Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk (1)

5 VÄGA HEA

EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR
Ettevõtluse õppesuund
Raili Tiits , Paula -Liisi Nurm
INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI OLEMUS JA EESMÄRK
Referaat
2012
Sisukord

Sisukord.......................................................................................2

Sissejuhatus..................................................................................3

Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon................3

Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja tulemused.....................................................................................5

ITK Tööriistad............................................................................7

Bränd.........................................................................................9

Integreeritud turukommunikatsiooni mõõtmine.......................11

Kokkuvõte...............................................................................12

Viidatud kirjandus....................................................................12
SISSEJUHATUS
Oluliseks nähtuseks integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteist, mis tuginevad laiemale meediakeskkonnas on see, et aina enam ettevõtteid hakkab rakendama kommunikatsioonivahendite komplekse. Integreeritud turunduskommunikatsioon on laiahaardelise kommunikatsiooniplaani loomise protsess, kasutades selleks ühendatuna mitmeid erinevaid toetusvõimalusi ( sponsorlus , otseturundus , müügiedendus, suhtekorraldus ), mis tõmbavad paljusid ettevõtteid eemale traditsioonilisest massimeediareklaamist, et saavutada lisaväärtust ja tarbijatele suunatava sõnumi järjepidevust.
Media House´i arendusjuht Hanno Kindel möönab, et 1990. aastatel komeedina esile kerkinud integreeritud turunduskommunikatsiooni mõiste on tänapäeval varju jäänud, kuid iga turundaja kasutab neid iseenesest mõitetavalt koos.
Integreeritud turunduskommunikatsioonil on niinimetatud tavalise turunduskommunikatsiooni ees mitmed olulised eelised: ITK aitab rakendada kõiki soovitud kommunikatsiooni võimalusi organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, suurendada turunduskommunikatsiooni mõju, säästa raha ning vähendada organisatsiooni eesmärkidele vastutöötavaid sõnumeid. Nagu termingi ütleb, saavutatakse nimetatud eelised turunduskommunikatsiooni integreerimisega, mis tähendab, et organisatsioonis peab kõigile, tippjuhtidest kuni front -line töötajateni, selge olema kuidas sihtrühmadega suhelda ja millist sõnumit edastada ning sõnumikandjad visiitkaartidest reklaamideni peavad edastama samu arusaadavaid ja ühtseid sõnumeid. Kokkuvõttes peab kogu organisatsiooni kommunikatsioon täitma ühtseid eesmärke ja kaasa aitama organisatsiooni edukusel
Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon
Integreeritud turunduskommunikatsioon kui uus turunduslik mõtteviis formuleeriti esmakordselt USAs 1980. aastate keskel. Seda on peetud 1990. aastate kõige märkimisväärsemaks turundusteooriaks. Integreeritud turunduskommunikatsiooni alusepanijateks on D. E. Schultz, T. R. Duncan, S. E. Moriarty, P. Kitchen ja L. Percy. Ingliskeelses kirjanduses on kasutusel mitu nimetust , mida võib võtta sünonüümidena- integrated marketing communications, integrated marketing, integrated communications. (3: lk 187).
Kuna ei ole kindlat definitsiooni ITK kohta siis siin on mõningad väljapakutud seletused:
„Integreeritud turunduskontseptsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon , mis tunnustab tervikliku plaani lisaväärtusi, hindab erinevate kommunikatsioonivahendite strateegilisi rolle ja kombineerib kommunikatsioonivahendeid, saavutamaks selgust, järjepidevust ning suurimat mõju.” (D. E. Schultz).’
