Iirimaa

Pärn, Jorma

Iirimaa (4)

5 VÄGA HEA

Iirimaa
Referaat
Mustvee Gümnaasium
Koostas:Jorma Pärn
X.kl
Juhendaja :õp. Ene Lüüs
2006
Iirimaa.
Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest , mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart . Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist.

Üldandmed:

Pindala: 70 280 km²
Rahvaarv: 3 883 159
Pealinn: Dublin
Keeled: iiri-gaeli ja inglise
Pealinna elanike arv: 495 800
Naaberriigid : Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol)
Rahaühik: euro
Lipp:
Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse- laiuse suhe 2:1.Ametlikult ei ole lipuvärvidel tähendust,kuid ka ametlikes trükistes levitava versiooni kohaselt tähistab roheline iidseid gaeli juuri,punane Oranje Willemi pooldajaid ning valge nende kahe leeri lepitust.Kasutusel alates 1848, alates 29.12.1937 riigilipp.
Geograafiline asend:

Fingal, Dun Laoghaire-Rathdown, Põhja Dublin

Wicklow

Wexford

Carlow

Kildare

Meath

Louth

Monaghan

Cavan

Longford

Westmeath

Offaly

Laois

Kilkenny

Waterford

Cork

Kerry

Limerick

North Tipperary, South Tipperary

Clare

Galway

Mayo

Roscommon

Sligo

Leitrim

Done

Looduslikud tingimused:

Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Maa keskosa on tasane, rannikut ääristavad aga madalad mäestikud.Iirimaa kliimat mõjutab Golfi hoovus ,mis muudab Iiri kliima pehmeks ,ühtlaseks ja niiskeks.Iirimaa keskosas sajab aastas 750-1000 mm,lääneranniku kõrgustikel aga veelgi rohkem:1500-2500 mm.
Suvi on jahe (keskmine õhutemperatuur juulis-augustis 13-16°C), talv soe (jaanuari temperatuur 4-7°C).Seega on suvel Iirimaal ilmad umbes 4 kraadi jahedamad, talvel aga 14 kraadi võrra kõrgema temperatuuriga kui mujal euroopas samal laiuskraadil.
Shannon (386 km) on Briti saare pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas roheline rohi , millest saar on saanud nimetuse Smaragdsaar.
Iirimaa on põllumajandusmaa ja kuulus oma piimatoodete , näiteks või poolest. Maa keskosas asuvad suured rabad on täis turvast (surnud taimejäänuseid), mida lõigatakse ja kuivatatakse kütteks. Euroopa Liiduga ühinemise järel on vabariik muutunud jõukaks, sest Euroopa Liidu rahad on aidanud moderniseerida põllumajandusmasinaid ning põllutöömeetodeid.

Tuntud kaubamärk:

Guiness. Euroopa suuremaid ja kuulsamaid õllefirmasid, asub Dublinis. Kompanii asutas 1759. aastal St James`s Gate`is Arthur Guiness (1725-1803). Tehas võtab enese alla hiiglasuure maa-ala, mille Sir Arthur Dublini linnalt 45-naelase aastarenid eest 9000 aastaks kasutada sai. Rendileping lõppeb aastal 10759.
Kompanii tegutseb umbes 50 riigis, müüb oma õlut enam kui 160 riigis ning tema palgal on maailma eri maades 12500 inimest. Õlletootja on andnud nime ka maailmakuulsale „ Guinessi maailmarekordite” raamatule.

Firmad ja organisatsioonid:

Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse ja 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegu Euroopa Liit).Samuti on Iirimaa WTO,IMF-i liige.

Rahvastik :

Iirimaa on väike riik võrreldes teiste maailma riikidega.Nagu ees pool öeldud elab Iirimaal praeguste andmete järgi umbes 3 883 159 inimest. Iirimaa rahvaarv on üsna väike, aga väga palju iirlasi elab välismaal. Aastatel 1845-1847 tabas Iirimaad ränk kartuliikaldus. Kartul oli tollal aga iirlaste peatoit. Suures näljahädas suri peaaegu miljon inimest. Lootusetu olukord ja Briti võimude suutmatus seda parandada sundisid suurt osa iirlasi kodumaalt lahkuma . Nad rändasid eelkõige inglisekeelsetesse maadesse; näiteks Ameerika Ühendriikidesse, Austraaliasse või Kanadasse.
Tänapäeval arvestatakse iga Iirimaal elava iirlase kohta 10 iirlast mujal maailmas.
Iirimaa rahvastiku tihedus on 58,5 in./km².Võrreldes teiste riikidega:

Suurbritannia- 245,5 in/km²
Norra- 14 in./km²
Rootsi- 20,1 in/km²
Soome- 17,1 in/km²

on Iirimaa rahvastiku tihedus siiski väga suur, kui jätta arvestamata asjaolu, et teised riigid on Iirimaast tunduvalt suuremad.Kuid siiski!
Iirimaal tihedamini asustatud piirkonnad paiknevad suuremate linnade läheduses nendeks on:Dublin(Iirimaa pealinn), Cork ja Beltast.Inimesi on nendes piirkondades sellepärast rohkem, et seal on arenenud tööstus, mis pakub palju töökohti,samuti on seal paremad tingimused eluks kui Iirimaa äärealadel, mida mõjutavad erinevad hoovused ja kus sajab tihedamini .

Vanasõnad-ütlemised:

Parim mees tüdrukutele on vanatüdruku poeg.
Ahne mees kogub kõike peale sõpruse.
Kitselaudast pole mõtet lambavilla otsida.
Parem olla punapea kui ilma peata.
Kui võtad varnast vale kaabu , tee kindlaks, et see ei kuulu suurele mehele
Ta kataks kivi heintega ja müüks selle heinakuhja pähe.
Kui pühitsetud vesi oleks viski, käiks ta igal hommikul missal .
Kogemused on raske kool, kuid loll muud moel ei õpi.
Kui kingad lasevad vett läbi, pole vihmavarjust kasu.

