6. Õppeülesanne: Teemakonspekti läbitöötamine Õppija juhis: Tööta läbi 6. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Kordamisküsimused 1. Mis on turunduskommunikatsioon? Turunduskommunikatsioon on turunduse mehhanism,mis reguleerib müüja ja ostja vahelist suhtlust,teabe edastamist ning vastuvõttu.Turunduskommunikatsioon on turunduse mehhanism,mis reguleerib müüja ja ostja vahelist suhtlust,teabe edastamist ning vastuvõttu. 2. Millised on reklaami eesmärgid? Reklaami eesmärk on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest, teenustest või ideedest ning ühtlasi muuta inimeste suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi. 3. Nimeta efektiivse reklaami peamised omadused. Tekst peab olema tabav, aurusaadav. Pilt peab olema kooskõlas sellega mida reklaamitakse. Logo või tootemärk. 4. Mõtiskle, milline reklaam ja miks Sinule mõjub Minule mõjub reklaam mis on sisult huv...
Integratsioon eeldab laiemat vaadet: Sõnumitele (mitte ainult klassikalised kommunikatsiooni sõnumid; nt kas jalas on tossud või kingad). Sõnumiteks on reklaam, pressiteade, otsepostituskiri, fb postitus). Sihtrühmadele (mitte ainult kliendid) Vahenditele (mitte ainult kommunikatsioonivahendid; mitte ainult pressiteade, reklaamid, vaid ka toode ise) Mis on brändisõnumid Sõnumid, mida kliendid ja sidusrühmad saavad kokkupuutel brändiga Iga kokkupuude brändiga on kommunikatsioon Tarbija saab päevas 3000-5000 brändisõnumit Sõnumite liigid ITK-s (5) Planeeritud sõnumid- reklaam, müügiedendus, pakend, isiklik müük, sponsorlus jm Toote sõnumid- toote disain, hind, töökindlus, jaotuskanalid, maine jm Teeninduse sõnumid- klienditeenindajad, sekretärid, esindajad, autojuhid jm
Kinnised ja avatud süsteemid Kinnine süsteem: keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes Avatud süsteem: keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni väliskeskkonnale Sidusrühma teooria Sidusrühm on grupp või indiviid, kes võib mõjutada või on mõjutatud läbi organisatsiooni eesmärkide saavutuste Esmased (kliendid, töötajad jne) ja teisased (huvigrupid) sidusrühmad Aktiivsed, passiivsed ja erilised siht- ja sidusrühmad Grunig: Suhtekorralduse 4 mudelit: Pressiagentide mudel propaganda Avaliku informatsiooni mudel Ühesuunaline, tõesus oluline Kahesuunaline asümmeetriline mudel Tagasiside. Võim saatjal, et mõjutada vastuvõtjat nõustuma ja toetama saatja organisatsiooni Kahesuunaline sümmeetriline mudel Üksteisemõistmise ideaal, dialoog. Mõlemad pooled valmis muutuma. Põhjalikud uuringud Mudelid; STRATEEGILINE PLANEERIMINE RACE mudel Uurimistöö (research) Tegevuse planeerimine (action planning)
või läbikukkumine. Cutlip et al 2000 - Avatud suhted - Suhtekorraldus - Kommunikatsioon - Suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooni protsess, mis rajab mõlemapoolselt kasulikke suhteid organisatsioonis ja avalikkuse vahel. PRSA 2012 - Organisatsiooni eesmärk kõigil peab olema mõte ja eesmärk - Suhtekorralduse võtmesõnad : plaanitud tegevus, juhtumisfunktsioon, sõnum, siht ja sidusrühmad, avalik huvi, kahesuunaline kommunikatsioon. 4.Aprill 2014 Suhtekorralduse ajalugu: - E.Bernays: suhtekorraldus on sama vana kui ühiskond. Koosneb inimeste teavitamisest, mõjutamisest ja integreerimisest. - Kõnekirjutajate eelkäijate seltskond justkui pani korraliku kirja Aristoteles retoorika - Caesar edastas infot teistele ehk tegeles ajakirjandusega. - Propakanda algus paavst Gregorius XV 1162 aastal . Tegeles misjonitööga. - 16
