) 9. Mis on organum ja motett Organum – esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp, tekkis 10. saj. Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Motett – umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkinud mitmehäälsuse vorm organumi kõrvale, mis oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem laulsid ülemised hääled prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10. Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto –näppekeelpill, erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües
spielmannid jpm.) 9.Selgita mõisted: Organum esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp, tekkis 10. saj. Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Motett umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkinud mitmehäälsuse vorm organumi kõrvale, mis oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem laulsid ülemised hääled prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10.Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto – näppekeelpill , erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües 6) Organistrum – keelpill , mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud
Väga levinud oli topelthuulikuga salmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe). Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad Mängiti krummhorn`i (tõlkes ,,kõver sarv"), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid. Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e
Väga levinud oli topelthuulikuga šalmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe). Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad Mängiti krummhorn`i (tõlkes „kõver sarv“), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid. Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk – pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e
Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda 3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. Keskaegsed instrumendid Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Mitmehääle muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal.
Prantsusmaal; truväärid Põhja-osas, minnesingerid Saksamaal). · Huglaar alamast seisusest rändlaulikud · Ristisõdade ajal pidid naised õukonnaelu üle võtma -> ka naislaulikud · Kuulsad rüütlilaulikud: Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Richard I Lõvisüda, Adam de la Halle Põhja-Prantsusmaal, Walther von der Vogelweide Saksamaal. Instrumendid: · Rebekk Pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill kreeka-rooma kultuurist · Psalteerium kandlesarnane kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud keelpill. Mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües. Tunti ainult keskajal. Klavessiinilaadsete eelkäija. · Organistrum ehk rataslüüra nahaga kaetud vändaga pööratava rattaga keelpill. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse helikõrgusi. · Flööt, millest hiljem arenesid pommer ja oboe. · Trompet ja tromboon
· Veidi suurem kui viiul ja madalam Eesti tuntimad vioola mängijad: Arvo Haasmaa ja Rain Vilu Tsello · Pikkus 155 cm · Seda mängitakse istudes pill põlvede vahel. Metallist tugivarras põrandal Eesti tuntimad tsello mängijad: Teet järvi, Leho Karin ja Pärt Tarvas Kontrabass · Kogu pikkus ligi 2 m ja üks suurimaid muusikainnstrumente · Kõige madalama kõlaga poogenpill · Mängitakse seistes või kõrgel toolil Eesti tuntimad kontrabassi mängijad: Mati Lukk, Kaupo Olt ja Taavo Remmel Harf · 47 keelt mis on värvitud oma astmetele vastavalt · 7 pedaali millega saab muuta helikõrgusi pool- või terve tooni võrra · Mängitakse istudes Eesti tuntimad harfi mängijad: Eda Peäske ja Tatjana Lepnurm Kitarr · Araabist pärit pill mis jõudis euroopase 13 . sjandil
aegade olnud kõrgel tasemel ning sageli on Läti koorilaul rahvusvahelistelt võistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tuntumad Läti heliloojad on Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls ja Peteris Plakidis. Läti hümni viisi kirjutas Karlis Baumains. Leedu rahvamuusika