Duncan and Moriarty kirjutavad, et integreeritud turunduskommunikatsioon on üks „uue generatsiooni “ turunduse lähenemisviisidest, mida ettevõtted kasutavad oma tegevuse paremaks fokuseerimiseks , klientide leidmiseks ja hoidmiseks ning suhete arendamiseks klientide ja teiste sidusrühmadega (“A Communication- Based Model …” 1998:1).
On oluline rõhutada, et integreeritud turunduskommunikatsioon ei hõlma ainult kliente, vaid kaasab ka teisi sidusrühmi. Sidusrühmadesse kuuluvad arvamusliidrid, valitsus, meedia, erinevad aktivistid, investorid ning ettevõtte töötajad. Iga kokkupuude sidusrühma liikmega peab olema strateegiliselt kavandatud, sest suhted klientide ja teiste sidusrühmade liikmetega on oluline konkurentsieelise allikas (Gronstedt 2000: 8).
Teoreetikud ja praktikud on mõneti erinevalt tõlgendanud integreeritud turunduskommunikatsiooni:
• paktikud- erinevate kommunikatsioonivahendite sünergiana,
• teoreetikud- tervet firmat hõlmava potsessina, mille eesmärgiks on luua tihe side kliendiga.
Praktikud on väitnud, et integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteid rakendati ettevõtetes juba enne, kui teoreetikud oma postulaatidega välja tulid. (1: lk 188).
Integreeritud turunduskommunikatsioon erineb traditsioonilisest
1. integreeritud lähenemise,
2. kliendikesksuse,
3. firma ja kliendi suhete pikaajalise arendamise,
4. turunduskommunikatsiooni promotsioonist laiema tähenduse mõistmise ja
5. turunduskommunikatsiooni planeerijate tiheda koostöö poolest. (H. E. Spotts, D. R. Lambert, S. E. Moriarty).
Integreeritud turunduskommunikatsioon on mitme erineva kommunikatsiooni kanali kasutamine, mis võimaldab jõuda erinevate tarbijarühmadeni (nt TV brändi kuvandi kujundamiseks ja müügikohareklaam müügikäibe tõstmiseka sama kampaania käigus).
(6: lk75, 76).
Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja tulemused
Schultz ja teised rõhutavad, et integreeritud turunduskommunikatsiooni plaanide koostamine nõuab ülevaatlikku lähenemist ning „kogu pildi“ nägemist. On möödapääsmatu, et ettevõte koostaks integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegia, mis arvestaks ettevõtte tegevuse, protsessidega ning praktikatega. Integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegia peab olema reaalne ja elluviidav, mitte unistus sellest, kuidas ettevõtte võiks ideaalis tegutseda (Belch 1997: 11).
Integreeritud turunduskommunikatsiooni (ITK) võib iseloomustada viie eesmärgiga:
1. ITK eesmärgiks on kasutada ettevõtte kommunikatsiooniks määratud ressursse tulemuslikult, efektiivselt ja säästlikult;
2. ITK eesmärgiks on rakendada suhete loomiseks kliendikeskset mõtlemist;
3. ITK eesmärgiks on astuda klientide ja teiste sidusrühmadega dialoogi igal võimalusel;
4. ITK eesmärgiks on edastada ühtset ja selget sõnumit igal kokkupuutel (planeeritud või juhuslikul) kliendiga;
5. ITK eesmärgiks on järjepidev ja pikaajaline suhe klientide ja teiste sidusrühmadega
(Semenik 2002: 2, Eagle 1999: 23, Pettegrew 2000-2001: 1, Schultz & Barnes 1997: 7, Yastrow 1999-2000: 2-5).
Alljärgnevalt on kirjeldatud tulemusi, mida ettevõte saavutab kui ta järgib integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteid.
Efektiivsus, tulemuslikkus, ressursisäästlikkus
Integreeritud turunduskommunikatsioon võimaldab ettevõttel kasutada kommunikatsiooniks määratud ressursse tulemuslikult, efektiivselt ning säästlikult (Semenik 2002: 2, Eagle 1999: 23). Planeeritakse ja viiakse ellu kommunikatsioonistrateegiat, mitte reklaami, üritusi või sooduspakkumisi. On selge, et üksteisest sõltumatute ja erinevate osakondade ning alltöövõtjate poolt korraldatud kampaaniate korraldamise asemel võimaldab ühtne lähenemine kommunikatsioonile raha kokku hoida (Eagle 1999: 4). Integreeritud turunduskommunikatsiooni eelis on ressursside säästmine ning selle kaudu ka konkurentsieelise saavutamine (Pettegrew 2000-2001: 1).

