Pöördkehad reede, 10. mai 2013. a Külli Nõmmiste Jõhvi Gümnaasium Definitsioon Pöördkehaks nimetatakse geomeetrilist keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel ümber kujundi tasandil asetseva sirge (telje) Pildid: http://mathworld.wolfram.com/ Silinder Silindriks nimetatakse pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe oma külje Külgpindala Täispindala S k = 2 r h S = Sk + 2 S p = silindri külgpind = 2 r (r + h) gl et h Ruumala i r dnili s V = r 2h silindri moodustaja r ...
Kubism Kubism on Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mille kõrgaeg oli umbes 1907-1914.Kubismi mõju püsis siiski kauem, 20.saj teise pooleni.Kubismi olemus: kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu (kuubid, kerad, silindrid, prismad jne). Kubismi aluseks sai Cézanne´i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral, koonusel ja silindril. Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: · Paul Cézanne kunst · Neegriskulptuur · Naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: · Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust)
suuremal määral. Nt. Plastiliini kokkusurumine... SOOJUSJUHTIVUS Tahkistes esineb regulaarselt. Nt. Kuumas tees metall- lusikas. Amorfsetes esineb vähem. Nt. Parafiini soojus. SISEHÕÕRDUMINE Tahkistes tinglik... Nt. Liival kõndides. Amorfsed ained on suure hõõrdeteguriga vedelikud. Nt. Vanad aknaklaasid paksenevad. TAHKISTE LIIGID Ioonilised tahkised Molekulaarsed tahkised Võrktahkised Teemandi struktuur KRISTALLIDE STRUKTUUR Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kolmanda kihi saab tegelikult paigutada kahel viisil. METALLID Vedelad kristallid on ained, mis voolavad, kuid nende molekulid paiknevad korrastatult nagu kristallis. Nad on näiteks mesofaasist, s.o vedela ja tahke faasi vahepealsest olekust. Tüüpiline vedelkristalli molekul on pikk ja kepikujuline. Sõltuvalt vedelkristalli molekulide orientatsioonist
Valgud e proteiinid Polüpeptiidid Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Monomeeideks valkudes on aminohapped (nt: AH3, AH5, AH17 jne). Kui valk on vigane, siis selle vigase valgu saab ,,terveks" kui peale süüa ning uuest toidust tuleb see puuduv aminohape. Kui ei tule, siis võime haigeks jääda. Valgud: suured biomolekulid, koosnevad aminohappejääkidest, koosnevad keskmiselt 300st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Loomsed koed- 50% orgaaniliest ainest on valgud. Uuenevad pidevalt, liitspetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped valke moodutavad 20 aminohapet, 8 on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi ehk peab saama neid toiduga Valkude biofunktsioonid: ...
ümberpaigutumine. Teiste sõnadega elektrit juhtivast ainest esemeid saab laadida ilma, et teda peaks laetud kehaga kokku viima. Induktsioon tähendab siin mõju edasikandumist välja, mitte kokkupuute kaudu. Vaatleme juhtumit, kus ühe laetud eseme abil saab kahele metallist esemele anda erinimelised elektrilaengud. Algseis on kujutatud joonisel 1a: kaks metallist kera on kinnitatud isoleerivast materjalist jalgadele ja viidud kokkupuutesse. Kerad on neutraalsed, seega neil puudub elektrilaeng. Nüüd tuuakse ühe kera lähedusse negatiivse laenguga pulk (joon 1b). Selle negatiivne laeng tõukab metallis korrapäratult sagivaid vabu elektrone endast eemale, sest elektronid on samuti negatiivselt laetud. Seega omandab vasakpoolne kera negatiivse, parempoolne aga positiivse laengu negatiivse laengu kaotamine tähendab ju positiivse saamist : 0 (-e) = +e (e tähistab siin elementaarlaengut).
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ...