pingeline. Laule saadavad väikesed instrumentaalkoosseisud, kus on oluline koht löökpillidel. Populaarsed on mitmesugused trummid, tamburiin jm. · Ud - algselt nelja keelega lautotaoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalama poole liikudes on need järgmised; kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus, viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni. · Rabab kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Lipp Vapp
3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. 5. Keskaegsed instrumendid Üks pillidega seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. Ja 14. Saj käsikirjadest tuntud estampii. Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill, positio(väikesed) ja portatiiv(ühe käega mängitav) Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Flööt puhkpill Salmei kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid:
Puhkpillid: Flöödi erikujud, trompetid (keisri õukonna tseremoniaalne muusika) (erineva pikkusega) Salmei e aulos topeltaulos Sheng alumine osa kõrvitsast, 17-19 bambustoru, mis on eri pikkusega, küljel õhuava. Kui puhud torudesse, siis trotsid vibreerivad. Kuulame: Sheng Keelpillid: Tähtsaim on Kin 7 keelt, mis on siidist tehtud (Kong Fuzi lemmikpill, luule saateks Tsitrilaadne keelpill mängiti laua peal Kuulame: Kin Erhu 2-keelega poogenpill NB! Esimene teada olev poogenpill Pipa lauto sarnane, suur kõlakast, 4 keelt, häälestuspulgad San-Sjan kõlakast on kaetud boanahast membraaniga, 3 keelt, meenutab kõlalt Bändzot Hiina õukonnas oli olemas orkester, kus olid enamus jaolt kallid pillid. (flöödid, pikad trompetid, löökpillid, siidikeeltega olid pillid) NB! Mängisid mitmeosalisi teoseid. (Enim kasutatud 4-osaline arendus) India Suurt tähelepanu pöörati seksuaalkasvatusele
saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja- prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks) - Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid * Keskaja muusika oli põhiliselt mõeldud laulmiseks, kuid laulude saateks ja tantsumuusikaks kasutati ka pille(pärit Bütsantsist Vana-Kreekast või Araabiamaadest) * Näppepillis: LAUTO, HARF, kandletaoline PSALTEERIUM jt. * Poogenpill FIIDEL(viuuli eelkäia) * Puhkpillid: erineva kujuga FLÖÖDID, kahekordse lesthuulega ŠALMEID, TROMPETID jm. * 9-10.saj Ilmusid kirikutesse esimesed ORELID Sain teada, et * Keskajast on kirjalikus allikais säilinud peamiselt kiriku muusikat. Kahtlemata oli ka mitte kiriklik muusikakultuur keskajal väga rikkalik, kuid meie teadmised sellest on tänaseks üsna napid * Keskaegne liturgiline laul(nn Gregooriuse laul) oli ühehäälne ja ladinakeelne. Gr.laul ei tunne
Keelpillid Heli tekib keele võnkumise teel. Jagunevad poogen- ja näppepillideks. Tämber mida suurem on pill, seda madalam on tämber. Viiul kõrge ja särava tämbriga; kõlal on sära, sest viiuli kaela pikkus ja kõlakast on kuldlõikelises vastavuses Altviiul madalama kõlaga; tämber on tuhm, sest kaela pikkus ja kõlakast ei ole kuldlõikelises vastavuses Tsello madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott 2x lesthuulik, madalaim Vaskpuhkpillid
moll-helilaad. Populaarsed Rootsi rahvatantsud on hambo ja polska. Mõlemad on kolmeosalises taktimõõdus. Tantsiti ka polkasid, valsse ning kadrille. RAHVAPILLID Väga paljus kattuvad ka meie pillidega. Viiul, kannel, lõõtspill, torupill, parmupill, spilapipa (flöödisarnane puhkpill), puukingaviiul (vanast puukingast, juurde ehitati puust kael, tõmmati peale 4 keelt, mängiti nii poognaga kui näppides), nyckelharpa (9-keelne poogenpill) Hugo Emil Alfen 1872-1960 Oli helilooja, viiuldaja, dirigent. Loomingus oli olulisel kohal loodus ja rahvamuusika. On kirjutanud 5 sümfooniat ja 3 Rootsi rapsoodiat. MK Rootis rapsoodia nr 1 „Midsommarvaka“ 1903
