India Referaat (1)

11
KUTSEHARIDUSKESKUS
Eriala
Referaadi koostaja nimi
REFERAAT
INDIA
Juhendaja :
Kus ja mis aastal tehtud?

Sisukord :

Sisukord : 2
Üldandmed 3
Külaelu 5
Ohustatud loomaliigid 5
Rahvastik 5
Majandus 5
Väliskaubandus 6
Huviväärsused 6
Loodusvarad 7
Kliima 7
Mullastik , taimkate ja metsad 7
Veestik 7
Pinnamood 8
Maavarad 8
Praktilist infot 9
Kokkuvõte: 10
Kasutatud kirjandus: 11

Üldandmed

India Vabariik
Riigikord : vabariik
President : Pratibha Patil
Pealinn: New Delhi
Pindala: 3 287 365 km2
Rahvaarv: 1 000 848 000 (1999)
Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2
Riigikeeled: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali , marathi, tamili, urdu, gudžarati, kannada, malajalami, oria, pandžabi, assami, kašmiiri, konkani, manipuri, nepali , sanskriti , sindhi
Rahaühik: India ruupia (INR)
Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev)
Rahvastik: indialased – enam kui 100 rahvusrühma – (99 %). Hiinlased , tiibetlased , eurooplased (1 %)
Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja šiite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), džainistid (0,5 %), muud (4%)
Riigihümniks: on Jana -Gana- Mana
Maakoodiks: 91
Linnaelanikke : 26,8 %
Keskmine eluiga: 62 aastat
Imikute suremus : 108 %
Kirjaoskamatus: 47,9 %
Tööpuudus: 10,4 %
Rahvuslik kogutoodang : 440 $ inimese kohta
India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi , Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud : Gangese madalik ; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik , millest Indiasse jääb vaid lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaservalada Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik.
India on kiire majanduskasvuga, kuid väga ebaühtlaselt arenev suurriik . Elanike arvu poolest teine riik maailmas. Kui India ei suuda saavutada globaalselt tähtsa riigi rolli, siis vähemalt Aasias on ta suure mõjuvõimuga riik.
India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune , Surat ja Kanpur.
India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks.

Külaelu

Enamasti elatakse tihedates sumbkülades ja teenitakse elatist põlluharimisega. Üksnes Indias elab rohkem kui 70 % rahvastikust umbes 500 000 külas, mis on laiali üle kogu riigi. Mõnes külas on vaid pisikesed majakobarad, teistes jälle aga elab tuhandeid inimesi. Enamik peresid on elanud samas külas pikki aastaid, andes põlvest põlve edasi teadmisi ja oskusi.
Tihti on majad koondunud küla keskväljaku äärde. Seal tuleb kokku ka vanematekogu, kui on vaja midagi otsustada. Kaev on ka üks külaelu keskusi. Naised käivad kaevu ääres iga päev vett võtmas ja uudiseid vahetamas.
Enamik kõlarahvast harib põldu, aga on ka käsitöölisi, kes koovad kangast või valmistavad savinõusid.

Ohustatud loomaliigid

Indias on loomariik liigirikas, alustades elevantidest ja ninasarvikutest ning lõpetades ahvide ja mungodega. Elukeskkonna hävimine ja salakütid aga kujutavad India kõige tuntumatele loomadele - sealhulgas tiigritele – tõelist surmaohtu. Tiigrite salaküttimine jätkub kaitsealade moodustamisest hoolimata. Vabalt looduses elab juba vähem kui 3000 tiigrit.

Rahvastik

India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid.

Majandus

Juhtival kohal majanduses on primitiivne ja kapitalivaene põllumajandus, peamiselt taimekasvatus. Pool põllumaast on põhiliste toidukultuuride ( riis , nisu, hirss , mais, kaunviljad , õlitaimed) all. Ilmastikust johtuvalt on riik sunnitud mõnel aastal siiki toiduaineid importima. Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog , puuvill , džuut, tee, tubakas , vürtsid, banaanid , ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud ). Ka veiste kitsede ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast. Turismist saadav tulu pole suur.

