Integreeritud turunduskommunikatsioon (0)

Sissejuhatus integreeritud turunduskommunikatsiooni (IMC)
Turundusmeetmestik ( marketing mix) – nende abil jõutakse kliendini
4P-d

• Product
  
• Price
  
• Place
  
• Promotion (info viimine kliendini)
  

Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel
ITK on kanali suhtes neutraalne - mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee
Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks
Kommunikatsiooniprotsess
Saatja  sõnum meedia  vastuvõtja
(kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga)
Kommunikatsiooni mudel
MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga)
TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisil mõjus. Parandab kommunikatsiooniprotsessi.
Ühesuunaline kommunikatsioon (tagasisidet ei toimu)
Võib olla ka lihtsalt info edastamine .
Saatja (turundaja)  vastuvõtja (tarbija)
Näide: Telereklaam. Kohene tagasiside puudub. Kes sõnumi saatis, ei tea, kas see mõjus. (samuti raadioprogrammi kuulamine, artikli lugemine)
Kahesuunaline kommunikatsioon
Saadetakse sõnum, millega saadakse ka tarbija reaktsioon .
Nt: e-mail. Saadetud konkreetsele inimesele, konkreetne inimene reageerib.
Internet , sotsiaalmeedia . (samuti helistamine , tagasiside andmine veebis, aktiivne osalus kampaanias, osalemine üritustel)
Turunduskommunikatsiooni arenguetapid

• Preindustriaalne ajastu- isiklik suhtlus (olid teada inimesed, kelle käest sai osta teatud asju; kelle käest piima, mett jne)
  
• Massturundus ja massikommunikatsioon – alates 50ndatest (massturundus töötas hästi, kuna turg oli tühi ja nõudlus piisav)
  
• Müügiedenduse osatähtsuse kasv 70-80.a.
  

Sõnum on see, et toote omaduste asemel rõhutatakse hinda. Eesmärk võtta konkurentidelt kliente ära. Sunnitud minema hinnakommunikatsiooni peale, brändi arendamine ei olnud oluline.

• Suhtlusturunduse teke
  

Turundajaid piinas mõte, et suur osa reklaamist läheb raisku. Olemasolevatele klientidele palju odavam toodet müüa, kui otsida uusi. Suhtlusturundus tõi esile kahesuunalise kommunikatsiooni vahendid. Võid investeerida nii, et ei saagi ühe tehingu pealt kasu, vaid saad kunagi tulevikus. (nt pank )

• Tehnoloogiate plahvastulik areng (otseturunduse vahedid: kiri, telefon, elektroonilised vahendid
  

Turundajakeskne turg
Turundaja  müügikanal  meediakanal  tarbija
Tänapäeval on konkurents palju kasvanud. On palju müügikanaleid. Ei pea minema füüsiliselt poodi, et osta mingit toodet/teenust.
Mitmed turundajad, müügikanalid ja meediakanalid on segunenud.
Välised mõjurid ITK tekkeks (8)

• Brändide ja toodete arvu kiire kasv (kasvab valikuvõimalus, müra)
  
• Reklaamsõnumite hulga kiire kasv
  
• Toodete kopeerimine
  
• Brändilojaalsuse vähenemine (bränd peab leidma viisi, et eristuda)
  
• Jaekaubanduse mõjuvõimu suurenemine
  
• Hinnatundlikkuse suurenemine (kui odavam alternatiiv on olemas, ei ole enam nõus maksma rohkem)
  
• Tarbijate suurenenud nõudlikkus ja usalduse vähendamine
  
• Suurenenud turunduskulud
  

Sisemised mõjurid ITK tekkeks (4)

• Erinevad inimesed/osakonnad tegelevad erinevate kommunikatsioonivahenditega- tekib desintegratsioon
  
• Liigne spetsialiseerumine, kitsad vastustusvaldkonnad
  
• Organisatsioonide missiooni puudumine
  
• Suurem surve tulemuslikkuse mõõtmisele
  

Trendid, mis suurendavad integreerimise vajadust (5)

• Search marketing- tarbijad ei saa ainult infot mida sina oled neile jaganud, vaid lähevad ise otsima ja see, mis nad sealt saavad, ei ole alati kooskõlas sellega, mis pilti sina endast jätta tahaksid. Info tekib inimeste kogemustest toote kasutamisel .
  
