Referaat - India (2)

SISUKORD
Sissejuhatus
1. Üldiseloomustus………………………………………………………………………….lk 4
1.1. Üldandmed…………………………………………………………………………..lk 4
1.2. Geograafiline asend………………………………………………………………….lk 5
1.3. Looduslikud tingimused……………………………………………………………..lk 5
2. Arengutase………………………………………………………………………………..lk 7
2.1. India arengutaseme näitajad………………………………………………………....lk 7
2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi………………………………………………………..lk 8
3. Majandus………………………………………………………………………………….lk 9
3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse………………………….lk 9
4. Rahvastik ………………………………………………………………………………..lk 10
4.1. Rahvaarv…………………………………………………………………………...lk 10
4.2. Rahvaarvu muutused……………………………………………………………….lk 10
4.3. Rahvastiku paiknemine …………………………………………………………….lk 10
5. Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis………………………………………………….lk 12
6. Linnastumine …………………………………………………………………………….lk 13
6.1. India suuremad linnad kaardil……………………………………………………...lk 13
6.2. Rahvastiku paiknemine linnades…………………………………………………...lk 13
6.3. Linnade paiknemine………………………………………………………………..lk 13
7. Energiamajandus ………………………………………………………………………...lk 14
8. Riigi põllumajanduse iseloomustus……………………………………………………..lk 15
8.1. Mida kasvatatakse Indias…………………………………………………………..lk 15
9. Metsamajandus ja metsatööstus…………………………………………………………lk 16
10. Transport……………………………………………………………………………….lk 17
11. Turism ………………………………………………………………………………….lk 18
11.1. India turism………………………………………………………………………lk 18
11.2. Populaarseimad kohad…………………………………………………………...lk 18
Kokkuvõte
Allikate loetelu
Sissejuhatus
Valisin riikidest referaadi tegemiseks India, sest see riik tundus mulle kõige huvitavam ning teistest erinevam ning tahtsin sellest rohkem teada saada. Paljud klassikaaslased küsisid, kas ma tahan Indiasse minna, et just sellest riigist referaati teen, sest paljud valisid riigi just selle järgi, kuhu nad kõige enam minna tahaksid. Loodan referaati tehes Indiast palju teada saada.
1. ÜLDISELOOMUSTUS
Muust maailmast Himaalaja mäestikuga eraldatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse- Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa . India on maailma suurim demokraatlik riik, rahvaarvult Hiina järel 2. kohal. Viimasel ajal on sündimus vähenenud, kuid isegi praeguse taseme juures jõuab India rahvaarvult ilmselt 2030. aastaks Hiinale järele. Pärast aastaid kestnud protektsionismi on India majandus välismaailmale avatumaks muutumas. Loodetakse, et vaba turumajandus leevendab mingil määral üht riigi suurimat mureküsimust – vaesust .
(1;4)

Üldandmed
Ametlik nimi India Vabariik
Pindala 3 287 263 km² ( sellest Jammu ja Kash-
miri osariigis 78 114 km² Pakistani
ning 42 735 km² Hiina kontrolli all)
Maa 2,973,190 km²
Vesi 314,400 km²
Rahvaarv (juuli 2009 est.) - 1,166,079,217
(maailmas 2. kohal)
Pealinn New Delhi (hindi Nai Dilli, 321 900
el., kuulub Delhi linnastusse)
Haldusjaotus 28 osariiki ja 7 territooriumi
Riigikeeled hindi ja inglise keel
Rahaühik India ruupia (INR)
Riigitähised IND, IN
(2;3)

Geograafiline asend
India on üsna kolmnurgakujuline poolsaar, mis asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos ning paikneb Lõuna- Aasias, piirneb Araabia mere ja Bengali lahega. Kui India maa pindala võrrelda Ameerika omaga, on see veidi suurem kui 1/3 Ameerika pindalast. India rannajoone pikkus on 7000 km. Riik asub selliste laiuskraadide vahel nagu 20°00 N ja 77°00 E. Pealinna geograafilised koordinaadid on aga 28°37 N ja 77°17 E. Linnulennult on Eestist Indiasse 5905 km. Naaberriikideks on Bangladesh , Bhutan , Birma , Hiina, Nepal , Pakistan . Ajavööndilt on India Eestist 2,5 tundi ees.
