Tartus põllumajandus näituse osakonnas, iseseisvad ülevaatenäitused 1909a. Tartus ja Tallinnas. 2. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? - eelistas sõejoonistus ja graafika tehnikat. 3. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? - loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike teemadega rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 4. Kus oli võimalik õppida kunsti 20.saj. alguse Eestis? - Tallinna ja Tartu Kunstikoolis. 5. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? - valiku aluseks polnud aga vormiline sarnasus või ühtnme stiil, vaid võimalikult rabav uudsus. 6. Mis loodi teoseid eelistasid dadaistid luua? - ( Dadaistidele oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine tegelikult kõrvaline ). Olulisem oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. 7. Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbae? - Merzbilder kommertstrükistes kollaazid
Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressimüüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. mängulisus, mõnitamine ja pilkamine agressiivne suhtlemine publikuga provokatsioonid luule visuaalse külje tähtsustamine kõlaefektidele rajatud luuletused automaatkirjutamise rakendamine
kogu ühiskonna ja selle väärtustes. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Nende jaoks on kunsti tähendus ja eesmärk muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Dadaismi tunnused: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine; agressiivne suhtlemine publikuga; provokatsioonid; luule visuaalse külje tähtsustamine; kõlaefektidele rajatud luule; automaatkirjutamise rakendamine; dogmade, loogilise mõtlemise eitamine. Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. Tuntumad dadaistid: · Hans (Jean) Harp (1887-1966) eelistas kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtusteta materjalidest. Nt: ,, Enne minu sündi" · Marcel Duchamp (1887-1968) nt: ,,Trepist alla tulev akt"
Sellest ajast alates tehti klubis muusikat mittemuusikariistadega bruitistlikku muusikat. Kirjanduses olid nonsenss-luule, mis koosnes suvalistest mõtetest, olid tähenduseta silbid ja nn. ,,simultaansed luuletused" ühel ajal esitati kaks või enam luuletust. Igasuguste kuntivoolude vastased manifestidki ei puudunud. Ühesõnaga, alates 1916. aasta suvest alates sai sellele voolule nimeks ,,dada", mis pidi olema pudikeelne variant Voltaire´i nimest. Dada sai tuntuks 1917. aastal. Dadaistid omasid enda galeriid ja andsid välja ajakirja. Kui dada sai rahvuslikuks, siis hakkas Zürichi rühmitus vaikselt lagunema. Eelpool mainitud tegelased Huelsenbeck ja Ball lahkusid linnast. Hans Arp asus dadaismi edendama koos Max Ernstiga, Kölni linnas. Eelnevalt oli ka Ameerikas toimunud omamoodi dada-liikumine, kui Duschamp Pariisist sinna läks ja enda ümber dada pooldajaid hakkas koguma. Dada ei tekkinud tegelikult neist eelnevatest liikumistest. See vaimsus tekkis küsimustega, kas
Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Naivism Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Naivistid olid enamasti nn pühapäevamaalijad, kes maalisid vaid endalõbuks. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega
suunal ? abs- kritseldused, geo-kuubikud jooned, ristid nt must ruut 31. kes on geomeetrilise abstrktsionismi väljapaistvaim esindaja? Malevits "must ruut" 32.naivismid iseloomulikud jooned. asjaarmastajad, kuntsnikud ebatäpsed, püüti detailides täpsed olla. 33.naivistid prantsusmaal, gruusisas ja eestis ? Rousseau, Niko, Paul Konda 34. dadaismi iseloomulikud jooned. ühiskonna kriitiline, kleebiti erinevat prahti kokku, kunti tavalisi esemeid. 35.mida püüdisd dadaistid maailmale öelda ?naeruvääristasid lääne kultuuri 36.mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? juhuslikke nt puutükid paberid 37.mis uuendusi tõi kunsti M.Duchamp ? pani välja valmistatud esemeid 38.mida uudset tõi kunsti john heartfield ? kasutas fotomontaazi 39.kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid ? S.Froid 40.sürrealismi iseloomulikud jooned. püüdsid vabastada alateadvust 41.millisteks suundadeks jagub sürrealistlik maalikunst oma kujutusviisilt ?