Naljad -anekdoodid:

Küsimus:”Mille poolest erinevad iiri pulmad matustest?”

Vastus:”Matustel on üks joodik vähem”

Iirlane kuulutab teeäärsel kuulutustahvlil, et müüb autot.Kuulutuse teksti alla on lisatud, et kes seda kuulutust lugeda ei oska, küsigu lähimast kõrtsist täpsemalt.

( Populatsioon tuhandetes)
Demograafiline näitaja aastal 2005 ja 2025
2005 2025
Sünde 1,000 elaniku kohta.................... 14 11
Surmasid 1,000 elaniku kohta................... 8 8
Keskmine protsent (protsentides)............... 0.7 0.2
Aasta keskmine kasv (protsentides)............. 1.2 0.6
Keskmine eluiga (years)........................ 77.6 80.5
Imikute surm 1,000 sünni kohta................. 5 4
Midyear Population Estimates and Average Annual Period Growth Rates:
1950 to 2050
(Populatsioon tuhandetes, kasv protsentides)
Aasta Populatsioon Aasta Populatsioon Periood Kasvu suurus
1950 2,963 2005 4,016 1950-1960 -0.5
1960 2,832 2006 4,062 1960-1970 0.4
1970 2,950 2007 4,109 1970-1980 1.4
1980 3,401 2008 4,156 1980-1990 0.3
1990 3,508 2009 4,203 1990-2000 0.8
2000 3,792 2010 4,250 2000-2010 1.1
2001 3,835 2020 4,674 2010-2020 1.0
2002 3,879 2030 4,989 2020-2030 0.7
2003 3,924 2040 5,237 2030-2040 0.5
2004 3,970 2050 5,396 2040-2050 0.3
------------2005----------- ------------2025-----------
Vanus Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised
Kokku 4,016 1,996 2,020 4,842 2,405 2,437
0-4 286 148 138 271 140 131
5-9 278 144 134 298 155 144
10-14 276 142 134 325 169 157
15-19 291 149 142 321 166 155
20-24 312 159 154 291 149 142
25-29 329 165 164 278 140 138
30-34 318 158 160 285 141 144
35-39 283 140 143 317 157 160
40-44 277 136 141 359 179 180
45-49 262 130 132 372 186 185
50-54 244 122 121 343 172 171
55-59 223 112 111 295 147 148
60-64 174 87 87 277 135 142
65-69 143 71 73 248 120 128
70-74 118 56 62 210 100 110
75-79 91 39 52 163 74 89
80-84 64 24 39 100 43 57
85-89 32 11 22 55 21 34
90-94 12 3 9 25 8 17
95-99 2 0 2 8 2 6
100+ 0 0 0 2 0 2

Iirimaa tuntumad vaatamisväärsused:

Monumendid Boyne`i orus
Boyne`i oru arheoloogilisest leiukohast on leitud Euroopa tähtsaimaid eelajaloolisi megaliitkunsti mälestisi.Kolm peamist leiukohta –Bruna Boinne kompleks, Newgrange ning Knowth ja Dowth – asuvad Boyne`i jõe põhjakaldal pealinnast dublinist 50 km põhja pool.
Väga palju nende tuhandeid aastaid vanade monumentide kohta on saladuseks jäänud.Siiski on ajaloolased kindlaks teinud, et need täitsid väga mitut funktsiooni.Eeskätt aga oli neil sotsiaalne ja religioosne tähtsus.
Skellig Michaeli kloostrikompleks
Esimeste Iiri kristlaste elust annab mõjuva pildi Skellig Michaeli kloostrikompleks.Iiri edelarannikust 12 km kaugusel oleval kaljusel Skellig Michaeli saarel seadsid esimesed Iiri kristlased end sisse juba 7.sajandil. Tänu isoleeritusele ja sealsele spartalikule elule on see kloostrikompleks äärmiselt hästi säilinud ja isegi turistidest peaaegu puutumatu .
Clonmacnois
Iirimaa tähtsamaid pühapaiku on Clonmacnois Offaly krahvkonnas, millele pandi alus 6.sajandil.Müüriga ümbritsetud alal asuvad iidvanad kirikud, kiviristid ,tornid ja hauad .Paljud neist mälestistest oon suhteliselt heas seisukorras, andes hea pildi sellest, millised nägid välja kloostrid oma hiigelaegadel.Kohapeal on ka väike muuseum , kus huvilistel on võimalik tutvuda Clonmacnoisis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud esemetega.
Killarney rahvuspark
Iirimaa kõige kuulsam rahvuspark on Killarney rahvuspark, mis asustati 1932.aastal.See paikneb Edela-Iirimaal ja laiub 10 000 hektaril.Kaitsealale on õnnestunud koondada erinevaid looduslikke kooslusi ning nüüd näeb seal kõike, mis Iiri maastikule iseloomulik.
Rahvuspargis on nii mägesid,orge,metsi,nõmmesid, soid ,veekogusid kui ka parke ja aedu.Killarney aladel elutsevad ka Iiri viimased punahirved.Rahvuspargis on kaitse alla võetud lisaks haruldastele taime-,looma-,linnu- ja kalaliikidele ka inimasustuse ajalugu puudutavad objektid.Heaks näiteks on Inisfalleni klooster, mis asutati 7.sajandil ja jäeti maha 14.sajandil.
Ceide põllud
Ceide põllud kuuluvad teadaolevalt läänemaailma kõige vanemate haritud maade hulka. Arheoloogilistel väljakaevamistel on selgunud , et need on enam kui 5000 aastat vanad.Avastatud on kiviaja inimeste elupaikade jäänuseid ning vanu matusepaiku.Tegemist oli ilmselt maailma ühe vanima rahulike maharijate asulaga,mistõttu selle avastamine ja uurimine on tähits kogu maailmale, et võimalikult tõepäraselt ette kujutada inimühiskonna arengut läbi aastatuhandete.Aastal 1993 avati seal turistide jaoks külastuskeskus, mida on praeguseks külastanud sadu tuhandeid inimesi.
Blarney loss
Corki linna lähedal asuv Blarney loss on sama koha peal juba kolmas.Esimene ehitati 10.sajandil ja oli puust.Praeguse lossi ehitas 1446.aastal Dermot McCarthy.Loss ise on maailmakuulus ja kõikidele turistidele kohustuslik külastuskoht.Seda ka uskumuse tõttu, et torni maagilise müürikivi ehk Blarney kivi suudlemine annab inimesele ületamatu kõneosavuse.
Blarney tähendabgi inglise keeles keerutamist ja tühje lubadusi,mida ei mõeldagi täita.Selle mõiste tõi inglise keelde kuninganna Elizabeth I.
Titanicu muuseum
Titanicu muuseum asub Cobhis,sest selles linnakeses oli 1912.aastal legendaarse laeva viimane sildumiskoht.Tollal oli küll linna nimi Queenstown.Titanicu-nimelisi objekte on linnas palju-alustades laevadest ning lõpetades restoranide ja baaridega.Kuid on säilinud ka selliseid hooneid ,mis olid 20.sajandi alguses Titanicuga otseselt seotud.
Guinessi õlletehase muuseum
Üks Iirimaa sümboleid on 1759.aastal Dublinis rajatud Guinnessi õlletehas ja iga turist peab ilmtingimata ära käima ka selle tehase muuseumis .See avati 2000.aastal ning seal saab põhjliku ülevaate kompanii ja õllepruulimise ajaloost.Ekskursioon õlletehases maksab 13 eurot,mille eest saab hiljem õlut maitsta .
Trinity College
Iirimaa vanim,suurim ja uhkeim ülikool on Trinity College Dublinis,asutatud 1591.aastal Elizabeht I poolt.Sealses suures raamatukogus on palju 16.sajandist ja varasemast ajast pärit raamatuid.Kollektsiooni uhkuseks on varakeskaegse Euroopa vanemaid säilinud raamatuid, kuulus”Book of Kells ”-umbes aastast 800 pärit,käsitsi kirjutatud ja illustreeritud imeilus ladinakeelne palveraamat.
Burren
Burren(kivine paik) on 500 km2 suurune ala Iirimaa läänerannikul,mis on moodustunud iidse merepõhja settelisest lubjakivist ja merekarpidest ning kerkinud 300 meetri kõrguseks.8-10 meetri kõrgused kaljud algavad ote merest,kõrgemais kohas on need koguni 203 meetri kõrgused. Klint on üpris käänuline, ulatudes lõunas kaugele ookeani.
Jää poolt sillutatud,kuid pahklik ja lõhenenud pinnakate on saanud koduks unikaalsele taimestikule ja loomariigile.Seal on palju maaaluseid jõgesid,rohkem kui 60 km pikkuseid tunneleid ja koopaid.Ebatavalised geoloogilised moodustised pole võimaldanud mitte üksnes taimestiku mitmekesisust, neoliitikumi ajal olid need ka inimeste elukohaks.Paigas on külluslikult kivikuhikuid,kalmuehitisi ja ka umbes 400 kivikindlust.