• Tarbijate suuremad ootused mugavusele ( inimesed ootavad et sa oled seal kus nemad suvatsevad ise oma info/pakkumistega olla
  
• Nutiseadmete osakaal ja mobiiliturunduse kasv (info on koguaeg kättesaadav)
  
• Sotsiaalmeedia
  
• Info ja teenuste vaheliste piiride hägustumine
  

ITK definitsioone

• ITK on vaade turundusprotsessile kliendi vaatepunktist
  

• Organisatsiooni koordineeritud ja ühtlustatud viis kommunikeerida brändi ideed, kasutades mitmeid kommunikatsioonivahendeid, mis „kõnelevad ühel häälel“
  

Integreerimise 8 põhimõtet

• Ole kliendile suunatud organisatsioon
  
• Kasuta outside -in planeerimist
  
• Keskendu kliendikogemusele tervikuna
  
• Vii klientide eesmärgid kooskõlla organisatsiooni omadega
  
• Sea käitumise muutmise eesmärgid
  
• Kohtle klienti kui kapitali
  
• Vii organisatsiooni funktsionaalsed üksused kooskõlla
  
• Kommunikatsiooni sõnumid on üksteisega kooskõlas
  

ITK suurendab sünergiat (ITK kasulikkus)

• Sõnumid lähtuvad ühtsest loovstrateegiast
  
• Sõnumid on järjepidevad (võimendavad infot regulaarselt)
  
• Tõhusam meediakasutus
  
• Turundustegevus on täpsemalt suunatud
  
• Organisatsioon toimib ühtsemalt
  
• Kulutõhusus
  
• Tööprotsessid on tõhusamad
  
• Klient saab kvaliteetsemat ja ühtsemat teenust
  

Integratsioon eeldab laiemat vaadet:

• Sõnumitele (mitte ainult klassikalised kommunikatsiooni sõnumid; nt kas jalas on tossud või kingad). Sõnumiteks on reklaam , pressiteade, otsepostituskiri, fb postitus ).
  
• Sihtrühmadele (mitte ainult kliendid)
  
• Vahenditele (mitte ainult kommunikatsioonivahendid; mitte ainult pressiteade, reklaamid , vaid ka toode ise)
  

Mis on brändisõnumid

• Sõnumid, mida kliendid ja sidusrühmad saavad kokkupuutel brändiga
  
• Iga kokkupuude brändiga on kommunikatsioon
  

Tarbija saab päevas 3000-5000 brändisõnumit
Sõnumite liigid ITK-s (5)

• Planeeritud sõnumid- reklaam , müügiedendus , pakend, isiklik müük, sponsorlus jm
  
• Toote sõnumid- toote disain , hind, töökindlus, jaotuskanalid , maine jm
  
• Teeninduse sõnumid- klienditeenindajad, sekretärid, esindajad, autojuhid jm
  
• Planeerimata sõnumid- artiklid, kuulujutud , uuringufirmade raportid, testid jm (nt jutt mida arutatakse omavahel)
  
• Kommunikatsiooni puudumine- vaikus kriisi ajal, pärast kliendi päringut jne
  

Sõnumite strateegilise järjepidevuse mudel (VAATA)

• Ütle (planeeritud ja itk sõnumid)  kinnita (planeerimata sõnumid)  tee (toote ja teeninduse sõnumid)
  

Sidusrühmad (Stakeholders)

• Sidusrühmad on isikud või organisatsioonid , kes võivad organisatsiooni mõjutada või selle poolt mõjutatud saada
  
• Sidusrühmad võivad mõjutada organisatsiooni edukust (suurendada kulusid v vähendada tulusid)
  

Sidusrühmad osaliselt kattuvad

• Töötajad, konkurendid, investorid , tarnijad, kliendid, meedia, kohalikud elanikud, investorid
  

ITK planeerimise põhimõtted

• Selgelt määratletud kommunikatsiooni eesmärgid
  
• Planeerimisel hõlmatakse kõiki kommunikatsiooniviise ja sõnumite liike, luues sünergiat (2+2+5)
  
• Sihtauditooriumite lai ulatus: erinevad sidusgrupid
  
• Kõigi brändikontaktide juhtimine
  
• Erinevat liiki kommunikatsioonitegevuste ühtne ja tõhus juhtimine
  
• Ühtsel strateegial põhinevad sõnumid (lävivad jooned on innovatiivsus ja kliendi kasutaja kogemus)
  