Kazmir Malevits 32. Mis olid naivismile iseloomulikud jooned? 3 1) lapselikkus, lihtsameelsus, 2) kohmakus, 3) detailide rohke, 4) püütakse täpselt jäljendada, 33. Kes olid tuntumad naivistid Prantsusmaal, Gruusias ja Eestis? Prantsusmaal Henri Rousseau, Gruusias Niko Pirosmanasvili, ja Eestis Paul Kondast. 34. Mis on dadaismi iseloomulikud jooned? 3 1) fototmontaaz, 2) kasutati juhuslikke asju, 3) sõjavastased, 4) paljud asjad tekkisid juhuse läbi 35. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? püüdsid naeruvääristada lääne kultuuri 36. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Sõjast, .....? juhuslikke nt puutükid, paberid 37. Mis uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Mis terminit kasutatakse seoses tema teostega? M. Duchamp esitas valmis objekte. Kasutatakse terminit ready-made. 38. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitilise fotomontaazikunsti. 39. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid?
viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Dadaismi olemus · Dadaismi programmiks oli eitada senist kunsti. Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Dadaistid leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Neid ühendas viha sõja vastu Dadaismi tunnuseed · mängulisus ja pilkamine · agressivne suhtlemine · kõlaefektidele rajatud luuletused · automaatkirjutamise rakendamine · provokatsioonid · dogmade,loogilise mõtlemise eitamine
Paul Éluard Esindajate loomingud Kurt Schwitters "Ovaalne" ja raamatu "Anna Blube" kaas Ülevaade tekkimise kohta Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Kokkuvõte Mina sain teada, et Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Kasutatud allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Dadaism http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mod Tänan kuulamast!
Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. · Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, Merzbild. · Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Piabia ja Man Ray. · Dadaiste on suuresti mõjutanud esimene maailmasõda ja dadaiste ühendas viha sõja vastu. · Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. · Dadaistid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. · Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. · Sakslaste seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. · 1917. aastal asutati dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid
ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916–1922. Marcel Duchamp Theo van Doesburg George Grosz Algatajad. • Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Algatajad New Yorgis. • Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaistid. • Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine
Kirjandusvool pidi sümboliseerima ürgset suhet maailmaga, soovitati vabaneda igasugustest vormidest ja mõistuse kontrollist teose ülesehituses. Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid, ühendasid seoseta sõnu, eelistasid sõnade kõla nende sisule. Sageli muutsid häälikute ja sõnade kokkukuhjamine teose absurdseks. See pidi arendama inimese kujutlusvõimet. Nad taotlesid erandlikkust. I MS lõppedes kandus dadaismi keskused Pariisi ja Berliin. 1920-del sulandusid dadaistid uue tekkinud kirjandusvooliga milleks oli sürrealism. T.Tzara SÜRREALISM sai alguse 1919 a Prantsusmaal. Mõiste tähistab ülirealismi ja selle vooli üks juhtivaid luuletajaid on André Breton. Sürrealistid kasvasid välja dadaistidest. Nad pidasid kõige tähtsamaks alateadust, unenägu, kui loomingu allikat. Luuletuste kirjutamisel rakendati automaat kirjutise meetodid ( üles tuli kirjutada kõik, mis pähe tuli ja võimalikult kiiresti).
Sürrealism Sürrealism · Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. · Sürrealismi mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. · Sürrealistid pidasid ühiskonda, kultuuri, inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtuseks. · Nad üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatuid jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikke eneseväljendust. · Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, uue inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna
geomeetriline struktuur IV. Maalitud puit". Postminimalism: antiik vormikunst, minimaalselt asju ja pehmeid esemeid. Arte povera- odavad ja hüljatud materjalid. Peale minimalismi tekib sinna ka maalikunst. Walter de Maria ameerika skulptor "Äikeseväli". Konseptuaalkunst e ideekunst. Joseph Kosuth "Kunst kui idee kui idee", "No Number #3, siiditrükk klaastahvlitel." Häppening e juhtimatu etendus/sündmus. esimesed meistrid olid dadaistid. Kehakunst: Bruce Nauman "Autoportree purskkaevuna". Performance e etendus, Joseph Beuys "Kuidas seletada pilte surnud jänestele" Düsseldorfi galeriis. Gilbert ja George "Fair Play", Raul Kurvins, S.T.Annus. Naivism: naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks on täpse järgnevuse traditsiooni puudumine. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Henri Rousseau "Karnevaliõhtu",
Schwitters. Merzbild Schwitters. Heartfield. Adolf - nr. 29a Merzbau supermees Eriti levisid mässumeeleolud pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka vasakäärmusliku propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi (1891-1968) sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960-ndate aastate neodadaismi ja popkunsti. Georg-Rainer Treufeldt 12B
Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride
Armastus ei ole siduv kohustus, peab olema vaba. Sageli on tegelasteks ka prostituudid, ostetav armastus. Punane-must. Kollane sümboliseerib haigusi, kadumist ja kõdu. Venemaal said ekspressionistidest mõjutusi futuristid nt majakovski. Ameerikas nt ka ja prantsusmaal, itaalias futuristid Marinetti nt.; Skandinaavias ka. Peale ekspressionismi või paralleelselt üks oks neist Dadaism Dadaism Hugo Ball rajas 5.03.1916 Zürichis "Cabaret Voltaire" kunstnike rühmitus, dadaistid. Sveits oli mõlema sõja ajal neutraalne, sinna läksid paljud kunstnikud. Seal kohtusid nt Hans Arp, Max Ernst, Hugo Ball jt. Dadaistid üritasid inimesi veelgi rohkem üles raputada ja sokeerida, nende stiil oli keskendumine absurdsusele ja keeleliselt väärtusetute asjade väärtustamisele. Nende eesmärk oli: kui ekspressionistid tahtsid kodanlikku kultuuri ümberehitada, dadaistid tahtsid seda välja naerda, irvitada, mõnitada. Seeläbi ka igasugused konventsioonid läbi lõigata
juurde. Akmeistud olid sotsiaalsest vastuoludest eemale tõmbunud, ülistasid looduslikku alget inimeses, argipäeva rõõme ja naudinguid, armujoovastust ja isiksuse tugevust. Esindajad: 1909-1917 ajakirja Apollon ümber koondunud kirjanikud A. Ahmatova (1889-1966), N. Gumiljov (1886-1921), O.Mandelsam ( 1891-1938). Dadaism Sai alguse 1916 Zürichi kabarees Voltaire, mis oli eri rahvusest kunsti- ja kirjandusnimeste kohtumispaik. Dadaistid ei usu senisesse moraali, religiooni ega ideaalidesse, vihkavad inimesele omast silmakirjalikkust, avaldavad anarhilist protesti kehtiva ühiskonnakorra vastu, umbusaldavad loogikat, psühholoogiat, pooldavad luule spontaansust, eitavad klassikalist kirjandust. Dadaistid hakkasid esimesena kasutama automaatkirjandust, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Loomingus tahtsid nad kõigist erineda, ignoreerides isegi keele põhialuseid, nende
Futuristid on oma ,,Süütuse laulud", (inglise), publikuga pidevalt vastuolus. *1). A.Dumas ,,Kolm muskretäri"; 2) V.M.Hugo *dadaism - mängulisus, mõnitamine ja pilkamine; ,,Mees, kes naerab" (prantsuse), agressivne suhtlemine publikuga; luule visuaalse külje *1) J.F.Cooper ,,Nahksuka jutud" , 2) tähtsustamine; loogilise mõtlemise eitamine. Dadaistid W.Whitman ,,Rohulehed" (ameerika) laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - W.Scott - ajaloolise proosa rajaja. kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised 4. A.Puskin (esikpoeem, romantiline poeem, trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde värssromaan), värssromaan "Jevgeni Onegin" , autori suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole.
''Valge ruut valgel pinnal'' on taies mis on piiriks, kust kunst enam edasi minna ei saa. Kaasaja eesti kunstnikest on suurim abstraktsionismi viljeleja S. Runge Dadaism/Sürrealism Pärineb pr. keelest kus see tähendas lastekeeles mängukaotust. Kunstniku vanust arvestades võib öelda, et dadaism sai alguse Sveitsist.Kuna Sveits on mõlema maailmasõja ajal olnud neutraalne ja pole neis osalenud. Seega oli samal ajal sõda. Dadaistid protesteerisid vana kunsti vastu Kollaaz- pinnaline kleebing; kunstis mitmesuguste materjalide, ka paberi kleepimine teose pinnale, Assamblaaz-mitmest esemest või materjalis kokkupandud ruumiline kunstiteos. Juhtivad dadaistid olid F. Picabia, M. Duchamp. Sürrealistid said eeskuju prantsuse luuletajast A. Rimbaud ja kunstnik F. Goyalt. Sürrealismi seos arstiteadusega oli näiteks S. Dali maalis toorest liha, roiskuvat korjust