Lisaks:

Pikim jõgi:Shannon,Iirimaa,386 km.
Kõrgeim mägi:Ben Nevis ,Suurbritannia, 1343 m.
Suurim järv: Lough Neagh,Suurbritannia, 396 km2.
Sügavaim veekogu Euroopas:Loch Morar,Suurbritannia,310 m.
Rahvuslill :Valge ristik

Iiri keelest
Iirikeelsed iirlased on justkui paigutatud kaitsealadesse - Gaeltacht piirkondadesse (Donegalis, Connemaras, väiksemad alad lõunapool), kus muuseas on kõik sildid iirikeelsed. Mujal Iirimaal on sildid nii inglise kui ka iirikeelsed. See, et iirikeelsed kohanimed ei ole eriti sarnased inglise keelsetele on reisjale kindlasti parajaks pähkliks piirkonnas ringi liikumisel, sest kaardid on tavaliselt ingliskeelsed. Aga mõningase fantaasiaga saab hakkama, kui ka väikestest viltuminekutest end väga stressata ei lasta. Kui Gleann Cholm Cille samastamine kaardiloleva Glencolumbcille’iga on suhteliselt lihtne (eriti kui ikka kaardi osatakse lugeda), siis An Clochan Liath’i tagant Dungloe leidmine nõuab elavat fantaasiat. Muideks, kuigi iirlased räägivad üldiselt inglise keelt, võib kuulda kohalikke ning isegi noori inimesi omavahel iiri keeles rääkima. Nii et ei ole tegemist vanade inimeste väljasureva eripäraga. Iiri keele kõla on täiesti võõrapärane ning eriti meloodilisena ta küll ei tundunud. Aga erinevalt inglise keelest hääldatakse iiri keelt enam-vähem kirjutatu järgi, mis teeb kohanimede kokkulugemise lihtsamaks.
Transport
Soovitavalt on kasutada rendiautot, kuna bussid kõikjal ei sõida või sõidavad mööda väga pikka ringi, samas on auto rent suhteliselt kallis lõbu. Arvestama peab, et liiklus on vasakpoolne. Talvekuudel on paljud bussiliinid suletud. Hästi sobib ringiliikumiseks jalgratas.
Teeviitade müstika
Ringi reisides põrkab pidevalt kokku veel ühe Iirimaa omapäraga - osad teeviidad (uuemad) osutavad kilomeetreid ja osad (vanemad) miile (lisaks sellele, et kasutatakse iiri- ja inglisekeelseid silte segamini ). Lisaks on enamuste viidapostide küljes vähemalt 5-6 viita , näha oli ka selliseid, kus enam kui kümme. Ole vaid osav ning otsi hotellide , baaride ja ettevõtete viitade vahelt need üles, mis osutavad asulatele! Ning kuna teed ja ka ristmikud on kitsad ning mingeid teepeenraid pole, siis põhjustab viitasid uuriv turist vähegi tihedama liiklusega kohas ka seisaku , kui ta on ratastel . See aga paneb muidu viisakad , kuigi hullumeelse liiklemisstiiliga iirlased, signaali andma.
Majutusest
Kui välitida turismi tippaegasid (juuli ja august), siis on küllaltki lihtne leida ka majutust. Mõni küla tundus koosnevatki vaid Bed and breakfest majapidamistest, mõnes kohas oli neid jälle pisut keerulisem leida. Enam ei saa B&B pidada väga odavaks majutusvõimaluseks, küll aga üpris mugavaks. Odavaim variant on hostelid, mille hinnad on varieeruvad 7.5 ja 12 naela vahel. Järgmine tase on B&B, millele järgnevad külalistemajad (guesthouse). Hotellid on üldiselt kallid, eriti kui nad paiknevad vanades mõisahoonetes, mis Eesti mõistes annavad väikeste losside mõõdud välja. Kuid nagu ikka ei tähenda odavaim kõige halvemat ning kallim parimat, nagu ei ole ka eeltoodud klassifikatsioon absoluutne. Fantastiline Ball Hill hostel , mida peavad Ken ja Aina Donegali linnast 5 kilomeetrit väljaspool asub suhteliselt eraldatuna otse mere kaldal . Keni avatud meel loob täiesti eriliselt sõbraliku õhkkonna. Minu peatumise ajal oli ma ainuke nö uustulnuk, ning järgneva nädala jooksul kohtusin Iirimaal korduvalt inimestega, kes olid Ball Hillis varem peatunud ning nende reageeringud olid eranditult äärmiselt positiivsed. Dublinis ja selle ümbruses on, eriti nädalavahetuseti, siiski üpris mõistlik alati majutuskoht broneerida .
Ilm
Kuigi iirlaste arvates on Iirimaa neli aastaaega - kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm, kusjuures üksnes viimane erineb mõnevõrra kolmest esimestest (on rohkem lörtsi moodi) - ei tähenda see, et Rohelisel saarel üksnes sajab. Iirimaa ilm vaheldub lihtsalt veelgi sagedamini kui Eestimaa oma - paar minutit vihma, siis särab viieks minutiks päike, siis minutike vihma ja viis päikest jne. Muidugi võib juhtuda, et mõni päev valdavalt sajab (ise õnneks pääsesin ainult ühe tõeliselt märja hommikupoolikuga) ning siis jälle on paar päeva üksnes päike. Keskmiselt tundub ta olevat siiski pisut soojem, ikka sooja Golfi hoovuse tõttu. Juuni alguseks oli näiteks suvivili koristatud ja roosid õitsesid - iseenesest loomulik, kui kevad algab veebruaris .
Riigipühad