Hoides kiudu leegis põleb kiud edasi kuid eemaldades leegist leek kius kustub. Poliestri põlemisel tundsin plastiku põlemise lõhna. Põlemisjäägiks on kõva tahmakera, mis katsumisel ei pudene. Polüester 2 Kiud hakkab samuti leegile lähenedes sulama ning kiu otstesse tegivad sulami kerad. Asetades kiu leeki kiud vaid sulav, ei põle leegiga ning eemaldades leegist lõppeb ka sulamine. Põlemisel eraldab plastiku põlemis lõhna ning järgi jääb tahm, mis ei pudene. Modakrüül Asetades kiu leegi lähedusse hakkab kiud vaikselt sulama. Kiu otstesse tekivad sulamipallid, mis ei
Inimese silmad on väga hästi kujutatud, sest neis peegelduvad moeinimeste stereotüüpilisi pilke, milleks on ükskõiksed pilgud, mis on kohati ka väga dramaatiliselt kujutatud, milles peitub ka salapära ja müstilisus. Ka riided, mis on kujutatud inimestel sobivad pildile täiuslikult. Kui lühidalt rääkida teistest illustraatoritest, siis olid silmapaistvad ka Kätlin Kaljuvee tööd. Peale inimeste on tema tööde peal ka ümmargused kerad. Võib öelda, et need seostavad kõiki pilte omavahel, sest igal pildil on kujutatud kera, mis mängib igal pildil erinevat rolli. Ka Minni Havase illustratsioonid on väga erilised. Tema on ainuke kunstnikest, kes kujutab inimest täpselt samasugusena, nagu inimene elus on. Pildile kaugelt vaadates tundub nagu tegu oleks fotoga, kuid tegelikult on see kõik kunstniku kätetöö. Marju Tamniku töödes domineerib must värv, koos roosa värvi erinevate toonidega
vanarooma ajaloolane Gaius Suetonius Tranquillus Tema kinnitusel olid palee kõigi söögitubade laed kaetud elevandiluust nikerdustega. Kui laepaneele liigutada, oli külalisi võimalik üle külvata lilledega või lõhnastada ruume parfüümidega. Palee peamine saal oli ringikujuline ja see pöörles pidevalt, et matkida taevakehade liikumist. Kõigi oletuste kohaselt oli pöörleva saali läbimõõt enam kui 50 jalga (üle 15 m). Osa spetsialiste arvab, et kivist kerad pandi liikuma vee jõul. Kuulduste kohaselt olevat Nero 64. aastal süüdanud Roomas suure tulekahju, et nii tekitada tihedalt asustatud linnas ruumi Kuldse maja ehitamiseks. Kuldse maja sissepääsu juures seisis keiser Nero 120 jala kõrgune pronksist skulptuur, selle aias jalutasid ringi eksootilised loomad (http://www.ohtuleht.ee/index.aspx? id=360385. 2/10/2010 10:08 PM) . Nero pidas end andekaks muusikuks ja poeediks. Näiteks kui ta teatris esines, suleti uksed,
Asja uurinud ametnikud vaikisid asja maha ja väitsid et leiti allakukkunud ilmajaama õhupalli tükke. 1974 aastal hakati asja uurima ja selgus et jutt allakukkunud ilmajaama õhupallist on väljamõeldis ning tunnistajad ,kes siis vaikisid kinnitasid nüüd et neid sunniti valitsuse poolt vaikima. Washington DC 1952 Washingtonis,1952 juulis nähti ja registreeriti eri suurusega tundmatuid objekte, mis nägid välja helendavate keradena. USA pealinna kaitsvate hävituslennukite saabudes kerad lendasid ära või lihtsalt haihtusid. Juba Piiblis on viidatud maaväliste eluvormide olemasolule. Uurijad on leidnud keskaegsetest ja vanematestki ajaloolistest ürikutest tõendeid et maavälised eluvormid eksisteerivad. VILJARINGID ON TEKITATUD UFO-de POOLT *Teadlased on tõestanud, et kõrte murdekohtade dünaamika hoolikamal uurimisel on võimalik eristada inimeste poolt loodud viljaringe teistsugustest, seni seletamata põhjustel tekkinud viljaringidest.
,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...."- Nii ütles R. Morris. Selle loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või ristahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Minimalismi kujutavas kunstis on Barbara Rose'i eeskujul nimetatud ka ABC- kunstiks. Arhitektuuris on kuulsaim minimalistliku idee kandja Mies van der Rohe, kes on tuntud kui minimalismi põhiidee "Less is more" ("Vähem on rohkem") populariseerijana. 3 Minimalistlik sisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest
Ülimalt edukas oli ameeriklaste Kuu-missioon aastatel 1968- 72 " Apollo" -seeria lendudega , mil Kuu pinnal käis kokku 12 astronauti. Esimese inimesena astus 21.juulil 1969.a Kuu pinnale Neil Armstrong .Teiselpool asteroidide vööd on 5 planeeti : neli hiidplaneeti : Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun ning väike planeet Pluuto . Hiidplaneetide kogumass moodustab 99% kõigi planeetide kogumassist . Kõik nad on võrdlemisi ühesuguse ehituse ja koostisega hiigelsuured gaasilised kerad , koosnedes põhiliselt vesinikust ja heeliumist mõningase metaani , ammoniaagi ja vee lisandiga . Arvatakse ,et neil puudub üldse mingisugune eristattav pind .Arvatavasti on kõigil hiidplaneetidel metallidest ja räniühenditest südamik. Hiidplaneetide omapära on kuude rohkus ja rõngad.Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. olles 3 korda suurem kui kõik teised planeedid kokku . Oma mõõtmete , keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja
Teisest klassist ei mäleta ma mitte midagi. Küll aga kolmandast, kus olin kehalise kasvatuse ajal endal jala sügavalt ära väänanud. Ma puudusin koolist kaks nädalat ning kui tagasi tulin, oli mul raske asju järgi teha. Neljandas mäletan üht suurt asja – oma uurimustööd. Nimelt pidime me tegema tolle aasta uurimustöö puuõpetuses, ja kuna mina olin sügavalt huvitatud kosmoses, võtsin endale eesmärgiks teha meie päiksesesüsteem. Ehk siis teha ühest materjalist kerad, mõõta välja kui suured need peavad olema, need valmistama, värvima ning teha ka pikad pulgad, mis kõik suunudvad keskpunkti, päikesesse. Töö tuli hämmastavalt hästi välja ning pandi vaatamiseks kooli ette. Pärast toodi see meie klassi ning see püsis seal kaks aastat, kuni praeguseni. Nüüd asetseb süsteem loodusõpetusese klassis. Eelmine klass oli tavaline, ainuke muutus oli see et mõned pidid meie koolist ära minema, mis on kurb, sest alati on kahju lahkumas näha
näiteks augud. Kasutaja läheneb neile sarnaselt 2D-süsteemidega. Ka mõned 3D- süsteemid lubavad sõrestikmudeli kasutamist lõpliku joonestamise läbi viimiseks. "Rumalad" 3D-mahtmudelid (seda tehnoloogiat kasutab ka AutoCAD) tehakse analoogselt reaalsete objektide loomisele. Peamistele kolmemõõtmelistele 6 geomeetrilistele kujunditele (prismad, silindrid, kerad jne) lisatakse või eemaldatakse mahtosa nagu päris objektide kokkupanemisel või lahtivõtmisel. Parameetriline 3D-mahtmodelleerimine nõuab kasutajalt disaini eesmärki. Objektid ja tunnused on seadistatavad. Tulevased modifikatsioonid on kas lihtsad, keerulised või lausa võimatud, olenevalt sellest, kuidas originaalosa tehti. Kasutaja peab mõtlema, kuidas see komponent "täiuslikus maailmas" välja näeks. Näiteks, kui mingi selle
Punktid ja nende koordinaadid. Kaugus ja selle omadused. Polaarkoordinaadid ja nende seosed ristkoordinaatidega. 2. Parameetrilised jooned mitmemõõtmelises ruumis. Vektori parameetrilised võrrandid. Vektori pikkus ja koordinaadid. Mitmemõõtmeline ruum kui afiinne ruum. Samasuunalised ja vastassuunalised vektorid. Vektorite skalaarkorrutis. Mitmemõõtmeline ruum kui eukleidiline ruum. Cauchy- Schwartzi võrratus. 3. Lahtised ja kinnised kerad. Punkti ümbrus. Sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidus hulk. Tõkestatud hulk. 4. Mitmemõõtmelise muutuva suuruse mõiste. Suuruse muutumispiirkond. Mitmemuutuja funktsiooni mõiste. Funktsiooni argument, sõltuv muutuja ja määramispiirkond. Mitmemuutuja funktsiooni graafik. Kahemuutuja funktsiooni graafiku geomeetriline sisu ja omadused. 5. Algebralised tehted mitmemuutuja funktsioonidega. Mitmemuutuja liitfunktsiooni mõiste
mõju eest, Passiivsed kaitsevalgud (nahavalgud) Geeniregulatoorne funktsioon: valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust Valgu primaarstruktuur • Primaarstruktuur - valgu aminohappeline järjestus Valgu sekundaarstruktuur • Sekundaarstruktuur - spiraal e biheeliks Valgu tertsiaarstruktuur • Tertsiaarne struktuur - kera Valgu kvaternaarstruktuur • Kvaternaarne struktuur – omavahel ühinendu kerad Valgud toidus:Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga Prototroofid on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime Asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama
Järgmisel päeval jätsin teised laevad saare sadamasse varjule ja sõitsin omaga mannermaa poole, sest mind vaevas uudishimu kükloopide kohta midagi teada saada. Juba merelt märkasin suurt koopasuud, mida ümbritses loomade jaoks ehitatud aedik. Koos kaheteistkümne sõbraga, kes kandsid ande kükloopidele ja suurt, head veini täis nahklähkrit, randusin selles ilusas ja metsikus paigas. Näha ei olnud kedagi. Läksime tühja koopasse sisse. Seal lebasid hunnikus kitsejuustu kerad, mis olid äsja valmistatud. Mu kaaslased võtsid neid hulganisti ja hakkasid keelitama:,,Lähme ära, Odysseus. Pöördume laevale tagasi!" Oh, oleksin ma neid ometi kuulda võtnud!Ei," vastasin mina, ,,me jääme siia. Vaatame, kes selles koopas elab."Jäimegi sinna ja asusime sööma. Olime just lõpetanud, kui kuulsime kõva mürtsu: see oli hiiglane, kes viskas saabudes maha suure kandami puid. Ta ajas karja sisse, lükkas röögatu rahnu koopasuu ette ja hakkas oma kitsi lüpsma.See oli