rokikultuuri ja alternatiivsete ideoloogiate otsing osa noori muutus mässumeelseks USA-s põhjustasid massilisi väljaastumisi rassidevahelised pinged ja sõda Vietnamis Euroopas tekkis pahameel USA väidetava liigse domineerimise peale kunstnikele ,muutus eriti vastumeelseks senise avangardismi riiklik tunnustamine ja müügiedu ei tahetud enam luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa üheks võimaluseks taaselustada dadaistlik traditsioon dadaistid korraldasid provokatiivseid etendusi, enamasti siseruumis kunstiteose kui objekti asemele pakkusid nad sündmusi, mingeid teatritaolisi ,ajalisi protsesse või rituaale Allan Kaprow sai innustust John Cage'i soovitusest, et teatrietendused peaksid koosnema juhuslikest sündmustest ja igapäeva elust ta ristis happening'iks (sündmuseks) ühe oma 1959. aasta lavastuse, kus osalesid amatöörid, kasutati vähe sõnu ja provotseeriti publikut
Kuid on ka teisi teooriaid Mona Lisa kohta. Mõned usuvad, et Mona Lisa maalis Leonardo da Vinci enda järgi, enda portreena, ainult muutis end pildil naiseks. Samuti on neid, kes usuvad, et Leonardo on maalinud oma ema Mona Lisaks. Väline analüüs: Avangardismis ja popkunstis on "Mona Lisa" muutunud ikooniks, mida oma teostes on kasutanud Marcel Duchamp, Salvador Dalí,Fernand Léger, Andy Warhol ja paljud teised kunstnikud. Mitmed dadaistid ja sürrealistid on teinud sellest maalist jäljendeid ja karikatuure. 1954. aastal maalis Salvador Dali, kuulus oma sürreaalsete tööde poolest, end Mona Lisana. 1963. aastal USA-s pilti külastanud Andy Warhol maalis mitu Mona Lisa serigraafilist jäljendit nimega ,,Kolmkümend on parem kui üks," nagu on ta seda teinud ka Marilyn Monroe, Elvis Presley ja Campbell's soup'iga. Teose ajalugu: Leonardo da Vinci viis "Mona Lisa" oma elu lõpus endaga kaasa Prantsusmaale.
ekspressionism (1910- Esimese maailmasõja alguseni) sõja-aastatel ja pärast seda kujunes hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Selle keskuseks kujunes Berliin. Johannes BECHER (1891-1958) oli noor ekspressionist. ,,Ettevalmistus" ,,Kaueme i tohi sa viibida nüüd" ,,Kaunis saksa kodumaa" ,,Isamaa pisarad" Dadaism Dadaism ja sürrealism sulasid teatud piirini üksteisesse, nende vahel võib leida rohkesti kokkupuutepunkte ja ühisjooni nii teoorias kui praktikas. Dadaistid ei armastanud kuupäevi ega definitsioone. Dadaistitide ühe liidri, rumeenia päritolu Tristan Tzara (1896-1963) väitel on tõelised dadaistid dadaismi vastased.Vastavalt ühele versioonile leiti sõna dadaism ühest prantsuse-saksa sõnaraamatust. ,,Dada" tähendab ühes Aafrika keeles püha lehma saba, kuubikut ja ema itaalia dialektis, kepphobu vene ja rumeenia keeles. 1918.a ilmus dadaismi manifest. Dadaism sai alguse Zürichist. Dadaistide tuumiku moodustasid
Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas old Marcel
Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray.
Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on
suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja
mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas
viha sõja vastu.
Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja
sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks.
Dadaismi tunnused
mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
agressivne suhtlemine publikuga
provokatsioonid
luule visuaalse külje tähtsustamine
kõlaefektidele rajatud luuletused
automaatkirjutamise rakendamine
dogmade, loogilise mõtlemise eitamine
Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaaz
Dadaiste on mõjutanud Esimene Maailmasõda. Nad leiavad,et kogu lääne kultuur on suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelist Kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvkondadele. Dadaiste õhendas viha sõja vastu. Dadaisma suubus sürrealismi. Tunnused 1. mängulisus, mõnitamine, pilkamine. 2. Provokatsioonid 3. Luule visuaalse külje tähtsustamine 4. Loogilise mõtlemise eitamine Dadaistid 1. Hans Arp, 2. Tristan Tzara (arendas välja kaootilise, segase, metsiku keele, mille eesmärgiks oli lhkuda kunsti pühadust.) Futurism 20.s Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. On omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Väljendab tänapäeva maailma kiirjust ja eripalgelisust. Ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda. Tekstid keerulised. Ei pidanud kinni õigekirjast.