KLIENDIKESKSUS: väärtust luuakse ennekõike kliendi jaoks ja ettevõtte tegevusi planeeritakse lähtudes kliendist, mitte tootest. Seepärast on tagasiside turult ja sidusrühmadelt väga oluline (Eagle 1999: 5) ning iga integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegia algab kliendi analüüsi ja tundmisega. Sealjuures ei hõlma kliendianalüüs ainult demograafilisi ja psühhograafilisi andmeid, vaid sisaldab ka motivatsioonianalüüse (IMC Defined 2002).
Dialoog : Kuna integreeritud turunduskommunikatsioon lähtub kliendist, on kliendi kuulamine väga oluline. Kliendi kuulamine ei ole lihtsalt viisakas teguviis , vaid hädavajalik ettevõtte tegevuse ja kommunikatsiooni planeerimiseks ja elluviimiseks. Turunduskommunikatsiooni on traditsiooniliselt peetud ühesuunaliseks kommunikatsioonivooks, müüja jutuks kliendile, kuid integreeritud turunduskommunikatsiooni puhul on kliendi jutt müüjale tunduvalt olulisem (Yastrow 1999-2000: 6).
Ühtsus ja selgus: Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärk on sõnumite selgus ja ühtsus ning juhul, kui seda ei saavutata, aetakse siht- ja sidusrühmad vastukäivate sõnumitega segadusse ning ettevõte ei saavuta oma kommunikatsioonieesmärki (Schultz & Barnes 1997: 3). Sageli unustatakse, et auditoorium ei võta vastu mitte ainult ühe, vaid tuhandete ettevõtete sõnumeid, kommunikatsiooniruum on täidetud müraga ning ettevõte peab seetõttu oma sõnumid edastama võimalikult selgelt ja arusaadavalt (Yastrow 1999-2000: 8)
Järjepidevus ja pikaajalisus: Integreeritud turunduskommunikatsioon nõuab, et ettevõte näeks oma tegevuste ja sõnumite kumulatiivset, pikaajalist mõju. Katkematu kahepoolne kommunikatsioon sidusrühmadega peab juurduma organisatsiooni kultuuri ning olema igapäevane praktika. Vastupidiselt hirmudele kinni jääda rutiini võimaldab selline kommunikatsiooni stabiilsus kiiresti ja pidevalt muutuvas ärikeskkonnas toime tulla. (Yastrow 1999-2000: 6).