8 Komisjoni toetas tegevuskava koostamisel ekspertide rühm, kuhu kuulusid liikmesriikide esindajad, sotsiaalpartnerid ja rahvusvahelised organisatsioonid (nt UNESCO). 2. TEGEVUSKAVA ALUS: TÕHUSALT TOIMIV TÄISKASVANUHARIDUSE SEKTOR Täiskasvanuhariduse sektori panust Lissaboni strateegia eesmärkide ning elukestva õppimise eesmärkide saavutamisel saaks veelgi parandada tõhusamalt toimivate süsteemide loomisega, milles osaleksid kõik asjaomased sidusrühmad. Tulemused, mida käesoleva tegevuskavaga tahetakse saavutada, sõltuvad nende süsteemide tõhususest. Tuleb arvesse võtta, et täiskasvanuhariduses osalemise, selle kvaliteedi, rahastamise ja kogu sektori arengu osas alustab iga liikmesriik erinevalt tasemelt. On mitmeid näiteid liikmesriikides ELi toel arendatud headest projektidest, millest teisedki võiksid eeskuju võtta.9 Selles valdkonnas peetud konsultatsioonid ning läbiviidud küsitluste ja uuringute tulemused
ja süsteemse turundusplaani osad ja viivad ellu ettevõtte üldstrateegiat. 6. Turundusplaan kirjeldab kõiki turundustegevusi, täpsustades muu hulgas vastutajad, eelarve, ajalise plaani ja eesmärgid. Plaan peaks oma esimeses osas andma vastuse, millisel turul tegutsetakse ja kes on klient. Lisaks ettevõtte äriidee ja tegevuskeskkonna lühitutvustusele võiks turundusplaanid täpsemalt selguda ka ettevõtte sidusrühmad, segmendid ja lahti võiks olla kirjutatud sihtsegment. 7. Sidusrühmad on kõik ettevõttega kokku puutuvad või koos töötavad huvigrupid või teised organisatsioonid: omanikud ja investorid, töötajad, tootjad, tarnijad, kliendid, ametivõimud, meedia, vahendajad jt. koostööpartnerid. Turundustegevusi planeerides tuleb nende kõigi vajadusi ja huve arvesse võtta. Hea, kui on arvestatud, et nad võivad ka üksteisele mõju avaldada. Näiteks meediaga suheldes mõjustatakse klienti. Hästi tuleb kohelda ka oma töötajaid, sest
kogu ülejäänud kulu. Ülejäänud kulu jaguneb: · Tööjõu kulud Tootmine · Miks on Eestis toit kallim võrreldes Läti ja Leeduga? · Miks maksab taksoga sõitmine rohkem kui bussiga? · Miks maksab Mercedes rohkem kui Kia? · Miks maksab Iphone rohkem kui Samsung? · Miks maksavad Tere ja Alma piim sama palju? Turundus · Turundus on toodete müügivõimalusi, toote ja turu arendust ning müügitegevusi koondav majanduse alavaldkond. · Sidusrühmad kõik ettevõttegs kokku puutuvad huvigrupid (töötajad, omanikud, meedia, kliendid, tarnijad, avalikud organisatsioonid, riiklikud asutused) · Segment turul, kus ettevõte opereerib, jaotamine Näide: Esmatarbekaupade müüja jaotab turu hulgimüüjateks, jaemüüjateks, toitlustuskaliteks, kioskideks ja bensiinijaamadeks Turundus 4P Toode (Product) mida müüa? Hind (Price) mis hinnaga müüa? Müügikoht (Place) kus müüa?
Suhtekorralduse planeerimine Ülevaade komm strateegiast ja planeerimisest Komstrat üldised eeldused Eelduste kindlakstegemiseks tehakse tavapäraselt uuring. Organisatsiooni: arusaam oma identiteedist ja keskkonna olukorrast teadmine oma sihtrühmadest teadmine, milles on probleem, milles on kommunikatsiooni ülesanne- miks strateegiat üldse tehakse? juhtkonna poolne tahe ja valmisolek koostamiseks ja rakenduseks eelarve strateegiat koostav, elluviiv ja hindav meeskond Komunikatsioonistratateegia alus on visioon oma tegevuskeskkonnast pikemas perspektiivis ja oma organisatsiooni kohast selles missioon- tegevused, milleks ollakse ellu kutsutud, kuidas oma visiooni teostada põhiväärtused- mida organisatsioon hindab, millest juhindub oma tegevuses ja kommunikatsioonis. * vt. raadio 1, restart, E-residentsus, D. Vaarik. Sidusrühmad vs sihtrühmad- vahe seisneb selles, ...
sissejuhatus suhtekorraldusse suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolset kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel. suhtekorraldus on tegevusala mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri,mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide orgaisatsioonide vastutust ühiskonna ees osapooled -organisatsioon -siht ja sidusrühmad ELION tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika?