1.jaanuar:uusaasta
17.märts:rahvuspüha,Püha Patricu päev
9.aprill:teine ülestõusmispüha
3.mai:maipüha
7.juuni:juunipüha
2.august:augustipüha
25.oktoober:oktoobripüha
25.detsember:esimene jõulupüha
26.detsember:teine jõulupüha

Usuelu:

Iirlased on jumalakartlikud inimesed ja katoliku kirikul on nende elus tähtis osa.Usupühade puhul korraldatakse regulaarselt rongkäike ja kõikjal võib näha tihti just neitsi Maarjale pühendatud pühakodasid.Lisaks tööle koolide ja haiglatega võtab kirik üldse ühiskonna elust aktiivselt osa, eitades näiteks aborte ja sündivuse kontrolli.Veel hiljaaegu oli lahutus Iirimaal keelatud.
Iirimaa

Katoliiklasi 93%

Ida ja Lääs:
Idas asuvates maades hoidis kirik kinni vanadest traditsioonidest.Sealsele vaimulikonnale ei meeldinud mõningad Läänes toimunud muutused. 1054 .aastal lõhenes kristlik kirik kaheks.Läänes jäi roomakatoliku kiriku peaks Rooma paavst , Idas sai ortodoksse ehk õigeusu kiriku juhiks Konstantinoopolis elav patriarh.Mõlemale kirikule iseloomulik kristlus on säilinud tänaseni.

Anglikaane 3%
Muid 4%

Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus.
Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
Kristlus oli algselt judaismi usulahk , mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks . Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid , kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Uue Testamendi Apostlite tegude raamatu (11:26) järgi hakkasid Kristuse järgijaid kristlasteks nimetama algselt Antiookia (praegu Antakya) linna mittekristlased: Ja see oli Antiookias, kus Jeesuse õpilasi hakati esimest korda nimetama kristlasteks.
Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon.
Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu).
Kristluse sümbolid

Riigipea :

Riigipea on üldvalimistel 7 aastaks valitav president .Üks isik tohib ametis olla kuni kaks järjestikust ametiaega.
Presidendil on peamiselt esindusülesanded.Ta nimetab ametisse valitsuse juhi ja tolle ettepanekul valitsuse liikmed.President allkirjastab seadused, on sõjaväe ülemjuhataja, tema pädevusse kuulub ka teatud juhtumitel kurjategijatele armuandmine.
Iirimaa president on alates 1997 Mary Patricia McAlees. Valimistel saavutas ta esimeses voorus 45,5% ja teises voorus 58,7% valijate toetuse.
Mary Patricia McAlees

Parlament :

