India lühikonspekt (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

India referaat

Karakorumis kõrgmäestikukliimas. Veestik Indias on palju siseveekogusid,mis hõlbustavad niisutusmaaviljelust.Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari,Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi. Maavarad. India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad.Tähtsad on ka vilgu-,ilmeniidi-ja boksiidivarud.Vähesel määral leidub ka uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle nagu kuld,vask,kroom,plii,tsink. Mullastik ja taimkate

Geograafia

11

doc

India Referaat

KUTSEHARIDUSKESKUS Eriala Referaadi koostaja nimi REFERAAT INDIA Juhendaja: 2 Kus ja mis aastal tehtud? Sisukord : Sisukord :................................................................................................................................ 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 3 Külaelu.................................................................................

Geograafia

28

docx

Riikide kokkuvõte

Põllumajandusmaa moodustab riigi maismaast 63% ja haritav maa u. 49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga, Mongooliaga, Põhja-Koreaga, Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani, Nepali, Pakistani, Afganistani, Tadzikistani, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Koos Aomeni ja Hongkongiga on pindala 9 574 000 km2 ning rahvaarv 1 325 082 400 (2007). Pealinn 7,7miljoni elanikuga Peking. Hiina on jagatud 22 provintsiks, 5 autonoomseks piirkonnaks, 4 keskalluvusega linnaks ja 2 erihalduspiirkonnaks. Riigikeeleks on mandariini keel ja rahaühikuteks on jüaan, Aomenis Macau pataca ning Hongkongis hongkongi dollar.

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

Kommentaarid (0)