India (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Ehte Humanitaargümnaasium
INDIA
Referaat
Tallinn 2014
SISUKORD …………………………………………………………………………2

ÜLDISELOOMUSTUS…………………………………………………………3

Üldandmed………………………………………………………………………...3

Riigi geograafiline asend………………………………………………………...4

Geograafiline asend………………………………………………………………..4

Looduslikud tingimused………………………………………………………....5

Pinnamood ………………………………………………………………………....5

Kliima……………………………………………………………………………...5

Loodusvarad……………………………………………………………………….5

Taimestik ja loomastik …………………………………………………………….6

Rahvastik………………………………………………………………………….7

Rahvastiku paiknemine …………………………………………………………….7

Linnade paiknemine………………………………………………………………..8

Riigi energiamajandus ……………………………………………………………9

Riigi põllumajanduse iseloomustus..........................................................................10

Mida kasvatatakse Indias………………………………………………………….10

Metsamajandus …………………………………………………………………....11

Transport………………………………………………………………………….12

Turism ……………………………………………………………………………..13

India turism…………………………………………………………………………13

Populaarseimad kohad……………………………………………………………...13
Kokkuvõte………………………………………………………………………………14
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………,,15
1. ÜLDISELOOMUSTUS
Muust maailmast Himaalaja mäestikuga eraldatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse- Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa . India on maailma suurim demokraatlik riik, rahvaarvult Hiina järel 2. kohal. Viimasel ajal on sündimus vähenenud, kuid isegi praeguse taseme juures jõuab India rahvaarvult ilmselt 2030. aastaks Hiinale järele. Pärast aastaid kestnud protektsionismi on India majandus välismaailmale avatumaks muutumas. Loodetakse, et vaba turumajandus leevendab mingil määral üht riigi suurimat mureküsimust – vaesust .

Üldandmed
India pindala on 3 287 240 km2. Indial on maismaapiir Bangladeshi , Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Seal elab 1 210 miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta. Indias on 2 suurt keelkonda : Indo-Aarja (74%) ja draviidi (24%). India konstitutsioon tunnistab 23 ametlikku keelt. Keskvalitsus kasutab ametikeeltena inglise ja hindi keeli. India elanikkonnast 80.5% on hindud , 13,4% muslimeid, 2,3% kristlasi, 1,84 % sikhe, 0,76% budiste, 0.4% dzainiste. India rahaühik on India ruupia (INR). 1 india ruupia (INR) = 0,011792 euro (EUR) .
India lipp

Riigi geograafiline asend

Geograafiline asend
New Delhi - Lõuna piirkonnas Delhi, India Vabariigi pealinn, võrdsustatud liidu riigi territooriumi, teine kõige rahvaarvuga linn pärast Mumbai . Delhi asub plain vahel Thar kõrbe ja Aravali mägede ja Himaalaja mille kõrgus on 216 m kõrgusel merepinnast Yamuna jõe. New Delhi’s elab umbes 179 112 inimese.
India on üsna kolmnurgakujuline poolsaar, mis asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos ning paikneb Lõuna- Aasias, piirneb Araabia mere ja Bengali lahega. Kui India maa pindala võrrelda Ameerika omaga, on see veidi suurem kui 1/3 Ameerika pindalast. India rannajoone pikkus on 7000 km. Riik asub selliste laiuskraadide vahel nagu 20°00 N ja 77°00 E. Pealinna geograafilised koordinaadid on aga 28°37 N ja 77°17 E. Linnulennult on Eestist Indiasse 5905 km. Naaberriikideks on Bangladesh , Bhutan , Birma , Hiina, Nepal , Pakistan . Ajavööndilt on India Eestist 2,5 tundi ees.
Konturkaart

Looduslikud tingimused

Pinnamood
Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed. Ning igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel ja kõrvetav kuumus lagendikel, Mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus.
India jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid .

Kliima
Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk.
Indiat mõjutavad mussoonid , mistõttu aasta jaguneb kliima poolest selgelt kaheks osaks. Juunist novembrini kestab peaaegu pidevate vihmasadudega niiske aeg.
Ülejäänud aasta on kuiv, sealjuures märtsist juunini on ilmad väga kuumad.
Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas.
Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi.
Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C.
India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima.

Loodusvarad
Maavarasid on Indias palju : kivisüsi, nafta , maagaas, rauamaak , mangaan , boksiit , vilgukivi, värviliste metallide maagid , kuld , teemandid. Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel ( tekstiili – ja toiduainetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina – ja keemiatööstus.

Taimestik ja loomastik
India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas . Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad . Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri - ja muud okasmetsad . Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb.
Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte , india pühvleid, šaakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid.

RAHVASTIK
India on rahvaarvult Hiina järel maailmas teisel kohal, seal elab 16% maailma rahvastikust. Hoolimata pereplaneerimisprogrammist on rahvastiku juurdekasv vähenenud vaid pisut – 1980. aastate keskpaiga 2,1%-lt aastas 1990.-91. aasta 2%-le. Üleriigiliste teadlikkuse tõstmise kampaaniate eesmärk on väärtustada väiksemaid perekondi. India pereplaneerijad peavad kõige olulisemaks arengu piduriks rahvastiku kasvu. Kultuuri- ja usutavad aga pooldavad suurt perekonda, suurperet peetakse ka oluliseks vanaduskindlustajaks.
Hindud moodustavad rahvastikust 83%. Iga hindu kuulub ühte tuhandetest kastidest ja allkastidest. Iga hindu sünnib oma kasti ning see määrab, kellega ta abiellub, ning milline on tema tulevikuseisund ja tegevusala . Kõigile selle süsteemi muutmise katsetele on avaldatud ägedat vastupanu.

Rahvastiku paiknemine
Väga tihe on asustus Gangese tasandiku ja delta viljakatel riisikasvatusaladel. Kõige rahvarohkem osariik on põhjas asuv 139 mln. elanikuga Uttar Pradesh , sellele järgnevad tema naaberosariik Bihar ja läänes asuv Maharashtra.
Rahvastiku tihedus Indias 394 in/ km², Induse-Gangese madalikul ja rannamadalikel 1,5-1,5 korda suurem, mägialadel aga mitu korda väiksem.
Rahvastiku tihedus naaberriikides: Pakistan – 217 in/ km²
Hiina – 139 in/ km²
Bangladesh – 1023 in/ km²
Nepal – 183 in/ km²
Birma – 73 in/ km²
Bhutan – 14 in/ km²
India on oma naaberriikidega võrreldes rahvaarvu tiheduselt teine.

Linnade paiknemine
Peaaegu 70% rahvastikust elab maal, umbes 30 % rahvast elab linnades, kuigi viimastel aastakümnetel on linnastumine olnud väga kiire ning linnarahvastiku osatähtsus aina kasvab.
Kõige linnastunum osariik on Maharashtra (linnarahvastiku osatähtsus 55%).
Enamus suurematest linnadest asuvad jõgede ning suuremate veekogude juures. Näiteks New Delhi, Kolkata ja Lucknow asuvad Gangese ning tema lisajõgede ääres. Mumbai, Kochi ja Chennai aga mere ääres.
Linnade elanikud

Riigi energiamajandus
Indias on kiirelt kasvav majandus, mis vajab usaldusväärseid ja töökindlaid elektri, gaasi, bensiini ja naftatoodete varusid. Majapidamiste sissetulekute suurenemisega on kasvanud ka vajadus piisavalt taskukohase elektri ning puhaste küpsetusõlide järele. Kodumaised fossiilsed kütusevarud on piiratud ning seega on vaja importida ääretult palju toornaftat, bensiini ja petrooleumi. Hiljuti on hakatud ka sütt importima. Ka sisetingimused ning linnastumine teevad hädavajalikuks puhtamate kütuste ning puhtamate tehnoloogiate vajaduse. Viimastel aastatel on need probleemid viinud tähelepanu energia säilitamisele, on tehtud reforme ja piiranguid.
India on maailmas kuues energiatarbija ning ta kasutab 3.4% maailma energiast. Rohkem kui 50% India kaubandusenergiast tuleb söevarudest. Umbes 76% elektrist saadakse soojusenergiast, 21% hüdroelektrijaamadest ja 4% tuumajaamadest. Viimastel aastatel on investeeritud palju tuuleenergiasse.
Kuid siiski pole umbes 400 miljonil indialasel ligipääsu elektrile. 80% India küladest on vähemalt üks elektriliin, kuid 44% maakodudest pole juurdepääsu elektrile.
Elektri ülekandumise süsteemi jaoks on riik jaotatud viieks piirkonnaks .

Riigi põllumajanduse iseloomustus
Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid. Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist. Suurel alal tegeletakse maaviljelusega aasta ringi, 2-3 saaki aastas saadakse aga ainult kolmandikult (niisutatavalt) külvipinnalt. Niisutatavate alade poolest (605 000 km² ) on India maailmas esikohal.

Mida kasvatatakse Indias.
Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra , kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, džuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat . Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm , hevea, mooruspuu , banaan, ananass , kohvi-, mango -, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar , kardemon, nelk , ingver).
Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln. tonni aastas) ja muid mereloomi.

Metsamajandus
Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinenud. Metsa on veel ainult 19% territooriumist. Lääne- Ghattide tuulepealseil nõlvul, Himaalaja idaosa madalamail lõunanõlvul ja idapiiril mägedes (kuni 900 m kõrgusel) kasvab madalamal igihaljas troopiline, kõrgemal lähistroopiline vihmamets . Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris.

Transport
India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast . Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad , halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikuid. Linnaliikluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattarikšad. Calcuttas on ikka veel käsirikšasid. Autosid omab umbes 0,7% inimestest. Mussoonide ajal puudub 40% küladest väljapääs. Kuigi India omab vaid 1% maailma transpordivahenditest, juhtub liiklusõnnetusi 8% maailmas. Keskmine bussi sõidukiirus suures linnas on 6- 10 km/h. Rohkem on rõhku hakatud panema sadamatele. Üldiselt, ühistransport kannatab vana tehnoloogia , korruptsiooni, asjatundmatu juhtimise ja töötajate madala produktiivsuse all. 90% linnade ühistranspordis moodustavad bussid . See on odav ja mugav transpordiviis kõikidele ühiskonnaklassidele. Valitsus julgustab inimesi sõitma bussidega, sest see vähendab sõidukeid teedel ning tekib vähem liiklusummikuid. Viimase kümne aasta jooksul on valitsus ostnud erilisi busse, nagu näiteks madalapõhjalised bussid invaliididele ning õhukonditsioneeridega bussid, et meelitada autoomanikke mitte oma autoga sõitma.
Rikšad on kolmerattalised sõidukid, millel tavaliselt pole uksi ega turvavöösid. Seal on väike kabiin juhile ning taha saab istuda kolm inimest. Taksod võistlevad rikšadega klientide pärast. Paljudes linnades on jagatud taksod, kuhu läheb peale palju inimesi ja sõidu hind jaotatakse kõigi vahel.
Rikša.

Turism
Turism on India kuues suurim välisvaluutaallikas. Luksushotelle ehitatakse järjest juurde ning arendatakse öko- ja seiklusturismi.

India turism
2006. aastal külastas Indiat 4 miljonit turisti, kes kulutasid $8,9 biljonit. India turismitööstus tekitas 2008. aastal $100 biljonit ning on oodata 9,4% aastast kasvu, millega peaks turistid 2018 . aastal Indiasse tooma $275,5 biljonit. Indial on kõrgeim 10 aasta kasvupotentsiaal. Travel & Tourism Competitiveness Report 2007 reastas India hindade konkurentsivõime kohalt 6-le ning turvalisuse kohalt 39-le.
Üheks tõsiseks probleemiks on hotellide nappus. 2007. aastal oli kogu Indias vaid 25 000 turistiklassi hotellituba. Indias on ka karmid viisanõuded ning ummistunud lennujaamad. Turism on kannatanud ka terroristide rünnakute all Mumbais, kuid juba varakult oli näha, et see kedagi ei heidutanud. Aastatulu kasvu on oodatud 42% 2007- 2017 .

Populaarseimad kohad
Taj Mahal – mausoleum, ehitatud 1631-1648 keisri lemmiknaise mälestuseks.
Goa – imeilusad rannad ja ööelu.
Kerala – vaimustav loodus, jõed ja seisev vesi.
Himaalaja
Khajuraho templid
Kokkuvõte
Saime seda referaati tehes palju Indiast teada – selle kliimast ja turismist ning kõikidest muudest asjadest, mis on ka kindlasti vajalikud sinna reisides, mida tuleb teada. Muidu me Indiasse tahaks reisida , aga kui võimalust kunagi pakutakse, siis kindlasti läheme ning nüüd teame selle maa kohta ka üsna palju.
KASUTATUD KIRJANDUS
Interneti materjalide :
http://www.theodora.com/wfbcurrent/india/index.html
http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=52&Itemid=2
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/india.php
http://www.lonelyplanet.com/india
http://www.geographia.com/india/
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in.html
http://www.all-about-india.com/
http://www.facts-about-india.com/
http://historic.ru/books/item/f00/s00/z0000015/index.shtml
http://www.litmir.net/bd/?b=172411
15

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 8 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anastassia17 Õppematerjali autor

India pindala on 3 287 240 km2. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.

himaalaja turism madalik paiknemine gangese madalik India Sri Lanka Maldiivid.