Osakeste liikumine ei lakka kunagi. Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda soojem on keha , aine temperatuur on kõrgem ( seetõttu nimetatakse ka soojusliikumiseks ). 3 ) tahke, vedel ja gaasiline aine Tahke aine ehk tahkis. Tahkis säilitab kuju. Kristallilistes ainetes ( jää, sool, metallid ) paiknevad aineosakesed korrapäraselt ning on tugevalt omavahel seotud. Osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümbruses. Kristallilisi aineid kujutatakse kristallvõrena ( aine osakesed on kerad, jooned toovad esile ruumilisuse ). Vedelik. Voolavad ja ei säilita kuju. Aineosakesed paiknevad hõredamalt kui tahkises. Põhiliselt võnguvad oma koha ümbruses, kuid võivad ka teiste vahelt ,,läbi hüpata"( põhjustab vedeliku voolavuse ). Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises. Amorfsed ained. Vedeliku soojusliikumisega sarnane, aga ,, hüppeid" toimub harvemini. Voolavus on sellest mõjutatud ( aine läheb lihtsalt pehmeks ). Gaas
Päikesesüsteem Merkuur,Veenus,Maa ja Marss on väikesed kivised planeedid.Pluuto on jäine planeet,mille läbimõõt on üks viiendik Maa läbimõõdust.Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on suured kerad mis koosnevad gaasist, vedelikust ja jääst. Kunagi oli meie Päikesesüsteem tolmu-ja gaasipilv,mille ulatus igast suunast oli poolteidt triljonit kilomeetrit. Umbes viis miljardit aastat tagasi plahvatas üks lähedal asuv täht,saates läbi pilve lööklaine.Pilv muutus aeglaselt pöörlevaks kettaks. Rohkem kui miljard aastat tagasi tõmbus ketta keskus kokku gaasikerast tuumareaktoriks,täheks,meie Päikeseks. Kivimiosad, lumi ja gaasid ülejäänud kettas liitusid ja moodustasid järjest
vasakule-paremale (muutub kaugus l). Rõhu mõõtmine voolavas vedelikus taandub integreerimisele, kuna kerad on 1.võnkumise sageduse määravad pikkus l ja homogeensed ja saame: Vedelikku Pitot’ toru, mis näitab rõhku Boltzmanni jaotus
1 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 1. Ettekujutus aatomi ehitusest. "Kogu asja vaatame üle elektroni seisukohast!"1 Elektronid on mikroosakesed, millel on dualistlik olemus: 1) osakese omadused seisumass laeng 2) laine omadused lainepikkus sagedus Elektroni kirjeldamisel aastomis saab kasutada ainult kvantmehaanika seadusi. Definitsioon: Liikuvat elektroni vaadeldakse aatomis kui seisvat lainet kolmemõõtmelises (3-D) ruumis 2. Ei saa üheagselt täpselt määrata elektroni energiat ja tema Eisenbergi määramatuse printsiip: täpseid koordinaate aatomis antud ajahetkel Elektroni energia saadakse Schrödin...
teemant, grafiit, kvarts). 43. Kirjeldage metalli struktuuri (heksagonaalne ja kuubiline tihepakend) ning selle mõju metalli omadustele. Metallid koosnevad katioonidest, mida hoiab koos elektrongaas, mis on tekkinud metalliaatomite ionisatsiooni tulemusena. Katioonidevahelised interaktsioonid on kõigis suunades samasugused. Katioonide paiknemist saab modelleerida, kujutades katioone keradena, mida saab erinevalt kokku pakkida. Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kui kolmanda kihi aatomid paiknevad täpselt esimese kihi oamde kohal, saame kihtide paigutuse ABAB, mis vastab heksagonaalsele tihepakendile (hcp). Kui kolmanda kihi aatomid ei paikne täpselt esimese kihi omade kohal, saame uue kihi C ja kihtide paigutuse ABCABC, mis vastab kuubilisele tihepakendile (ccp). Kuna katioonid paiknevad võres tihedaimal võimalikul viisil, on
. . + um um = (u21 + u22 + . . . + u2m ) = |u|2 = |u| |u| = (6.8) = |u| |u| = |u| |v|. Vektori ek = (0, . . . , 0, 1, 0, . . . , 0) suunalist nullpunkti l¨abivat sirget nimetatakse k-1 × xk - teljeks ruumis Rm ja vektorit ek xk - telje suunaliseks u ¨hikvektoriks. 3) Lahtised ja kinnised kerad. Hulga sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidusa hulga mõiste. Tõkestatud hulga mõiste. Mitmem~ o~otmelised kerad. Lahtiseks m-m~ o~ otmeliseks keraks keskpunktiga A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja raadiusega r > 0 nimetatakse hulka U (A, r) = {B || B Rm , |BA| < r} . Kinniseks m-m~o~ otmeliseks keraks keskpunktiga A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja raa-
