India vabariik (3)

India
Geograafiline asend ja üldandmed
India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Riigi pindala on 3,287,263 km². Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India asub euraasia mandril , Aasias, ekvaatorist põhjas. 8°4' kuni 37°6' põhja laiuskraadidel ja 68°7' kuni 97°25' ida laiuskraadidel. Indial on maismaapiir Bangladeshi , Myanmari , Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Lääne Ghatide vastas laiab Araabia meri, ida Ghatide vastas Bengali laht, üldiselt on riik poolenisti piiratud merega. Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne. Pealinna(New Delhi ) koordinaadid on 28°61 põhja-, 77°23 idakraadidel, põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas . New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km. Ajavahe Eestiga on +3,5 tundi, ehk kui Indias on kell 12.30, siis meil 9.00. Indias on käibel India ruupia. Hetkel 1 EEK = 4.21067 India ruupiat. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid.
India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune , Surat ja Kanpur.
Pinnamood
India jaguneb kolmeks suhteliselt selgepiiriliseks looduspiirkonnaks – kõrgmäestikud (neist suurim on Himaalaja ), Induse ja Gangese madalik ning Dekkani kiltmaa . Kõrgmäestike pindala on küll suhteliselt väike, kuid nende osa kliima ja veestiku kujunemises on väga suur.
Kõrgemäestike osa on olnud määrav ka inimkultuuride eraldajana. Induse ja Gangese madalik on peaaegu täiesti lauge . Kõrgused ei ületa isegi paar tuhande kilomeetri kaugusel ookeanist 250 meetrit. Reljeefi on tasandanud ka aastatuhandeid kestnud niisutuspõllundus. Siin, suurte jõgede ääres, kus suured maaharijatest kultuurrahvad elasid juba 5000 aastat tagasi, kasvab hästi riis ja suhkruroog. Hindustani poolsaare mäed on madalad ja kulunud, vaid kohati üle 1000 m kõrged. Nad ümbritsevad lainja pinnamoe ja savannide ning kõrgendikega kaetud Dekkani kiltmaad .
India paikneb troopilises ja lähisekvatoriaalses mussoonkliima vöötmes. Selgesti eristuvad kolm aastaaega : suhteliselt jahe ja kuiv talv, kuum ja kuiv kevad-suvi ning kuum, niiske ja sademete rohke suvi-sügis.
Indias on palju suuri jõgesid, kuid selle maa pühaks „Emajõeks” peetakse Gangest, mille äärde tuleb iga aasta palju palverändureid. Ganges on laevatatav kuni Himaalaja jalamini, hulk vett kasutatakse niisutuseks. Looduslik taimkate on inimtegevuse tagajärjel tugevasti muutunud. 5000 aastat tagasi olid kogu Hindustani poolsaar ja suurte jõgede madalikud kaetud metsaga. Aegade jooksul liikus inimene kaugemale sisemaale ja kõrgemale mägedesse, rajades põlde ja niisutussüsteeme. 3000 aasta eest oli kogu praegune India asustatud, ürgmaastikud aga kaotanud oma algse ilme. Nüüdisaegses taimkattes on valdavad savannid, kuivalembesed hõrendikud ja heitlehised metsad . Riigi loodeosas levivad kõrbed ja poolkõrbed. Niisketele tuultele avatud mäestikunõlvadel on igihaljaid metsi. Pinnamoelt jaguneb India kolmeks osaks: maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik, lõunaosas Hindustani poolsaarel Dekkani kiltmaa ja nende vahel Induse-Ganese madalik.
Himaalaja – maailma kõrgeim mäestik – piirab Tiibeti kiltmaad lõunast 2500 km pikkuse kaarena. Ta tekkis euraasia mandri all oleva laama äärealal kokkupõrkes Indoaustraalia laamaga. Ka praegu esineb seal maavärinaid, mis ajuti põhjustavad katastroofe. Ulatuslikud alad on ka siin põllustatud, kasvatatakse puuvilla , teravilja ja õlitaimi. India kliima on põllumajanduse seisukohalt väga soodne, sest aastas on võimalik saada kuni kolm saaki. India on väga rikas hüdroenergia poolest, hüdroelektrijaamades toodetakse kolmandik elektrienergiast. Kuigi Indias leidub ka küllaldaselt mitmesuguseid maavarasid , pole ta eriti kõrgelt arenenud tööstusega riik.
India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta , raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi , pliid, tsinki ).
