India referaat (0)

Riigi geograafiline asend
India asub Euraasia mandril ,ekvaatorist põhjapool, Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia .SKT 3300 $/in/a
.Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks:
1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik
2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa
3.Nende vahel asub Induse- Gangese madalik
India kaart
India asetsemine maailmakaardil
Pinnamood
Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm ,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300- 800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas ,üksikute lavamägedega tasandik – Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on kujunenud neogeeni mere-ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale.Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval kolme astanguna(Siwalik,Madal-ja Kõrg-Himaalaja)India kõrgeim tipp on Karakorumis(8611m).Kõrgmäestikes on suuri liustikke ,lumepiir on Himaalaja lõunanõlvul 4500-4800m kõrgusel.
Kliima
Suurem osa Indiat asub lähisekvatoriaalses vöötmes,kus talvel on valdav mandriline troopiline(detsembrist märtsini puhub kuiv kirdemussoon),suvel ekvatoriaalne õhk(Juunist novembrini niiske edelamussoon).Vihma sajab põhiliselt suvemussooni ajal.Keskmine aastane sademetehulk on 1000-15000,tuulepealseil nõlvul 3000-6000,Induse-Gangese madaliku loodeosas( Thari kõrbes) ja Dekkani sisealal 60-400 mm.Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15,lõunaosas aga 27 kraadi C.Kõrgeim on temperatuur enne vihmaperioodi algust.India loodeosas(Kashmiris) valitseb lähistroopiline mäestikukliima,Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliimas.
Veestik
Indias on palju siseveekogusid,mis hõlbustavad niisutusmaaviljelust.Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari, Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast ,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi.
Maavarad .
India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad.Tähtsad on ka vilgu-,ilmeniidi-ja boksiidivarud.Vähesel määral leidub ka uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle nagu kuld ,vask, kroom ,plii, tsink .
Mullastik ja taimkate
Mullastikus on peamiselt punamullad ,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad.Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad,leet-ja kamarmullad.Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud.Dekkani sisealal ja Induse-Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi,savanne ja kuivalembelisi astelvõsasid.Lääne-Ghattide tuulealustel nõlvadel,Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse-Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehised mussoonmetsi,Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul aga troopilised vihmametsad.taimekoosluses on ka lähistroopilise liike,parasvöötme liike ja alpiniite.
Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki.Sealhulgas on ka Nilgiri Biosfääri kaitseala , Giri rahvuspark ,Sandjay Gandgi rahvuspark,Corbetti rahvuspark ja Kaziranga rahvuspark.
Riigikord
India on föderatiivne vabariik kus kehtib 1950.a põhiseadus.Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile.(Rahvakoda ja Osariikide nõukogu) ja riigipeale.Presidendi valib viieks aastaks valijameeste kolleegium ,mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadusandlike kogude liikmeist.Rahvakoda valitakse otsestel ja üldistel valimistel samuti viieks aastaks.Osariikide Nõukogu valivad osariikide seadusandlike kogude liikmed kuueks aastaks.Täidesaatvat võimu teostab valitsus,kes vastutab Rahvakoja ees.Osariikides kuulub täidesaatev võim Ministrite Nõukogule ja kubernerile;kubernereid määrab ametisse president .
Kohtusüsteem on jagunenud kolmeks osaks:Ülemkohus,21 kõrgkohtut ja palju väiksemaid kohtumajasid.
India rahvussümbolid:
lind - India paabulind sport - maahoki
loom – Bengali tiger hümn – Jana Gana Mana
lill – lootuse lill rahvuslaul – Vande Mataram
puu – Banyani puu kalender - saka
puuvili – mango emblem – sarnath lõvi linn
lipp – trikoloriit
India riigilipp India riigiembleem
Haldusjaotus
Indial on maismapiir Bangladeshi ,Myanmari,Hiina,Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.
India jaguneb 28 osariigiks ja 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks.
Osariigid : Liiduterritooriumid:
1.Andhra Pradesh 15.Maharashtra a.Andaman ja Nicobar
2.Arunachal Pradesh 16.Manipur b.Chandigarh
3. Assam 17.Meghalaya c.Dadra ja Nagar Haveli
4.Bihar 18.Mizoram d.Daman ja Diu
5.Chhattisgarh 19.Nagaland e.Lakshadweep
6.Goa 20.Orissa f.Delfi rahvuslik
7.Gujarat 21.Punjab pealinnaterritoorium
8.Haryana 22.Rajasthan g.Puducherry
9.Himachal Pradesh 23.Sikkim
10.Jmmu and Kashmir 24.Tamil Nadu
11.Jharkhand 25.Tripura
12.Karnataka 26.Uttar Pradesh
13.Kerala 27.Uttarakhand
14.Madhya Pradesh 28. West Bengal
India haldusjaotus
Rahvastik , religioonid
Rahvaarvult on India maailmas teisel kohal.Rahvaarv(2007) on 1,12 billionit,millest 27,8% elavad linnas.Indias elab ligi 200 rahvast ja hõimurühma.Suurem osa rahvastikust on hinduistid(üle 80%),neile järgnevad muhameedlased (13,4%), kristlased (2.3%), sikhid (1,9%), budistid (0,8%) ja džainistid(0,4%).
