India. India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, kus inimesed kõnelevad rohkem kui 18 ametlikku keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi, gudzarati, orija, pandazaabi, assami, kasmiiri, malaialami, konkani ja ladaki keel, lisaks kanada, tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik riigikeel on hindi, kuid seda räägib alla poole elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat keelt valdab vaid 5% inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni ...
India Üldine info pealinn - New Delhi pindala - 3 287 580 km2 riigikeel ( ed ) - hindi, inglise rahvaarv - 1 175 240 000 (2010) rahvastiku tihedus - 357,5 in/km2 riigikord parlamenteerne vabariik president Pratibha Patil peaminister Manmohan Singh iseseivsus 15. august 1947 rahaühik ruupia ( NR ) ajavöönd maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks . Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. ...
Ehte Humanitaargümnaasium INDIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima................................................
Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp. Mahavra Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna dzainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni. Inimeksistentsi mõte on dzainistide arvates vabanemine ehk mokSa. Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Dzainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-darsana, jNAna, caritra Dzainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu, sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada. TattvArtha sUtra- üks olulisemaid dzainistlike tekste. Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab dzainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkuses...
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...
annaabi.ee 
