"Ilu ja inetus keskajal" (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

31

docx

ESTEETIKA

Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos ­ meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis.

Kunstiajalugu

37

pdf

20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia Esteetika I eksamiks

valitsevast paradigmast. See on lihtsalt kokkuleppeline normide kogum. Diskursuseid on aga palju, valikuid mitmeid. Tänapäevane meditsiin eemaldab ühiskonnast normaalsusest kõrvalekalduvaid hulle, mitte ei lase neil olla lihtsalt teistsugune ja ühiskonnas edasi funktsioneerida. Tänapäeva doktor näeb patsiendist organite kogumit, mitte isiksust. Samuti vangla ja politsei võim, mis näeb pealt näha välja viisakas ja lahke, aga pole seda mitte. Vähemalt keskajal nägi võimu karistussüsteem ausalt jube ka välja ja me nägime milline õudus võis juhtuda karistatvaga (avalik hukkamine jms). Samuti oleme me kliiniliseks muutnud seksuaalsuse ja tabuks muutnud mõnu ja erootika loomingulisuse. Foucault kritiseerib tugevalt 17 kogu progressi ideaali, nagu liiguksime me parema maailma suunas ja nagu oleks kaasaegsed

Esteetika

24

doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust (jäädes renessansi ideaalidele truuks). · "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" ­ satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks. · Narrus (Moria) esitleb end naisena, kiidab end tema ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatukeses. Raamatu alguses pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimalpusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatismi, mungad, paavstid, piiskopid nende ahnuse pärast; pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise). Üs see on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest. · "Usalduslikud kõnelused" ­ vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle.

Kategoriseerimata

21

doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.­6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.­6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati

Kirjandus

51

doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

saj-st Suurest Rahvasteränded. Kuna ajavahemik on suur, siis on palju müüdistunud. Nib. laul loodud 13. saj alguses. Teoste loomise ja sündmuste endi vahel ajaline distants väga suur. Ida rooma kohta veel, et 6. saj-st sai alguse ka Püha Sofia basiilika, mis on praeguses Istanbulis üks keskne ehitis. Oli kristlik kirik kogu aeg kuni 15. saj keskpaigani, mil türklased vallutasi IR kantsi kristlaste käest ja nüüd on seal islam. Olulised ongi suhted idaga, võtmelised ka hilisel keskajal Islami levik. 7. saj alguses. Nomaadide keskel. Muhamed kuulutaja ja prohvet. Inimesed kirjaoskamatud. Kriitiline meel nendel aegadel puudus. Seeetõttu levisid igasugu usud kiiresti ja islam kujuneb kristluse vastaspooleks. Tulevased sõjad just nende vastasseis. Põhja Aafrikas Araabia juhid. 711 sissetung Hispaaniasse ja lühikese ajaga vallutasid kogu pürenee poolsaare, enne neid olid länegoodid, germaani hõim. Võtsid varakult ristiusu omaks

Kirjandus

19

doc

Kirjandus keskajast

aktsepteeritakse Rooma katoliku ning ortodoksi kirikutes.Apokrüüfid ei ole pühakiri, sest nad sisaldavad mitmeid vigu ning on juutlike piirkondade poolt hüljatud. Katoliiklased ütlevad, et apokrüüfid on piiblivälised kirjad. 2. Vanim keskaegne eepika. Iiri saagad, islandi eepika Vanim keskaegne eepika Haridust hinnati Roomas. Eeskuju võeti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei käinud koolis. Hariduse osatähtsus vähenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid ülestähendusi, ümberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vähe. Suurimad varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valkonda. Müüdid ja muinasjutud säilisid Euroopa äärealadel (Iirimaa, Island). Kirik ei suhtunud müütidesse hästi ja need kuulutati valeks. Nende asemel püüdsid vaimulikud edasi kanda jumalasõna müütide jms asemel. Äärealadel säilis folkloor paremini. Iiri saagad

Kirjandus

35

docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

Perekonna troob on oma tähtsuse minetanud selles kontekstis. Sotsiaalsed suhted ja muud tüüpi suhted on pigem tutvuskonna ja töösuhetega raamistatud või mõtestatud. Perekonna tähendus pole enam see, mis oli 30-60 aastat tagasi. Ennast pidevalt lagundav ja ülesehitav subjekt. Arusaam terviklikust indiviidist sedatüüpi kirjanduses ei peegeldu. Indiviid on fragmentaarne ja juhuslikest kontaktidest loodud. Teistsugused sotsiaalsed suhted, eepilise asemel minimalism, ilusa asemel inetus, argisus, üleva puudumine, mittekunstiline keel (släng, kõnekeel, suulise kõne kvaliteedid), võivad tekkida nt uued suhted: laps õpetab vanemaid mitte vastupidi, 20.saj tekkinud muutused, kommunikatsiooniporbleemid. Peeter Sauteri (1962) debüütromaan ,,Indigo" (1990) ­ noore põlvkonna elutunnetus ning selle elutunde spetsiifika: otsimine, millega ei jõutud kuhugi. Mõjud ja intertekstid: ameerika

Kirjandus

26

doc

Maailmakirjanduse konspekt

MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele ­ dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga ­ Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks ­ maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavar

Kirjandus

Kommentaarid (0)