Toodetakse terast, malmi, alumiiniumi, tsementi, väetisi, paberit, tekstiili, kõikvõimalikke masinaid ning arvutustehnikat.
Kliima ja loodusvarad
India asub paras -, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused. Aastaaegade ilmastik.
Kliimavööndite asend. Troopilise mussoonkliima valdkond . Troopiliste kõrbete ja steppide kliima. Lähistroopiline mussoonkliima. Vahemereline kliima. Parasvööndi mussoonkliima. Tundrakliima.
Keskmine õhutemperatuur suvel 27C, talvel 21C, mussooni ajal(juuni-september) 28-29C ja peale mussooni(oktoober-detsember) 25C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C.
Keskmiseks sademete hulgaks kui vaadelda tervet Indiat korraga, oleks umbes 1500 mm aastas. Kõige vähem sademeid New Delhis(642mm) ja kõige rohkem Port Blair ’is (2890mm). Vihmade ajal võib veetase Gangeses tõusta kuni 15 meetrini ja sageli esineb üleujutusi.
Üldiselt on kõige sademete rohkemaks ajaks vihmaperiood e. juuni-september, millal näiteks Mumbais sajab vaid ühe kuuga üle 600mm.
Suureks mõjutavaks teguriks India kliima suhtes on mussoonid. Suured õhumassid mis edelast tulevad toovad kaasa tuulepealsetele mäenõlvadele kuni 6000mm sademeid või rohkemgi . India geograafiline asend(ookeani ääres, lähistroopiline mussoonkliima vööde, mäed jm.) on kindlasti suureks teguriks praeguseks kujunenud kliimale. Kui võrrelda India ja Eesti kliimat on märgata suuri erinevusi.
Esiteks on keskmise temperatuuri erinevus ligikaudu 15C. Sademete hulk aasta jooksul Eesti 550-880mm pole võrreldavgi India sademete hulgaga(2000- 3000mm ). Erinevused tulenevad sellest, et Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima (madalad temperatuurid, sademete sarnasus läbi aasta).
India tõusvat kapitaliturgu peetakse praegu üheks paremaks investeeringuks. India majanduse kasv on 6% aastas, tööstuses koguni 10%.
India on areneva tööstusega riiki. Mitmekesised loodusvarad, põllumajandussaadused ja inimeste head tööalased kogemused võimaldavad valmistada väga mitmepalgelist toodangut. Panus maailmamajandusse on põllumajandus saadused ja tooreained. Lisaks põllusaadustele leidub ka Indias mitmeid maavarasid. Põhilisteks maavaradeks Indias on kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak , mangaan, boksiit , vilgukivi, värviliste metallide maagid , kuld , teemandid. India on üks suurimaid raua tootjaid üle maailma. Rauamaaki leidub Indias igalpool, kuid peamisteks allikateks on piirkonnad Bihar ja Orissa. Neljandik rauamaagi kaevetöid viiaksegi just läib Orissa kaevandustes. Kuld , hõbe ja teemandid moodustavad ainult väikese osa maavaradest. Indias leidub ka kalliskive, eriti Rajasthanis. Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel ( tekstiili – ja toiduainetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina – ja keemiatööstus Suure koguse riigi energiast saab India just kivisöe kaevandamisest. Pakutakse, et Indial on ligikaudu 120 miljardit tonni kivisütt reservis, mida jätkuks umbes 120 aastaks. Samuti leidub riigis ka päris palju naftat Maharashtra ja Gujarat’i rannikutel.
Kuna India on siiski arengumaa , siis keskmine India elanik ei saa endale suurt midagi lubada peale söögi ja muu hädavajaliku. Peab tunnistama, et India on üks odavaimaid maid maailmas. Elamine Indias on 2-3 korda odavam kui Eestis. India, kus kaks sajandit kestnud koloniaalkord aeglustas majanduse arengut, on praegusajal põllumajandustööstusmaa. Jõudsalt arenev majandus ei ole suutnud siiski viia riiki jõukate maade hulka. Keskmiselt elatustasemelt kuulub India praegugi mahajäänud maade hulka. Ära peab ka mainima fakti, et üks diisliga sõitev motoriksha võib tagant välja ajada samasugust tossu nagu kõige hullem kollane Ikarus buss . Seetõttu on ka väikseimas India linnakeses õhu saastatus meeletu, rääkimata suurlinnadest, mille sudu kraabib su kurku ka mitmeid päevi hiljem. India suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi.