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine ¤ Hans (Jean) Arp (Sv)- kollaazid juhuslikest, tähtsusteta materjalidest ¤ Francis Picabia (Pr)-veidrad masinad, juhuslikest, tähtsuseta materjalidest 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse
poliitikasse nad trügida ei tahtnud, siis enda väljendamiseks kasutasid nad just kunsti, sest seal võeti neid kuulda. Kunstnikud veendusid üha enam, et puhas kunst on nagu muusika, kus helid samuti midagi ei kujuta . Maalikunstnik lõi kompositsiooni vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Sellisel veendumusel olid abstraktsionistid. Nende eesotsas Vassili Kandinsky, keda peetakse selle kunstivoolu rajajaks ning tema kujutas selle põhimõtted. Kuid ka dadaistid olid mõjutatud sõjast, sest tegutsesid I maailmasõja puhkemise ajal ja seetõttu sisaldasid nende tööd palju mässu. Sellise kunsti puhul pole mõtet rääkida ilust või meisterlikkusest teostes. Selles võib näha dadaistlikku mässu, aga ka püüet sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti kui seni. Näiteks võib Duchamp`i teostest välja lugeda viiteid teose konteksti ja kunstniku valiku tähtsusele ning niihästi kunsti kui ka teiste ühiskondlike väärtuste tinglikkusele
op kunstile järgnes arvuti op. pildid. Dadaism- esimese MS aegne kunstistiil, kunstnikud . lauljad, kirjamkud kogunesid Sveitsi Zürichi linna kabareesse.lncmest tuleb sokccrida.M.Duchamp- pakkub äbrikulöid"Föntään""L.H.O.Q.Q.". F.Picabia- maalis veidraid masinaid ja tegi iroonilisi kollaaz"e juhuslikest ainetest. H. Arp- "Naise torso" metafüüsiline maal, 1917 pole inimesi on ainult varjud "Öised tänavad" Sürrealism- pealpool rcalsust 1920-1945 põhiliselt tegutsesid endised dadaistid, kuulus palju kirjanike ja lauljaid.A. Bretou ja L.Arago nad tegelesid näillemisega(näidendid) "Tereisiase rinnad"-laval mees rindadega. Iseloomustab: huvi unenägude ja hallulsioonide vastu, ei maalinud loodust, mäss. skandaal, psüülüline. automatisin.Allikad: unenäod, müstika, seksuaalne sümboolika, vormivad ja muudavad kehaosi elavaks ja vastupidi, pealkirja ja teost pole võimalik ratsionaalselt mõista. S. Dali- liitus rülunitusega 1929. Frcudi
kirjanikke kui ka maalikunstnikke,. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja 6 mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Tema tekstid on kaootilised ja segased. Dadaism hääbus 1920. aastate alguses. Kokkuvõte Referaadi eesmärgiks oli esile tuua modernismi olemus ning täpsemalt
SÜRREALISM Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks. Üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu
sügavalt ja pani kahtema kodanike seniste tõekspidamiste üleNii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. ''Dada'' pärineb prantsuse keelest, mis tähendab lastekeeles mänguhobust. Dadaism võrsus anarhistlikust protestist sõja ning kapitalistliku ühiskonna ja kultuuri vastu. Dadaismi teoreetik oli kirjanik Tristan Tzara, kes eitas vana kunsti ja üritas purustada kõik selle pühaks peetud seadusi. Dadaistid taotlesid kunstniku vabadust ning publiku sokeerimist. Töid kleebiti kokku mitmesugustest enneolematust materjalist ja monteeriti kokku juhuslikult leitud esemetest. kollaaz maal/teos, mis on kokku pandud erinvatest materjalidest assamblaaz teos, mis on kokku pandud erinevatest esemetest Dadaistlik maalikunstnik 1.) Francis Picabia tema maalidel on kujutatud kummalisi inimmasinaid 2.) Marcel Duchamp tõi kunsti tööstuslikult toodetud esemeid nagid, kirjutusmasinad,
Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks.Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. Tunnused: * mängulisus, mõnitamine ja pilkamine * agressivne suhtlemine publikuga * provokatsioonid
suurkujuks Kazimir Malevits "Must ruut". 3.Millise kunsti puhul kasutatakse mõistet naivism? Nimeta kaks selle esindajat. Üks Eesti esindaja. Naivism kuulus looduslähedase kunsti hulka. Naivistide all mõeldakse tavaliselt asjaarmastajaid nn. pühapäevamaalijaid. Naivist on iseseisev, teeb kunsti naqu ise tahab ja tulemus on huvitav. Henri Rousseau "Pallimäng" Amadeo Modigliani" Tütarlapse portree" Eestis Paul Kondas "Maasikasööjad" 4.Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Kirjelda ja nimeta. I maailmasõja ajal tekkinud, kunstnike arvates oli maailm sõge ja kuritegelik ning "korralikud kodanikud" on enese teadmata kuriteo osalised. Naeruvääristati kõiki väärtusi-ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Marcel Duchamp "Trepist alla tulev akt", Kurt Schwitters "Merzibild". 5. Mida kujutas oma maalidel Giorgio de Chirico? Kuidas hakati nimetama tema maalimislaadi?