• Kasutatakse erinevat liiki kommunikatsioonikanaleid (massmeedia, personaalsed kanalid jne)
  

„Inside out“ planeerimine
Käibe/kasumi eesmärk  kulud  müügikasumi eesmärk  turunduseelarve  sihtturg  kommunikatsiooniplaan  täideviimine
ITK planeerimise protsess
Sihtrühmade määramine  kommunikatsiooni eesmärgid  strateegia: sõnumid ja pakkumised  kontaktpunktid  vahendid  eelarved/ajastus  efektiivsuse analüüs
Sihtrühmade valiku alused

• Kliendid on peamine tuluallikas organisatsioonidele
  
• Turunduskommunikatsioon on investeering kliendibaasi väärtuse kasvatamiseks
  
• Investeering klientidesse toimub nende potentsiaalsete tulususe alusel
  

• Rusikareegel: 20% klientidest annab 80% tulust
  

Segmenteerimise alused

• Kliendid grupeeritakse saranse käitumise/olemasoleva suhte põhjal
  
• Olemasolevad kliendid
  

• Edasine jaotus lojaalsuse/ostu mahu/kasumlikkuse/kasutuse sageduse jne ärgi
  

• Konkurentide kliendid
  

• lojaalsed
  

• Potentsiaalsed uued kliendid turul
  

Sidusrühmade analüüs

• Määratakse sidusrühmad
  
• Selgitatakse välja iga rühma potentsiaalne mõju, võime sidusrühma kätte saada ja nende käitumist mõjutada
  
• Sõelutakse välja olulisemad sidusrühmad
  

Inimene sõnumite vastuvõtjana

• Inimene on võimelik töötlema ainult väikest osa infomatsioonist
  
• Ta ei erista, millisest allikast sõnumid pärinevad
  
• Intregeerib erinevatest allikatest pärinevad sõnumid (ka siis, kui turundaja neid ei integreeri)
  

Tarbija kui aktiivne info töötleja

• Tarbija on õppinud vastu võtma ainult nii palju infot kui minimaalselt tarvis
  
• Taju on tarbija jaoks reaalsus, „objetiivset reaalsust“ ei ole olemas
  
• Tarbija ei võta vastu eelnevate teadmistega vastuolus olevat, nendega seostamata või enda jaoks ebaolulist infot
  
• Sõnumid akumuleeruvad (kogunevad üksteise otsa), mitte ei asenda üksteist
  

Turunduskommunikatsiooni plaan
Mis on eesmärk?

• Eesmärk on kavatsus ; kuhu ma tahan jõuda
  
• Eesmärk peab olema võimalikult spetsiifiline
  
• Eesmärki peab olema võimalik mõõta
  

Kommunikatsiooni eesmärgid
Eesmärgid peavad olema kooskõlas äriliste eesmärkidega ja tegema ühte järhevast:

• Tekitama lühi – ja pikaajalist rahavoogu, mis ületab investeeringu turundusse ja kommunikatsiooni
  
• Kiirendama rahavoogusid (ettevõttes kohe käesolev raha on väärtuslikum kui see mis tulevikus tuleb. Pdevalt on püsikulud, mida tuleb katta , tuleviku raha selles osas väga ei aita. Nt tehakse inimesle pakkumine, mis tundub talle, et on õige kinni haarata)
  
• Tasandama hoojalisi rahavoogusid (on ettevõtteid, kel on tegevus hooajaline. Nt jäätis , rehvivahetus . Vahepealsel ajal on ka vaja välja mõelda mida teha. )
  
• Suurendama brändi väärtust (maine parandamisega seotud projektid. Investeeringud , reklaamid)
  

Kommunikatsiooni eesmärgid jagunevad veel kaheks:

• Arvamuste hoiakute muutmine
  

• Mida me tahame, et tarbija tunneks
  
• Mida me tahame, et tarbija mõtleks
  

• Käitumise muutmine
  

• Saada uusi kliente
  
• Säilitada olemasolevaid kliente
  
• Säilitada ja suurendada olemasolevate klientide müügimahtusid
  
• Suunata olemasolevaid kliente suurema väärtusega toodete poole
  

Kommunikatsiooni lõppeesmärgiks on käitumise muutumine.
Tuntuse suurendamine – tüüpilised eesmärgid

• Äratada tähelepanu (tuntud). Kui inimesed bärndi ei tea, siis tema tooteid ei osta.
  
