India on maailma suurim demokraatlik riik, rahvaarvult Hiina järel 2. kohal. Viimasel ajal on sündimus vähenenud, kuid isegi praeguse taseme juures jõuab India rahvaarvult ilmselt 2030. aastaks Hiinale järele. Pärast aastaid kestnud protektsionismi on India majandus välismaailmale avatumaks muutumas. Loodetakse, et vaba turumajandus leevendab mingil määral üht riigi suurimat mureküsimust vaesust. 1.1. Üldandmed India pindala on 3 287 240 km2. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Seal elab 1 210 miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta. Indias on 2 suurt keelkonda: Indo-Aarja (74%) ja draviidi (24%). India konstitutsioon tunnistab 23 ametlikku keelt. Keskvalitsus kasutab ametikeeltena inglise ja hindi keeli. India elanikkonnast 80
Birma, tänapäeval Myanmari Liit Tartu 2007 Riigivormi tunnused Seal kehtib sõjaväeline diktaktuur President on Than Shwe Riiginimi muudeti endisest Birmast Myanmari Liiduks riigi juhtkonna soovil. Ent mitmed riigid, nagu USA ja Suurbritannia, ei tunnista seda sõjavälise diktaktuuri tõttu. Demokraatlik opositsioon kasutab endist nimetust Sümboolika Riigihümn Gba Majay Bma Myanmari lipp Myanmari vapp Elanikkond Myanmaris elab ca 43 miljonit inimest, kelle eeldatav eluiga on 56 aastat Myanmari elanikest on 70 % birmalased, 8,5 % sanid, 6,2 % karenid (kristlased), 4,5 % arakanid (muslimid) 2,4 % monid, 2,2 % tsinid, 1,4 % katsinid ja muud etnosed; peale selle on 1...2 % hiinlased ja 1 % indialased. Myanmari RKP inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 USA dollarit
maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Pealinn on Dhaka. Riigi keel on Bengali keel. Bhutan Bhutan on merepiirita riik Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas. Pealinn on Thimphu Riigikeel on dzongkha Rahvaarv on 2005. aasta seisuga hinnanguliselt 2 230 000. Birma Birma (eesti keeles on olnud kasutusel ka nimi Myanmar; riigi ametlik eestikeelne nimi on Myanmari Liidu Vabariik) on maa ja riik Kagu-Aasias. Kuni 21. oktoobrini 2010 oli riigi ametlik nimi Myanmari Liit. Pealinn on Naypyidaw Egiptus Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Pealinn on Kairo Riigikeel on Araabia keel Filipiinid Filipiini Vabariik on Pealinn on Manila saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval Riigikeelteks on
India rahvastiku iseloomustus India vabariigi üldiseloomustus Joonis 1. India Vabariik India täisnimi on India Vabariik (india keeles Bhrat Ganarjya).India on riik Euraasia mandi lõunaosas. India pealinn on New Delhi. Riigikeleks on hindi keel muidu on kasutuses veel üle saja keele. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2
pealinn: Ad-Dawhah Kuveit ametlik nimetus: Kuveidi Riik pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan ametlik nimetus: Kirgiisi Vabariik pealinn: Biskek Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqat Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Korea RDV ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik pealinn: Phjongjang Saudi Araabia ametlik nimetus: Saudi Araabia Kuningriik pealinn: Ar-Riyad Sri Lanka ametlik nimetus: Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik pealinn: Colombo Süüria
Küpros ametlik nimetus: Küprose Vabariik pealinn: Nikosia Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Lõuna Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Sul ~ Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Maldiivid ametlik nimetus: Maldiivi Vabariik pealinn: Male Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ~ Birma ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqa Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Põhja Korea ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik pealinn: P'yngyang ~ Phjongjang Saudi Araabia ametlik nimetus: Saudi Araabia Kuningriik pealinn: Ar-Riyd¸ Singapur ametlik nimetus: Singapuri Vabariik pealinn: Singapur Sri Lanca
Tuneesia Vabariik Tunis India Vabariik New Delhi Alzeeria Demokraatlik Rahvavabariik Alziir Nepali Föderatiivne Demokraatlik Vabariik Katmandu Maroko Kuningriik Rabat Bhutani Kuningriik Thimphu Libeeria Vabariik Monrovia Bangladeshi Rahvavabariik Dhaka Valgevene Vabariik Minsk Myanmari Liit Naypyidan Ukraina Kiiev Tai Kuningriik Bangkok Moldova Vabariik Chisinau Kambodza Kuningriik Phnom Penh Rumeenia Bukarest Laose Demokraatlik Vabariik Viangchan Bulgaaria Vabariik Sofia Vietnami Sotsialistlik Vabariik Hanoi
Budistid usuvad et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Buddha õpetas kuidas selles ringist vabaneda ning jõuda nirvaanasse. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Buddha kõneles 8-osaliselt teest mis viib virgumiseni. Harilikult kujutatakse seda rattana millel on 8 kodarat. Enamin budiste elab Aasias. Myanmari (Birma) ja Tai elanikest on budiste 85% ning Kambodza, Laose ja Jaapani elanikkonnast üle 70% Budism on riigiusundiks Tais ja Bhutanis. Buddha eluga seotud kohad Põhja-Indias on olulised peaaegu kõigile budistidele. Buddha õpetus on edasi antud kogumikus 'Tipitaka' (Kolmikkorv) Hinduism Hinduism hõlmab paljusid Indiast pärit uskumusi. Enamik hindusid usub et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega. Igal inimesel ja olendil on säde universaalsest
miljonit aakrit, olles seega suurim Kagu-Aasias. Samuti püütakse piirata illegaalset kaubandust ja salaküttimist. pilt 3 tänu Care For The Wild, www.careforthewild.org Indo-Chinese tiger Jasper. Myanmar 1981 aastast on Myanmaris 16 looduskaitseala ja 5 rahvusparki. Tänapäeval on veel 40% riigi pindalast kaetud metsaga. Irrawaddy jõgi, mis voolab põhjast lõunasse läbi Myanmari keskosa, lahutab indo-hiina ja bengali tiigri levilaid. 15 aastat tagasi hinnati tiigrite arvukuseks u. 3000, pooled nendest olid indo-hiina tiigrid. 1998. a oli see langenud 100-230 tiigrini. Samuti nagu Laoses ja Kambodzas, on Myanmaryski tegutsemas arvukalt salakütte. Myanmari valitsus otsib võimalusi parandamaks tiigri olukorda maal. Metsamajandusministeeriumi ettekandele on tiigreid kahekümne neljal looduskaitsealal ja rahvuspargis Malaisia
Energiatarbimine on Indias suuruselt kolmas riik pärast Hiinat ja USA. Kogu primaarenergia toornafta (29,45%), maagaasi (7,7%), kivisütt (54,5%), tuumaenergiat (1,26% ), hüdro elekter (5,0%), tuuleenergia, biomassi elektri- ja päikeseenergia tarbimine on 595 Mtoe aastal 2013. 2013. aastal, India importis peaaegu 144300000 tonni toornaftat, 16 Mtoe LNG ja 95 Mtoe sütt, kokku kuni 255,3 Mtoe primaarenergia, mis on võrdne 42,9% kogu primaarenergia tarbimisega. Umbes 70% India elektritootmise võimsusest tuleb fossiilkütustest . India on suuresti sõltuv fossiilkütuse impordist, et katta oma energiavajaduse rahulolu - 2030, India sõltuvus imporditavast energiast on arvatavasti suurem (53% kogu riigi energia kogutarbimisest). 2009-2010. aastal, imporditi Indiasse 159260000 tonni toornafta. Elektritootmise kasvu Indias on takistanud kodumaise söe puudus ning selle tulemusena kasvas Indias söeimport elektritootmiseks 2010. aastal 18%. Tänu kiire...
Koostaja: Ako Juhtma Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Taimestik,loomastik,rahvastik,keel 4 Kastikord 5 Andmed 6 Kasutatud kirjanuds 7 Sissejuhatus India Vabariik on Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka.
ühele foorumile kokku Edela-, Loode-, Lõuna-Aasia ning laienenud ELi riigid ja ASEANi sekretariaadi ning Euroopa Komisjoni. Foorum koosneb 45 partnerist ja hõlmab ligikaudu 60% maailma rahvastikust. AEMM (ASEANi ja ELi ministrite kohtumine), mille raames välisministrid kogunevad igal teisel aastal alates 1978. aastast, on kõrgeim institutsiooniline tasand, mis annab strateegilisi suuniseid poliitilise dialoogi edusammude järelevalveks. Pärast AEMMi edasilükkamist Birma/Myanmari probleemi tõttu võeti AEMMi kohtumisel Laoses 2000. aasta detsembris vastu ühisdeklaratsioon, milles nõutakse läbirääkimiste kiiret taasalustamist Yangonis Birma sõjaväehunta ja demokraatliku vastasrinde vahel. Deklaratsioonis toetatakse ka rahvusvahelise üldsuse ja Indoneesia ühiseid pingutusi Ida- Timori pagulaste olukorra kiireks lahendamiseks, märgitakse ära inimõiguste austamine ning
Tallinn 2009 India Vabariik Bhrat Ganarjya Riigi lühend (kolmetäheline ISO) on IND. Joonis 1. India Vabariigi poliitiline kaart India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Osariigid ja territooriumid India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories; tähistatud märgiga *) ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks: · Andamanid ja Nicobarid * · Andhra Pradesh · Arunachal Pradesh · Assam · Bihar · Chandigarh * · Chhattisgarh · Dadra ja Nagar Haveli * · Daman ja Diu *
ametiasutustes laialt kasutatavat keelt valdab vaid 5% inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas. Majasteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni
muud (4%) Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 % Kirjaoskamatus: 47,9 % 4 Tööpuudus: 10,4 % Rahvuslik kogutoodang: 440 $ inimese kohta India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb vaid lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik
Mägede keskmine kõrgus on 1500 kuni 1700 meetrit, mõni tipp ulatub ka üle 2000 m. Riigi kõrgeim tipp on Bia, millel kõrgust 2817 meetrit. Mäeahelike vahel on kitsad orud ja sügavad kuristikud ning platood. Laose maa sisemust on vähe uuritud, aga on teada, et seal leidub raua-, vase-, tina-, plii- ja muid maake, on leitud ka kivi- ja pruunsütt ning kulda. Laose ainus suur jõgi on Mekong, tõlkes vee ema, mis algab Himaalaja mägedest ning voolab läbi Hiina, Myanmari, Laose, Tai, Kamboza ja Vietnami. Jõel on pikkust kokku 4350 kilomeetrit, sellest 1500km Laoses. See on väga oluline kaubatee, kuigi suur osa jõest on veel kärestikuline. Kärestikke õhitakse järjest kasvava kiirusega. Mekongi jõel on väga rikas loodus, ainuüksi jões, selle kallastel ja jõe läheduses on üle 10 000 taimeliigi, 1000 linnuliigi ning seal elab sadu erinevaid imetajaid, ligi 150 liiki roomajaid ja 60 liiki kahepaikseid. Liigirikkuse poolest on Mekong teisel kohal
............................................................................... 6 Kokkuvõte........................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. See riik on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid.
kohtumajasid. India rahvussümbolid: lind - India paabulind sport - maahoki loom Bengali tiger hümn Jana Gana Mana lill lootuse lill rahvuslaul Vande Mataram puu Banyani puu kalender - saka puuvili mango emblem sarnath lõvi linn lipp trikoloriit India riigilipp India riigiembleem Haldusjaotus Indial on maismapiir Bangladeshi,Myanmari,Hiina,Bhutani,Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks ja 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Osariigid: Liiduterritooriumid: 1.Andhra Pradesh 15.Maharashtra a.Andaman ja Nicobar 2.Arunachal Pradesh 16.Manipur b.Chandigarh 3
.....6 7.Soorollid.........................................................................................7 8.Kokkuvõte......................................................................................8 9.Kasutatud allikad........................................................................... 9 3 1.Sissejuhatus Birma asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare lääneosas. Birma (või Myanmari Liidu, nagu seda praegu ametlikult kutsutakse) riigi nimi on tulnud seal valitseva etnilise rühma- birmalaste järgi. Kuna praeguses reziimis puudub õigusjärgsus ja piiratakse inimõigusi, ei kasutata riiginimetust Myanmar Liit väljaspool riiki. Birma on üks ilus maa Aasias. 4 2.Asukoht ja geograafia Birma asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare lääneosas. Riigi pindala on 678 034 km²
3. lihatooted Allikas: Berger reisid Vaktsineerimine Taisse reisijatel soovitatakse end vaktsineerida A-hepatiidi (kollatõve) vastu. Eelnevaid vaktsineerimisi ega ennetavate tabletikuuride manustamisi nõutud pole. Kui tegemist on suhteliselt lühikese puhkusereisiga, mille majutuskohad jäävad kaugele suurte soode ja metsade piirkonnast, siis praktiliselt puudub malaaria ja muude nakkushaiguste oht. Malaariat võib esineda eeskätt vihmaperioodil ning Myanmari ja Kambodzaga piirnevatel metsarohketel aladel riigi põhjaosas. Malaariat kannavad Tai 410-st sääseliigist 7 ning need lendavad päikeseloojangust päikesetõusuni, seega on parim kaitse öösiti hotellitoa aknad kinni hoida ja pimedal ajal õues olles pikki puuvillaseid riideid kanda. Peamistes rannapuhkuse rajoonides, nagu Phuket, Pattaya, Samui ja Hua-Hin, on igasuguste troopiliste haiguste oht peaaegu olematu. Ravimid
India palju kajastatud ning sageli vääriti mõistetud iidsete religioonide asemel leiate siit hoopis teistsuguse ime, nimelt siinsete rahvaste ja maastike ülikülluse. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000 km Kasmiiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti 3000 km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Mida India ostab ja müüb? Impordib ( veab sisse ) India toodab naftat puuvilla vääris- ja poolvääriskive teed rauda ja terast vürtsi keemiatooteid
Ban Chiangi ja Ban Prasati küladest, kust on leitud tõendeid riisi kasvatamisest 4000 aasta enne Kristust (Hiinas näiteks kasvatati ja söödi sel ajal hirssi). Taimaale langeb ka maailma varaseima pronksiaja kultuuri arendamise au sel perioodil. Järgmise mitme aastatuhande jooksul liikus Hiinast lõuna poole, praeguse Tai territooriumile, kolm suuremat rahvasterühma - monid, khmeerid ja taid. Monid asustasid tänapäeva Myanmari (Birma), khmeerid asusid praeguse Kambodza territooriumile ja taid moodustasid aastaks 1200 enamuse kolmes põhjapoolses Tai riigis: Lannas, Sukhothais ja Phayaos. Sukhothaid (Õnne koidik) peetakse esimeseks tõeliselt iseseisvaks Tai riigiks ja Tai kultuuri hälliks. 1238. Aastal end iseseisvaks kuulutanud Sukhothai ajastul toimus ka Taide järk- järguline asumine Chao Phraya jõe äärsetele aladele, Theravada budismi kerkimine peamiseks 5