ITK Tööriistad
Integreeritud turunduskommunikatsiooni tööriistad (vahel nimetatud ka promotsiooni elementideks) on järgmised:
1. reklaam ;
2. interaktiivne kommunikatsioon ( internet );
3. otseturundus;
4. müügiedendus;
5. personaalne müük;
6. sponsorlus;
7. kliendisuhtluse korraldus;
8. toetav kommunikatsioon (telefonikataloogid, meened )
(Semenik 2002: 8, Belch 1997: 15, Smith 1993: 19).
Lühidalt:
Reklaam: Reklaami defineeritakse kui mistahes makstud mittepersonaalset sõnumit organisatsiooni, toote või idee kohta identifitseeritavalt allikalt. Mittepersonaalne tähendab siinjuures, et reklaami edastatakse läbi massimeedia ning sõnumi edastajale ei võimalda vahetut kohest tagasisidet (Belch 1997: 15).
Filmirežissöör Andres Maimik kirjutas hiljuti Eesti Päevalehes:
/../ „Raha lugev tootja on ettevaatlik, tema eesmärk pole luua uljast brändiuniversumit, vaid toode kerge kasumiga maha müüa. Nüüd soovib klient sooja ja perekeskset klipikest, milles igaks juhuks peaks vältima vaimukust, originaalseid karaktereid ja teravaid nurki. Pole imestada, et eeter on täis just nagu matriitsi alt pudenenud munajaid süžeesid, kus pere istub ümber köögilaua ja järsku sajab lauale Toode kui issanda õnnistus ning paneb kogu pere ebaadekvaatselt käituma – laulu üürgama või spagaati viskama.“/../ Kaasaegsed neurouuringud samas näitavad, et teatud juhtudel töötavad just need esmapilgul igavad reklaamid tarbija mõjutajana
Interaktiivne kommunikatsioon: interaktiivne kommunikatsioon – suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; peamine vahend on internet.
Elektroonilised kanalid (e-mail, www) on moodsa ajastu otsepostituskanalid
Põhineb samuti väga heal andmebaasil ning tema tugevused ja nõrkused sarnanevad klassikalise otsepostitusega
Peamine eelis on odav ja kiire moodus jõuda pot kliendini, atraktiivne ja palju võimalusi
Miinuseks on tohutu interaktiivse info maht, mille hulgast sõelutakse välja vaid see, mis jääb silma ja on eriline
E-mailide lugemise aeg on lühike
Paljudel firmadel on piirangud või ka suisa keelatud mitmesuguse elektroonilise info kasutamine ja vastuvõtmine
Samas on ääretult mugav toote ostu-müügi protsessi läbi viia (paljud firmad suhtlevadki vaid üle interneti)( Kristo Krumm materj.)
Otseturundus: Otseturundus on turunduse meetod, millega sõnumid suunatakse ainult kindlale sihtgrupile. Otseturunduse tulemusi on kergem mõõta kui massikommunikatsiooni ning juhul, kui sihtgrupid on õigesti valitud, on otseturundus ka massimeediareklaamist efektiivsem. Otseturundus hõlmab otsepostitust ning telemarketingi (telefoni teel toodete turundamist).
Müügiedendus: Müügiedendust defineeritakse enamasti kui turundustegevust, mis annab kliendi, edasimüüja või müüja jaoks lisaväärtust (kaks ühe hinnaga, tootega kaasneb kingitus) ning mille eesmärgiks on suurendada müügikäivet või müügitulusid (Belch 1997: 21).
Personaalne müük: Personaalse müügi eelisteks muude müügimeetodite ees on, et personaalne müük võimaldab kahesuunalist kommunikatsiooni müüja ja kliendi vahel, müüja saab sõnastada müügisõnumid vastavalt vahetule kliendi tagasisidele ning olla kaasatud kliendi otsustusprotsessidesse (Belch 1997: 622, 623).
Personaalsel müügi miinusteks on kõrge hind, võimalus müüa korraga vähestele klientidele (vastupidiselt näiteks telereklaamile) ning oht, et müügitöötajad edastavad sõnumeid, mis ei ole kooskõlas ettevõtte eesmärkidega või teiste turunduskommunikatsiooni sõnumitega (Belch 1997: 623, 624).
Sponsorlus: Sponsorlus on ürituse või tegevuse toetamine eesmärgiga saada ettevõttele meediakajastust või muul viisil sidusrühmade tähelepanu.
Näide: Kui Olympic Casino oli Olümpiakomitee kuldsponsor, oli neil õigus kõigile ettevõtte visiitkaartidele jm dokumentidele trükkida nurka ka olümpiarõngastega komitee logo , mis tekitab inimestes reeglina positiivseid emotsioone. Samuti sai kasiinokett kuldsponsorina äramärkimise Rahvusringhäälingu kanalites ülekannete ees, vahel ja järel. Efekt on antud juhul mitmekordne, kuna tavaolukorras ei ole neisse kanalitesse võimalik reklaami osta ning hasartmängureklaam on ka seadusega keelatud.
Kliendisuhtluse korraldus: on kliendisuhete juhtimise protsess, sageli seotud kliendiandmebaasiga, et monitoorida ja organiseerida igapäevast kliendisuhtlust, soovitusi, kaebusi, ostukäitumist jm.
Näide: Facebook kui CRM
Shih (2011:3), liitis Facebooki müügi- ja klienidandmebaasiga Salesforce.com – seeläbi tekkis unikaalne sümbioos, kus iga andmebaasis oleva nime taha tekkis nägu – sotsiaalne taustinfo . Shih nimetas uue rakenduse Faceconnectoriks, mille abil saavad müügiesindajad kontakti nime taga näha reaalset persooni ning teha anonüümsete nn külmade kõnede asemel paremini ettevalmistatud kõnesid ning võimalusel paluda nt tutvustamist mõnelt ühiselt sõbralt