D sõltub temperatuurist ja molekuli massist, kontsentratsioonist ja molekuli kujust, vedelikus sõltub D temepratuurist, difundeeruvate molekulide läbimõõdust ning vedeliku sisehõõrdetegurist. 76. Mida nim molekuli vaba tee pikkuseks? Millest ta sõltub? Molekuli vaba tee pikkuseks nimetatakse molekuli kahe põrke vahele jäänud teepikkust. Sõltub põrgetest põrgete arvust, kiirusest, temperatuurist. 77. Mida nim molekuli efektiivdiameetriks? Minimaalne kaugus, kui kerad soojendamisel põrkuvad ja üksteisele lähenevad. 78.Mis paneb liikuma laenguta osakest läbi membraani ? ...laetud osakest? Laenguta: kontsentratsioonide gradient. Laetud osaksesi mõjutab elektriväli. 79.Kuidas tekib elektriväli ioonide difusioonil? Ioonide liikumisel ja keemiliste reaktsioonide tõttu kontsentratsioonid erinevad ja tekib EV. 80.Mida nim ioonide difusioonitasakaaluks? Kui ioone liigub mõlemas suunas (sisse ja välja) läbi membraanis oleva kanali võrdne kogus. 81
F = 1 2 2 . Antud R valem kehtib ainepunktide korral, kehad mida ei saa ainepunktina vaadelda, tuleb jagada elementideks massidega m, mille ruumalad on nii väikesed, et neid võiks käsitleda kui ainepunkte. Selle summade läbi arvutamine on väga keeruline. Kui tõmbuvad kehad on mm homogeensed kerad, annab arvutamine valemi järgi tulemuse F12 = 1 2 2 r12üh , r on r tsentrite vaheline kaugus, r12üh aga esimese kera tsentrist teise tsentrisse suunatud ühikvektor. Gravitatsiooni konstant =6,670*10-11m3/(kg*s2) Inertne ja raske mass Kuna mass sisaldub nii Newtoni teises seaduses kui ka gravitatsiooniseaduses, tuleb eristada keha inertset massi min ja rasket massi mg
· Treitud · tisleri valmistatud · nikerdatud · punutud Mänguasjade üksikud detailid ühendatakse kas liimi või sarniiri abil. Rühm on väga mitmekesine. Mänguasju valmistatakse erinevatele vanuserühmadele ja nad kannavad ka endas erinevat ülesannet. Olgu siinkohal toodud vaid mõned näited erinevatele eagruppidelemõeldud mänguasjadest. Väikelastele mõeldud mänguasjadest võib loetleda: · tornid · kiikhobused · autod · rõngad · kerad · labidad, kühvlid Koolieelikutele mõeldud : · ehitusklotsid · trammid, trollid, raudteerongid · paadid · rehad, labidad · kelgud · kärud · nukumööbel · koduloomad · linnud Koolilastele mõeldud : · Keegel · Lauatennis · Piljard · lauamängud- male, kabe jt. 5.2 Metallist valmistatud mänguasjad Valmistatakse mustadest ja värvilistest metallidest või nende segudest. Tavaliselt
..+ umvm) · Eukleideliseks ruumiks nim anfiinset ruumi, mille vektoritel on defineeritud skalaarkorrutis. (anfiinne ruum on ruum, mille punktidel defineeritud vektorite hulk moodustab vektorruumi) · Cauchy-Schwartzi võrratus |u * v| | u || v | · Teljeks mitmemõõtmelises ruumis Rm nim. antud ruumis oleva vektori e =(0, ..., 0, 1, 0, ..., 0) suunalist nullpunkti läbivat sirget 3) Lahtised ja kinnised kerad. Hulga sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidusa hulga mõiste. Tõkestatud hulga mõiste. · Lahtiseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A=(a1,a2,...,am) ja raadiusega r > 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| < r } · Kinniseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A = (a1,a2,...,am) ja raadiusega r 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| r } · Hulga G sisekpunktiks nim
..+ umvm) · Eukleideliseks ruumiks nim anfiinset ruumi, mille vektoritel on defineeritud skalaarkorrutis. (anfiinne ruum on ruum, mille punktidel defineeritud vektorite hulk moodustab vektorruumi) · Cauchy-Schwartzi võrratus |u * v| | u || v | · Teljeks mitmemõõtmelises ruumis Rm nim. antud ruumis oleva vektori e =(0, ..., 0, 1, 0, ..., 0) suunalist nullpunkti läbivat sirget 3) Lahtised ja kinnised kerad. Hulga sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidusa hulga mõiste. Tõkestatud hulga mõiste. · Lahtiseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A=(a1,a2,...,am) ja raadiusega r > 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| < r } · Kinniseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A = (a1,a2,...,am) ja raadiusega r 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| r } · Hulga G sisekpunktiks nim
Samuti sõltub difusioonikiirus mõlema aine molekulide kiirusest, mis oma korda sõltuvad temperatuurist. 93. Mida nim. Molekuli vaba tee pikkuseks? Millest ta sõltub? Molekulil kahe põrke vahel läbinud teepikkus on molekuli vaba tee pikkus.Ta on erinev eripõrgetel ja tavalliselt kasutatakse keskmist vaba tee pikkust 94. Mida nim. molekuli efektiivdiameetriks? Reaalse gaasi molekulidel lõplik suurus. Molekuli mudeliks on elastne kera. Soojusliikumisel kerad põrkuvad ja lähenevad üksteisele minimaalse kauguseni ehk efektiivdiametrini d. 95. Mis paneb liikuma laenguta osakesi läbi membraani?... laetud osakesi? Laenguta osakest paneb liikkuma läbi membraani diffuusioon. Molekulid difundeeruvad kõrgema konsentratsiooniga piirkonnast madalama konsentratsiooniga piirkonda. Laetud osakest mõjutab ka elektriväli 96. Kuidas tekib elektriväli ioonide difusioonil?
Mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid hõõrdumise puudumisel e. siis suletud süsteemis. Teisiti õeldes on sioleeritud süsteemis energia ajas muutumatu suurus. Energia jäävuse seadus mehaanikas: E= + (mgh) Ehk siis: kineetiline energia + potensiaalne energia = const 24.Tsentraalne põrge Tsentraalse põrke korral libisevad kehad enne põrget mõõda nende tsentreid läbivat sirget. Tsentraalne põrge võib toimuda juhul, kui a) Kerad liiguvad teineteisele vastu b) 1 kera liigub teise järele 25.Absoluutselt elastne põrge Absoluutselt elastse põrke puhul liiguvad kehad peale põrget eri suunades (eemalduvad teineteisest). Nende kehade summaarne kineetiline energia ei muutu, vaid jääb samaks. Samuti ei muutu kehade impulsside summa. 26.Absoluutselt mitteelastne põrge Absoluutselt mitteelastse põrke korral muutub osa kehade summaarsest kineetilisest energiast kehade siseenergiaks
10 x ≥ 0 iga x ∈ X korral;
20 x = 0 parajasti siis, kui x on nullvektor;
30 cx =| c | · x iga c ∈ R (v˜oi c ∈ C) ja x ∈ X korral;
2.3 N¨aiteid 19
40 x + y ≤ x + y iga x, y ∈ X korral (nn. kolmnurga
aksioom).
Kui defineerida d(x, y) = x − y , saame meetrika d hul-
gal X. Saadud meetrika m¨a¨arab n¨aite 2.2 p˜ohjal topoloogia
normeeritud ruumil X. Punkti x u ¨mbruste baasi moodus-
tavad lahtised kerad
B(x, r) = { y ∈ X | x−y
Mida ei tohi ja mida tohib? arvestati laialt kasutatavat raadiotelefoni ja nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine 4) Töö metsaveolaeval A. Kui raadiojaama kasutajal ei ole ROC telegraafisidet. märk peavad olema kerad ja keskmine romb; Tavaliselt laaditakse kuni kolmandik tunnistust (Restricted Operator's Certificate Kasutatavad signaalid koosnevad: 4) Mitte standardsed metsalastist laeva tekile. Mõlema parda (GMDSS)), siis võib ta kogu
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest.
iii) vees edasi liikudes lisaks käesolevas punktis ettenähtud tuledele pardatulesid ja ahtrituld. b) Piiratud manööverdusvõimega laev, välja arvatud miinitõrjetöid tegev laev, peab kandma: i) kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge; ii) kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb; iii) vees edasi liikudes lisaks alapunktis i ettenähtud tuledele topituld või -tulesid, pardatulesid ja ahtrituld; iv) ankrus olles lisaks alapunktides i ja ii ettenähtud tuledele ja märkidele reeglis 30 ettenähtud tuld, tulesid või märki. c) Jõuajamiga laev, mis pukseerib nii, et puksiirlaeva ja pukseeritava võime kurssi muuta on oluliselt piiratud, peab lisaks reegli 24 punktis a ettenähtud tuledele või märkidele kandma
tihedaima pakendiga. Üks põhjusi metalliline side ei ole suunatud, teiseks tihedaima pakendiga struktuuride korral on aatomite valentselektronide orbiitide kattumine suurem, seetõttu on elektronide delokaliseeritus maksimaalne ning sellise struktuuri moodustumisel eraldub rohkem energiat. Ühes tasapinnas on võrdse raadiusega kerasid võimalik maksimaalse tihedusega paigutada ainult ühel viisil kui iga kera (tsentraalaatomit) ümbritseb kuus kera. Järgmise kihi saame kui kerad asetada parasjagu alumise kihi aukudesse. Kolmanda kihi asetamiseks on kaks võimalust: kas asetada sellistesse aukudesse, mis asetsevad esimese kihi aukude kohal või teist tüüpi aukudesse, mis ei asetse otseselt esimese kihi aukude kohal. Tähistades esimese kihi aatomid A, teise kihi aatomid B, siis esimesel pakendi juhul heksagonaalse tihedaimalt pakendatud struktuuri korral paiknevad aatomid üksteise kohal
,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid,
3. Suure süvise tõttu piiratud manööverdamisvõimega laeva käigutuled, päevamärgid Piiratud manööverdamisvõimega laev, välja arvatud miinitõrjetöid tegev laev, peab kandma: a)kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge; b)kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb; c)vees edasi liikudes lisaks alapunktis a ettenähtud tuledele topitul või –tulesid, pardatulesid ja ahtrituld; LK 189 4. „Telefoni“ tööpõhimõte Kahe poomi koostööl on mitmeid lahendusi, millest kõige levinum on süsteem “telefon”: üks poom asetatakse kai abil laadluugi kohale, teine viiakse kalda kohale. Poomid ühendatakse omavahel talidega (telefon). Omavahel ühendatakse runnerid, töötab üks lastikonks
kerade puutepunktist kuni suurema kera pinnani tähega x. Vaatleme täisnurkset kolmnurka, mille täisnurga tipp asetseb väikeste kerade puutepunktis ning ühe teravnurga tipp väikse kera keskpunktis ja teise teravnurga tipp suure kera keskpunktis. Selle kolmnurga ühe kaateti pikkus on r ja teise kaateti pikkus x + r, hüpotenuusi pikkus r + R. Pythagorase teoreemi põhjal ( x r ) 2 r 2 (r R) 2 . Kuna kerad asetsevad silindris liikumatult, siis R = 2r. Avaldame saadud võrranditest x. #( x R ) 2 r 2 (r R ) 2 " ( x 2r ) 2 r 2 (3r ) 2 ( x 2 r ) 2 8r 2 x 2r 2 2 r x 2( 2 1)r ! R 2r Avaldame kerade ruumalad ja silindri ruumala väikse kera raadiuse r kaudu. 4 3 Väikse kera ruumala: V1 r . 3 4 3 4 32 3 Suure kera ruumala: V2 R ( 2r ) 2 r .