Iirimaa parlament(Oireachtas) koosneb kahest kojast.
Alamkoda on 166-liikmeline üldvalimistel 5 aastaks valitav Esindajatekoda .Praegune, 29. koosseis valiti 16.mail 2002. Alamkoja eesistuja on Fianna Faili esindaja Rory O`Hanlon.
Parteiliselt jaguneb Esindajatekoda järgmiselt:Fianna Fail 80 mandaati (kogus valimistel 41,5% hääli), Fine Gael 31 (22,5%), Tööpartei 21 (10,8%), Progressiivsed Demokraadid 8 (4%), Roheline Partei 6 (3,8%), Sinn Fein 5 (6,5%), Sotsialistlik Partei 1 mandaat, sõltumatuid rahvasaadikuid on 14.
Ülemkoda on praegu 60 liikmest koosnev Senat (Seanad Eirean), mille valimised peavad aset leidma 90 päeva jooksul pärast Esindajatekoja valimisi.Senati 11 liiget nimetab ametisse eelnevalt valitud Esindajatekojas kinnitatud peaminister .Ülejäänud liikmetest kolm delegeerib Iirimaa riiklik ülikool, kolm Dublini ülikool, 43 aga valitakse viie nn. Paneeli hulgast.
Paneelideks on (1) rahvuskeel ja –kultuur, kirjandus, kunst , haridus ja muud kaasnevad erialad, (2) põllumajandus ja kalandus , (3) töölised, (4) tööstus ja kaubandus ning (5) avalik haldus ja sotsiaalteenused.Igast paneelist peab valima vähemalt 5 ja kõige rohkem 11 liiget.
Senati praegune, 22. koosseis valiti 16.-17. juulil 2002. Ülemkoja eesistuja on fine Gaelil 15, Tööparteil 5, Progressiivsetel Demokraatidel 4 kohta, 5 saadikut on sõltumatud ja 1 parteitu.

Valitsus:

Iirimaa valitsus koosneb peaministrist, asepeaministrist ja praegu 13 ministrist. Praegune peaminister, Fianna Faili liider Bertie Ahern on ametis 26. juunist 1997, praegune valitsus tugineb 6.juunil 2002 Fianna Faili ja Progressiivsete Demokraatide vahel sõlmitud uuele koalitsioonileppele.
Iirimaa valitsuse koosseis:

Peaminister Bertie Ahern (Fianna Fail)

Asepeaminister ning majandusminister Mary Harney (Progressiivsed Demokraadid)

Kaitseminister Michael Smith (Fianna Fail)

Põllumajandusminister Joe Walsh (Fianna Fail)

Rahandusminister Charlie McCreevy (Fianna Fail)

Välisminister Brian Cowen (Fianna Fail)

Haridus- ja teadusminister Noel Dempsey (Fianna Fail)

Kommunikatsiooni- ja loodusvarade minister Dermot Ahern (Fianna Fail)

Kultuuri- ja spordiminister John O`Donoghue (Fianna Fail)

Tervishoiuminister Micheal Martin (Fianna Fail)

Transpordiminister Seamus Brennan (Fianna Fail)´

Justiitsminister Michale Mcdowell (Progressiivsed Demokraadid)

Keskkonna- ja kohaliku omavalitsuse minister Martin Cullen (Fianna Fail)

Kogukonda ja maa-asjade minister Eamon O`Cuiv (Fianna Fail)

Sotsiaalminister Mary Coughlan (Fianna Fail)

Erakonnad:

Fianna Fail („ saatuse sõdurid”) rajati 1927. Parlamendis alates 1927, alates 1932 on erakond pidevalt osalenud valitsuste koosseisus, andes 17 peaministrist 11 ning ühe erandiga kõik presidendid . Praegu on parlamendis suurim erakond.Partei esimees on novembrist 1994 Bertie Ahern.
Fine Gael („iiri perekond”) rajati 1933 mitme iseseisvusliikumises osalenud erakonna ja ühenduse liitumisel. Parlamendis alates 1933, osalenud korduvalt valitsustes, andes 17 peaministrist 6. Praegu parlamendi suuruselt teine erakond. Parte esimees on 5. juunist 2002 Enda Kenny .
Tööpartei (Pairti Lucht Oibre) rajati 1912. Parlamendis alates 1922, kuulunud mitmel korral valitsusse.Praegu parlamendi suuruselt kolmas erakond, alates 1994 opositsioonis.Partei esimees on 31. oktoobrist 2002 Pat Rabbitte.
Progressiivsed Demokraadid(Pairti Daonlathach) rajati 1985.Parlamendis alates 1985,kuulunud mitmel korral valitsusse.Praegu parlamendis suuruselt neljas erakond,valitsuskoalitsiooni liige.Partei esimees on oktoobrist 1993 Mary Harney.
Roheline Partei(Comhaontas Glas ) rajati 1982. Parlamendis alates 1989,valitsusse pole kuulunud.Praegu parlamendi suuruselt viies erakond.Partei esimees on 6. oktoobrist 2001 Trevor Sargent
Sinn Fein(„meie ise”) rajati 1905,osales aktiivselt Iirimaa vabadusvõitluses.Parlamendis alates 1918,alates 1922 boikoteeris parlamenti, uesti parlamendis alates 1981.Valitsuses pole osalenud,praegu parlamendi suuruselt kuues erakond.Partei esimees on novembrist 1983 Gerry Adams.

Energiamajandus :

Iirimaal leidub järgnevaid maavarasid :
kivisütt
rauamaaki
kivisoola
kipsi
kaoliini
maagaasi, Põhjameres
naftat, Põhjameres
tina
Riigi majanduse iseärasuseks on suur tööstuse ülekaal põllumajanduse ees. Arenenud on eelkõige tekstiili- ja kivisöetööstus, musta metallurgia tööstus, laevaehitus . Suuresti on edasi arenenud masina-, aparaadi- ja keemia tööstusharud.Eelisarengut on võimaldatud gaasi- ja naftatööstusele.
Sõjajärgsetel aastatel natsionaliseeriti:

kivisöetööstus
gaasitööstus
musta metallurgia tööstus
raudteetransport
siseveetransport
õhutransport

