Iirimaa (7)

ROCCA al MARE KOOL
Geograafia
Iirimaa
Referaat
Juhendaja :

Tallinn 2005

Sisukord

Sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
Iirimaa üldandmed 4
Asend, asukoht, suurus 5
Pinnamood 5
Kliima 5
Vetevõrk 6
Iirimaa ajalugu 6
Iirimaa jagunemine 7
Rahvastik 7
Iiri Lipp 7
Iiri vapp 7
Iiri keel 8
Majandus 9
Peamised põllumajandussaadused 10
Peamised eksporditavad kaubad 10
Peamised imporditavad kaubad 10
Eesti ja Iirimaa 11
Kaubavahetus 12
Investeeringud 12
Kahepoolsed suhted 12
Dublin 13
KOKKUVÕTE 14
LISA 1 Iirimaa krahvkonnad 15
LISA 2 16
Kasutatud kirjandus 17

SISSEJUHATUS

Oma referaadi vaadeldavaks riigiks valisin Iirimaa. See on riik kuhu ma tahan minna ja nautida sealset kultuuri ja iiri aktsenti iirlaste endi suust räägituna.
Mind on alati tõmmanud merelised riigid ja saared. Nendelt võib leida loodusnähte, mida ei leidu kusagil mujal, loomastikust ja taimestikust rääkimata. Miks ma just Iirimaa valisin? See valik sai tehtud huvist ja uudishimust selle riigi ajaloo ning kultuuri vastu ning soovist tundma õppida tema eripära. Tihti arvatakse, et Iirimaa on Inglismaa osa ning viiakse kokku Suurbritanniaga, mis tõsi küll oli kunagi Ühendkuningriik.
Eriti tõmbab mind Iirimaa juures tema maagilisus, mis tuleb esile rahvajuttudes ning legendides – kas mitte ei asetse just Iirimaal vikerkaare alguses kullapada, mida valvad neljalehelise ristikheina sümboliga kääbik? Iirimaa on maa, kus uued muljed ja pilkupüüdvad vaated ootavad iga teekäänaku taga. Samblaga kaetud kaljunukid, rahulik eluviis ja sinna juurde kirjud majade seinad. Samamoodi ka eriline pehme ning sügav rohelist värvi muru ning muidugi Atlandi ookeani sinakas -hall värvus. Ja veel palju-palju põnevat, mille pärast tasub kindlasti Iirimaale minna ja seda maad uurida.

Iirimaa üldandmed

Nimetus: iiri keeles Éire ja inglise keeles Ireland ning eesti keeles Iirimaa
Pindala: 70 280 km2 , sellest 68 890 km2 on maismaa ja 1390 km2 meri
Rahvaarv: 3,969,558 inimest (2004 aasta)
Rahvus: iiri
Keel: laialdasemalt inglise keel, kuid paljused kohtades ka iiri e. keldi keel
Religioon : laialdasemalt Rooma katoliiklik usk
Valitsusvorm : Vabariik
Pealinn: Dublin
SKT: $29,600
Linnastumise tase:
Suuremad linnad: Dublin, Donegal, Kerry, Cork , Powerscourt jne.
Rahaühik: euro €
Haldusjaotus : 32 krahvkonda, mis omakorda jagunevad 4 provintsiks
Iive: 1.16%0
Tööhõive:
Põllumajandus: 5%
Tööstus: 46%
Teenindus: 49%
Riigi püha: 17. märts, Saint Patrick's Day (Püha Patriku Päev)
Kõrgeim punkt saarel: Carrauntoohil 1,041 m
Loodus saadused : hõbe, dolomiit , tsink, maagaas, turvas , vask, plii, kips, lubjakivi
Eksport kaubad: arvutid , kemikaalid, loomad, masinad, toiduained, pruulitud saadused
Import kaubad: andmetöötlus vahendid, nafta , tekstiilitooted

Asend, asukoht, suurus

Iirimaa asend on 51,1 kraadi ja 55,5 kraadi põhjalaiust ning 5,5 kraadi ja 10,5 kraadi läänepikkust.
Iirimaa asub Lääne- Euroopas ja hõlmab suurema osa Iiri saarest . Iiri saar asub Suurbritanniast läänes ja on kõige läänepoolsem saar Euroopas, mis paikneb Briti saarestikus. Seal on ta suuruselt teine saar (84 000 km2 ). Saart ümbritsevad vasakult poolt Atlandi ookean ja Iiri meri, mis on saarest paremal pool ja eraldab seda Suurbritanniast, on 17,6-192 km lai ja suurim sügavus on 200 meetrit. Iirimaa suurus kõige laiemast kohtast0 275 km, pikkus kõige pikemast kohast 486 km ja rannajoont on Iirimaal kokku 3 172 km.

Pinnamood

Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal. Loodusmaastikule annab põhiilme niidud, mis on aasta ringselt rohelised, nõmmed ja sood . 3% Iirimaa pinnast on kaetud istutatud metsaga.

Kliima

Valitsev kliima on niiske ja mereline , sest saar asub Atlandi ookeani idarannikul, kust kulgeb kliimat tugevalt mõjutav Atlandi hoovus, mis muudav suved jahedaks ning talved pehmeks. Sageli on udu ning sademete hulk on aastas 800-1200 mm madalamatel aladel ning ligi 2000 mm või rohkem mägistel aladel. Külmemad kuud Iirimaal on jaanuar ja veebruar keskmise õhutemperatuuriga 4-7 C ° soojemad kuud aga juuli ja august keskmise õhutemperatuuriga 14-16 C °.

Vetevõrk

Iirimaa jõestik on väga tihe ja veerohke kuna suur osa saarest katab madalik . Iirimaal voolab ka Briti saarestiku pikim jõgi Shannon , mille pikkuseks on mõõdetud 386 km, kuid saarel voolab ka Barrow’i, Blackwater’i ja Liffey jõgi. Iirimaal on ka palju järvi, suurimad nendest on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ning Lough Ree.

Iirimaa ajalugu

1905. aastal asutatud Sinn Fein alustas võitlust Iirimaa sõltumatuse eest. Home rule ’i billi võeti vastu Briti parlamendi poolt 1914. aastal. I maailmasõja puhkedes lükati home rule’I billi tõeliseks saamine edasi. 1916 aastal toimus Iiri ülestõus, mis suruti vägivaldselt briti vägede poolt maha. Kuid paar aastat hiljem, nimelt 1919. aastal kuulutati saadikute poolt Dublinis välja Iiri Vabariik, presidendiks sai vasakpoolne sinnfein E. De Valera. 6 detsembril 1921. aastal sõlmisid A. Griffithi juhitavad parempoolsed sinnfeinid Briti võimudega kokkuleppe, millega Iirimaa sai dominiooni staatuse. Iirimaast lahutati tööstuslikult arenenum Ulsteri piirkond, mis oli asustatud põhiliselt protestantidest šotlaste ja inglastega. Kokkuleppe pooldajate ja vastaste kodusõja (1922-23) võitsid pooldajad . 1922-32 oli võimul Inglisesõbralik W.T. Grosgave’i valitsus. 1932 sai valitsema pahempoolsete sinnfeinide suunda jätkav Fianna Fail. Sõltuvus Suurbritanniast vähenes, Iirimaal paiknevad sõjaväebaasid likvideeriti. 1932-38 pidasid Iirimaa ja Suurbritannia tollisõda .
29. detsembril 1937. aastal kuulutati Iirimaa sõltumatuks vabariigiks. Iirimaa oli ka Rahvaste Ühenduse liikmesriik kuni aastani 1949. II maailmasõja ajal oli Iirimaa neutraalne riik, ka pärast sõda on ta sõjalistest rühmitustest eemale jäänud. Pärast olukorra teravnemist Põhja-Iirimaal alates 1969. aastast on Iirimaa korduvalt Inglise võimu repressioone hukka mõistnud ning taotleb Põhja-Iirimaa probleemi lahendamist läbirääkimistega. 1973. aastal sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Aastast 1973 kuulub Euroopa Majandusühendusse (EL)
Majandusorganisatsioonid: Euroopa Liit (1973)
Maailma Kaubandusorganisatsioon
Rahvusvaheline Valuutafond

Iirimaa jagunemine

Iirimaa jaguneb neljaks provintsiks ja need omakorda 32 krahvkonnaks:
Ulster: Cavan, Donegal, Monaghan (Iiri Vabariigis), Antrim, Armagh, Derry , Down, Fermanagh ja Tyrone (Põhja-Iirimaal)
Leinster: Carlow, Dublin, Kildare, Kilkenny, Laois, Longford, Louth , Meath, Offaly, Westmeath, Wexord ja Wicklow.
Muster: Clare, Cork, Kerry, Limerick, Tipperary ja Waterford.
Connaught: Sligo , Mayo, Galway, Roscommon ja Leitrim.

Rahvastik

Ligi 99% rahvastikust koosneb iirlastest, ülejäänud peamiselt inglased (30 000) ja šotlased (10 000). Iirlased on keldi päritoluga rahvas. Iiri keelt kõneldakse rohkem maa lääneosas. Enamik usklikke (95%) on katoliiklased. 1845-47. aastate suurest näljahädast 1960. aastate keskpaigani rahvaarv vähenes, eeskätt tööpuudusest tingitud väljarände tagajärjel. Pärast seda on loomulik iive suurenenud ja väljaränd vähenenud, seetõttu on rahvaarv hakanud kasvama. Üle poole rahvastikust elab Iirimaa idaosas, 59% linnades, 43% rahvastikust on alla 25 aasta vana ja 27% rahvastikust on alla 15 aasta vana.

Iiri Lipp

Iiri lipp koosneb kolmest võrdsest vertikaalsest vöödist. Vöötide värvusteks on, lipuvarda poolt nimetades , roheline, valge ja oranž. Lipp sarnaneb Cote d'Ivoire lipuga, kuid see on lühem ning värvid on ümberpööratud (oranž, valge ja roheline, kuid samuti sarnanev Iirimaa lipp Itaalia lipuga, mis on ka lühem kuid värvideks on roheline valge ja punane, loetledes lipuvarda poolt.

Iiri vapp

Iiri vapp torkab kohe silma tagataustaks oleva taevasinise värvusega ja sellel kuldse kandle kujutisega. Kannelt kaunistavad vanad iiri sümbolid ja kujutised ning kandlel on ka 14 keelt.

Iiri keel

Iiri keel kuulub gaeli keelerühma, millel on Iiri Vabariigis ja Põhja-Iirimaal umbes 1 miljon kõnelejat inglise keele kui ametikeele kõrval aastast 1922. Iiri keel on välja arenenud vana gaeli keeles, millest on säilinud raidkirju 4. – 7. sajandist, kuid vanaiiri keele tekste pärineb 8. – 9. sajandist, eriti rikkalik on vanaiiri keelest keskiirikeelne kirjandus 10. – 17. sajandini. Praegusele iiri murdele sarnane uus-iiri kirjakeel on välja kujunenud alles 18. sajandil. Iiri kirjatähti kirjutatakse kas ladina tähtedest arenenud iiri tähtedega või tavaliste ladinatähtedega.

Majandus

Iiri majandus on sajandeid sõltunud põllumajandusest, kuid alates 1960. aastatest on tõusvale sisemajanduse koguproduktile kaasa aidanud ka tööstus. Pärast II maailmasõda on suurenenud riiklike ettevõtete osa ja soodustatud väliskapitali juurdevoolu. Umbes pool väliskapitalist kuulub Suurbritanniale, rohkenemas on USA ja Saksamaa kapital . Hoolimata sellest et Iirimaa majandus kiirelt areneb jääb ta siiski Euroopa majanduse arengust maha. Ligi poole kaubatoodangust saab Iirimaa põllumajandusest. 85% põllumajanduslikust maast hõlmavad heina- ja karjamaa . Haritavat maad on Iirimaa territooriumist 15%. Suurem osa põllumajanduslikust maast kuulub suurtalundeile (valdavalt üle 40 ha), 6% väiketalundeile.
Põhiline on looma-, eriti lihaveisekasvatus. Veiste arvult (u. 7.000.000) ja eluskarja väljaveolt ühe elaniku kohta on Iirimaa Euroopas esikohal. Peetakse ka lambaid (u. 4.000.000, eeskätt maa lääneosas) ja sigu (u. 1.000.000). Põhilisteks põllusaadusteks on nisu (u. 500.000 t), oder (u. 1.500.000 t), suhkrupeet (u. 1.300.000 t), kartul (u 700.000 t) ja söödataimed. Alates 1980. aastatest on tööstus kiiresti arenenud.
Peamine energeetiline maavara on turvas, suureneb ka kohaliku maagaasi osatähtsus. Kogu elektrienergiast toodetakse 40% nafta-, 36% maagaas- ja 14% turvaskütusega elektrijaamades ning 10% hüdroelektrijaamades. Töötleva tööstuse põhitooraine on põllumajanduslikud saadused. Kõige kiiremini arenevad uued tööstusharud: nafta töötlemine, elektrotehnika -, elektroonika-, ja keemiatööstus (eriti väetiste tootmine), tsingi- ja pliimaagi kaevandamine ning maagaasi tootmine. Vanadest tööstusharudest on tähtsad laevaehitus ja –remont ning kalatööstus. Toodetakse ka põllumajandusmasinaid ja autosid. Riigi ainus metallurgiatehas (tarbib
vanarauda) asub Corkis. Tähtsamad tööstuslinnad on Dublin, Cork ja teised sadamalinnad , põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid on kogu riigis. Peamiseks veondusliigiks on autotransport .. Eksporditakse eriti tööstustooteid ja toiduaineid.
1993. aastal oli umbes 17% tööjõust tööl tööstuses; 12% põllumajanduses, metsanduses ja kalastuses; 18% kommerts -, kindlustus- ja finantsasutustes; 6% ehituses; ja 47% teistes valdkondades.

Peamised põllumajandussaadused

Loomakasvatus - liha, meiereisaadused, veised, lambad , sead.
Saagid - oder, suhkrupeet, kartul, nisu, kaer.
Peamised kaevandussaadused: kips, tsink, plii
Peamised toodetavad kaubad: farmaatsiatooted ja kemikaalid; elektrimasinad ; metallist tooted; mootorsõidukite varuosad; pruulitud joogid; kakao , šokolaadi ja suhkru kondiitritooted; paber ja paberitooted; riided.

Peamised eksporditavad kaubad

- värske, külmutatud liha; keemiatooted; meierisaadused; kontorimasinad ja andmetöötlusseadmed; elektrimasinad; tekstiilid; mittemetallid -mineraalid.

Peamised imporditavad kaubad

- nafta ja naftasaadused ; keemiatooted; toit ja elusloomad; sõidukid ja varuosad; tekstiilid ja kangad; tööstusmasinad; kontorimasinad ja andmetöötlusseadmed, riided.

Eesti ja Iirimaa

Iirimaa (Éire) tunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. aastal, millele järgnes 10. septembril 1991 riikide diplomaatiliste suhete sõlmimine.
Iiri suursaadik Eestis on Noel Kilkenny (alates 21.10.2004) ja Eesti suursaadik Iirimaal on Simmu Tiik (alates 22.05.2003).
Eelnevalt on Eestit Iirimaal esindanud suursaadikuna Riivo Sinijärv (1994-1995) ja Raul Mälk (1996-2003), ajutise asjurina Jüri Seilenthal (1997-1999), Triin Parts (1999-2002) ning Krista Kilvet (2002-2003).
3. detsembril 1991 akrediteeriti esimeseks Iirimaa suursaadikuks Eestis resideerimisega Stockholmis Paul D. Dempsey (kuni 16.01.1995). Talle järgnesid Helsingis resideerinud suursaadikud Dáithí O'Ceallaigh (1995-1998) ning Geaoróid Ó Broin (1999-2001). Esimene Tallinnas resideerinud suursaadik oli Sean Farrell (2001-2004).
1920. ning 1930-ndail aastail oli Eesti Vabariigil Dublinis ka auasekonsulaat. Tänaval, millel asus Eesti esimene konsulaat, asub ka praegu Eesti praegune saatkonnahoone Dublinis.
Majandussuhted Eestiga

Kaubavahetus

Iirimaa ei kuulu veel Eesti suuremate kaubanduspartnerite hulka ning arenguruumi kahe riigi majandussuhetes on piisavalt. 2003. a. moodustas Eesti eksport Iirimaale 546,5 miljonit krooni ning import Iirimaalt 484,5 miljonit krooni. Iirimaa oli Eesti kaubanduspartnerite seas 26. kohal.
Kaubandusbilanss oli pikemat aega Eesti jaoks negatiivne – enam kui kahekordses defitsiidis(-175,7 miljonit krooni)kuni 2002. a. 2003. a. muutus bilanss aga positiivseks : +62 miljonit krooni. Eesti eksport on pidevalt domineeritud ühe kaubaartikli poolt - puit ja puidutooted (2003. a. 311 miljonit krooni, 2002.a. 236 miljonit krooni).

Investeeringud

Vastavalt Eesti Panga andmetele olid Iirimaa firmad seisuga 30.06.2004 investeerinud Eestisse 145,5 miljonit krooni. See moodustas 0,2% otseinvesteeringute mahust ja andis Iirimaale riikide pingereas 26. koha. Iiri investeeringud on läinud järgmistele aladele : hulgi- ja jaekaubandus , veondus, laondus ja põllumajandus.
Ettevõtete äriregistris on registreeritud 46 Iiri osalusega firmat .

Kahepoolsed suhted

1998. a. Eestile esitatud kutse alustamaks läbirääkimisi Euroopa Liiduga tihendas Eesti ja Iirimaa omavahelist suhtlemist. Eestit on sestpeale külastanud peaminister Bertie Ahern (1998. a. kevadel, 2003. a. suvel ning 2004. a. kevadel) ja president Mary McAleese (2001. a. kevadel). Iiri EL eesistumine 2004. a. esimesel poolel ning Eesti ühendamine EL-ga tihendas neid kontakte veelgi. 2003. a. veebruaris toimus selle aegse peaminister Siim Kallase ametlik visiit Iirimaale; sügisel 2003 ja kevadel 2004 toimusid mitmed tööalased kohtumised Dublinis erinevatel töötasanditel Euroopa Liidu teemadel , s.h. ekspeaminister Juhan Partsi visiidid Dublinisse 16.veebruaril ning 01.mail. 2004.a.

Dublin

Dublin, mis on Iiri Vabariigi pealinnaks, asub Ida-Iirimaal Dublini krahvkonnas, ning on seal asetsenud Viikingite ajast peale. Linna üle 1000 aastase ajaloo juures on ta läbi elanud palju muudatusi, eriti viimasel sajandil. Euroopa Liidu leping ja tõusvas joones õitseng on Dublinist teinud kasvava majandusega mitmekultuurilise linna.
Linnast voolab läbi Iirimaa üks pikematest jõgedest Liffey jõgi, kaugel pole Dublinist ilusad mäed, nimelt Wicklow mäestik. See jääb tunni kuni pooleteist tunni kaugusele linnast kui minna autoga, sõites mööda rahulikest küladest koos väikeste majade ja ilusate aedadega.
Dublin ise on aga kultuuri keskuseks. Sealt võid leida kõike enda valikule – pisikestest tänava kohvikutest, kus saab võtta Iirimaale palju kuulsust toonud iiri õlut – Guinness’i, kuni muuseumideni ja kunstigaleriideni välja.
Dublin on muidugi koduks ka suurele kirjanduse traditsioonile, sinna sisse nimetades Shaw, Yeats , Wilde, Joyce ja Beckett.
Kuritegu on rääkida Dublinist ja mitte mainida selle linna arhitektuuri. Sellest linnast võid sa leida arhitektuuri alates barokk ajast ning lõpetades tänapäeva moodsate ehitistega.
Dublin on muidugi ka “poehullude lõbustuspark”. Sealsetest poodidest saad sa osta kõike viimsest moest ja käsitööst
Dublin suudab sulle pakkuda kõike, mida su hing ihaldab. Sa saad sealt vaikuse ja rahu, samas ka menuka ööelu ning muidugi ei tule seal puudu ajaloost ning linna kultuurist.

KOKKUVÕTE

Selle referaadi koostamisel olen ma saanud palju uut informatsiooni nii Iirimaa kultuuri kui ka looduse kohta. Referaadi koostamine ei ole raske kui sul on piisavalt materjali, mille põhjal ta kokku panna. Erilist mõju avaldab mulle ikka Iirimaa loodus ning legendid. See kuidas inimesed on nii rahulikud ja südamlikud kohtab harva meie ühiskonnas. Kui ma sinna imemaale kunagi satun on mul asju, mille kohta rohkem uurida ja ka oma silmaga üle vaadata ja võibolla ja katsuda, panna enda jalg ka Kenny mäestiku servale või ujuda suhteliselt külmas Atlandi ookeanis. Iirimaa pidi olema ju maa, kus rohi on rohelisem ja taevas küll pilves kuid laialt ning sügavalt sinine. Selles 70 280 km2 pindalaga alal on kindlasti paiku, kus ma saan olla esimene, kes teeb oma sammu just sellel kivil või see, kes korjab mere ääres esimese kivi just sellest lahesopist. Selles maas on veel nii palju avastada ja uurida, see kõik muidugi ka enda mällu talletada ja siis kunagi hiljem jälle meenutada, ette kujutada ning minna oma mõttemaailmas tagasi sinna rohulagendikule või jalutama sellesse istutatud metsa, mis hõlmab 3% kogu riigi pindalast.

LISA 1
Iirimaa krahvkonnad

Donegal 17. Meath

Derry 18. Dublin

Antrim 19. Galway

Tyrone 20. Offaly

Armagh 21. Laois

Down 22. Kildare

Fermanagh 23. Wicklow

Monaghan 24. Clare

Louth 25. Tipperary

Leitrim 26. Kilkenny

Cavan 27. Carlow

Sligo 28. Wexford

Mayo 29. Limerick

Roscommon 30. Kerry

Longford 31. Cork
16.Westmeath 32. Waterford

LISA 2

Iirimaa lipp
Iirimaa vapp

Kasutatud kirjandus

• Ene 3
  
• Eneke 2
  
• Internet
  http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/ei.html
  http://www.vm.ee/est/kat_48/165.html
  
• Geograafia õpik 9. klassile
  
• Maailma atlas
  

17