Toetav kommunikatsioon: Toetava kommunikatsiooni all mõeldakse sõnumikandjaid, mida rakendatakse lisaks peamistele kommunikatsioonivõtetele. Toetava kommunikatsiooni all mõistetakse avalikke infoliine ja telefonikatalooge, meeneid, kleebiseid, kirjutusvahendeid, kirjablankette jne. Eestis otsitakse aina enam meeneid ja kingitusi millega konkurentidest eristuda. Ettevõtte töötajatele kingitakse riideid , mütse, salle, mis loovad ühtsustunnet ning aitavad silma paista.
Bränd
Tugev bränd on üks väheseid toetavaid eeliseid , mis on firmadel tänapäevases tihedas konkurentsis. Paljude inimeste jaoks on bränd lihtsalt firmanimi ja logo, kuid see oleks sama kui arvata, et lennuk koosneb mootorist ja tiibadest. Bränd on inimese ettekujutus sinu firmast , ja see peab olema võimalikult positiivne. Võtame näiteks automargid : kui soovite turvalist autot, tuleb kohe meelde .., kiirusega assotsieerub ….., elegantsiga ...
Ma olen kindel, et 90 inimestest panid lünkadesse vastavalt Volvo, Porsche ja Alfa Romeo . Kuid miks? Sest need brändid on vastavalt positsioneeritud, mis viitab tugevalt brändile.
Tugevad brändid loovad suhte kliendiga – tagades koostöö (loe: tarbimisharjumuse) ka tulevikus. Brändid lihtsustavad inimeste valikut, luues esimese konkurentsieelise, mis millega võib võita ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt.
On lihtne naha, “kuidas” firma või toode on brändiga positsioneeritud, aga otsustamine “mida” bränd peab edastama ja “milleks” ta peab olema mingil konkreetsel viisil tehtud, on tee eduka brändini. Brändid on positsioneeritud edule ja konkurentside, strateegilist asetust saab valjendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne. Kõige olulised on lahti mõtestada, mida tahetakse edastada, kui pikaajaline peaks olema konkreetse brändi eluiga ja elukäik. Ilma selleta võib firmal olla vaga tore logo, aga see jääbki vaid logoks, samas on jäänud kasutamata ja edastamata palju infot ja emotsionaalsust. Tugevat brändi iseloomustab eelkõige planeeritud kontseptsioon: nad teavad, mida edastada ja kuidas seda teha.
Kogu kommunikatsioon ja turundusstrateegia peaks lähtuma brändi kontseptsioonist: kui see on tehtud, saab bränd juba iseseisvalt “suhelda” erinevates kokkupuutepunktides, milleks on tavaliselt:
brändi identiteet – logo, graafika ja heli. Juhend selle kasutamise kohta peaks olema igal brändil, määrates ara selle kasutamise ja edastatavad kontseptsiooni.
toode – bränd peab mõjutama toodet/teenust nii graafiliselt kui ka emotsionaalselt
väline suhtlus – reklaam, PR ja veebi peavad kandma ühist brändi
sisene suhtlus – bränd peab müüma ka seespidiselt, oma töötajatele.
partnerid – brändi peab kaasama suhtlusesse partneritega, müügiprotsessi jne, et toetada tuntus kui ka edastada sõnumit
kogemused – brändi kasutamine sponsorluses, üritustes, jne.
(15)
Integreeritud turukommunikatsiooni mõõtmine
Meediakajastus. See mõõtmise segment võtab arvesse kõik tarbijatele suunatud brändikajastused, mis leiavad aset läbi traditsioonilise meedia. Sellist tüüpi hindamise üheks komponendiks on reklaami kaudu aset leidva kajastuse hindamine, teiseks kõik avalikkussuhted ning kolmandaks dimensiooniks on kõik müügipromotsiooni viisid nagu kupongid, allahindlused, erimüügid, millest teatatakse tänu kuulutustele erinevates meediakanalites (Semenik 2002: 543).
Muljed tootest (brändist). See segment püüab mõõta kogu sihtauditooriumi muljet brändist, mis on tekkinud otsese kontakti kaudu. Silmas peetakse kontakte, mis on tekkinud poes, kodus, tänaval, sõpradel ja tuttavatel külas ja töö juures. “Juhusliku tähelepanekud, nagu näiteks McDonald’sist möödudes söögikoha sildi ja logo märkamine lähevad samuti arvesse kui muljed tootest (Semenik 2002: 544).
Isiklikud kontaktid. “On väga erinevaid isiklikke kontakte, mis loovad muljeid brändist. Müügiinimesed tehingute tegemisel, vestlused sõpradega, kontaktid arvamusliidritega, arsti, apteekri või juuksuri professionaalne nõuanne - need kõik võivad mõjutada teadmisi ja teadlikkust brändist” (Semenik 2002: 544).
Kokkuvõte
Selleks, et vältida vastuolu ettevõtte erinevate sõnumite ja kommunikatsioonieesmärkide vahel, peavad kõik ettevõtte turundus - ja kommunikatsioonitegevused olema planeeritud ja ellu viidud koordineeritult ja ühtse süsteemina. Sellest põhimõttest lähtub integreeritud turunduskommunikatsioon , mis hõlmab endas ettevõtte kogu sisemistele ja välistele siht- ja sidusrühmadele suunatud kommunikatsiooni ning ei piirdu ainult müügiga seotud sõnumitega, kuna müüki mõjutavad ettevõtte kõik sõnumid (integrated marketing communications, IMC).
On erinevaid meetodeid ehk turunduskommunikatsiooni tööriistu (vahel nimetatud ka promotsiooni elementideks) mille abil ettevõte oma sõnumid sihtgrupini viib. Nendeks on reklaam, interaktiivne kommunikatsioon (internet), otseturundus, müügiedendus, personaalne müük, sponsorlus, suhtekorraldus ning toetav kommunikatsioon (telefonikataloogid, meened). Mida rohkem rakendatakse koordineeritud planeerimist ja teostust erinevate turunduskommunikatsiooni meetodite ja ettevõtte ülejäänud kommunikatsiooni elluviimisel, seda integreeritum on ettevõtte kommunikatsioon.
Kasutatud materjalid