Näiteks sulamise korral eraldub soojust ning tihedus muutub hüppeliselt. 2) faasiüleminekud ilma soojuse neeldumise ning eraldumiseta, olekuparameetrid muutuvad seejuures pidevalt. Teisalt võivad muutuda (muutuvad) hüppeliselt nende olekuparameetrite tuletised rõhu, temperatuuri järgi. Kogemustest on teada, et aine kui terviku üleminek uude faasi algab mikroskoopilises skaalas – näiteks aurus tekivad mikroskoopilised, alla mikronilise läbimõõduga vedeliku kerad enne terviklikku vedelasse faasi üleminekut. Sulametallis tekivad ülalpool sulamistemperatuuri temperatuuri vähenedes mikrokristalllid, millest saavad tahke kristallilise faasi tahkestumise tsentrid või tuumad. Polükristallide, näiteks keraamika, omadused sõltuvad oluliselt mikrokristallide suurusest. Näiteks vee anomaalne käitumine 4oC juures ning jää väiksem tihedus vee tihedusega 27 võrreldes on põhjustatud vesiniksidemetest.
. • Süviselt piiratud laeva tuled, päevamärk ja udusignaal. Piiratud manööverdamisvõimega laev, välja arvatud miinitõrjetöid tegev laev, peab kandma: a)kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge; b)kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb; c)vees edasi liikudes lisaks alapunktis a ettenähtud tuledele topitul või –tulesid, pardatulesid ja ahtrituld; Udusignaal 1 pikk 2 lühikest iga 2 min. tagant • Sildumisseade. Laeva sildumiskoha ettevalmistamine sildumiseks. Kinnitusotste ja abivahendite nimetused. Laeva kinnitamine kai äärde. Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist
See on omakorda seotud ülisuure, tohutu keraga, mis sisaldab liigi omadusi ja piirjooni. Sama on ka taimede, kivide ja kõige muuga. A: Ütle mulle, kui inimene sureb, kuhu läheb tema kera? D: Maatriksisse, segmenti, osasse, milleks ta ise on. A: Kas põrgu on olemas? Mõtlen selle all seda, kuidas meie seda mõistame. D: Ma ei tea, kuidas te seda mõistate, kuid kera läheb oma kohale, mis vastab selle lastile. Meie Maatriksi segmendis on olemas erinevad tasandid. Seal asetsevad kerad vastavalt oma vibratsioonile. A: Mis need seal teevad? Lihtsalt on? D: Ei, nad mõjutavad üksteist, mis seal on, eriti nendega sarnaseid. A: Kas see pole ajakadu? D: Seda ma sulle seletada püüangi. Püüame siin nii kiiresti kui võimalik, kasvada ja järgnevalt surra, et seejärel pääseda Maatriksisse. Milleks? Ma pole sellest siin veel aru saanud. Meie koht on planeedil, mille osaks me oleme. Me peame teda aitama
„...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust....“ (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni – joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose „minimaalsust“, mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid,
Tuleb siiski märkida, et just paketi AutoCAD viimases versioonis 15.0 on lisandunud terve hulk spetsiaalselt kehade modifitseerimiseks mõeldud võimalusi (eeskätt käsk SOLIDEDIT). Kehade servasid saab ka ümardada ja faasida (käskudega FILLET ja CHAMFER). Kõiki neid modifitseerimisvõimalusi edaspidi lühidalt käsitletakse. Nii nagu pindade joonestamisel, on ka kehade joonestamisel olemas standardkehad. Isegi objektid on siin suures osas samanimelised: risttahukad, koonused, kerad, toorid jt. Kui standardpindade joonestamine on realiseeritud protseduuridena, siis kehade joonestamiseks on olemas vastavad käsud. Risttahuka kujulise keha joonestamine on teostatav käsuga BOX, mis toob käsureale viiba Specify corner of box or [CEnter] <0,0,0>: Sisestatav punkt on siin risttahuka üks tippudest (vaikimisi koordinaatide alguspunkt). Kui soovitakse lähtuda risttahuka keskpunktist, tuleb esmalt sisestada CE (piisab ka tähest C) ja siis nõutav punkt sisestada
,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest.