Veestik
Põhja-India suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab kesk-põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte . Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta . Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. Pikim jõgi on Brahmaputra mis on 2960 km pikk. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikust Himaalajas. Umbes 700 km kaugusel lähtest ühineb Devprayagi linna juures Alaknandaga ja kannab allavoolu Gangese nime. Järgmisena on Ganges mille pikkus on 2700 km. Ganges on jõgi Indias ning üks suurimaid ja legendaarsemaid jõgesid Aasias ja terves maailmas.Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. Hardwaris (Haridwar) jõuab Ganges tasandikule. Allahabadis ühineb ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Hindud peavad Gangest pühaks jõeks. Seal suplemine toovat õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Põletuspuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära, sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus gaavialid (india krokodillid) selle ära söövad. Ja veel on Godavari mille pikkus on 1448 km. Hugli on umbes 260 km pikkune jõgi Lääne-Bengalis Indias. Algab Gangese parempoolse harujõena, ülemjooksul kannab Bhagirathi nime, suubub Bengali lahte.Hugli ääres on Kolkata linn. Indus on jõgi Aasias. Indus algab Tiibetist. Ülemjooksul voolab loodesse ja laskub sügavasse orgu Karakorami ja Himaalaja vahel. Seejärel pöördub Indus edelasse ümber Nanga Parbati mäe ja voolab läbi Himaalaja eelmägede. Pärast Soolaaheliku läbimist jõuab tasandikule (Induse-Gangese madalikule). Suubub Araabia merre, moodustades delta. Olulisemad lisajõed on Shyok, Gilgit, Kabul ja Panjnad. Shyok on jõgi Aasias. Algab Karakorami mägedest. Ülemjooksul voolab kagu suunas, seejärel pöördub loodesse ja voolab Karakorami jalamil. Suubub paremalt Indusesse. Sutlej on jõgi Lõuna-Aasias. Algab Kailase mägedest, seejärel murrab läbi Himaalaja. Tasandikule laskunult voolab valdavalt edelasse. Ühinedes Trimabi jõega, moodustab Panjnadi jõe. Yamuna on jõgi Aasias. Algab Himaalajast Yamunotri liustikust. Voolab läbi Delhi ja Agra ning suubub Allahabadis vasakpoolse lisajõena Gangesesse. Juuni keskel on Indias tavaliselt mussoonivihmade period milletagajärjel tekkivad üleujutused. Suurimad üleujutused tekkivad Ganges jõel. India veekogud on väga reostunud , seal on suur jooguvee puudus.
Riigi kulumine majandusorganisatsioonidesse
India kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kuna riik ise on suur ja mõjuvõimas. Esiteks ülemaailmsed organisatsioonid nagu ADB, AfDB, ARF, ASEAN , BIMSTEC, BIS, C, CERN , CP, EAS, FAO, G-15, G-24, G-77, IAEA , IBRD, ICAO , ICC, ICRM, IDA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAS, MIGA , MONUC, NAM, OAS, OPCW, PCA, PIF ( partner ), SAARC, SACEP, SCO, UN, UNCTAD, UNDOF, UNESCO , UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNITAR, UNMIS, UNMIT, UNOCI, UNWTO , UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO.
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
India rahvastikust moodustavad alla 15. aastased lapsed 31,5 %, tööealised 15-64 . aastased 63.3% ning vanemaealised üle 65. aastased 5,2 %. Kuna Indias on sündimus suur, ei vanane riik. Naiste keskmine eluiga on 71.17 aastat ning meestel 66.28 aastat. Üldine keskmine eluiga on 68.59 aastat. India vabariigi keskmine eluiga on suhteliselt suur, mis asetab India teisele kohale suurimate riikide seas. India sündimus on suur 22.69 /1000, suremuse näitaja 6.58 /1000 ning imikusuremuse näitaja 108 ‰. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Rahvaarvu kasv aeglustub ning iive on negatiivne. Sündimust on mõjutanud igasugused kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Keskmine eluiga pikeneb ning vanurite arv suureneb. Poisse ja tüdrukuid on viimastel aastatel sündinud suhteliselt võrdselt, kuid natukesega ülekaalus on tüdrukute sündimus. India riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis .
Linnastumine
Indialastest elab 25-30% linnades. 15% Indialastest elab maakohtades, kus puuduvad lähedal asulad, ühesõnaga elavad omapead . Ülejäänud 60% elavad maakohtades kus lähedal on linnad või asulad, ehk siis need inimesed, kes pole täielikult maale siirdunud.