Energeetikas on näha suundumusi kivisöeenergeetika vähenemise suunas.
Üle 4/5 elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades.
Domineerib põllumajanduses loomakasvatus - 70% saadakse loomakasvatusest kogu põllumajanduse kogutuludest.
Poolel külvipinnal kultiveeritakse söödakultuure- oder , kaer , kartul, suhkrupeet, köögi- ja puuviljad .
Iirimaa ja Suurbritannia on ühed Lääne- Euroopa suurimad kalapüügimaad. Peamised kalasadamad asuvad Põhjamere ääres.
Riiki sisse veetakse peamiselt toidu- ja tooraineid, pooltooteid.
Eksporditakse tööstusmasinaid, keemiakaupu ja tarbeesemeid, jms.
Joonis Iirimaa energiamajanduse arengu kohta tänini ja ka tulevikus!
Kogu tarbimine 2001. a seisuga Iirimaal tuule-,maagaasi-,puu- ja hüdroenergia poole pealt.
Tuuleenergia Iirimaal.
Carlow 5.15 MW
Greenoge 5.15 MW
Cavan 18.00 MW
Corneen 3.00 MW
Gartnaneane 15.00 MW
Clare 32.05 MW
Moanmore 12.60 MW
Booltiagh 19.45 MW
Cork 25.86 MW
Currabwee 4.62 MW
Milane Hill 5.94 MW
Gneeves 9.35 MW
Coomatalin 5.95 MW
Donegal 141.22 MW
Barnesmore 15.00 MW
Cronalaght/1 3.00 MW
Drumlough 4.80 MW
Crockahenny 5.00 MW
Cark 15.00 MW
Cronalaght/2 2.00 MW
Culliagh 11.88 MW
Anarget 1.98 MW
Meenadreen 3.40 MW
Cumhacht Comharchumman Teo 0.66 MW
Meeanilta/Ballybofey/1 2.55 MW
Meeanilta/Ballybofey/2 2.45 MW
Anagret Ext 1.10 MW
Meentycat 72.40 MW
Galway 71.63 MW
Inverin/1 2.64 MW
Inis Mean 0.68 MW
Inverin/2 0.66 MW
Sonnagh Old 7.65 MW
Derrybrien 60.00 MW
Kerry 35.24 MW
Beenageeha 3.96 MW
Tursillagh/1 15.18 MW
Beal Hill/1 1.65 MW
Beal Hill/2 2.55 MW
Tursillagh/2 6.80 MW
Mount Eagle Windfarm Ltd. 5.10 MW
Leitrim 20.16 MW
Corry Mt 4.80 MW
Spion Kop 1.20 MW
Blackbanks/1 3.40 MW
Blackbanks/2 6.80 MW
Moneenatieve 3.96 MW
Louth 0.05 MW
Dundalk IT 0.05 MW
Mayo 28.55
Bellacorick 6.45 MW
Raheen Barr /Castlebar 18.70 MW
Cuillalea/Kiltmagh 3.40 MW
Roscommon 18.54 MW
Kilronan 5.00 MW
Largan Hill 5.94 MW
Altagowlan 7.60 MW
Sligo 25.00 MW
Kingsmountain 25.00 MW
Tipperary 3.40 MW
Mienvee 0.85 MW
Curraghgraigue 2.55 MW
Wexford 43.40 MW
Carnsore 11.90 MW
Ballywater 31.50 MW
Wicklow 27.75 MW
Arklow/Offshore 25.20 MW
Cronelea Upper 2.55 MW
Antrim 18.26 MW Corkey 5.00 MW
Elliott's Hill 5.00 MW
Lendrum's Bridge B 7.26 MW
Slievernahanaghan 1.00 MW
Snugborough Connected to NI 13.50 MW
Derry 31.00 MW
Altahullion 26.00 MW
Rigged Hill 5.00 MW
Fermanagh 24.50 MW
Slieve Rushen 5.00 MW
Tappaghan 19.50 MW
Tyrone 15.94 MW
Bessy Bell 5.00 MW
Lendrum's Bridge A 5.94 MW
Owenreagh 5.00 MW
Iirimaa kaubasadamad.

Metsandus ja kalandus:

Iirimaa metsad ei olegi päris metsad.
Tuleb muidugi märkida, et need enam kui 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette vaadata ei osanud, sest tänu nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soodsa pinnase turba kasvuks ning põldude hävinguks, vähemalt saare lääneosas. No ja hilisemad sajandid ainult toetasid alustatut. Ja metsa puudumine torkab Eestist tulnule teravalt silma, seda muidugi ka mujal Lääne-Euroopas. Ametlikult on Iirimaa pinnast 5.5% kaetud metsaga, kuid, jah, nähtud kahte tüüpi metsad on küll mõneti veidrad . Esimene variant on tihedatesse, nii 70-80 cm vahedega ridadesse istutatud kuused. Aga on olemas veel lehtmetsad , mis aga ausalt öeldes on rohkem parkmetsad oma kenade korras radade ning puhastatud puudealusega. Kuid jalutamiseks ning linnulaulu kuulamiseks on nad täiesti sobivad, muidugi kui ei ole nädalavahetus. Lainja pinnamoega ning seega mõneti Vooremaad meenutaval Kesk- ja Lõuna-Iirimaal on kõik võimalik ülesharitud ja täisistutatud. Ning kuigi vaated vahelduvad ning aeg-ajalt leidub pisut kõrgemaid kohti, võib nähtu mõne aja möödudes üksluiseks muutuda, eriti kui on tegemist pika reisiga risti läbi Iirimaa. Lääne poole liikudes hakkab järjest enam silma mägesid ning nende vahel olevaid järvi, kuid kõik jätab siiski üpris kultuurmaastiku mulje. Mäed pole muidugi võrreldavad Alpide või Norra mägedega, kuid isemoodi võluvad. Vahel on nad üksikud koonused keset lagedat maad, vahel moodustavad väikseid ahelikke või piiravad kahelt poolt jõeorgu. Kuigi nad iseenesest ei ole kuigi kõrged, ulatudes haruharva üle 1000 meetri, oskavad Atlandilt tulevad pilved neid aeg-ajalt päris huvitavalt emmata. Kuid tõeliselt iirilikud mäed on siiski Donegalis ja Connemaras. Mõlemad on üpris kehva pinnasega ja jätavad mõneti metsiku mulje. Nendesse vaestesse piirkondadesse põgenesid iirlased, kes inglaste poolt nende kodumaadelt ära aeti, mistõttu on siin ka säilinud iiri keel.

Tööstus:

Tarbekaubad/toit.

