Pärast auringi linnas, läks rüütel lossi, kus tema auks oli korraldatud pidusöömaaeg. Rüütlid olid väga kokkuhoidev koorekiht, kes kaitsesid oma võimu ja klassi. Enda võimu kindlustamiseks ehitasid aristokraadid kõrgeid losse, kust saaks enda maal silma peal hoida. Loss oli aristokraatia võimu sümbol! Rüütellikkus tähendas eestkätt rüütellikkust teiste rüütlite vastu, mitte lihtrahva vastu. Inglismaa kuulus rüütliideaal Walesi prints Edward, tuntuma nimega Must Prints, sai ilmselt oma hüüdnime mitte tumeda turvise, vaid enda musta südametunnistuse eest. Kui Prantsusmaal asuv linn Limoges, mis oli vandund truudust Inglismaale, otsustas liituda Prantsusmaaga, sattus prints Edward tohutusse raevu ja vallutas selle linna tagasi. Linnas lasi ta kättemaksuks mõrvata tuhandeid linnaelanikke, sealhulgas naisi ja lapsi
meelt lahutab. Ülekaalus on mänguelement, tõotused on suurelt jaolt saanud õukondliku peo kaunistuseks. Ometi seostatakse neid ikka veel kõige tõsisemate sõjaliste ettevõtmistega: Ed II kalleletungimisega Pr-le, Philippe Hea ristisõjaplaanidega. (94) Teataval määral see ongi nii, kui meile kirjeldatakse keskaja aj poliitiliste ja maj dokumentide põhjal. Pealegi võiks olla nii, et nii kunstlik ja ärapruugitud kui rüütliideaal oligi, võis ta siiski veel avaldada lõppeva keskaja puhtpoliitilisele aj vähevamat mõju, kui tavaliselt kujutletakse. (99) Kas poliitika ja sõjapidamine lasksid ennast tõesti kuidagi valitseda rüütellikel kujutlustel? Kahtlemata, kui mitte oma voorustes, siis vigades ometi. Nii nagu tänapäeva traagilised eksimused tärkavad natsionalisimihullustest ja kultuurikõrkusest, pärinesid keskaja eksimused rohkem kui korra rüütlimõttest. (100)
See õnnestus islamiriikide killustatuse tõttu. Kultuuriliselt madalal tasemel lääne sõjamehed panid toime metsikuid tapmisi ja rüüstamisi kõrgema haridustasemega Ees- Aasia rahvaste hulgas. Euroopa haridus ja majandus hakkas järele jõudma islamimaadele, mis näitasid omakorda stagneerumistendentse. Antiikne kultuuripärand hakkas tagasi voolama Euroopasse. 1119.a. asutati Palestiinas Templiordu, mille ülesandeks oli kaitsta Püha maad muhameedlaste eest. Ordus ühendati mungad ja rüütliideaal. 1187.a. vallutasid islamirahvaste ühendatud sõjajõud kristlastelt tagasi Jeruusalemma, millega algas tõsine rünnak Ees-Aasia sillapeale. 1270. a. VIIMANE RISTISÕDA, arvult kaheksas, lõppes õhtumaalaste täieliku lüüasaamisega. Pärast seda loobuti ristisõdade ideest. KÕRGKESKAJA ALGUS 1291.a. langes kristlaste viimane tugipunkt Palestiinas, Akka linn, muhameedlaste kätte. Rikkad rüütliordud kolisid Vahemere saartele ja
annaabi.ee 