(3;5;7;8)
1.3. Looduslikud tingimused
India kliima varieerub troopilisest mussoonist lõunas parasvöötmeni põhjas. Põhja-Indias on nii kuivad mäed kui ka järved ja metsad . Läänes asuvad India parimad rannad ning kasvavad lopsakad vihmametsad . India poolsaare tipus kohtuvad kolm ookeani. Lõunas on kõrged lavamaad (Dekaani kiltmaa); põhjas Himaalaja, mis eraldab India Hiinast. India kõrgeim punkt on Kanchenjunga (8,598 m).
Kuumal aastaajal võib temperatuur tõusta riigi põhjaosas kuni 40 °C- ni. Mussoonvihmad algavad juunis ja lõppevad septembris või oktoobris . Jahedal aastaajal on keskmine temperatuur põhjaosas 10-15 °C ja ilm põhiliselt kuiv. Lõunaosas ei ole ilmastik nii muutlik . Chennais on alati palav. Keskmine temperatuur kõigub 24 °C-st jaanuaris kuni 32 °C-ni mais ja juunis.
Loodusohtudena võivad esineda põuad, üleujutused, äikesetormid, maavärinad.
(1;5;6)
India kogu taastuva vee allikaid on hinnatud 1,907.8 km3/aastas. Põhjaveest on võetud kasutusele vaid 35%. Umbes 44 miljonit tonni prahti veetakse igal aastal India veeteedel. Põllumaaks kasutatakse 56% maast. Mustad mullad on niiskuskindlad ning nendel eelistatakse kasvatada puuvilla ja linaseemneid. Metsamuldi kasutatakse tee ja kohvi istandusteks. India 5,4 miljoni barreli nafta varud asuvad Mumbais, Assamil, Cambays, Krishna-Godavari ja Cauvery suletud lahtedes. India omab 17 miljonit kuupjalga maagaasi ning ka uraani. Seal on 400 kuumaveeallikat, millega toodetakse geotermaalenergiat.
India tähtsamad väljaveetavaid maavarad on rauamaak ja lihvitud teemandid. Ka kivisöevaru on suur. Hiljuti tegevast alustanud terasetööstus on vabaturureformide üks tulemusi. Terase sisseveole on nüüd kehtestatud madalam toll, kuid tööstus on siiani väliskonkurentsile vastu pidanud ning eksport on suurenenud. Siiski on tootmine, mis tarbib kuni kaks korda rohkem energiat kui mõned välismaised konkurendid, rahvusvahelisi norme arvestades liiga kulukas . Riik ei suuda rahuldada oma maa energiavajadust. Peamised energiaallikad on sisseveetav nafta ja kivisüsi.
India on maailma suurim vilgukivitootja ning teine kroomrauakivi ning barüüdi tootmises. Kivisüsi tootmises on India aga maailmas kolmas ning rauamaagi tootmises neljas. Boksiidi ja toorterasega viiendal kohal, mangaanimaagiga seitsmes ning alumiiniumiga kaheksandal kohal. Indias asuvad ka olulised titaanimaagi-, teemanti -ja lubjakivivarud. India omab ka tooriumi 24% maailmavarudest ning seal on kaevatud ka kulda.
(1;6)
2. ARENGUTASE
Nüüdisajal on igas India külas algkool . Koolist väljalangevus on suur, sest palju lapsi peab perekonda lisasissetulekut teenima . Keskkoolis õpib 50 mln. õpilast, ligi 200 ülikooli kohta 10 mln. lõpetajat. Naised moodustavad 9% üliõpilastest, mis on vaese riigi kohta suur näitaja. Kuigi teaduskraadiga kõrgkooli lõpetanute arv on Indias üks suurimaid, takistab täiskasvanute 48%-line kirjaoskamatus arengut tugevasti.
(1)
2.1. India arengutaseme näitajad.
Vanuseline koosseis: 0-14 aastat: 31.5%
15-64 aastat: 63.3%
65 aastat ja üle: 5.2%
Keskmine eluiga (2008): naine – 25, 5 a.
mees – 24, 7 a.
keskmine – 25, 1 a.
Sündimus, ‰: 22, 22/1000 in.
Suremus , ‰: 6, 4/ 1000 in.