CSR MIKS ON CSR VAJA? Inimene ja tema väärtused on muutunud, ühiskonna ootused ettevõtete suhtes on muutunud ning ka ettevõtete vorm, sisu ja mõju on muutunud. See aitab paremini mõista sidusrühma ootuseid ja kindlaks teha väljakutseid Huvigrupid: Omanikud, Kliendid, Töötajad, Investorid, Keskkond, Ühiskond, Kogukond, Investorid, Valitsus Sidusrühmad: Valitsus, töötajad, kliendid, hankijad, investorid ETTEVÕTTE SOTSIAALNE VASTUTUS ON ettevõtete vastutus oma mõju eest ühiskonnale. Vastutustundliku ettevõtluse puhul ongi keskne küsimus see, kuidas ettevõte tagab, et tema mõju oleks võimalikult positiivne. See tähendab nii negatiivse mõju minimeerimist kui ka positiivse panuse suurendamist. ettevõtete juhid peavad arvestama nende huvigruppide huvidega, keda võivad mõjutada nende otsused või teod Sotsiaalne-, looduslik- ja majanduslik mõõde – kolmikmõõde S...
lühikirjeldusega ja kavandatud indikaatorid tulemuste hindamiseks. Sisekaitseakadeemia missiooni täitmist ja visiooni teostamist toetavad järgnevad põhiväärtused: - ausus - asjatundlikkus - uuenduslikkus - eesmärgipärasus - koostöövalmidus - õppijate väärtustamine - töötajate väärtustamine (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 4.4 Siht- ja sidusrühmad Väliskommunikatsiooni sihtrühma moodustavad kõik need, kellele Sisekaitseakadeemia teenused on suunatud. Tinglikult võib sihtrühmad jagada viieks: - gümnaasiumi õpilased (eelkutseõpe) - abituriendid (KHR ja kutseõpe) - keskealised tööturul (kutseõpe ja kaugõpe) - koostööpartnerid (täiendus- ja väliskoolitus, teadustegevus) - meediakanalid (kõiki akadeemia tegevusvaldkondi käsitlev informatsioon)
o Personali juhtimine Töö analüüs Personali arendamine o Tulemusjuhtimine ja auditeerimine. Väliskeskkonnaga arvestamine Võrgustikjuhtimine Suhtekorraldus Avalik valitsemine (public governance)-otsuste elluviimine kaasamise teel o Reaktsioon NPM-ile ehk eesmärkidele ja mõõdikutele o Kaasamine on oluline o Võtab laiema, ühiskondliku mõõtme o Tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel koos toimivad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit Sidusrühm (stakeholder)- asjast huvitatud osapool avaliku organisatsiooni või avaliku teenuse osutamisel. Nt. Kodanikeühendused; Erialaliidud, kuhu ettevõtted on koondunud; Meedia Võrdlus: o Kui avalik haldus puudutab eelkõige just avaliku sektori ehk riigi toiminguid ning on selle keskne. Avalik sektor
1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Avalikku haldust võib määratleda kui ametnike ja poliitikute omavahelist seost. Samuti avalike teenuste üle otsustamist ja nende osutamist. Avalikku haldust samastatakse bürokraatiaga. Avalik juhtimine tähendab tulemuste saavutamist ja vastutuse võtmist. Avalik valitsemine tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Näiteks avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul võib see olla tähelepanu pööramine - avalik juhtimine pöörab tähelepanu protsessile ja valik valitsemine sisule, avalik haldus pigem normatiividele. Samuti võib välja tuua, et avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul on peatähelepanu tulemusel, kuid esimesel juhul seatakse pigem kvantitatiivne mõõdik
BRÄND Tooted on need, mida ettevõte valmistab, brändid on ned, mida tarbija ostab. Väidetavalt luuakse maailmas iga päev 10 000 brändi. Bränd on nime, sõna, pildi ja disaini ühendus, mis identsifeerib kauba ja eristab seda konkureeritavatsest kaupadest. Tähistab ka nn MARGITOODET. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused(kauba- disaini ja pakendikesksed, pmst need, mida saame mõõta, hinnata, katsuda) ning subjektiivsed omadused(psüühilises reaaluses imidz, kujutlused, maine) Bränd on hea mitte emotsionaalsete ja mittematerjaalsete omaduste poolest. Koos moodustavad beed BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused Brändi materiaalsed omadused: toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed omadused: logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus. St, jah, okei, sa saad kopeerida toodet, nt iga nutitelefoniga saab helistada, kuid selle imidz jms mittemateriaalsed omadused on just need, mida kopeerida ei saa. Bränd võib olla kui kollek...