R. Arvola - Turunduskommunikatsioon lk 7-13

Yastrow, Steve. (1999-2000). “Fully Integrated Marketing”. Journal of Integrated Communications 1999-2000. Northwestern University .

A. Vihalem „Turunduse alused”, „Külim” 2003

Duncan, Tom & Sandra E. Moriarty. (1998). “A Communication-Based Model for Managing Relationships”. Journal of Marketing, 62, aprill, lk 1.

Gronstedt, Anders . (2000). The Customer Century. Lessons from world-Class Companies in Integrated Marketing and Communications. New York , New York: Routledge.

René Arvola „Turunduskommunikatsioon”, „Külim” 2002

Belch, George E. & Michael A. Belch. (1997). Advertising and Promotion : An Integrated Marketing Communications Perspective. New York: Irwin/McGraw-Hill.

Semenik, Richard J. (2002). Promotion and Integrated Marketing Communications. Cincinnati, Ohio : South - Western College Publishing.

Pettegrew, Loyd S. (2000-2001). “If IMC is So Good , Why isn't it Being Implemented? Barriers to IMC Adoption in Corporate America”. Journal of Integrated Communications 2000-2001. Northwestern University.

Schultz, Don E. & Beth E. Barnes. (1997). Strategic Brand Communication Campaigns . Lincolnwood, IL: NTC Business Books.