Väliskaubandus

Peamised ekspordi artiklid on:

Teemandid (USA-sse, Hongkongi)

Naftatooted

Rõivad

Juveelid

Puuvillane lõng
Peamised impordiartiklid on:

Toornafta

Teemandid

Kuld

Naftatooted

Palmiõli

Huviväärsused

Üks India suuremaid huviväärsusi on haudehitis Tadž Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal.

Loodusvarad

Kliima

Kogu India kliimat mõjutavad mussoontuuled, mis suviti toovad kaasa rohkesi sademeid.Põlluharijad on nendest vihmadest täiesti sõltuvad, sest kui vihma ei tule, on häda käes. Mõnikord on saduväga tugev ja põhjustab hirmsaid üleujutusi, mille käigus pühitakse maapinnalt minema terveid külasid ning hävivad ka põllud.
 Edelatuuled (juunist oktoobrini)
 Kirdetuuled (novembrist veebruarini)

Mullastik, taimkate ja metsad

Mullastikus on peamised punamullad , lateriitmullad, basaltidel tekkinud troopilised mustmullad (reguurid) ja lammimullad. Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet- ja kamarmullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Dekkani sisealal ja Induse-Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembesi astelvõsasid ( Thari kõrbes). Lääne-Ghattide tuulealustel nõlvadel, Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse-Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehiseid mussoonmetsi, Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul troopilisi vihmametsi.

Veestik

Siseveekogusid on tihedalt (see hõlbustab niisutusmaaviljelust). Suuremad jõed: Ganges, Brahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast , lume- ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini. Sageli on jõgedel, eriti Himaalajast lähtuvail, suuri üleujutusi.

Pinnamood

Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm , millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas , üksikute lavamägedega tasandik -Dekkani kiltmaa . Selle kõrgemate äärealade (Ghatid) jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud (Malabari ja Koromandeli rannik). Induse-Gengese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval kolme astanguna (Siwalik, Madal- ja Kõrg-Himaalaja; viimase kõrgus ületab 8000 m). Kõrgmäestikes on suuri liustikke , lumepiir on Himaalaja lõunanõlvul 4500-4800 m kõrgusel.

Maavarad

Maavarasid on palju (kivisüsi, nafta , maagaas, rauamaak , mangaan , boksiit , vilgukivi, värviliste metallide maagid , kuld, teemandid ). Areneva ja kaasaegsesks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel (tekstiili- ja toiduaeinetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina- ning keemiatööstus.
India vapp

Praktilist infot

• Liiklus on vasakpoolne.
  
• Kuupäeva formaat : dd/mm/yyyy
  
• Postiindeks koosneb 6 numbrist .
  
• Ametlik mõõdusüsteem: meetermõõdustik (SI).
  
• Elektrivõrk: 220 V; 50 Hz
  
• Telesignaal: PAL B/G
  
• Majandusaasta algab 1. Aprillil
  

Kokkuvõte:

Ma valisin selle riigi oma referaadi teemaks sellepärast, et mu sõbrad läksid Indiasse viieks kuuks elama ja tahtsin sellest riigist rohkem teada, kuna ma polnud Indiast varem lähedamalt kuulnud .
Ma sain teada, et India on väga suur riik, kus on väga palju rahvusi ja uske. India on kiire majanduskasvuga, kuid väga ebaühtlaselt arenev suurriik. Enamasti elatakse külades ja peamiseks elatusallikaks on põllumajandus. Mis mind hämmastab, on see, et tasuta arstiabi saab umbes 5 % elanikkonnast, mis on minu arvates ikka väga väike arv. Maavarasid on Indias palju, siseveekogusid on väga tihedalt. Kunst on olnud tihedas seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja džainismiga.
India on minu arvates väga huvitav ja põnev maa, kuhu tahaks isegi kunagi avastama minna.

Kasutatud kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/India
  
• TopGraf „Maailma riigid“
  
• Dorling Kindersley „Maad ja rahvad“
  
• Berlitz „India reisijuht“
  
• ENE 3