inglise keelses luuletuses. Tekkis 20 saj Inglismaal ja Ameerikas. Kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni, pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele ja täpsusele, elavusele ja ilmekusele, püütakse vabaneda paljusõnalisusest ja liigsest ilutsemisest. Esindajad Ezra Pound, Thomas Stearns Eliot. Dadaism Sai alguse 1916 a Zyrichi kabarees. Dadaistide juht on rumeenia päritolu Tristan Tzara. Dadaistid ei usu senisesse religiooni, vihkavad silmakirjalikkust, avaldavad protesti kehtiva ühiskonna korralduse vastu, umbusaldavad loogikat, psühholoogiat, pooldavad luulespontaansust, eitavad klassikalist kirjandust. Nemad olid esimesed kes hakkasid kasutama automaatkirjutamist, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Loomingu poolest tahtsid nad kõigist erineda. Nende teostel ei ole pealkirju, nad ei kasuta kirjavahemärke ega loogilist mõttekäiku
esemeid geomeetriliselt. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. NT Johannes Barbarus Konstruktivist- hakkasid kasutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teoseid üle terminitega( oskussõnadega). Püüdsid seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonnas toimunud muutusi. NT Henrik Visnapuu Dadaism- dada tähendab prantsuse keeles kiikhobust. See sündis esimese maailmasõja vapustustest. Dadaistid protesteerisid sõja vastu, mõistsid hukka kogu tsivilistatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Kasutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. NT Louis Aragon ja Paul Éluard. Sürrealism- Tekkis 1920. Aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli asendada reaalsus sürreaalsusega. Nad rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele
(http://www.google.ee/search?q=20+sajandi+kunst&ie=UTF-8&hl=et) Kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem tähelepanu sisulistele küsimustele. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm) Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele (www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/20.ppt) Sürrealismiga on sageli seostatud ühe 20
väljaastumisi rassidevahelised pinged ja sõda Vietnamis, Euroopas aga pahameel USA väidetava liigse domineerimise pärast. Neile kunstnikele , kes pooldasid sel ajal populaarseid uusvasapoolseid, kapitalismivastaseid ideoloogiaid, muutus eriti vastumeelseks senise avangardismi riiklik tunnustamine ja müügiedu. Nad ei tahtnud enam luua kunsti , mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Neile kunstnikele oli üheks võimaluseks taaselustada dadaistlik traditsioon. Dadaistid olid korraldanud provokatiivseid etendusi, kuid enamasti siseruumis. Neodadaistidel oli võimalik esineda suurejoonelisemalt ja avalikumalt.Kunstiteose kui objekti asemele pakkusid nad sündmusi, mingeid teatritaolisi ,ajalisi protsesse või rituaale. Juba 1954. aastal tegi seda jaapani maalikunstnike Gutai-grupp. John Cage'i soovitusest, et teatrietendus peaks koosnema niisama juhuslikest sündmustest nagu igapäevane elu, sai innustust Allan Kaprow. Ta ristis happening'iks
sünnipäeva 20. novembril 1978 Roomas, Itaalias. 3 ÜLEVAADE KUNSTISTIILIST Sürrealism ehk 20. sajandi kunst sai alguse varajastel 1920. aastatel. Kõige paremini tunti seda visuaalsetel ning kirjutatud töödel. Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning
Umberto Boccioni (skulptor) ,,Kontnuiteedi unikaalsed vormid ruumis" Giacomo Balla- maalikunstnik DADA/ dadaism Oli I ms aegne kunstisuund, mis hääbus 1924.a-ks. Paljud kunstiinimesed pettusid kogu ühiskonnas ja läänetsivilisatsioonis. Kujunesid äärmuslikud ühiskonnakriitilised liikumised, ka dada sai alguse pigem poliitilise liikumisena. Hakkas levima paralleelselt Euroopas (Saksa ja Sveits) ja Ammerikas (kitsamalt NY). Eestvedajad Hans Arp, Marcel Duchamp. Dadaistid püüdsid oma tegevusega: - Väljendada pettumust ühiskonnas - Rünnata läänekultuuri alustalasid - Rabada ja sokeerida uudsusega - Avaldada põlgust keskmiste kodanike suhtes - Panna inimesi mõtlema teisiti kui seni Traditsiooniliste kunstiteoste loomine oli dadaistidele ebaoluline, dada levis kõige rohkem trükistena.