C&C – (Pepsi, mineraalvesi jne.)
Condensed Milk Company of Ireland – (Iirimaa Kondenseeritud piima Kompanii)
Dairygold Co-Op – (Suurim põllumajandusettevõte)
Donegal Creameries – (Teie suurim toiduühing Iirimaal)
EDUN – (Moeühing)
Fyffes – ( Banaani import)
Glanbia – (Piima-ja toiduühing)
Greencore - (Toiduühing)
Guinness - (Õlletööstus)
Guinness Superlatives – („Guinessi rekordite raamatu“ kirjastaja)
IAWS – (Toiduühing Indias õppivatele naistele)
Kerry Group – (Suurim toiduühing Iirimaal)
Barrys – (Iiri teeühing)
Reox - (Tarbetoidud)

Ehitus.

CRH - (Kaevandusühing)
Grafton - (Ehitusfirma)
Kingspan - (Ehitusfirma)
Readymix – (Ehitustarvikud)

Elektroonika / tehnoloogia .

Ashling Microsystems – (Kasutuses olevate tööriistade kompanii)
Baltimore Technologies – (Interneti turvalisusega tegelev firma)
Datalex - (Infotehnoloogia)
Datasoft – (Videomängude arendaja ja tootja)
DCC – (Mitmelalal tegutsev inveteerimisgrupp)
Fusio Ltd – (Webi arendus)
Glen Dimplex – (Elektri tarbekaupade firma)
Havok – (Arvutite,nende osade ja videomängude tootmine)
Horizon Technologies – ( Arvutitehnoloogia arendus)
Intel Ireland – (Intel´i protsessorite tootja)
IONA Technologies – (Ülikooli linnakust alguse saanud arhitektuuriga tegelev ettevõte)
Trintech – (Maailma juhtiv finants-ja teenustarkvara pakkujaid)
ThirdForce – (Pakub ülemaailmset e-õpet )
Dell Ireland – (Arvuti riistvara tootja mille juured on Ameerikas)
Microsoft Ireland – (Paljurahvuseline mastaapne ettevõte maailmas, tegeleb tarkvara tootmisega)
Bua Training – (Pakub proffesionaalset õpet ja nõustamist tarkvara ja arvutitehnoloogia vallas)
Xilinx – (Maailma suurim riistvara ja tarkvara arendaja )

Uurimisasutused.

Petroceltic – (Õli ja gaasi tootmise ja leidmisega tegelev firma)
Bord na Móna – (Teadusliku tootmise ja selle leviku ja inimtagavarade arendaja)
Bord Gáis Éireann – (Torugaasinduse rajaja ja eestvedaja )

Elekter.

Airtricity – (Tuulefarmi operaator )
Electricity Supply Board – (Kompanii mis varustab elektriga kogu Iirimaa)
Imera Power – (Eraettevõte, mis hoiab juhtivat kohta era jõu- ja gaasimarektites)
Northern Ireland Electricity – (Kompanii mis kannab elektrit üle, kuid ise ei tooda seda vaid ostab kokku)
Viridian – (Põhja-Iirimaal energiaäriga tegutsev firma)

Biotehnoloogia.

Élan – (Suur ravimitefirma)
Luxcel Biosciences – (Ravimite reklaamimise ja arendusega tegelev firma)
Trinity Biotech – (Kompanii mis tegeleb kliinilise diagnostika alal)
Unidare – (elektrikaableid tootev firma)
United Drug – (Suurim ravimeid müüv asutus Iirimaal)
Warner Chilcott – (Põhja-Iirimaa farmaatsia kompanii, mis on süvenenud farmaatsiatoodete müügile ja arendusele)
SteriPack Medical – (Toodab kliinilisi instrumente )

Lennuliiklus.

Aer Arann – (Dublinis asuv regionaalne lennuliin)
Aer Lingus – (Iirimaa rahvuslik lennuliin asub samuti Dublinis)
CityJet – (Iirimaal asuv lennuliin mille omanik on Air- France KLM )
Irish Continental – (Iirimaa lennuliinide operaator)
Ryanair – (Iirimaa lennuliinide peakorter Dublinis)
Swansea Cork Ferries – (Väike lennufirma millel on ainult 1 ruutmiil mida katta)

Bussi -ja raudteeliiklus.

Córas Iompair Éireann:(Iirimaa valitsuse käsutuses olev transpordiühing)

Bus Átha Cliath - Dublin Bus (Ühiskondliku transpordi operaator Dublinis)

Bus Éireann - Irish Bus (Bussiteenust pakkuv firma Iirimaal)

Iarnród Éireann - Irish Rail (Rahvusvaheline raudtee süsteem Iirimaal)

Northern Ireland Transport Holding Company:(Põhja-Iirimaa transporti haldav transpordiühing)

Ulsterbus – (Ühiskondliku transpordi operaator Põhja-Iirimaal)

Metro (formerly Citybus). - (Bussikompanii Belfastis)

Northern Ireland Railways. - (Põhja-Iirimaa raudtee operaator)
Iirimaa transpordi arengut mõjutavad eelkõige iirimaa maastikulised iseärasused. Iirimaa läänerannik on mägine ja ebasobiv transpordi arendamiseks , seega on põhiline transport koondunud riigi keskossa ja idarannikule. Idarannik on ka põhiline koht, kuhu on koondunud majandusettevõtted tänu sadamatele.
Olulised transpordiliigid riigis on veoki-,auto-,laeva ja lennutransport .

Sisevedudeks kasutatakse eelkõige veokeid ja autosid ( tooraine ,toiduaine, tarbeesemed ,vähemmahukad tooted.)
Rahvusvahelisteks vedudeks kasutatakse laeva- ja lennuliiklust (reisjate vedu, kiireloomulsed kaubad , tooraine, mahukad kaubad,nafta.)

Siseveetransport
Raudtee- ja lennuliiklus.