1.5 Projekti väljundite kirjeldus 1.6 Projekti piiritlus ja piirangud 1.7 Projekti jätkusuutlikkus ja lisaväärtus 2. Projekti tegevused 2.1 Tegevusvaldkonnad 2.2 Projekti etapid 2.3 Ajagraafik 3. Inimressursid ja projektorganisatsioon 3.1 Juhtkomitee 3.2 Projektijuht ja projektirühm 3.3 Tugisikud 3.4 Sidusrühmad 4. Projekti materiaalne baas 5. Projekti finantskalkulatsioon 5.1 Eelarve 5.2 Finantseerimine 6. Juhtimisplaan 6.1 Kommunikatsioon, informeerimine ja koordineerimine 6.2 Kontroll ja aruandlus 6.3 Koosolekud 6.4 Dokumentatsioon 7. Projekti riskid Sellele põhiskeemile tehakse muudatusi ja täiendusi vastavalt projekti iseloomule, näiteks
Mõlemal eelmainitud kanalil jagab Kontrollikoda oma tegevusega seonduvaid päevakajalisi uudiseid. 7 Kontrollikoda valib oma audititeemad erapooletult ja võtab auditeid läbi viies arvesse oma sidusrühmade arvamusi, kuid ei küsi seejuures juhiseid välistelt allikatelt ega allu nende survele. Oma ülesannete täitmiseks peab kontrollikoda olema ja paistma ka teistele kui objektiivne, sõltumatu ja professionaalne institutsioon, mida sidusrühmad saavad täiel määral usaldada. Kontrollikoda on võtnud vastu INTOSAI eetikakoodeksiga (ISSAI 30) kehtestatud nõuded ja lisanud need oma eetikajuhistesse. Eetikajuhiste eesmärk on tagada kontrollikoja auditeerimise kui asutuse juhtimise igapäevaste otsuste kooskõla INTOSAI eetikakoodeksiga. Need põhinevad kontrollikoja väärtustel ja kehtivad kogu kontrollikoja personalile. Viimase, 2015. aasta aruande kohaselt leiab Kontrollikoda, et EL toetuste jagamisel jäi puudu
Turunduskommunikatsiooni on traditsiooniliselt peetud ühesuunaliseks kommunikatsioonivooks, müüja jutuks kliendile, kuid integreeritud turunduskommunikatsiooni puhul on kliendi jutt müüjale tunduvalt olulisem (Yastrow 1999-2000: 6). · Ühtsus ja selgus: Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärk on sõnumite selgus ja ühtsus ning juhul, kui seda ei saavutata, aetakse siht- ja sidusrühmad vastukäivate sõnumitega segadusse ning ettevõte ei saavuta oma kommunikatsioonieesmärki (Schultz & Barnes 1997: 3). Sageli unustatakse, et auditoorium ei võta vastu mitte ainult ühe, vaid tuhandete ettevõtete sõnumeid, kommunikatsiooniruum on täidetud müraga ning ettevõte peab seetõttu oma sõnumid edastama võimalikult selgelt ja arusaadavalt (Yastrow 1999-2000: 8)
ülesehitusega projektide koostamiseks tulevikus. Hindamist ei teostata vaid pärast projekti lõppemist, vaid tuleks teha kogu projekti jooksul, sõltuvalt selle kestusest. Sel juhul on võimalik rakendada järeldusi juba käimasoleva projekti eluajal. Asjakohasus Projekt peab olema suunatud sihtrühmade tegelikele vajadustele, projekti tulemusena peab toimuma selge positiivne muutus. Selle tagamiseks tuleb kaasata eeldatavad sihtrühmad ja sidusrühmad juba varases planeerimise staadiumis. Planeerimine sisaldab probleemida analüüsimist ja eesmärkide määratlemist selges seoses sihtrühmade kasuga. Teostatavus Projekti eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Selle tagamiseks tuleb analüüsida projekti keskkonda ja arvestada majanduslike, seadusandlike, sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja ökoloogiliste mõjuritega. Samuti tuleb tuvastada projekti jaoks olulised eeldused ja riskid
hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab avalikkust, suurendades sellega usaldust avaliku halduse vastu ja võimaldades nii osutada paremaid teenuseid. Halb valitsemine põhjustab madalat moraali ja vaenulikke suhted, mille tagajärjeks on viletsad tulemused või halvemal juhul sisuliselt kasutud organisatsioonid.