• Luua eristuvust
  
• Tekitada huvi
  
• Teatada uudist
  
• Suurendada brändi identiteedi (logo, pakend) tuntust
  
• Informeerida omadustest/eelistest
  
• Luua assotsiatsioone (seotust)
  
• Suurendada toote äratundmist
  

Brändi tuntus suurendab inimeste usaldusväärsust.
Hoiakute muutmine – tüüpilised eesmärgid

• Mõjutada tundeid ja emotsioone (nt SEB heategevusfond. Inimestel tekib tunne, et nad on jõupositsioonil ja teenivad kasumit. Ei tekita sooja tunnet .)
  
• Luua brändi imago , personaalsus (üks bränd tundub asjalik, teine jälle soe/sõbralik)
  
• Suurendada meeldivust
  
• Veenda/panna uskuma
  
• Mõjutada arvamusliidreid
  
• Luua positiivseid hoiakuid ja arvamusi , muuta negatiivseid
  
• Neutraliseerida konkurentide tegevust
  

Käitumise muutmine – tüüpilised eesmärgid

• Stimuleerida pakkumisele reageerima
  
• Motiveerida proovima
  
• Motiveerida kohest tegevust/reaktsiooni
  
• Stimuleerida muud käitumist – külastus, telefonikõne, veebilehe külastus
  

Suhete tugevdamine- tüüpilised eesmärgid

• Siduda kliendid brändi külge pikemaajaliselt
  
• Luua või suurendada lojaalsust
  
• Stimuleerida kordusoste
  
• Suurendada ostude osakaalu
  
• Suurendada usaldust brändi suhtes
  
• Suurendada meeldivust
  
• Aidata kaasa enda identifitseerimisele brändiga
  
• Julgustada dialoogi
  
• Julgustada word-of-mouth reklaami
  

Kommunikatsiooni sõnum
• Üks kandev katussõnum (brändi idee), mida kommunikeeritakse kõigist kanalitest
• Erinevatele sihtrühmadele suunatud spetsiifilised sõnumid toetavad ühtset brändi ideed
• Hea brändi idee
– on suunatud tarbija probleemi või vajaduse lahendamisele
(põhineb tarbija insight ́il)

• –  eristab konkurentidest
  
• –  edastab firma või brandi väärtusi
  
• –  on usutav
  

Kommunikatsioonivahendid
Brändikontakti tüübid

• Mittepersonaalne, ühesuunaline ( massimeedia , PR, müügiedendus, pakend)
  
• Personaalne , kahesuunaline (e interaktiivne – mõlemapoolne suhtlus) (isiklik müük, klienditeenindus , otseturundus, internet, sotsiaalmeedia)
  
• Osalemisvõimalisega kontakt
  
• Kliendi algatatud kahesuunaline kontakt (internet, sotsiaalmeedia)
  

