Füsioloogia vastused: VERI (0)

6. Hemoglobiin , koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini , mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht!
7. Veregrupid , määramise põhimõte, reesusfaktor - 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B- antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid ( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni . AGLUTINATSIOON ( punaliblede kokkukleepumine) tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga( nt. A- antigeen kokku anti-A antikehaga ).Veregrupid on O ; A; B; AB. Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis on RH+( umbes 85% inimestel) ja kui D antigeen puudub RH- . Määramise põhimõte: Veregrupi määramiseks segatakse kokku inimese veri ja tuntud antikehadega reagent , vaadatkase kas tekib aglutinatsioon (kas olemas antigeen).
8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine - Vereliistakud e. trombotsüüdid hulk 1 mm3 veres 200 000- 400 000 sõltub elu ja töö rütmist ( tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks oluslisi aineid). Vere hüübimine( fibrinogeeni füüsikalis-keemiline muutumine fibriiniks): Vigastuse järgselt vabanevad trombotsüütidest vasokonstriktoorsed ained,mis ahendavad veresooni vigastuse kohal.Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liibuvad vigastuse kohale, tekib valge tromb ( haava verejooks väheneb) . Lõplik verehüüve ( punane tromb) trombiini ( trauma puhul aktiiviseerub veres) toimel tekib vereplasmavalgust fibrionogeenist fibriin. Verehüübimatus e. hemofiilia . Verehüübimist taksiatavd antikoagulanidid nt hepariin ja antiagregandid nt aspiriin.
9. Leukotsüüdid ( valgelibled), hulk, jaotus, nende ülesanded- 1 mm3 veres 6000 – 8000 . Jagunevad: Granulotsüüdid :( ~65%)basofiilid, neutrofiilid , eosinofiilid ja agranolotsüüdid(25-35%): lümfotsüüdid ja monotsüüdid. Ülesanded: 1)fagotsütoos( bakterite õgimine/hävitamine) teostavad neutrofiilid, kel võime liikuda veresoonkonnast kudedesse. 2)Valgulise päritoluga võõrvalkude töötlemine/hävitamine, teostavad monotsüüdid. 3) Immunoloogiline kaitse, tagavad lümfotsüüdid B ja T. B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu).T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 – 1500 mm3; AIDS-i haigel langenud alla 200 mm3.
10.Vere muutused kehalisel tööl- (ph) nihe happelisuse suunas (6,95)
-Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg% -lt kuni 200 mg%-ni
- Vere viskoossus suureneb 10% või enam
-vere rakkude hulk suureneb
- Müogeenne leukotsütoos :
– I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3) leukotsüütide kasv
– I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3)
– II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 )
Müogeenne trombotsütoos; Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15%
11. Vereloome e. hemopoees - Erütrotsüüdide loome e. erütropoees, eluiga 120 päeva( tekivad punases luuüdis , nende tekkeks vajalik mitmete ainete olemasolu nt. B12 vit. ja Erütropoetiin(EPO- doping )).Valgeliblede (eluiga 2-3 päeva) loome e. leukopoees( granulotsüüdid p´uaneses luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes).Vereliistakute ( eluiga10-12 päeva) teke e. trombotsütopoees ( tekivad luuüdis megakariotsüütide jagunemisel)
12. Verevoolu maht- ja joonkiirus . ( Hemodünaamika seaduspärasused).*Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Määravad: a) rõhk , mida kõrgm rõhk, seda rohkem vedelikku liigub b) takistus: mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest, elastsusest ja diameetrist. Mida suurem takistus, seda suurem rõhk. Vere joonkiirus on üksikute vereosakeste kiirus (cm/ sek).Kesksmine vere joonkiirus täisring vereringe aeg ~ˇ20sek rahulolekus ja 15-8 sek aktiivolek .Vere hulk (Q)= (Pa-Pv)/ R (rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa)ja venoosses lõpposas (Pv) vereringe takistus (R)) See suhe määrab:• Üldise verevoolu suuruse organismis• Üksikute organite verega varustamise. Vere liikumist iseloomustavad:• verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek)* vere joonkiirus (cm/sek) *vere keskmine joonkiirus– rahuolekus 21sek - 23 sek – kehalisel tööl 15 sek - 8 sek
13.Veresoonte perifeerne vastupanu- on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks on veri).Tähistatakse: R.
14. Vererõhk , kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk- Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) vereringe perifeersest vastupanust (R).* vanusest ( versooned kitsenevad, elastus väheneb, rõhk tõuseb) ; * emotsionaalsest seisundist* kehalisest tööst.Jaguneb:• Süstoolne e. ülemine ( 110 - 120 mm Hg)• Diastoolne e. alumine ( 60 - 80 mm Hg). Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe ( 40 mmHG).
15. Arteriaalne pulss -süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine.( pulsilöökide järgi võimalik lugeda südame kokkutõmmete arvu) Sfügmogrammiga on võimalik pulsilaine registreerida.
16.Vereringe kapillaarides - Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel.•Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare• Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune
hüpereemia • Arterio- venoossed anostomoosid
17.Vereringe veenides- veenides surutakse verd edasi raskustungi toimel, tagasivoolu takistavad klapid . Muutub rindkeresisene rõhk, kui me hingame. Rindkere imav toime soodustab liikumist -rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg.Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakses verd veenidest välja .
18. Kopsuvereringe - Kopsuvereringe ehk väike verering on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid ( ühendused ). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust.
19. Veresoonte toonuse regulatsioon - Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad /laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid .
20. Lümf ja lümfiringe .
Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide . Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi.
Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist.