referaat (0)

Miina Härma Gümnaasium
Iirimaa
Autor: Evelin Kivi
2013
Sissejuhatus.......................................................................................................................2
Riigi geograafiline asend...................................................................................................3
Riigi kuulumine suurregiooni ............................................................................................3
Riigi arengutaseme näitajad...............................................................................................3
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse................................................................4
Rahvastik ...........................................................................................................................4
Linnastumine .....................................................................................................................5
Energiamajandus ...............................................................................................................6
Põllumajandus...................................................................................................................6
Metsamajandus ..................................................................................................................8
Tööstus...............................................................................................................................8
Transport............................................................................................................................9
Turism ................................................................................................................................9
Kasutatud allikad.............................................................................................................10
Riigi geograafiline asend
Iirimaa on riik, mis asub Põhja-Euroopas, Iirimaa saarel. Iirima koordinaadid on 55,37°N-51,5°N, 7°W-9,5°. Ta naaberriigiks on Suurbritannia , mis asub Iirimaast idas. Suurbritannia saare ja Iirimaa saare vahel asub Iiri meri, Iiriimaast põhja pool asub Põhja-Jäämeri ning lääne ja lõuna pool Atlandi ookean. Iirimaa pindala on 70 280km2.
Riigi kuulumine suurregiooni
Iirimaa kuulub Euroopa suurregiooni. Selle regiooni tunnusteks on kuulumine peamiselt parasvöötmesse. Mullad on keskmise viljakuse ja hea haritavusega. Loodusvarad on Euroopa suurregioonis mitmekesised . Rahvastiku loomulik iive on langenud nullilähedale, aga seda hüvitab osaliselt sisseränne. Euroopa oli maailmamajanduse rajaja, kuid hetkel on Euroopa tähtsus maailmamajanduses vähenenud. Keerulise ajaloo tõttu on Euroopa poliitiliselt killustunud. Iirimaa ei ole tüüpiline Euroopa suurregiooni riik kuna kõik tunnused ei lähe Iirimaaga kokku.
Riigi arengutaseme näitajad
Iirimaa SKT inimese kohta on $42,920. See ei näita riigi heaolu kuna see ei arvesta inimeste haridustaset ja tervishoiusüsteemi olukorda riigis, kuid inimarenguindeks, mille arvestab ÜRO Arenguprogramm seda teeb. Selle programmi järgi oli 2004. aastal Iirimaa kolmandal kohal indeksiga $38827 dollarit elaniku kohta. See näitab, et riik kuulub arenenud riikide hulka.
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
Iirimaa kuulub Euroopa Liitu, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Majanduskoostöö ja Arenengu Organisatsiooni. Iirimaa kuulsaimad firmad on lennufirma Ryanair ja Guinness, mis toodab Iirima kuulsaimat õllesorti.
Rahvastik
Iirimaa rahvaarv aasta 2011 seisuga on 4 588 252. Graafikult on näha, et kõige rohkem on aastatel 2001-2011 tõusnud 30-34 aastaste elanike arv ning kõige rohkem langenud 20-24 aastaste arv.
Sellelt graafikult on näha, et rahvaarv on aastast 1991. kasvanud 11 aastaga umbes 350000 võrra. Eriti jõudsalt kasvas rahvaarv aastatel 1996-2002. Iirima keskmine rahvastiku tihedus on 63,3 in/km². See on oluliselt väiksem võrreldes Suurbritannia 254,7 in/km²’ga.
Paremal oleval pildil on Iirimaa tihedamalt asustatumad alad märgitud tumedamalt. Kõige asustatum koht jääb ida poole Iiri mere äärde, pealinna Dublini piirkonda. Asustatumad on ka alad Dublini ümbruses. Vähem asustatud alad jäävad rohkem riigi lääne poole, kus asuvad ka Iirimaa kõige vähem asustatud alad – Mayo ja Galway krahvkonnad. Mayo krahvkonna rahvastiku keskmine tihedus on 19,4 in/km². Kolm viiendikku Iirimaa rahvastikust elavad linnastatud alades.
Paremal on näha ka Iirimaa aastatel 2011 ja 2001 põhinev rahvastikupüramiid. Nagu näha on meeste ja naiste arv enam-vähem võrdne kõikides vanustes. Naiste eluiga on vaid veidi suurem kui meeste oma. Alla 15 aastased lapsed moodustavad kogu rahvastikust 21,3%, 15-65 aastased moodustavad 67% ja üle 65 aastased 11,7%. Hetkel on graafikult näha, et rahvastik vananeb, aga on näha ka, et rahvastik hakkab jälle tõusma. Naiste keskmine eeldatav eluiga on 82 ja meeste oma 77. See on teiste riikidega võrreldes üsna kõrge. Sündimus on 16,1 sündi/1000 inimese kohta ja suremus 6,4 surma/1000 inimese kohta. Imikusuremus on 3.85 surma/1000 sünni kohta.
Nendelt kahelt graafikul saab näha sündimuste ja suremuste muutumist aastatel 2000-2012. Esimesel graafikul on sündimuste muutus ja sealt on näha, et sündimus on palju kasvanud viimase kolme aasta jooksul ja teiselt pildilt on näha, et suremus on see eest aastal 2009 langenud.
Linnastumine
Iirimaa rahvastikust 62% elab linnapiirkondades. Arvatakse, et aastaks 2015 kasvab see 1,8% võrra. Iirimaa suurim linn on riigi pealinn Dublin . Dublin asub Iirimaa idaosas Iiri mere ääres. Ta pindala on 117,8 km² ja elanikke on seal aasta 2002 seisuga 495 781. Suuruselt teine linn on Cork, mis on elanike arvu poolest kolmas. Ta asub Iirimaa lõunaosas. Corki pindala on 37.3 km2 ja elanikke on seal 119 230.
Energiamajandus
Iirimaa impordib 6 386 519.64 liitrit toornaftat ja 19 793 918.2 liitrit rafineeritud naftatooteid päevas. Gaasi imporditakse umbes 4,600,000,000m3 aastas.
Iirimaa ekspordib aastas umbes 242,000,000 kWh elektrit ja päevas 2 084 323.44 rafineeritud naftatooteid. Alumisele kaardile on märgitud Iirimaa elektrijaamade asukohad. Esimene, kaheksas ja üheksas kasutavad elektri tootmiseks turvast , teine, kolmas, neljas ja viies gaasi, kuues rasket kütteõli, seitsmes kivisüsi. Elektrienergia toodang inimese kohta on Iirimaal 6284.5kWh.
Põllumajandus
Pinnamoelt on Iirimaa keskosa tasane , rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed. Iirimaa põllumajandusest mängib suurt rolli loomakasvatus . Vaid 10% põllumaast kasutatakse teravilja kasvatamiseks ja ülejäänud 90% on rohumaad. See on suuresti tingitud juba inimestest, kes elasid Iirimaal tuhandeid aastaid tagasi. Inimesed panustasid sel ajal põhiliselt ainult karjakasvatusele ja raiusid metsad lihtsalt maha. Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soodsa pinnase turba kasvuks ning põldude hävinguks, eriti saare lääneosas. Sellelt sektordiagrammilt on näha, et 68% Iirimaa pinnast on karjamaad , 5% mets, 13% põllumaad ja 14% muud.
Iirimaa asub parasvöötme merelises kliimavöötmes. Suviti on keskmiseks temperatuuriks 1 3 °C kuni 16 °C kraadi, talvised temperatuurid ulatuvad 4 °C kuni 7 °C kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa on 3849°. Iirimaa idapoolses osas on aastas sademeid 750-1000mm, läänepoolses 1000-1400mm.
Kõrvalolevalt pildilt saab näha, et erinevad puu-,köögi ja juurviljad kasvavad Iirimaal aasta läbi. Näiteks kapsad, kaalikad ja seened kasvavadki aasta läbi.
Iirimaal on kõige tüüpilisemad pruunmullad, aga on ka palju turbaseid mulde.
Pruunmullad on viljakad ja toitaine rohked, aga turbased mullad on liigniisked ja happelised ning seetõttu tegeletakse Iirimaal ka maa kuivendamisega .
Kindlasti pole võimalik tegeleda põllumajandusega kogu riigialal, kuna on suuri alasid, mis on kaetud turbaga ning kogu riik pole ka täiesti tasane.
Põllumajanduses on hõivatud 5% rahvastikust.
Iirimaa põllumajandusliku tootmise vormiks on piimakarjatalud. Väga populaarsed on
lehmakasvatused ja piimatootmine on riigis väga suur. Enamus maad kulubki karja-
ja söödakasvatusele. Iirimaa peamised põllukultuurid on teraviljadest näiteks oder ja nisu, samuti kasvab ka palju köögivilju nagu näiteks kartul ja kapsas . Kõige rohkem eksporditakse Iirimaalt elusloomi, liha ja piimatooteid ning ka linnumune . Kõige rohkem imporditakse toiduaineid nt kartuleid.
Keskkonna probleeme, mis on tingitud põllumajandusest on Iirimaal üsna palju. Näiteks põllumajandusest pärinev äravool on reostanud Iirimaa järvi, muldade kulumine, happevihmad ja raie.