langus põhjustab niiskuse kiire aurustumise ja koos sellega mahu mitmekordse suurenemise. Nendeks toodeteks on Sokoahvid, Choko crispies (riisiterad), Honey Loops (täisterarõngad), maisi- ja riisipallikesed sokolaadiga, puuviljarõngakesed, sokolaadikuulikesed ja padjakesed piima-, sokolaadi- ja puuvilja-marjatäidisega (riisi- ja maisitangude ning nisu- ja maisijahu baasil). Näksid on ekstruudermeetodil valmistatud kerged ja poorsed tooted. Valmistatakse erineva kujuga keerud, rattad, kerad, pulgad. Tooraineteks on teraviljad ja neist saadud jahud. Nendeks toodeteks on kastmenäksid (teravamaitseliste kastmete juurde), juustunäksid, popcorn, soolaga maitsestatud paukmais, pooltoode popcorni valmistamiseks kodus. Müsli koosneb paljudest komponentidest helbed, kuivatatud puuviljad, pähklid, seemned, paisterad, magusained, sokolaad, kakao, maitse- ja aroomiained. Neid valmistatakse erineva retseptuuriga. 10. TOIDURASVAD
,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid,
Vahepeal tuleb lapsi kiita, kui ta õigesti vastas. Kui palli mäng on läbi ja kõik on istuda saanud, siis jätkub töö plastiliinust voolimisega. Õpilased peavad voolima ühe suure ja väikse kera. Õpetaja peab plastiliini enamusele pehmeks mudima. Töövõtted: kinnistati suurem-väiksem suhet, praktiline tegevus mille käigus arendatakse motoorseid oskusi. Kokkuvõte: Vaadatakse, mida lapsed voolisid ja kiidetakse, kellel on kõige ilusamad ja ümmargused kerad. Ei tohi kritiseerida lapse tööd vaid öelda, et ta peaks rohkem püüdma. Tuleb teha ka kokkuvõte, mida lapsed õppisid tunnis ja lasta lastel ise seda öelda ja ise ka kokkuvõtte tegema. Tunni lõpus peab olema kindlasti ka hinnang! Kas individuaalselt või klassiliselt. Ei tohi kiita selle eest, mis kiitmist ei vääri. Kui lähed praktikale, siis pead samamoodi kõik läbi mõtlema. Pead endale teadvustama, miks midagi teete, mida see arendab
igihaljad ja õitsevad põõsad segamini (nt mirt ja kibuvits). Veel madalamad hekid (0,6-0,9 m) ümber peenarde ja aiaosade: lavendel, salvei, rosmariin, tüümian ja iisop olid tavalised, kuid ka pukspuu, mirt, liguster ja roosid, mis toetusid madalale aiale. Vahel olid need hekid pügatud, vahel mitte. Pügatud põõsaid vormiti antiigi eeskujul loomadeks, lindudeks, inimfiguurideks, laevadeks, geomeetrilisteks kujunditeks (püramiidid, kerad, obeliskid), väikesteks puudeks. Taimmaterjaliks pukspuu, mirt, loorber, kääbus-viljapuud, Origanum majorana. Ka labürindid olid väga populaarsed - aga lühiealised. Neid oli kahte sorti: madalaid, lilledest, mis täitsid ühe kvartali lilleaias ja kõrgeid, mis koosnesid erinevat liiki pügatud puudest-põõsastest mis toetusid aiakonstruktsioonide najale. Pukspuud labürintides sel ajal ei kasutatud. Vormidest kasutati ruutu, ringi, ovaali, kolmnurka
võimalik luua? See on jällegi pigem tehnilist laadi probleem, millele tuleb lahendus leida. 3.2.2.6 Kvantväljateooria Et aga kogu järgnevast paremini arusaada, vaatame enne järgmist joonist. Joonistel olev pidev joon näitab aegruumi tasasust ( seda, et aegruum ei ole kõver ), kuid laineline joon näitab aga aegruumi kõverust. Mida enam kera poole, seda enam on aegruum kõverdunud. Ringjooned on kerad. Mõle- mad kerad on ühesuurused, kuid neil on erinev elektrilaeng. Esimese kera elektri- laenguks on 1,1753 * 1017 C ja teise kera laenguks on 3,716 * 109 C. Joonis 43 Esimese kera korral on aegruum kõverdunud kaugemal kui teise kera korral. Oletame nüüd seda, et meil on olemas kaks laengut. Neist üks laeng on teisest laengust aga suurem ehk need kaks laengut ei ole omavahel võrdelised. Kuid aga et nende kahe laengu välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