Põhiseadus keelab inimeste diskrimineerimise kastikorra alusel,kuigi erandeid leidub maal elavatel inimestel.
Kuna Indias rahvaarv pidevalt kasvab,siis sündimuse vähendamiseks on püütud rakendada perekonna planeerimis programmi,kuid seda on raskendanud usundite ja traditsioonide mõju.Suurt suremust aga põhjustab alatoitlus.Iga tuhande mehe kohta on riigis 944 naist ja India on ka üks väheseid riike, kus meeste eluiga on pikem naiste omast.Keskmine eeldatav eluiga on 64,71 aastat.
Rahvastiku tihedus on suur – 324 in. 1 km² .Kuid rahvastiku tihedus on ebaühtlane.Kõige tihedam on asustus Induse-Gangese madalikul ja Hindustani poolsaare rannikul,kõige hõredam kuival sisealal ja kõrgmäestikes.
India rahvastikutiheduse kaart
Majandus
India on peamiselt põllumajanduse ja tööstusemaa,kus 34% sisemisest koguproduktist saadakse põllumajandusest,metsamajandusest ja kalandusest,24%töösutsest,energeetikast ja ehitusest ning 20%kaubandusest ja trantspordist.
Põllumajandus
Tegeldakse maaviljeluse,metsanduse,loomakasvatuse ja kalandusega.
Põllumajanduse toodangu suurendamiseks ,kasvatatakse uusi kõrge saagikusega teraviljasorte,kasutades väetisi ja taimekaitsevahendeid.Põhiosa põllumaast asub Induse-Gangese ja rannikumadalikul.Viiendik põldudest ,aga niisutatakse kanaleist,kaevudest, veehoidlatest.Üle 80% külvipinnast hõlmavad tera -ja kaunviljad ,kuid kõige rohkem kasvatatakse riisi,peamiselt Induse-Gangese madaliku niiskemas idaosas ja Hindustani poolsaare rannikul.Kuivemates piirkondades viljeldakse nisu,hirssi ja sorgot.Peamised tehnilised kultuurid on puuviljapõõsas ja džuut.Õlitaimi(maapähkel, raps ,sinep) kasvatatakse peamiselt Lääne-Indias Gujaratis ja suhkrurooga Lõuna-Indias.Peamine tubakakasvatuspiirkond on Godavari ja Krishna delta ,sealset vääristubakat veetakse välja. Lõuna-Indias kasvatatakse ka kohvi-ja kautšukipuud,kookospalmi ja vürtsitaimi ( pipar ,ingver, kardemon ),idarannikul punast pipart.
Metsadest saadakse väärtuslikku puitu, vaiku ja ravimtaimi
Loomakasvatuse tootlikus on aga väike.Kasvatatakse veiseid,pühvleid, kitsi , lambaid , eesleid, sigu ,kaamleid,kodulinde ja siidiusse.Veist kasutatakse peamiselt tööloomana,kuna uskumused keelavad neid tappa ja süüa.
Tööstus
India valmistab keskmiselt 1.3% maailma tööstustoodangust.Kiiresti arenevad tööstusharud on: energeetika , metallurgia ,masina-ja keemiatööstus.Maksumuse järgi moodustab 60% kogutoodangust suurtööstus,40% käsitöönduse ja väiketööstuse toodang.
Elektrienergiast toodavad 60% soojuselektrijaamad,36%hüdroelektrijaamad ja 4% tuumaelektrijaamad .Suuremad soojuselektrijaamad asuvad Damodari orus ja Kesk-Indias.Tähtsamad hüdroelektrijaamad on Sutleji,Mahanadi,Cauvery,Chambali ja Damodari jõel.Tuumaelektrijaamad asuvad Tarapuris,Kota ja Madrase lähedal.
Kiiresti arenev on ka naftatööstus,kus kohalikku naftat töödeldakse ja siseveetavat naftat hoiustatakse suurtes sadamalinnades(Bombays,Madrases).
Suur tähtsus on rauamaagi kaevandamisel,millest pool saadetakse välja.Peamised kaevandused asuvad Chota Nagpuri platool,Karnataka ja Madhya Pradeshi osariigis. Kaevandatakse ka mangaanimaaki,vilku,boksiiti, kroomi -ja vasemaaki,kulda,monatsiitliiva, keedusoola jm.
