India lühikonspekt (0)

India
Üldinfo
803 940 ruutkilomeetrit
144,6 miljonit elanikku
Pealinn: Delhi
Rahvused : punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir
Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise
Usundid: hinduism , budism, jainism ja sikhism
Riigipea : peaminister Gen. Pervez Musharraf
GDP: 282 miljardit USD
GDP elaniku kohta: 2000 USD
poole väiksem kui Eestil
Majanduskasv : 5 %
Inflatsioon : 5,2 %
Põhilised majandusharud : tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus.
Pinnamood
Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas , üksikute lavamägedega tasandik - Dekaani kiltmaa . Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse- Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel.
Maavarad
Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul šelfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle . Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud.
Kliima
Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima.
Veestik
Siseveekogusid on tihedalt, mis omakorda hõlbustab maa niisutamist. Suurimad jõed on Ganges , Prahmaputra, Indus , Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume-ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, ainult vihmast toituvate jõgede kõrgvesi kestab juunist novembrini. Sageli on jõgedel, mis algavad Himaalajast, palju üleujutusi.
Mullastik ja taimkate
Mullastikus on peamiselt punamullad , lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembelisi astelvõsasid. Himaalaja idaosa tuulepealsetel nõlvadel kasvab troopilisi vihmametsi. Metsiku looduse säilitamiseks on Indias rajatud siiski ka üsna arvukalt looduskaitsealasid ja rahvusparke nagu näiteks Ranthambore ja Kanha rahvuspark , Sasan Gir Rahvuspark ja Corbett Rahvuspark. Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki.
India põllumajandus
Mussoontuuled mõjutavad tugevasti elutegevust kogu Indias.
Pärast pikka kuivaperioodi on vihmade saabumine väga oodatud. Vihmade tulekuga muutub lämbe õhk värskeks ning taimed hakkavad jõudsalt kasvama.
Kui aga tugevad vihmahood kestavad väga pikalt, toob see endaga kaasa tugevaid üleujutusi. Jõed ajavad siis üle kallaste , purustades oma teele ette jäävaid hooneid. Vee alla jäävad ka paljud põllumaad, kus saak hävineb. Mõnedel aastatel, kui sademeid langeb eriti ohtralt, toob see kaasa ulatuslikke purustusi ja nälga. Paljud elanikud jäävad ilma oma kodudest ja mahakülvatud saagist. India põllumajandus on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega.
Kasvatatakse palju erinevaid puuvilju , köögivilju ja riisi.
India rahvastik

India on praegu rahvastiku arvu poolest maailmas  teisel kohal ja rahvaarv on ületanud miljardi piiri.
Paljude maailma demograafide (teadlased, kes uurivad rahvastikuprotsesse) hinnangul möödub India viiekümne aasta pärast rahvaarvult Hiinast ning temast saab suurima elanike arvuga riik maailmas.Kiire rahvastiku kasv on endaga kaasa toonud üha uute alade hõivamise inimeste poolt ning seetõttu jääb looduslikku taimkatet  üha vähemaks.
India rahvastikust elab  linnades ligikaudu 1/4 ning maal 3/4. Suurimad linnad on Bombay, Calcutta, Madras ning pealinn Delhi.

Hinduism

Hinduism on usund , mille järgijaid on Indias 650 miljoni ja mujal maailmas 100 miljonit ning mis hõlmab suurt hulka uskumusi ja rituaale. Läbi sajandite on hinduism arenenud nii, et seda mõistetakse ja praktiseeritakse mitmel viisil, kuid see usund on seotud eriliselt India ja sealse kultuuriga. Kuigi uskumused on väga erinevad, ei välista nad üksteist ning neid peetakse osaks suurest hinduistlikust traditsioonist.

Taj Mahal
Taj mahal on haudehitis Põhja-Indias Agra linnas, mille India suurmogul Džahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Naist tuntakse Mumtaz Mahal'i nime all, mis tähendab pärsia keeles ' palee valgus'. Ta suri 1630 neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Ehitus algas 1632 ja lõppes 1648. Ehitusel töötas 20 000 inimest, nende seas meistrid Euroopast ja Kesk-Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Ahmad Lahore 'ist. Nime Taj Mahal algupära pole selge. Džahani valitsemise aegsed õukonnaajalood nimetavad seda lihtsalt Mumtaz Mahali hauaks. Üldiselt arvatakse, et Taj Mahal 'kroonpalee' või 'palee kroon' on lühendkuju Mumtaz Mahali nimest. Taj Mahali ehitamisel kasutati materjale kogu Indiast ja Aasiast. Ehitusmaterjalide veoks kasutati üle 1000 elevandi. Valge marmor toodi Rajasthanist, jaspis Pandžabist ning nefriit ja mäekristall Hiinast. Türkiis oli pärit Tiibetist, lasuriit Afganistanist, safiir Sri Lankalt ja karneool Araabiast. Kokku inkrusteeriti valgesse marmorisse 28 tüüpi vääris- ja poolvääriskive.
Kasutatud kirjandus:

Ene 3. Tallinn, kirjastus „Valgus”1988

Dorling Kindersley „Maailma Ajalugu” kirjastus „ Avita ”1994

Elizabeth Breuilly, Joanne O´Brien, Martin Palmer „Maailma usundid” kirjastus „Avita” 1999
4. Lonely Planet , Rajastan
5. http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/india.php#faktid