Eagle, Lynne et al. (1998). “Revisiting the Concept of Integrated Marketing Communications: Contrasting Perceptions between Marketers and Advertising Agency Executives“. http://www.deepdyve.com/lp/emerald-publishing/imc-brand-communications-and-corporate-cultures-client-advertising-3baQmZaMyJ

Smith, P.R. (1993). Marketing Communications. An Integrated Approach . London: Kogan Page.

Slideshow - Kristo Krumm “Turunduskommunikatsiooni juhtimine ja planeerimine“.

“Tugev brand tagab konkurentsieelise“ Pilkku Aasma
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=92254
13

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 58 allalaadimist

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #1

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #2

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #3

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #4

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #5

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #6

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #7

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #8

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #9

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #10

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #11

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #12

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk #13

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kallitibu Õppematerjali autor

Turukommunikatsioon Turukommunikatsiooni olemus

Kasutatud allikad

https://www.deepdyve.com/lp/emerald-publishing/imc-brand-communications-and-corporate-cultures-client-advertising-3baQmZaMyJ

Sarnased õppematerjalid

doc

Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk

MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala Lailo Halilova, Liis Peet INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI OLEMUS JA EESMÄRK Referaat Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk -2- Tallinn, 2008 SISSEJUHATUS Moodsa maailma turundus on mõjutatud ,,postmodernismist", mis tähendab, et kaob järjepidevus, olukordi pole võimalik ette ennustada, protsesside kontrollimine keeruline, kommunikatsiooniväli on kompleksne, vastuoluline. Turundus planeerib, kavandab, seab eesmärke, analüüsib, kontrollib, et tarbijateni jõuda. (K. Kerem).

Turunduse alused

docx

Turunduskommunikatsiooni olemus ja integreeritud turunduskommunikatsioon

1 Turunduskommunikatsiooni olemus ja integreeritud turunduskommunikatsioon Ettevõtte suhtlemist olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega, mille käigus nad muuhulgas saadavad välja sõnumeid oma toodete headuse kohta, nimetatakse turunduskommunikatsiooniks. Seega on turunduskommunikatsioon vahendav protsess, kus ühel pool on ettevõte ning teisel pool väljavalitud tarbijad. Turunduskommunikatsioonil on neli peamist eesmärki: · Informeerimine inimeste teadlikkuse tõstmine ettevõttest ja selle toodetest; · Sõnumi tugevdamine saavutatud teadlikkuse säilitamine ja tugevdamine, mis puudutab ettevõte mainet, peamisi hüvesid ning nime ära tundmist ka pikema aja vältel. · Veenmine sihtgruppide motiveerimine sooritada ettevõtte soovitud tegevust (tavaliselt ostu). · Meeldetuletamine inimestele märku andmine, et ettevõte ja selle tooted on endiselt saadaval. Turunduskommunikatsioon on ostu/müügiga seotud sõnum

Turundus

docx

Integreeritud turunduskommunikatsioon

kampaanias, osalemine üritustel) Turunduskommunikatsiooni arenguetapid  Preindustriaalne ajastu- isiklik suhtlus (olid teada inimesed, kelle käest sai osta teatud asju; kelle käest piima, mett jne)  Massturundus ja massikommunikatsioon – alates 50ndatest (massturundus töötas hästi, kuna turg oli tühi ja nõudlus piisav)  Müügiedenduse osatähtsuse kasv 70-80.a. Sõnum on see, et toote omaduste asemel rõhutatakse hinda. Eesmärk võtta konkurentidelt kliente ära. Sunnitud minema hinnakommunikatsiooni peale, brändi arendamine ei olnud oluline.  Suhtlusturunduse teke Turundajaid piinas mõte, et suur osa reklaamist läheb raisku. Olemasolevatele klientidele palju odavam toodet müüa, kui otsida uusi. Suhtlusturundus tõi esile kahesuunalise kommunikatsiooni vahendid. Võid investeerida nii, et ei saagi ühe tehingu pealt kasu, vaid saad kunagi tulevikus. (nt pank)