Masinatööstuse toodangust moodustavad valdava osa lihtsamad seadmed ,kuid toodetakse ka kaevandus - ja transpordimasinaid,ventilaatoreid,elektripumpi,jalgrattaid jm.
Keemiatööstus toodab peamiselt mineraalväetisi.Suuremad lämmastikväetistehased asuvad Sindris ja Nangalis.
Tekstiilitööstuses toodetakse puuvillast riiet,siidriiet,villast ja sünteetilist riiet.
Arenenud on ka naha-ja jalatsitööstus.
Kasutatakse raudtee -,vee-ja lennutrasporti.
Peamised ekspordi allikad: Peamised impordi allikad:
1.teemandid 1. toornafta
2.naftatooted 2.teemandid
3.rõivad 3.kuld
4. juveelid 4.naftatooted
5. puuvillane lõng 5.palmiõli
Sotsiaalsed väärtused
Tervishoid
Tervishoidu juhib perekonna-ja tervishoiu planeerimise ministeerium.Tasuta arstiabi saab umbes 5% elanikkonnast.Peale euroopaliku meditsiini kasutatakse ka ajurvedameditsiini ning mõnevõrra ka yunnani ja tiibeti meditsiini.Põetatakse kõige rohkem nakkus - ja parasiithaigusi, kuna HIV protsent on suhteliselt kõrge.Laste surma põhjustavad peamiselt soole-ja piisknakkused ning alatoitluse tagajärjel tekkinud haigusseisundid.Täiskasvanute surmapõhjusteks on malaaria, teetanus ,leepra,katk,marutõbi,filarioosid ja hemorraagilised viirushaigused .
Haridus
Koolieelset kasvatust annavad 3-6 aastastele peamiselt eraasutused,8-kl. põhikool hõlmab 5-kl. algkooli 6-11 aastastele ja 3-kl. keskastme ,keskkool on 2-astmeline,kõrgkool kestab keskmiselt 4 aastat.Põhikooli lõpetanu võib astuda erialakooli,keskkooli noorema astme lõpetanu aga kõrgkooli,millest enamus on tasulised.Algõpetust antakse emakeeles kas inglise,hindi või kohalikus keeles.
Vanimad muuseumid asuvad Calcuttas,Madrases ja Bombays ning suurim raamatukogu Calcuttas – Rahvus Raamatukogu.
Kultuur
India on multikultuurne riik,mis on suutnud säilitada oma vanu traditsiooni, vaatamata immigrantideja teiste sisserändajate mõjutustele.
Kunst on olnud tihedalt seotud mütoloogiaga,brahmanismi,budismi ja džainismiga.Kõige kuulsaim vaatamisväärsus on aga Taj Mahal .
Muusika on ühehäälne,mida improviseeritakse noodikirja kasutamata.22 veerandtoonilisest intervallist moodustuvad 7-toonilised põhilaadid.Igal meloodiatüübil – raagal – on oma 5-9 helist koosnev meloodialiikumist suunav vormel ,mis erinevad eetiliselt hoiakult ja iseloomult.Raagasid esitab enamasti kolmik: solist ,löökpillimängija ja kogu teose jooksul põhiheli tekitav keelpilli tambura mängija.Tavalisimad rahvapillid on näppepillid vina ja sitar, poogenpill sarangi,flöödilaadne bansuri ja oboelaadne šahnai.
Klassikaline india tants on tekkinud rahva-ja templitantsudest ning arenenud tihedas seoses india klassikalise teatriga.Tema põhisuunad on jõuline ja kirglik tandava ning lüüriline ja õrn lasja.Nende suundade kombinatsioonidest on tekkinud 4 klassikalise tantsu koolkonda : bharat natjam,kathakali,kathak,Manipuri.Tantsudes on olulised igad liigutused,eriti käteliigutused, kuna iga liigutus tähistab kindlat nähtust või tundevarjutust.
Taj Mahal
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
India
Referaat
Autor:
Klass:
Juhendaja :
Tallinn
Kasutatud kirjandus:
http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page (12..oktoober 2007)
http://et.wikipedia.org/wiki/ (12.oktoober 2007)
http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3454.htm#econ (12.oktoober 2007)
http://india.gov.in/knowindia/profile.php (12. oktoober 2007)
http://www.geographia.com/india/ (12.oktoober 2007)
1983.2 Eneke .Tallinn:Valgus
1989.Ene kaardid.Tallinn:Valgus
1988.3 ENE.Tallinn:Valgus
SISUKORD
Riigi geograafiline asend 1
Pinnamood 2
Kliima 2
Veestik 2
Maavarad 2
Mullastik ja taimkate 3
Riigikord 3
Haldusjaotus 4
Rahvastik,religioonid 5
Majandus 6
Sotsiaalsed väärtused 7
Kasutatud kirjandus 8