Imikusuremus : keskmine - 32.31/ 1000 in.
naine – 27.12/ 1000 in.
mees - 36.94/ 1000 in.
Lugemis- ja kirjaoskus (definitsioon – üle 15-aastased suudavad lugeda ja kirjutada):
keskmine – 61%
naine - 47.8%
mees - 73.4%
SKT - $5.21 triljonit
SKT elaniku kohta - $2,659
SKT sektorites: põllumajandus - 17.8%
tööstus - 29.4%
teenindus - 52.8%
Tööjõud - 516.4 miljonit inimest.
põllumajanduses - 60%
tööstuses - 12%
teeninduses - 28%
Töötuid – 7,2 %
(3;10)
2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi
India on põllumajanduslik toorainemaa.
3. MAJANDUS
India majanduses toimuvad pöördelised muutused. India on pöördunud väga kaitstud segatüüpi majanduselt, mis rajas kaasaegse tööstusriigi aluse, vaba turumajanduse poole. Nüüd astub ta maailmaturule. On rakendatud laiaulatuslikke reforme, alates tollitõkete alandamisest uni välisinvesteeringute ligimeelitamiseni. Hoolimata opositsiooniparteide vastuväidetest ratifitseeris India 1995. a. GATT-i maailmakaubanduse lepingu.
(1)
3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
ADB – Aasia Arengupank, AfDB (väljaspool piirkonda asuv liige) – Aafrika Arengupank, ARF, ASEAN ( partner ) – Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, BIMSTEC, BIS, C, CERN – Euroopa tuumajaamade organisatsioon (vaatleja), CP, EAS, FAO – toidu ja põllumajanduse organisatsioon , G-15, G-24, G-77, IAEA – rahvusvaheline aatomienergia, IBRD – rahvusvaheline pank , ICAO – Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon, ICC – Maailma Majandusorganisatsioon, ICRM, IDA, IFAD – Põllumajanduse Arendamise Rahvusvaheline Fond, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAS (vaatleja), MIGA , MONUC , NAM, OAS (vaatleja), OPCW, PCA, PIF (partner), SAARC, SACEP, SCO (vaatleja), UN, UNCTAD, UNDOF, UNESCO, UNHCR , UNIDO, UNIFIL , UNITAR, UNMIS, UNMIT, UNOCI, UNWTO, UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO
(3)
4. RAHVASTIK
India on rahvaarvult Hiina järel maailmas teisel kohal, seal elab 16% maailma rahvastikust. Hoolimata pereplaneerimisprogrammist on rahvastiku juurdekasv vähenenud vaid pisut – 1980. aastate keskpaiga 2,1%-lt aastas 1990.-91. aasta 2%-le. Üleriigiliste teadlikkuse tõstmise kampaaniate eesmärk on väärtustada väiksemaid perekondi. India pereplaneerijad peavad kõige olulisemaks arengu piduriks rahvastiku kasvu. Kultuuri- ja usutavad aga pooldavad suurt perekonda, suurperet peetakse ka oluliseks vanaduskindlustajaks.
Hindud moodustavad rahvastikust 83%. Iga hindu kuulub ühte tuhandetest kastidest ja allkastidest. Iga hindu sünnib oma kasti ning see määrab, kellega ta abiellub, ning milline on tema tulevikuseisund ja tegevusala . Kõigile selle süsteemi muutmise katsetele on avaldatud ägedat vastupanu.
(1)
4.1. Rahvaarv
Indias elab 1,155,787,997 inimest. India on rahvaarvu poolest suur riik, maailmas teisel kohal.
(3)
4.2. Rahvaarvu muutused
Ennustatud rahvaarv: 2008. a - 1,149,285,000
2025. a - 1,407,663,000
2050 . a - 1,755,156,000
Ennustatud rahvaarvu muutus 2008 – 2050 on 53%.
(10)
4.3. Rahvastiku paiknemine
Väga tihe on asustus Gangese tasandiku ja delta viljakatel riisikasvatusaladel. Kõige rahvarohkem osariik on põhjas asuv 139 mln. elanikuga Uttar Pradesh , sellele järgnevad tema naaberosariik Bihar ja läänes asuv Maharashtra.
Rahvastiku tihedus Indias 394 in/ km², Induse-Gangese madalikul ja rannamadalikel 1,5-1,5 korda suurem, mägialadel aga mitu korda väiksem.