India Geograafiline asend ja üldandmed India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Riigi pindala on 3,287,263 km². Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India asub euraasia mandril, Aasias, ekvaatorist põhjas. 8°4' kuni 37°6' põhja laiuskraadidel ja 68°7' kuni 97°25' ida laiuskraadidel. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Lääne Ghatide vastas laiab Araabia meri, ida Ghatide vastas Bengali laht, üldiselt on riik poolenisti piiratud merega. Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne. Pealinna(New Delhi) koordinaadid on 28°61 põhja-, 77°23 idakraadidel, põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas. New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km
kuni Kesk-Itaaliani, kus saarmas on väljasurnud või jäänud väikesteks ja isoleeritud populatsioonideks. Saarmas on levinud üle Venemaa, välja arvatud tundra ja põhjaregioonides, mis kaetud igijää ja lumega. Euraasia saarma levila lõunapiiri Lähis- ja Kesk- Idas moodustavad Iisrael, Jordaania, Iraak ja Iraan. Aafrika riikidest paikneb saarmas Marokos, Alzeerias ja Tuneesias. Lõuna-Aasias leidub saarmast peaaegu igas riigis, eriti Pakistani, Afganistani, India, Nepali, Bhutani ja Myanmari Himaalaja jõesüsteemides, idapool Kagu-Aasiast kuni Jaapanini, kus saarmas on väljasurnud (Ruiz- Olmo, Loy, Cianfrani, Yoxon, Yoxon, de Silva, Roos, Bisther, Hajkova, Zemanova, 2008) Eestis levinud kogu mandril, ka Hiiumaal ja Saaremaal. Hiiu- ja Saaremaal esines 1920.- 30. aastatel, kuid 50-ndatel puudus. Praegust arvukust hinnatakse Eestis 2000 loomani (Vulla, 2008). Pidevalt esineb ta suurematel nn. ,,saarmajõgedel": Pedja jõel, Põltsamaa e
kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks siiani). See näitab, et usul on vabastav mõju, usk mõjutab poliitikuid tegema paremaid otsuseid ning seisab vastu korruptsioonile ja ebaõiglusele. Antud referaadi esimesed peatükid keskenduvad hinduismi tutvustamisele, teises on kirjeldatud budismi ajalugu ning tavasid. Samuti on referaadi
islamism. Islamism on poliitiline ideoloogia, mis leiab, et islam pole ainult religioon, vaid poliitiline süsteem. Nad leiavad, et islami õigussüsteem saria peab olema ühiskonnakorralduse aluseks, et moslemid peavad pöörduma algse õpetuse juurde ja et lääne sõjaline-, poliitiline, kultuuriline ja sotsiaalne mõju islami maailmale on isalmi vastu. Kasutatakse ka mõisteid poliitiline islam ja islami aktivism. Budism - (360 milj.) Levik maailmas: enamik budiste elab Aasias. Myanmari ja Tai elanikest on budiste 85% ja Kambodza, Laose ja Jaapani elanikest üle 70%. Tais ja Bhutanis on budism riigiusuks. Peale nende maailmareligioonide on väga suure pooldajaskonnaga usud veel hinduism (900 milj) ja Hiina traditsioonilised usundid ( 380 milj). o Maailma mitmekultuurilisus Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone,
Islamism on poliitiline ideoloogia, mis leiab, et islam pole ainult religioon, vaid poliitiline süsteem. Nad leiavad, et islami õigussüsteem saria peab olema ühiskonnakorralduse aluseks, et moslemid peavad pöörduma algse õpetuse juurde ja et lääne sõjaline-, poliitiline, kultuuriline ja sotsiaalne mõju islami maailmale on isalmi vastu. Kasutatakse ka mõisteid poliitiline islam ja islami aktivism. 3) Budism - (360 milj.) Levik maailmas: enamik budiste elab Aasias. Myanmari ja Tai elanikest on budiste 85% ja Kambodza, Laose ja Jaapani elanikest üle 70%. Tais ja Bhutanis on budism riigiusuks. Peale nende maailmareligioonide on väga suure pooldajaskonnaga usud veel hinduism (900 milj) ja Hiina traditsioonilised usundid ( 380 milj). 2. Maailma mitmekultuurilisus Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest
annaabi.ee 