Gruusias: NikoPirosman (Nikolai Pirosmanasvili), Eestis: Paul Kondas, Jaan Oad 34. Dadaismi iseloomulikud jooned: · Ründasid Lääne kultuuri alustalasid · Vägivallasesid ja tegid skandaale · Tavaesemetest tehti kunstiteosed · Ühendati omavahel juhuslikke elemente · Hajutati piire kunstiliikide vahel · Uued tehnikad merz, kokkukleepimine, fotomontaaz · Paljud teosed tekkisid juhuslikkuse läbi · Esitati ready-made kunsti pähe vabrikutooteid 35. Dadaistid püüdsid maailmale öelda, et sõda on halb. 36. Dadaistide eesmärk oli luua sokeerivaid teoseid ntkokkukutsutud publikule mõttetuid, seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata või kakofoonilist muusikat esitada. Sündmust kajastati dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides. 37
kunstnikud. Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Taotlesid absoluutset vabadust nii elus kui ka kunstis. Soovitakse jõuda kunstini, mis tasakaalustaks ajastu hullust (sõda) ja põhineks millelgi olulisel. I maailmasõda tingis D tugeva sõjavastase hoiaku. Elu ja kunsti mõttekus langesid kahtluse alla. Kunstnikud pöördusid iseenda ja kunsti vastu. SÜRREALISM tekkis 1919 Prantsusmaal. Endised dadaistid muutusid sürrealistideks. André Breton, Louis Aragon, Philippe Soupault, Paul Eluard. Sürrealism süvenes dadaismi poolt pakutusse ja arendas seda edasi. I teos Breton ja Soupault ,,Magnetväljad" (1919), automaatkirjutus, kasutades unenägu ja hüpnoosiseisundit. Esile tõsta ja väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud. S võtsid kogu vastutuse inimliku käitumise eest vägivalda tuleks aktsepteerida
Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire, ideeliseks eelkäijaks võib lugeda ka Arthur Rimbaud, kelle poeemid ,,Hooaeg põrgus" ja ,,Illuminatsioonid" on nagu jada fantastilisi unenägusid. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andrè Breton, kes koondas enda ümber sürrealistide koolkonna 1924. aastal. Ta kutsus kunstnikke üles looma teoseid ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata mingeid eetilisi, esteetilisi või muid tõekspidamisi. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (nt.Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon), teine põlvkond on sündinud 20. sajandi
poeesia". Nende hulka kuuluvad ka ,,Emak-Bakia" ja ,,L'Étoile de mer", milles rezissöör püüab ,,viia vaataja värske õhu kätte, anda talle staari roll, et lahendada isiklikke probleeme." Nii pidi teostuma unistus olla ise poeet ja kunstnik. 1930-ndatel loobus Man Ray filmide tegemisest ning pöördus tagasi maali ja fotograafia juurde. 5. Skulptuur Man Ray skulptuurid olid sürrealislikud objektid. Ready-made objekte kasutas Marcel Duchamp ja teised dadaistid. Need olid tehases toodetud esemed, mida esitleti kunstiteostena. Man Ray modifitseeris neid sürrealistlikeks, kinnitades neile tavakasutuseks sobimatuid või üllatavaid detaile. Objektidest on enamasti piiratud arv originaalkoopiaid. ,,The Gift" oli 1921. aastal loodud objekt. See kujutas endast triikrauda, mille tallale oli kinnitatud neliteist teravikku. See on kahe võõra objekti üheksliitmine. ,,Kingitus" on irooniline nimetus
maali nimi: Hall puu kunstniku nimi: Piet Mondrian 1 maali kirjeldus: must puu hallil taustal minu tunded ja mõtted seda tööd vaadates: Masendav Dadaism ja sürrealism Iseseisev töö 12. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 12 ja 13 põhjal I Täida lüngad! 1) Kunstnikke vapustas 1914. aastal puhkenud I Maailmasõda. 2) Dadaistid koondusid Sveitsis, linnas nimega Zürich. 3) Dadaistid eirasid traditsioonilisi väärtusi. 4) Sokeerivaid töid esitas näitustel New Yorgis elav prantslane Marcel Duchamp. 5) Ta eksponeeris näitustel mitte maale, vaid vabrikutooteid. 6) Sürrealism toetus paljuski psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. 7) Sürrealismi põhimõtted sõnastas prantsuse kirjanik Andre Breton. 8) Sürrealistid kuulusid kapitalistlikku ühiskonda. 9) Sürrealistid püüdsid väljendada inimese
Asjaarmastajate kunstisuund. Pühapäevamaalijatele, ehk naivistele, kes pole kunstitegemist üldse õppinud ja maalivad ainult enda lõbuks. Suhtutakse lapseliku puhtsüdamlikkusega nähtavasse maailma ja püütakse seda jäljendada, kuid ei suudeta või ei taheta kasutada uusaegse Euroopa-realismi vahendeid tsentraalperspektiivi, anatoomia arvestamist, õhu ja valguse kujutamise võtteid. Dada ja metafüüsiline kunst. 16. Mida taotlesid dadaistid? Kunsti kaudu inimesi taipama panna, et maailm on sõge ja kuritegelik ning ,,korralikud kodanikud" seetõttu kuriteo kaaslased. Selleks tuli neid asurdsustega sokeerida ja endast välja viia. 17. Millise uuenduse tõi kunsti Marcel Duchamp? Kasutada kubismi ja eriti futurismi võtteid, kuid sisaldada ka aimatavat paroodiat nende vooludele, aga ka üldise maalikunsti aadressile. Sürrealism. 18. Milliseid muutusi ühiskonnas taotlesid sürrealistid?