Rahvastiku tihedus naaberriikides: Pakistan – 217 in/ km²
Hiina – 139 in/ km²
Bangladesh – 1023 in/ km²
Nepal – 183 in/ km²
Birma – 73 in/ km²
Bhutan – 14 in/ km²
India on oma naaberriikidega võrreldes rahvaarvu tiheduselt teine.
(1;11;12)
5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS
Graafikutelt on näha, ennustatakse imikute suremuse vähenemist ja kõrgemat eluiga ning samuti ka rahvaaru väikest vähenemist või stabiilseks jäämist.
(13)
6. LINNASTUMINE
6.1. India suuremad linnad kaardil. (9)
6.2.Rahvastiku paiknemine linnades
Peaaegu 70% rahvastikust elab maal, umbes 30 % rahvast elab linnades, kuigi viimastel aastakümnetel on linnastumine olnud väga kiire ning linnarahvastiku osatähtsus aina kasvab.
Kõige linnastunum osariik on Maharashtra (linnarahvastiku osatähtsus 55%).
(1;3)
6.3. Linnade paiknemine
Enamus suurematest linnadest asuvad jõgede ning suuremate veekogude juures. Näiteks New Delhi, Kolkata ja Lucknow asuvad Gangese ning tema lisajõgede ääres. Mumbai , Kochi ja Chennai aga mere ääres.
(6)
7. ENERGIAMAJANDUS
Indias on kiirelt kasvav majandus, mis vajab usaldusväärseid ja töökindlaid elektri, gaasi, bensiini ja naftatoodete varusid. Majapidamiste sissetulekute suurenemisega on kasvanud ka vajadus piisavalt taskukohase elektri ning puhaste küpsetusõlide järele. Kodumaised fossiilsed kütusevarud on piiratud ning seega on vaja importida ääretult palju toornaftat, bensiini ja petrooleumi. Hiljuti on hakatud ka sütt importima. Ka sisetingimused ning linnastumine teevad hädavajalikuks puhtamate kütuste ning puhtamate tehnoloogiate vajaduse. Viimastel aastatel on need probleemid viinud tähelepanu energia säilitamisele, on tehtud reforme ja piiranguid.
India on maailmas kuues energiatarbija ning ta kasutab 3.4% maailma energiast. Rohkem kui 50% India kaubandusenergiast tuleb söevarudest. Umbes 76% elektrist saadakse soojusenergiast, 21% hüdroelektrijaamadest ja 4% tuumajaamadest. Viimastel aastatel on investeeritud palju tuuleenergiasse.
Kuid siiski pole umbes 400 miljonil indialasel ligipääsu elektrile. 80% India küladest on vähemalt üks elektriliin, kuid 44% maakodudest pole juurdepääsu elektrile.
Elektri ülekandumise süsteemi jaoks on riik jaotatud viieks piirkonnaks .
8. RIIGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS
Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid. Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist. Suurel alal tegeletakse maaviljelusega aasta ringi, 2-3 saaki aastas saadakse aga ainult kolmandikult (niisutatavalt) külvipinnalt. Niisutatavate alade poolest (605 000 km² ) on India maailmas esikohal.
(2)
8.1. Mida kasvatatakse Indias.
Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra , kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, džuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat . Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm , hevea, mooruspuu , banaan, ananass , kohvi-, mango -, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar , kardemon, nelk , ingver).
Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln. tonni aastas) ja muid mereloomi.
(2)
9. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS
Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinenud. Metsa on veel ainult 19% territooriumist. Lääne- Ghattide tuulepealseil nõlvul, Himaalaja idaosa madalamail lõunanõlvul ja idapiiril mägedes (kuni 900 m kõrgusel) kasvab madalamal igihaljas troopiline , kõrgemal lähistroopiline vihmamets. Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris.
(2;14)
10. TRANSPORT
India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast. Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikuid. Linnaliikluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattarikšad. Calcuttas on ikka veel käsirikšasid. Autosid omab umbes 0,7% inimestest. Mussoonide ajal puudub 40% küladest väljapääs. Kuigi India omab vaid 1% maailma transpordivahenditest, juhtub liiklusõnnetusi 8% maailmas. Keskmine bussi sõidukiirus suures linnas on 6- 10 km/h. Rohkem on rõhku hakatud panema sadamatele. Üldiselt, ühistransport kannatab vana tehnoloogia , korruptsiooni, asjatundmatu juhtimise ja töötajate madala produktiivsuse all.