nimetasid pilli hiiu ehk rootsi kandleks viiul Eesti linnadesse 17. saj. Maale 18. saj. 19. saj. Hakkas torupilli kõrvale tõrjuma. Vastu rinda mängimine võimaldas kaasa laulda. Moldpill - ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Oma lihtsuse tõttu levis maarahva seas ning kasutati koduste palvuste lauldude saatmiseks. Tihti nimetati ka laulupilliks või laulukandleks. Põispill pulma ja naljapill. Ühe keelne poogenpill, mis on valmistatud kepist, mille otste külge on kinnitatud nöörist või lambasoolest keel. Alumises osas on keele alla kinnitatud põis ja roop. Kasutati ka ansamblites rütmipillina. Kitarr ja mandoliin 20. saj alguses levinud pillid. Said populaarseks 1920. 30. aastatel Lõõtspillid Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann aastal 1822. oli suupilli edasiaerndus
saj · L.-Prantsusmaal- trubaduurid (Bernant de Venrador) · P.-Prantsusmaal- truväärid (Adom de la Halle) · Saksamaal- minnesingeid (Walther von der Vogelweido, Heinric von Meissen) Huglaar, zonglöör, menestrel- ringirändavad alamast seisusest muusikud Keskaegsed instrumendid: Kirkus-orel Ilmalikus muusikas-rebekk, harf, rataslüüra Psalteerium-näppides, poognaga, lüüjes *näppepill Rataslüüra-pöörlevratas, klahvid *keelpill Rebekk-kõlakast, pooliku pirni kujuline *poogenpill Mitmehäälne muusika keskajal Burdon- saatehääl, korduvad motiivid põhiviisist madalamad Parafoonia- sama meloodia, dubleerimine intervali võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofooina- 1 meloodia erinevate variantideg kooskõla Mitmemehäälne orgaanum- esimene selline kirikulaul 10. Saj Peahääleks-Gregoriuse laul Kahte liiki: · Paralleel org.-hääled liiguvad paralleelselt · Vaba org.-hääled liiguvad vabalt Muusika langeb gooti ajastusse 1150-1250 a
Araabia maades on levinud ühehäälne soololaul, mida saadetakse pilli või väikse andsambliga. Laulmisele on iseloomulik hääle liuglev liikumine ja rikkalikud meloodiakaunistused. Muhameedlikul palvusel kuuleb koorani esitust kõnelauluna. Islami kerjusemungad tantsivad, laulavad ja mängivad mitmesuguseid pille, püüdes muusika kaudu saavutada ühedust Allahiga. Araabia pillid Araabia pillid: Ud lautotaoline näppekeelpill Rabab viiulitaoline poogenpill Zurna oboetaolinee puhkpill Lõõtspill Hammondorel Nai Sofar Turinga Lauto http://www.youtube.com/watch?v=0SCP6Wirld0&translated=1
Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni · Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Juudid- · Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) · Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. · Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn · Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja
Hiiumaaga. Tegelikult oli talharpatraditsioon ikkagi Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Nimetus "hiiu kannel" ongi jäänud järgi vormist "hiiurootsi kannel". Hiiu kandle osad: · keeled · kõlakast · poogen · roop · sadul · virbel Põispill Primitiivsetest keelpillidest on Eestis pulma naljapillina kasutusel olnud põispill. See on ühe keelega poogenpill, mis on valmistatud kepist , mille otste külge on kinnitatud nöörist või lambasoolest keel. Pilli alumisse ossa on keele alla asetatud põis ja nende vahele roop. On andmeid, et põispilli kasutati mõnel pool ansamblites rütmipillina. Jauram Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid
Muusika on ühehäälne,mida improviseeritakse noodikirja kasutamata.22 veerandtoonilisest intervallist moodustuvad 7-toonilised põhilaadid.Igal meloodiatüübil raagal on oma 5-9 helist koosnev meloodialiikumist suunav vormel,mis erinevad eetiliselt hoiakult ja iseloomult.Raagasid esitab enamasti kolmik:solist,löökpillimängija ja kogu teose jooksul põhiheli tekitav keelpilli tambura mängija.Tavalisimad rahvapillid on näppepillid vina ja sitar,poogenpill sarangi,flöödilaadne bansuri ja oboelaadne sahnai. Klassikaline india tants on tekkinud rahva-ja templitantsudest ning arenenud tihedas seoses india klassikalise teatriga.Tema põhisuunad on jõuline ja kirglik tandava ning lüüriline ja õrn lasja.Nende suundade kombinatsioonidest on tekkinud 4 klassikalise tantsu koolkonda:bharat natjam,kathakali,kathak,Manipuri.Tantsudes on olulised igad liigutused,eriti käteliigutused, kuna iga liigutus tähistab kindlat nähtust või tundevarjutust.
w:rsidRPr="00F72A1D">
annaabi.ee 