Linnade paiknemist võiks iseloomustada paari sõnaga nii, et tekkinud on linnad just nendesse kohtadesse kus on soodsad tingimused, parem kliima kui mujal, või paikneb lähedal meri, jõgi vms. Samuti veel üheks põhjuseks võib pidada teiste linnade suhtes soodsat kaubateed jne.
Energiamajandus
Põhiline elektrienergia saadakse riigis hüdroelektrijaamadest(6%), kivisöelt(53%), naftast(31%) ja maagaasist(8%). Kivisüsi katab üle poole minevatest energiakuludest Indias, millele järgneb nafta oma 31%’ga. Maagaas ja hüdroelektrijaamadest saadud energia järgneb neile oma 8% ja 6%. Kuigi tuumaelektrijaamadest saadud energia moodustab kogu kasutatavast energia hulgast väga väikese osa, on tulevikuplaanides Indial suurendada tuumaelektrijaamu. Elektrit toodetakse riigis soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades, hüdroelektrijaamades Põhilisteks import - eksport energiateks on riigis kivisüsi, mida leidub indias tohutus koguses nagu eelnevalt mainitud . Samas kogu tarbitav energia on 30% imporditud. Pool hüdroelektrijaamadest saadud energiat tuleb sulavatest mägedest Himalayas . Lisaks sellele on ka ehitatud mitmeid suuri tammi üle riigi võimsamate jõgede, et toota elektrit. Maarahvas kasutab üldiselt puitu ja kuivatatud lehma-kooke kütusena, et valmistada süüa või keeta vett. Vajadus puidu järel kasvava populatsiooni tõttu vähendab allesolevaid metsasid märkimisväärselt. On välja arvutatud, et aastas 3.7 miljonit aakrit - aaker =4046m2 - metsa läheb tarvis, et toota vajalik paber, palgid ja loomulikult küttepuud. Kokku tarbitakse Indias elektrienergiat 517 miljardit KWH aastas, see teeb inimese kohta umbes 500 KWH aastas, mis on minu arvates väga minimaalne kogus, ligikaudu 11 korda väiksem hulk elektrienergiat, mis eesti eelmisel aastal inimese kohta(5500KWH) tarvitati. Ühtlasi näitab see, et riik on alles arengumaa, kuna pole vajadust või võimalust tarvitada nii palju kui arenenud euroopa riikides. Riigi energiamajandus muutub tõhusamaks ise iga aastaga, kuna jälgides prognoose ja viimase aasta arengut, võib julgelt väita, et olukord riigis läheb aina paremaks. Kindlasti ei näita see 500KWH elektritarbimist veel, et see oleks kogu energia mis tarvitatakse, sest kindlasti kasutavad vaesemad inimsed odavamaid energiaallikaid, nagu eelnevalt välja toodud puit ja lehma-koogid toidu ja vee keetmise jaoks, sest maakohtades kindlasti isegi pole elektrit saadaval.
Väljatoodud kaardil märgitud tuumaelektrijaamad riigis kokku 6.
Riigi põllumajanduse iseloomustus
India põllumajandusega tegelevad päevast päeva 70% elanikkonnast, mille SKT moodustab 25%. India on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Ligemale pool India territooriumist on üles haritud.Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus . Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Suveperiood kestab mai lõpust oktoobri lõpuni. Põldudel kasvatatakse kõige rohkem riisi, ka nisu, hirssi ja sorgot. Palju põllupinda on puuvilla ja dzuudi all. Suur tähtsus on õlitaimedel – maapähklil, seesamil, rapsil jt., millest saadav õli asendab toiduvalmistamisel loomseid rasvu. Tee ja suhkruroo tootmise poolest on India maailmas esikohal. Indias kasvatatakse veel ka palju tubakat , puuvilla, dzhuuti, mitmesuguseid õlitami, maapähklit jms. India jõe org on soodne põlluharimiseks ja tegelikult sõltub põlluharimine pea täielikult mussooni-sesoonist – 80% sademetest langeb perioodil juunist septembrini. Kõige harimis kõlblikum aeg ongi juunist septembrini, sest siis on olemas selleks kõik vajalik. Õige temperatuur, sademed jne. Indias on üldiselt viljakad mullad . Põllumajandus(pean silmas riisi ja nisu kasvatust) on võimlik riigi madalamates piirkondades, riigi põhja, kõrgemas mäestikes toimub peamiselt loomakasvatus . Suuremal osal talupoegadest on maad vähe, ainult 1-2 hektarit. Paljud inimesed on maata. Indias on aga ka suuri jõukaid majandeid. Tänu kliimaoludele kasvavad taimed kogu aasta. Põllutöödes eristatakse suvist ja talvist aega. Lõuna-Indias kasvatatakse ka kohvi- ja kautsukipuud, kookospalmi ja vürtsitaimi. Mtmed põllusaadused, nagu puuvill , dzuut ja maitseained on ammusest ajast India väljaveokaup. Kiiresti kasvavat rahvastikku aga oma põllumajandus täielikult toita ei suuda, mistõttu näiteks nisu imporditakse teistest riikidest sisse . Peamiselt kuulub ekspordi alla riis, tee, kohv, suhkur ja puuvillast toodetud riie . Pigem on riik spetsialiseerunud taimekasvatusele kui loomakasvatusele. India on üks suurimad piima, maapähkli, tee, gingeri ja musta pipra tootjaid. Samas omab ka kõige rohkem veisi maailmas – 193 miljonit veist! Kusjuures on India maailma suurim banaani kasvataja(10% maailma kogu kasvatatavatest banaanidest).
R – tähistab riisikasvatusi. W – tähistab nisu. J – tähistab „Jowar”. B – bajra ??
Rohelised alad on samuti ka metsa alad, lillakad- hallid alad tähistavad segakasvatusi näiteks tee, kohv, tubakas jne.
Metsamajandus ja metsatööstus
Indias on 17% maast kaetud metsadega , millest 20% on Madhya Pradesh’is. Seda on normaalselt arvestades riigi kliimavöödet. Peamiselt kasvavad seal lehtpuumetsad, väga palju kasvab ka tiigipuud. Peamisteks liikideks ongi tammepuu , sal (Shorea robusta ) ja tiigipuu .
Põhiliselt laiuvad metsad India kesk osas, kirde ja põhja osas, suur osa mägedes. Üldiselt paikneb mets raskesti kättesaadavates kohtades. Suurem osa puidust kasutatakse mööbli ja muude puit-aksesuaaride valmistamisele, kuigi maainimesed kasutavad puitu palju kütusena nagu eelpool mainitud. Indias ei panda suurt rõhku metsandusele, pigem tulevad enne muud alternatiivid, nagu põllumajandus. Metsakompleksid pole eriti arenenud. Kõige suuremaks probleemiks võiks olla juhuslik põud, mis võib kahjustada olemasolevaid metsi. India ei tegele metsa ekspordiga kui vaadata laiemas laastus. Kui,siis pigem impordiga.
Tööstuse areng
Indias leidub kõige rohkem rauamaaki ja kivisütt. Taimesaaduste seas kindlasti puuvill, mis olekski kohe ühe tööstusharu aluseks – tekstiili- ja rõivatööstus. Samuti on palju erinevaid elektroonika tööstusi, terasetööstus/tehas ja isegi autotööstuseid. Kaks suurt terasetööstust: üks asub Mumbai’s nimega Tata Steel co. Teine Jamshedpur’is. Arvatavasti on need tööstused just kaevanduste lähedal, et maaki ei peaks kaugelt kohalevedama, seda odavam oma hind tuleb. Tööstused asuvadki peamiselt loogilistes kohtades, et võimalikult vähe kuluks igasuguse transpordi peale ja oleks soodne koht väärtuse poolest, kuhu tööstus rajada. Kindlasti üks suurimad eksportimisele kuuluvaid toodanguid olekski kõik terasest toodetu, sest neil leidub rauda kõige rohkem, ja tänu odavale tööjõule valmistatakse nõutav toodang kodumaal, kust siis edasi toodang eksporditakse. Samuti elektroonika valdkonnas on mitmeid suuri tööstusi, mille aasta koguprodukti väärtused ulatuvad üle 200 miljardi ruupia. 60% Sellest eksporditakse. Imporditakse võimalikult vähe, ainult seda mida oma riigis ei toodeta või vähe toodetakse, näiteks sõiduautosid. Viimaste aastatega on masinatööstus toppama jäänud, kuid aastast 1995-2005’ni toimus suur areng erinevatel masinatööstustel, näiteks diislimootori tööstusel, kaevandamismasina tööstustel. Kõike seda võimaldas suur nõudlus, mis kasvas tänu soodsale hinnale.
Üleval pildil Tata Steel tehas Jamshedpur’is.
Transpordi iseloomustus
Riigisisene transport toimub peamiselt mööda kiirteid