Kommunikatsioonivahendite valik
Funktsioon
Omadused
Kasutusvaldkond
Massimeedia reklaam
Mittepersonaalne, makstud reklaam, reklaamija nähtav
Suurte sihtrühmade tabamine, tuntuse, maine loomine, brändi positsioneerimine
PR
Avalikkuse arvamuse kujundamine, firma maine ja reputatsiooni loomine
Suhete arendamine erinevate sidusrühmadega, kujundada avalikku arvamust, nõustada tippjuhtkonda
Turundus PR
Toote publicity, tasuta lood või brändi mainimine meedias
Usutavuse loomine, uudiste teatamine, raskesti tabatavate sihtrühmade tabamine
Müügiedendus
Nähtavad stimulaatorid (nt kupong ), et anda kohest tulemust ja stimuleerida käitumist
Pull strateegia (proovi-jakordusostude stimuleerimine)
Merchandising (kaubapaigutus)
Kauba väljapanek , emotsioon, sõnumid kaupluses (keskkond, mis tahab sind panna ostma)
Toetada müüki kauplustes ja tekitada ostuõhkkonda
POP (point of purchase) materjalid
Plakatid ja müügitoetusmaterjalid kaupluses
Stimuleerida müüki
Pakend
Nii tootel kui reklaamis
Meeldetuletav sõnum
Otseturundus
Andmebaasist lähtuv turundus, millega luuakse nõudlust ja lõpetatakse tehing
Pakkudes 1:1 turundust, kus kliendid on teada ja kordusoste saab motiveerida väikese kuluga
E-turundus
Otsemüük internetis
Pakkuda kliendi poolt algatatud turundust
Personaalne müük
Reaalajas interaktiivne suhtlus müügiesindaja ja kliendi vahel, kõige veenvam vahend
Kliendi ootuste väljaselgitamine ja sobiva pakkumise väljaselgitamine, või malus vastata küsimustele ja vastuväidetele
Sisemine turundus
Turundusprogrammi müük oma töötajatele, kelle toetus on vajalik
Informeerida töötajaid, motiveerida, “müüa” kampaaniat
Sotsiaalmeedia
Kahepoolne kommunikatsioon, kiire reageerimine
Suhete arendamine, tagasiside
Üritused
Vahetu osalemise kogemus, brändi tugevdamine
Emotsiooni loomine, suhete arendamine
Sponsorlus
Brändi arendamine, väärtuste kommunikeerimine
Brändi nähtaval hoidmine, emotsiooni loomine
Ärikingitused
Kliendi premeerimine käitumise eest
Hoida brändi nähtaval, meeldetuletamine
Reklaami definitsioon
Reklaam on impersonaalne ideede, toodete või teenuste esitlemine ja promotsioon mis iganes tasulisel viisil ja kus rahastaja on identifitseeritav
Reklaami funktsioonid

• Diferentseerib brändi konkurentidest
  
• Sisaldab informatsiooni brändi omaduste ja müügikanalite kohta
  
• Mõjutab tarbijaid proovima
  
• Toetab toodete jaotust jaotuskanalites ( pood võtab parema meelega toote müügile kui tal on reklaami toetus)
  
• Mõjutab brändi kasutustihedust
  
• Loob brändieelistust ja lojaalsust
  
• Alandab müügikulusid
  

Reklaami tugevused

• Täielik kontroll edatatava sõnumi üle (võimalik ise määrata soovitav kanal , aeg ja sihtauditoorium sõnumi edastamiseks)
  
• Kiirus
  
• Võime pikaajaliselt imagot luua ja säilitada
  
• Võime katta suurt auditooriumi
  
• Võimalus reklaami täpselt suunata ühiste huvidega segmentidele
  
• Madal kontaktihind
  

Reklaami puudused

• madal usutavus
  
• suhteliselt kõrged kulud
  
• aeglane tagasiside ja kaudsed mõõtmise meetodid
  
• impersonaalne
  

Reklaami kriitika

• Konsumerism ja selle tagajärjed keskkonnale
  
• Manipuleerimine
  
• Sotsiaalsed tagajärjed (osade toodete reklaam piiratud või keelatud)
  
• Šokireklaamid (tõstavad üles ebameeldivad teemad, millest ei taheta niiväga kuulda)
  
• Suuremad ootused organisatsoonide sotsiaalsele vastutustundele
  

Reklaamide tüüpe

• Reklaamikuulutused
  
• Kommertsteade (reklaami ja PR vahepeale, ei saa kas ta on reklaam või tootetutvustus )
  
• Otsevastusega reklaamid (reklaami ja otseturunduse hübriid)
  

Müügiedendus:

• Muudab tarbija tavalist ostuotsuse langetamise protsessi (et ostan kohe!)
  
• Mõjutab klienti mitte ainult lõppotsuse tegemisel (ostul), vaid ka kõigis langetamise etappides
  
• Sisaldab lisaväärtust, mis mõjutab tarbijat koheselt pakkumisele reageerima
  

Reklaam vs müügiedendus

• Kui reklaam tekitab soovi toodet osta, siis müügiedendus annab selleks kohese põhjuse
  