tõusnud, tänu kauba koju tellimise võimalusele. Projekt on suunatud ka The Body Shop’i konkurentsivõimelisuse säilitamisele ning tõstmisele. 11 Huvigruppide analüüsi juures, peeti eelkõige silmas aspekti, et oleks välja toodud kõik võimalikud huvigrupid, kellele võiks The Body Shop’i e-poe loomise projekt mõju avaldada (vt Lisa 3). Kõige olulisem kriteerium iga sidusrühma jaoks on kasu ehk mis on see faktor, mis paneb sidusrühmad nii otsesel kui kaudsel viisil projektist osa võtma. Omanike puhul toodi välja ettevõtte kasumi tõstmine, klientide puhul aga kiire ja mugav teenindus ning koju tarne võimalus, projektimeeskonna peamine kasu seisneb enese teostuse võimaluses ning toimimises ühtsete eesmärkide ja väärtuste nimel. Huvigruppide analüüsis on välja toodud ka kategooria „välised tugiisikud“, mille all peetakse silmas nii juristi, kes aitab koostada e–poe kasutustingimused, et vältida
AVALIK JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Võrdluse puhul on vajalik leida ühine võrdlusalus. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus Avalik valitsemine Avalik juhtimine * Ametnike ja poliitikute * Viisid, kuidas sidusrühmad * Juhtimistehnikad, et omavaheline seos (asjast huvitatud osapool avaliku suurendada raha väärtust, mis on * Avalike teenuste üle organisatsiooni/avaliku teenuse antud avalike teenuste otsustamine osutamisel) omavahel suhtlevad, osutamiseks * Avalike teenuste osutamine et mõjutada avaliku poliitika * Lisaks nö tavalisele
ning võimalikku seotust. Lotte, Hello kitty · Bränd kui ettevõte/Brand as Company: M. Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles arengujärgus omab bränd kompleksset identiteeti ning tarbija omab sellega mitmeid erinevaid kokkupuutepunkte ja põhjuseid. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega. Nii tarbijad kui kõik sidusrühmad (stakeholders) tajuvad brändi ühtselt. Brändikommunikatsioon kõigile siht- ja sidusrühmadele on sarnane. Bränd kõnetab auditooriumit ka ettevõtte nimel ning ettevõte kõnetab ka brändi nimel. Kommunikatsioon ei jää enam ühepoolseks ning oluline on dialoog tarbijate ning teiste sidusrühmadega. Tootearendusse kaasatakse dialoogi toel ka tarbijad. Ettevõte ja tema poolt toodetav bränd on üks ja see sama. Näiteks Kalev:
teiste ELi riikide äriühingute või üksikisikute taotluste töötlemiseks rohkem aega. 10 Diskrimineerivad võivad olla ka meetmed, millega sätestatakse muud kriteeriumid lisaks kodakondsusele. Need võivad näiteks käsitleda keelenõudeid või põhjendamatuid elu- või asukoha nõudeid. Oluline on see, et siseriiklikud sidusrühmad ei saaks mis tahes eelist ELi sidusrühmade ees. Siseriiklike sidusrühmade diskrimineerimine, mida teatakse kui vastupidist diskrimineerimist, on ELi õiguse kohaselt siiski lubatud. Piirangute keeld Ametiasutuste meetmed, mis ei ole diskrimineerivad, võivad siiski olla keelatud. See hõlmab meetmeid, mis võivad mingil viisil takistada nelja vabaduse kasutamist või muuta nende kasutamise vähem atraktiivseks. Üheks näiteks on see, kui ametiasutus kehtestab nõude, et
kõik see on osa komplekssest turundusest. Võimalikud partnerid nii era- kui mittetulunduslikust sektorist. Tänapäeval ei ole alati mõistlik lahendada ühiskonna ees seisvaid probleeme üksi – riik vajab erasektori tuge, erasektor vajab riigi ja ka kodanikeühenduste tuge ja koostöös võib kujuneda uus sünergia, mis viib jõulisemalt oodatud lahendusteni. Tuleb kaardistada võimalikud toetajad ning huvitatud sidusrühmad, selgitada välja ühised huvid ning asjaolude sobival kokkulangemisel alustada strateegilist koostööd. Teooriapõhisus. Teoreetilised alusteadmised ning mudelid toetavad sotsiaalturunduse kontseptsiooni ning aitavad vältida võimalikke hetkeolukordadest tulenevaid juhuotsuseid selles pikas strateegilises protsessis ning luues võimaluse seda protsessi pidevalt monitoorida ja võrrelda teaduspõhiste arenguprognoosidega. Tähelepanu peab
