleneb koodeksi järgi käitumisest. Kehtis kogu sõdalaste kihile. Rüütellik vooruste süsteem keerleb vapruse ja tarkuse ümber. Need kaks poolust täiendavad teineteist ja koos moodustavad nad tasakaalu. Tegelikkuses aga pole rüütlil kunagi mõlemat võrdsel määral, sestap ei ole ideaalne rüütel üksikindiviid vaid rüütlisalk mis põhineb ühtekuuluvustundel. Rüütli ühiskondlik elu seisnes kas sõjas või senjööri õukonna meelelahutustes. Rüütlite olukord oli mõneti vastuoluline: kui keegi löödi rüütliks, siis oli ta rüütel igavesti, umbes
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli �
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi. Rooma riigi võimude
1.OSA Kirjanduse põhiliigid ja zanrid EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA -eepos -sonett -dragöödia -romaan -haiku -komöödia -novell -luuletus -draama -jutustus -valm -epopöa -poeem Rahvalule põhiliigid ja zanrid RAHVAJUTT RAHVALAUL VÄIKEVORMID -muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema hakkasid kolm jumalannat:
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallisuus- ja kulttuuritutkielmia; Hel
tavamehed Taunib feodaalide omavahelist vaenu ning idealiseerib õiglast ja autoriteetset Tähelepanu pereelul ja olustikule valitsejat Armastus naise ja laste vastu Rahvustunne ja kodumaa-armastus Värss on vaba ja jutustav Roland on vapper, uhke, truu, populaarne Cid pole ainult kangelaslik ja rüütellik, rahva hulgas, valmis end alati riigi vaid pigem tavaline rüütel, kes on end kaitseks välja panna; tal on keevaline isiliku vapruse ja tublidusega ües iseloom, "hea" kristlane, kes tapetakse töötanud. "pahade" muhameedlaste poolt, ta on ideaalse rüütli keskaegne stereotüüp; tal on ka armastatu, Olivieri õde Aude. Ganelon on reeturlik, täielik vastand ideaalsele rüütlile keskajal, kättemaksu- 5. "Nibelungide laul"
Tartu, 2008 Kunstil on tähtis roll inimeste elus ja ühiskonnas üldiselt, seda juba keskajal. Sellise arvamuse kujundab erinevate allikatega tutvumine, mis omakorda annavad ülevaate mis, kus ja mida täpsemalt loodi. Aga mis rolli mängis kunst siiski sel ajal täpsemalt? Kunstnike enda koht ühiskonnas oli ebaselge. Neid peeti käsitöölisteks, kuid hiljem see muutus. Üldiselt arhitekte kui planeerijaid ja loojaid hinnati kõrgemalt, kuid ka neid samastati teatud ajal tavalise ehitajaga. Kõik olenes sellest, mis ala kunstnik inimene oli. Kuigi maalikunstnike loomingu läbi said inimesed aimu piiblilugudest, siis rohkem tunnustati just kullasseppasid ning teisi, kes tegelesid metallide töötlemisega. Mida kallim aga oli materjal, millega tööd tehti, seda auväärsem oli amet. Kindel on aga see, et kirik poleks saanud hakkama ilma kunstniketa, kuna just kirikul oli juhtiv roll läbi keskaja. Antiikajal oli kunstis tähtis ini
kunstiteoseid luues kui neid vastu võttes. Kaunis hing, kes loob ise kunsti ja võtab vastu, kogeb ja treenib sealjuures oma esteetilist dimensiooni. Ka muuhulgas haritud seltskonnas kuulus selle hulka. See on omamoodi haridusprogramm. Kõik peaksid sellega tegelema, oma talentide arendamisega. Esteetika arendab meid edasi omistas esteetikale didaktilise dimensiooni. · Kanti jaoks muutus oluliseks maitse. Meeltel on omaenda vastutusvõime, mida nim maitseks. Ta oli Baumgarteni õpilane Immanuel Kant (1724-1804) · Saksamaa filosoof. Valgustusaja ja kogu Õhtumaade kultuuri olulisimaid mõtlejaid. Tema töid ei ole eesti keelde eriti tõlgitud. Ta sündis, elas ja tegutses Kaliningradis. · Mõjutatud Baumgarteni ideedest · Tema põhiteos ,,Praktilise mõistuse kriitika" (1787) kujutab endast pööret Õhtumaade
Nimi Katarism anti kristlikule sektile, millel olid gnostilised ja dualistilised tunnused. Katarismi sünnikohaks võib lugeda Languedoci maakonda Prantsusmaal 11. sajandil. Liikumise tippaeg oli 12. ja 13. sajandil. Nagu paljudele religioossetele liikumistele omane, oli ka kataritel mõtlemise- ja praktikakoole. Ühed olid dualistilised, teised gnostilised, mõned olid lähemal ortodoksile, samal ajal aga hoiduti vastu võtmast katolikuõpetusest. Kuigi dualistiline teoloogia oli kõige domineerivam, eksisteeris selles armastuse ja võimu kokkusobimatus. Katarid ei uskunud ühte kõikvõimsasse jumalasse, vaid kahte, kes mõlemad olid staatuselt samaväärsed. Nad uskusid, et füüsiline maailm on kuri ja Rex Mundi poolt loodud, kes ümbritses kõike, mis oli materiaalne, kaootiline ja võimukas. Teine jumal, keda nad kummardasid, oli kehatu: puhta hinge ja rüvetamata mateeria puhas hing või seaduspärasus. Ta oli armastuse-, rahu- ja korrajumal. Katarite järgi oli
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
annaabi.ee 