Raudtee- ja maanteeliiklus ning laevadamad Iirimaal
Maanteed Iirimaal+suuremad lennujaamad ja raudteejaamad.
Lennujaamad:
Neid on Iirimaal 36 (2006)
Lennujaamad – sillutatud teedega:
Neid on kokku 15
Üle 3,047 m pikad neid on 1
2,438 kuni 3,047 m pikad neid on 1
1,524 kuni 2,437 m pikad neid on 4
914 kuni 1,523 m pikad neid on 3
Alla 914 m pikad neid on 6 (2006)
Lennujaamad-sillutamata teedega:
Neid on kokku 21
914 kuni 1,523 m pikad neid on 4
Alla 914 m pikad neid on 17 (2006)
Toruliinid:
Gaas 1,728 km (2006)
Raudteed:
Neid on kokku 3,312 km
Laiarööpmeline raudtee 1,947 km (46 km elektriga)
Kitsarööpmeline raudtee 1,365 km
Maanteed:
Neid on kokku 96,602 km
Sillutatud teid on 96,602 km (siia kuulub ka 200 km kiirteid) (2003)
Veeteed :
Neid on kokku 753 km (turistidele mõeldud) (2005)
Kaubalaevastik:
Neid on kokku 23 laeva
Tüüp: kaubalaev 19, kemikaaltanker 2, konteinertanker 1, mahasõidulaev 1
Võõrriigi omad: 4 (Saksamaa2, USA 2)
Registreeritud teistes riikides (Panamal 2, Saint Vincentis 1, Suurbritannias 1) (2006)
Sadamad ja terminalid:
Cork, Dublin, New Ross , Shannon Foynes, Waterford.
Suurimad sadamad ja laevatatavd siseveeteed!
Jõed,järved, madalikud ,kõrgustikud,mäed,linnad,sadamad,lahed Iirimaal

.DOC Laadi alla originaalfail 32 lk · .doc · 156 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

156 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jorma Pärn Õppematerjali autor

Referaat Iirimaast. Suure mahuga. Tekst natuke nihkes.

iirimaa

Sarnased õppematerjalid

doc

Iirimaa

.....8 Majandus........................................................................................................................... 9 Peamised põllumajandussaadused...................................................................................10 Peamised eksporditavad kaubad..................................................................................10 Peamised imporditavad kaubad...................................................................................10 Eesti ja Iirimaa.................................................................................................................11 Kaubavahetus...............................................................................................................12 Investeeringud............................................................................................................. 12 Kahepoolsed suhted.....................................................................................................12

Geograafia

100

pdf

Iiri Vabariik

Leinster ● Põhja-Iirimaa kuulub 2. Munster Suurbritannia 3. Connacht koosseisu ning selle 4. Ulster pealinn on Belfast. Rahvastik ● 96,4% valgenahalised ● 1,7% asiaadid ● 1,1% mustanahalised ● 0,8% muu Autode registrimärgid Pealinn- Dublin Dublini vapp ● asub Leinsteri provintsis ● elanike arv 1 045 769 ● asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid. ● Pindala: 117,8 km² ● Arvestuslikult elab praegu 40% Iirimaa rahvastikust 100 km raadiuses Dublinist. Ajalooline omapära ● Tänu pühale Patrickule oli Iirimaa ainus Lääne- Euroopa maa, kus inimesed ühtegi kristlast märtriks toomata ristiusku pöörati. ● Kohutavaim katastroof oli 1845- 1851-

Geograafia

doc

Inglise ÜhendKuningriik

järved ja jõed, kõrgemad mäed, pealinnad, nende ajalugu, loodus ja maavarad mis tööstused seal on, nende keele ja rahvastiku kohta, põllumajanduse ja hariduse kohta. Näiteks seda kui vanalt minnakse seal kooli. Ma üritangi enda töös seda teda saada. Millest Koosneb Inglise Ühendkuningriik? Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ka:Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannia koosseisu kuulub ka Gibraltari väin põhjaosas auv maaüksus Gibraltar. Suurbritannia jaguneb territoriaalselt 98 krahvkonnaks ja 84 linnakrahvkonnaks. Inglismaa ja Wales jagunevad 47 krahvkonnaks ja 6 linnakrahvkonnaks. Sotimaa koosneb 11 religioonist. Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi

Inglise keel

doc

Iirima tutvustus

IIRIMAA 1 Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Keeled: iiri ja inglise Pealinn: Dublin President: Mary Patricia McAleese Peaminister: Brian Cowen Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 4 109 200 Rahaühik: euro Maakood: 353 2 Litosfäär Iirimaa asub Euraasia laamal

Geograafia

rtf

IIRIMAA

Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soodsa pinnase turba kasvuks

Geograafia

odt

referaat

Miina Härma Gümnaasium Iirimaa Autor: Evelin Kivi 2013 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 Riigi geograafiline asend...................................................................................................3 Riigi kuulumine suurregiooni.........

Geoinformaatika

ppt

IIRIMAA

IIRIMAA Teie Jumalik Diktaator Greetel Kala 2012 Iirimaast üldiselt · Riigi hümn : amhra na bhfiann ( A soldier's song) · Pealinn : Dublin · Pindala 84 421 km2 · Riigikeeled on inglise ja iiri · 6, 399, 152 elanikku · President : Michael D. Higgins · Peaminister : Enda Kennedy · Iseseisvus 16.12.1921 · Rahaühik euro Riik ja Saar · Erinevus Iirimaa saare ja Iiri Vabariigi vahel kujunes välja 20.saj esimesel poolel · 01.01.1908 06.12.1921 on Iirimaa osa Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigist · Kuninga võim kaotati alles 01.04.1949 ning kuninga õigused anti sellega iirimaa presidendile · Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse · Iirimaa astus 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegune EL) Geograafiline asukoht · Iirimaa asub Loode-Euroopas · laiuskraadidel 51 ° ja 56 ° N ning

Geograafia

odt

Suurbritannia referaat

Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Tekst vapikilbi ümber on Sukapaela ordeni deviis prantsuse keeles Honi soit qui mal y pense: "Häbi sellele, kes seda halvaks peab." Tekst vapikilbi all on prantsuse keeles Dieu et mon droit: "Jumal ja minu õigus", mis on Briti monarhia deviis. http://et.wikipedia.org

Geograafia

Rohkem sarnaseid