• Ehk teiste sõnadega: reklaam mõjutab aju, kuid müügiedendus rahakott
  

Müügiedenduse tugevused

• Suurendab müügimahtusid
  
• Aitab turule tuua uusi tooteid
  
• Tõstab kordusostude hulka
  
• Julgustab uusi tooteid proovima
  
• Suurendab toote kasutustihedust või kogust
  
• Väldib brändide vahetust
  
• Aitab vastu seista konkurentide tegevusele
  
• Kliendiandmete kogumne
  
• Aitab saavutada jaotuskanalite toetust
  

Müügiedenduse puudused

• Pideval kasutamisel vähendab kasumimarginaali
  
• Ei ole võimeline muutma negatiivset suhtumist
  
• Ei suuda mõjutada langevat müügitrendi
  
• Ei loo mainet ega mõjuta tarbijate hinnanguid
  
• Võib negatiivselt mõjutada tarbijakäitumist
  
• Ei suuda säilitada jaotuskanalite lojaalsust, kui ostetakse ainult soodusmüügi ajal
  

Müügiedenduse liigid

• Rahal põhinev (sama toode väiksema raha eest)
  
• Tootel põhinev (sama raha eest rohkem toodet)
  
• Auhinnal põhinev (lisaks antakse mingi muu boonus)
  

Merchandising

• Tegevus, mis kindlustab, et tooted on lihtsalt kättesaadavad ning silmapaistvalt ja kutsuvalt paigutatud
  
• Tegeleb kauba väljapaneku ja müügiga, väljapanekute uuendamistega, kampaaniate tsükliga jne
  

Müügiedendusmaterjalid (POP)

• Posterid, aknaposterid, tootealused, monitorid, riiulirääkijad, põrnadakleepibed jne
  

POP tugevused ja nõrkused

• Tugevused : Juhib tähelepanu tootele müügikohal, seostab pakkumise kommunikatsiooniga meedias
  
• Nõrkused: jaekaubanduse vastuseis (ei taheta sisse võtta poodi), sõltub müügimehe võimest “materjale sisse müüa”
  

Pakendi funktsioonid

• Võtab kokku brändi identiteedi
  
• Pakend peab püüdma tähelepanu
  
• Pakend on tasuta meedia
  
• Pakend kommunikeerib mitte ainult müügikohas, vaid ka kasutamisel ning isegi pärast seda (nt kuidas pakendit hiljem kasutada)
  

Isikliku müügi eelised

• Kõige personaalsed kommunikatsioonivahend, isiklik kontakt
  
• Paindlik, võimaldab kohest reageerimist kliendi tagasisidele – küsimustele, vastuväidetele
  
• Tulemus hästi mõõdetav
  
• Müügiprotsessi lõpetamine (kom.vahendid toimivad erinevates etappides; isiklik müük asub ahele lõpus. Eesmärk on teha müügitehing)
  

Tõhususe huvides on mõistlik kasutada isiklikku müüki olukordades .
Isikliku müügi puudused

• Personaalne, mistõttu väike kattuvus
  
• Äärmiselt kõrged kulud
  
• Halb maine (tuleb kui keegi kasutab kom.vahendit halvasti)
  
• Brändi sõnumeid keerukas kontrollida
  

Sponsorluse ja ürituste funktsioonid

• Aitab lüüa brändi assotsiotsioone ja luua seoseid soovitava elustiiliga (nt kui sponsoreeritakse maarja-liisi, tekib klassikalisus )
  
• Aitab luua positiivset suhtumist brändi
  
• Annab brändile nähtavust
  
• Annab sihtrühmale isikliku osalustunde võimaluse
  
• Sponsorlus aitab sihtrühma tabada tema tavalises ja loomulikus keskkonnas (nt Simpel session, sponsoreerib tänavakultuuri; koondab teatud stiili inimesi)
  

Sponsorlus vs heategevus

• Spinsorlus on investeering, mille eesmärk on äri edendamine ja brändi toetamine . Sponsorlus on stateegiline vahend. Eesmärk brändi kasvatamine; tahab näidata, et nemad hoolivad. Seob brändi pehmemate väärtustega.
  
• Heategevus ei ole kommunikatsioonivahend
  

Head teed sa siis, kui sa sellest ei räägi!
Sponsorluse strateegia peamised küsimused

• Sponsorluse eesmärgid ja sponsorluse roll meie kommunikatsioonistrateegias
  
• Millist valdkonda sponspreerida? Kuidas valida, keda toetada
  

Sponsorluse ja ürituste puudused

• Haarab väikest osa sihtrühmast
  
• Ebapiisav kontroll ürituste üle (nt hakkab sadama vihma)
  
• Mõju keeruline mõõta (ehk mainet keeruline mõõta)