Metsamajandus
Metsad katavad umbes 10% Iirimaa pinnast, mis on Euroopa Liidu madalaim näitaja. Hetkel näeb metsanduse arengukava ette metsade osakaalu tõstmist 17%’le aastaks 2035 . Peaaegu 2/3 Iirimaa metsadest on alla 20 aasta vanad. Õnneks tänu mahedale kliimale ja pikale vegetatsiooniperioodile kasvab mets kiiremini kui enamikus teistes Euroopa Liidu maades. Suurem osa Iirimaa metsadest on segametsad . Levinumad puuliigid on saar ja lepp . Suurimad metsad asuvad Iirimaa keskosas. Kuna hetkel tegeletakse metsade taastamise ja juurdekasvatamisega ei kasutata metsa enda tarbeks. Iirimaa puiduvarud ei rahulda riigi vajadusi ning seetõttu impordib Iirima suurtes kogustes puitu. Kuna Iirimaale ei piisa enda puiduvarudest isegi oma riigile ei kasuta nad puitu ka ekspordiks. Riigi osa maailma metsatööstuses on väga väike. Metsadega seotud probleemid ongi mitmete tuhandete aastate pikkune raie, kuna karjakasvatuseks oli vaja maad ja metsa ei osatud väärtustada.
Tööstus
Iirimaa peamised tööstusharud on farmaatsiatooted, kemikaalid , arvuti riist - ja tarkvara, toiduained, ja joogid. Kõrvalolevalt pildilt on näha Iirimaa suuremate tööstusettevõtete asukohad. Nagu näha on tööstusettevõtteid üle kogu Iirimaa ja ühtegi väga palju eelistatumat kohta ei ole. Vähem on tööstusi Iirimaa lääneosas, seal on ka rahvastiku tihedus väiksem. Rohkem on tööstusettevõtteid pealinna Dublini lähedal ja mere või ookeani ääres. Iirimaa ekspordib kõige rohkem masinaid, aruvuteid, kemikaale ja ravimeid. Kõige rohkem impordib Iirimaa puitu.
Transport
Sellelt pildilt on näha kogu Iiri saare raudteed . Nii tihedat raudteede võrgustikku, ilma kallite tunnelite ehitamisega, soodustab Iirimaa maastik, mis on üsna tasane. Riigi sisevedudeks ongi oluliseimaks transpordiviisiks raudteed, aga rahvusvahelisteks mereteed. Samuti on raudtee ka riigi kõige arenenum transpordiliik. Linnades on kõige populaarsemaks ühistranspordivahendiks buss , kuid talvekuudel on enamus bussiliine suletud. Neile, kel plaanis sinna reisile minna on soovitatud endale võtta rendiauto. Eestist kõige kiirem viis Dublinisse jõudmiseks on lennuki teel ning see võtab aega 3 tundi.
Turism
Turism on Iirima majanduse üks suurimaid toetajaid. Turismi osa riigi SKT’st on 7.3%. Aastal 2011 külastas Iirimaad 6 600 000 turisti, mis on umbes 1,4 korda rohkem Iirimaa rahvastikust, seega võib julgelt öelda, et Iirimaa on tuntud turismimaa . On palju noori, kes tahavad Iirimaale minna, et õppida inglise keelt ning samuti on Iirimaal palju hotelle, vaatamisväärsusi ja turistidele suunatud kohti ja tegevusi. Kohad, mida külastatakse turistide poolt Iirimaal enim on Dublini loomaaed, Guinnessi tehas, Riiklik veekeskus ja Moheri kaljud.
Ka Eesti turismifirmad pakuvad reise Iirimaale. Üks põnevamaid, mis ma leidsin on Iirimaa ringreis , mille marsuuti on näha paremal olevalt kaardilt. See reis teeb ringi ümber kogu Iiri saarel ning teele jäävad ka Iirimaa kuulsamad ja suuremad linnad.
Allikad :
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Euroopa
http://www.ireland-information.com/reference/geog.html
http://www.mapsofworld.com/lat_long/ireland-lat-long.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Republic_of_Ireland
http://en.wikipedia.org/wiki/Climate_of_Ireland
http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_the_Republic_of_Ireland
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ei.html
http://et.wikipedia.org/wiki/SKT_%C3%BChe_elaniku_kohta
http://et.wikipedia.org/wiki/Arenenud_riik
http://en.wikipedia.org/wiki/Developed_country
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_companies_of_Ireland
http://www.amarach.com/blog/wp-content/uploads/2011/09/Irish-Population-Trends.jpg
http://www.teagasc.ie/publications/2004/20040330/Paper03-fig02.gif
http://koduleht1.weebly.com/2-rahvastiku-paiknemine.html
http://www.globalhealthfacts.org/data/topic/map.aspx?ind=82
http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=26&c=ei&l=en
http://www.indexmundi.com/ireland/urbanization.html
http://www.teagasc.ie/agrifood/
http://en.wikipedia.org/wiki/Public_transport_in_Ireland
http://www.seai.ie/Schools/Primary_Schools/Resources_Available/Energy_Resources_in_Ireland
http://www.scienceonline.co.uk/energy/irelandps.html
http://www.tradingeconomics.com/ireland/electric-power-consumption-kwh-per-capita-wb-data.html