90% linnade ühistranspordis moodustavad bussid . See on odav ja mugav transpordiviis kõikidele ühiskonnaklassidele. Valitsus julgustab inimesi sõitma bussidega, sest see vähendab sõidukeid teedel ning tekib vähem liiklusummikuid. Viimase kümne aasta jooksul on valitsus ostnud erilisi busse, nagu näiteks madalapõhjalised bussid invaliididele ning õhukonditsioneeridega bussid, et meelitada autoomanikke mitte oma autoga sõitma.
Rikšad on kolmerattalised sõidukid, millel tavaliselt pole uksi ega turvavöösid. Seal on väike kabiin juhile ning taha saab istuda kolm inimest. Taksod võistlevad rikšadega klientide pärast. Paljudes linnades on jagatud taksod, kuhu läheb peale palju inimesi ja sõidu hind jaotatakse kõigi vahel.
(2;18;19)
Rikša.
11. TURISM
Turism on India kuues suurim välisvaluutaallikas. Luksushotelle ehitatakse järjest juurde ning arendatakse öko- ja seiklusturismi.
(1)
11.1. India turism
2006. aastal külastas Indiat 4 miljonit turisti, kes kulutasid $8,9 biljonit. India turismitööstus tekitas 2008. aastal $100 biljonit ning on oodata 9,4% aastast kasvu, millega peaks turistid 2018 . aastal Indiasse tooma $275,5 biljonit. Indial on kõrgeim 10 aasta kasvupotentsiaal. Travel & Tourism Competitiveness Report 2007 reastas India hindade konkurentsivõime kohalt 6-le ning turvalisuse kohalt 39-le.
Üheks tõsiseks probleemiks on hotellide nappus. 2007. aastal oli kogu Indias vaid 25 000 turistiklassi hotellituba. Indias on ka karmid viisanõuded ning ummistunud lennujaamad. Turism on kannatanud ka terroristide rünnakute all Mumbais, kuid juba varakult oli näha, et see kedagi ei heidutanud. Aastatulu kasvu on oodatud 42% 2007- 2017 .
(17)
11.2 Populaarseimad kohad
Taj Mahal – mausoleum, ehitatud 1631-1648 keisri lemmiknaise mälestuseks.
Goa – imeilusad rannad ja ööelu.
Kerala – vaimustav loodus, jõed ja seisev vesi.
Himaalaja
Khajuraho templid
(17)
Kokkuvõte
Sain seda referaati tehes palju Indiast teada – selle kliimast ja turismist ning kõikidest muudest asjadest, mis on ka kindlasti vajalikud sinna reisides, mida tuleb teada. Muidu ma Indiasse tahaks reisida , aga kui võimalust kunagi pakutakse, siis kindlasti lähen ning nüüd tean selle maa kohta ka üsna palju.
Allikad
1 – Kindersley, D. (2000). Maailma teatmeatlas. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2 – Eesti Entsüklopeedia (2007). Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3 - https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in.html
4 - http://www.solarnavigator.net/geography/india.ht m
5 – http://www.geographia.com/india/
6 - http://en.wikipedia.org/wiki/India
7 - http://www.convertunits.com/distance/from/Estonia/to/India
8 - http://www.timeanddate.com/worldclock/converted.html?month=3&day=29&year=2009&hour=17&min=28&sec=0&p1=242&p2=771
9 - http://maps.newkerala.com/india-maps/v/more-maps-of-india/Major+Cities+of+India.jpg.html
10 - http://www.prb.org/Datafinder/Geography/Summary.aspx?region=142®ion_type=2
11 - http://www.mapsofindia.com/census2001/populationdensity.ht m
12 - http://www.geohive.com/earth/population1.aspx
13 - http://www.census.gov/ipc/www/idbsum.html
14 - http://www.frienvis.nic.in/forestcovermap.ht m
15 - http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_policy_of_India
16 - http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_policy
17 - http://en.wikipedia.org/wiki/India_touris m
18 - http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_India
19 - http://photos.igougo.com/pictures-photos-l20973-s2-p242056-Auto_rickshaw_in_Indore.html
19