toetab ära tundmist, mäletamist ning võimalikku seotust. Bränd kui ettevõte M. Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles arengujärgus omab bränd kompleksset identiteeti ning tarbija omab sellega mitmeid erinevaid kokkupuutepunkte ja –põhjuseid. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega. Nii tarbijad kui kõik sidusrühmad (stakeholders) tajuvad brändi ühtselt. Brändikommunikatsioon kõigile siht- ja sidusrühmadele on sarnane. Kommunikatsioon ei jää enam ühepoolseks ning oluline on dialoog tarbijate ning teiste sidusrühmadega. Tootearendusse kaasatakse dialoogi toel ka tarbijad. Bränd kui põhimõte v poliitika nii bränd kui ettevõte on seotud eetiliste, sotsiaalsete ja/või poliitiliste põhimõtetega. Ettevõtet, brändi ja tarbijat
omakorda toetab ära tundmist, mäletamist ning võimalikku seotust. Bränd kui ettevõte (Brand as Company) - M. Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles arengujärgus omab bränd kompleksset identiteeti ning tarbija omab sellega mitmeid erinevaid kokkupuutepunkte ja –põhjuseid. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega. Nii tarbijad kui kõik sidusrühmad (stakeholders) tajuvad brändi ühtselt. Brändikommunikatsioon kõigile siht- ja sidusrühmadele on sarnane. Bränd kõnetab auditooriumit ka ettevõtte nimel ning ettevõte kõnetab ka brändi nimel. Kommunikatsioon ei jää enam ühepoolseks ning oluline on dialoog tarbijate ning teiste sidusrühmadega. Tootearendusse kaasatakse dialoogi toel ka tarbijad. Bränd kui põhimõte või poliitika (Brand as Policy) - nii bränd kui ettevõte on seotud eetiliste,
tähenduste võrgustik tarbija teadvuses, see omakorda toetab ära tundmist, mäletamist ning võimalikku seotust. · Bränd kui ettevõte M. Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles arengujärgus omab bränd kompleksset identiteeti ning tarbija omab sellega mitmeid erinevaid kokkupuutepunkte ja põhjuseid. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega. Nii tarbijad kui kõik sidusrühmad (stakeholders) tajuvad brändi ühtselt. Brändikommunikatsioon kõigile siht- ja sidusrühmadele on sarnane. Bränd kõnetab auditooriumit ka ettevõtte nimel ning ettevõte kõnetab ka brändi nimel. Kommunikatsioon ei jää enam ühepoolseks ning oluline on dialoog tarbijate ning teiste sidusrühmadega. Tootearendusse kaasatakse dialoogi toel ka tarbijad.
vaba aega uue töö otsimiseks. 8. Koondamisel peab tööandja maksma ülesütlemishüvitust 1 kuu töötasu ulatuses. Lisaks saab töötaja Töötukassast kindlustushüvitist vastavalt töötukindlustusseadusele. Tabel 8. Tegevusplaan koondamise ettevalmistamisel (Mishra, Spreitzer, arendatud) GRUPP VAJADUSED, RISKID TEGEVUSED Koonda- -Koondamise vajadus ja - Kas on tegemist kollektiivse või tavalise koondamisega tavad koondamise ulatuse - Sidusrühmad (kaastöötajad, ülemused, alluvad) -Võimalused teise töö pakkumiseks -Kas mingid tööd jäävad alles, kes neid tegema hakkab -Koondatavate -Keda ei saa koondada, keda peab eelistama koondamisel väljavalimine -Muu sotsiaalne taust (ülalpeetavad, perek. jm kohustused) -Mis näitajate alusel koondatavaid võrdleme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