Ettevõtlusorientatsioon

odt

Turunduse- ja müügijuhtimise aluste eksam

1. Turunduse mõiste. Toode ja teenus erinevus ja sarnasus. • Turunduse on tegevususe süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundus on selliste tegevuste leidmine selleks, et tekkiks müük. • Toote ja teenus on mõlemad valmistatud selleks, et tarbijate vajadusi rahuldada. Nende erinevus seisneb sellest, et üks on materjaalne tein mitte materijaalne hüvitis. 2. Turundusmeetmestik. McCarthy Pd. Unikaalne müügiargument. Eristumise vajalikkus turunduses. • Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. • McClarthy lõi 4P mudeli : Toode(millist sortiminti, kvaliteediga, kuidas pakendatud, milline garantii), hind(baashind, allahindlused, makseperriood, krediiditingimused), müügikanal ehk turustus, turunduskommu

Majandus

docx

Turunduse alused kordamisküsimused

Kordamisküsimused 1) Mis on turundus? Defineeri mõiste. Selgita turunduse rolli organisatsioonis, milliseid eesmärke täidab turunduse funktsioon (ülesanne)? Turundus on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turunduse roll on orienteerida kõik organisatsiooni tegevusvaldkonnad tarbija vajaduste rahuldamisele. Turunduse funktsioon organisatsioonis on uurida konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuda välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. 2) Mis on turundusjuhi ja turundusspetsialisti roll organisatsioonis? Kuidas need erinevad, kuidas need täiendavad teineteist?

Turunduse alused

doc

Kordamisküsimused eksamiks Turundus

tarbimisele. Suhteturundus, kus kõige tähtsam on partnerlus ning kasulikud ja pikaajalised suhted. Suust suhu turundus 8. Taktikaline ja strateegiline turunduse planeerimine Kõik ettevõtte turundustegevused peavad baseeruma turunduse strateegilisel planeerimisel, sest läbimõeldud turunduseesmärgid ja -strateegia on ettevõtte edukuse aluseks. Paljudes ettevõtetes koostataksegi täpsete tegevustega turundusplaan mingi eesmärgi saavutamiseks. 9. Turundusplaani olemus ja vajalikkus Turundusplaan on kirjalik dokument, mis sisaldab ettevõtte või selle allüksuse jaoks väljatöötatud juhendeid turundusmeetmestiku elluviimiseks ja ressursside planeerimiseks. See on vajalik, kuna see aitab ettevõtte töötajatel konkreetsete sammude läbi viia firma eesmärkideni. 10. Mis on sihtrühm? Sihtrühm on inimesed, kellele on müüdav toode või teenus suunatud ning ettevõte teeb kõik endast oleneva, et nende inimesteni oma tootega jõuda. 11

Turundus

docx

TURUNDUSE KONSPEKT

otsa saamise peale ja seega tarbib seda tihedamini. Samuti on odavamad tarne ja müügikulud ja seega võimalik pakkuda madalamat hinda. Märgistusega on võimalik tuua välja vajalik info selle kohta ja samuti muuta see visuaalselt atraktiivsemaks. Selle esmane ülesanne on defineerida bränd, seejärel anda teavet nt maaletoojast. Info märgistusel on reguleeritud ning ettevõtjaid peavad seda järgima. Toodet toetavad teenused Toodet toetavate teenuste eesmärk on klientide toetamine ja abistamine toote kasutamisel- aidata klientidel saada ostetud tootest maksimaalset kasu. · Toote paigaldus keerukamate toodete puhul või kui on oluline turvalisus, installeerib toote kas valmistaja või tema määratud esindaja. · Toote kasutaja koolitus eesmärk õpetada klienti toodet efektiivselt ja õigesti kasutama. Võivad olla nii kasutusjuhendid kui seminarid.

Turundus

docx

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED (põhjalikult)

planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika

Turundus

Rohkem sarnaseid