Revolutsioonivaim, konstruktivism, valitsuse propaganda, sotsialistlik realism. Vememaa Eeskujuks ekspressionistid, dadaistid. Ühiskonnakriitika, tegelikkuse objektiivne kujutamine, kaasaegne ühiskond ja selle Saksamaa Otto Dix, Max Beckmann, Rudolf Schlichter, George Groz. pahed, varjude puudumine, tundetu
korralikud kodanikud on kuriteokaaslased. Naeruvääristati kõike ilus väärtusi, kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaost, pimedust ja kõike võimsust. Juhuse kaudu leidsid nimetuse: dada. 1917.aastal asutasid nad Dada kunstigallerii. Seal eksponeeriti ka mitmete sõjaeelsete kunstike teoseid. Valikualuseks oli see, et tähtis ei olnud vormiline sarnasus ega ühtne stiil, vaid kõik teosed pidid olema uudsed pidid sellega rabama. Dadaistid ise, ntks Hans Arp, eelistasid kollaaze või montaaze (ehitatakse kokku). Neid tehti väärtuseta materjalidest, juhuslikest, kättesaadavast. Nende jaoks siiani kunstis kasutati väärtuslikke materjale ja väärtuslikke teoseid, see oli dadaistidele vastunäidustatud. ,,Väike Meudoni Veenus". Hiljem hakkab tegema skulptuure,mis on abstraksed aga meenu´tavad nat.looduslikke vorme. Oluline on see, et visuaalne osa etenduses on oluline sõnaline looming
toimunud muutusi. Kubistlikke ja konstruktivistlikke luuletusi on kirjutanud prantslane Guillaume Apollinaire, eestlased Johannes Barbarus ja Henrik Visnapuu. Dadaism ja sürrealism Dadaism Dadaism (dada tähendab prantsuse lastekeeles mänguhobust) sündis Esimese maailmasõja vapustustest. Dadaistide protest ei piirdunud sõjaga. Nad mõistsid hukka kogu tsivilisatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Dadaistid püüdsid maailma mõistusele tuua sokikunsti abil. Nad käsutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. Dadaistlikku luulet viljelesid prantslased Louis Aragon ja Paul Eluard. Sürrealism Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga - sürreaalsusega
Dadaism I ms tekkis sokk, mlle tagajärjel hakati erinevaid protestiteooriaid looma. Dadaism sündis 8.veebruar 1916 Sürichis. Asutati Voltaire kabaree (boheemlaste kogukond, kus alustati lärmakate showdega). Seal esitati Prantsuse, hollandi laule, neegrimuusikat, palalaika ansamblid. Hakati ise muusikat looma, karjuti seosetuid sõnu pillimuusika vahele. Dadaistid suunasid oma viha tavainimese vastu. 1917.aastl jõuti ajalehe "Dada" juurde. Üritasid kirja panna rühmituse programmi. 1922.aastal lagunes dadaism, taaselustus 1960.aastal. dadaistide suur juht oli Marcel Duchamp. Readymade- suvalised esemed esitatakse taiesena. Merz- praht, prügi, suvakad asjad toodi prügimäelt ja tehti sellest kunsti. Marcel Duchamp 1917.aastal esitas pissuaari nime alla "Fontään", enda varjunimeks oli Mutt. Parodeeris "Mona Lisat", selle töö nimi oli "L.H.O.O
Voltaire-i kabaree (Zürichis 1916), mis korraldas skandaalseid etendusi ühes kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Põlati nn keskmist kodanikku. Kunstnike arvates on maailm sõge ja kuritegelik ning ,,korralikud kodanikud" olevat seetõttu kuriteo kaasosalised. Neid tuli absurdsusega sokeerida ja endast välja viia, et neid seda taipama panna. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Dadaistid eelistasid kolaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. Oluline oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. Kuulsad: Arp (Naise torso); Duchamp (Trepist alla tulev akt); Picabia (Undiin); de Chirico (Suur metafüüsik). Dadaistlikud meeleolud levisid Sveitsis, New Yorkis, Saksamaal ja Itaalias. Sveitsis oli Voltaire kabaree, New Yorkis oli suurim mõjutaja Duchamp, Saksamaal Schwitters (Juuksenõelapilt)
annaabi.ee 
