Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Arenes kreeka ja roomaga samaaegselt nomaanide kultuur. Elasid hiina ja ungari vahelisel stepialal rändrahvastena. Ei olnd paiksed. Karjakasvatajad.lõunas arenenumad. Tegelesid ka metalli ja mehaanikaga. Vahendasid kaupa (sh kunsti). Oli ka rüüsteretki.Doni ja doonau vahel iraanikeelsed sküüdid.tekkis riik krimmis.kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud. Goodid läänemere äärast lõuna-venemaale. Saksid britanniasse. Roomaga suhtlemine muutis neid.kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate...
· Kloostrid (vaimse elu keskused) · 7. Ja 8. Saj kultuurilise õitsengu aeg · Käsikirjade kujunduses kasutati keldi ja germaani rahvakunsti kogemust ( leheküljed kaetud peene värviküllase ornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi) · Ornamentidele lisati ristmotiiv vms kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas) · Inimese kujutamine : kohmakad, abitud · Initsiaal võtab enda alla suurema osa leheküljest · Säilinud külakirikud, kiviristid : NT Väike Püha Kevini kirik, Muiredachi rist · Külakirikud = kodakirikud kirikud, mis on ehitatud ühe katuse all (kõik löövid) 2.Karolingide kunst: · KARL SUUR (742-814) · *Suurruugi kujunemine · *allusid: Prantsusmaa, sveits , Belgia, Holland, Saksamaa, Itaalia, Hispaania Arhitektuur : · Sagenes kivihoonete püstitamine. Aechenis püstitati lossikabel. (8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik) Eeskujuks San Vitale kirik
Merovingide ja karolingide kunst: Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mid...
Reljeefid · Madalad; kõrgreljeefi ei tuntud üldse · Ornamentaalsed, figuure esineb harva · Langobardide ajastul loodud reljeefid o Põimornamentika Läbipõimunud paelte lõpus loomapea tüüpiline RR-i motiiv o Kiviristid Iiri- ja Inglismaal Ornamentikamotiivid Kõige sagedasem motiiv ristilöödud Kristus o Vanaskandinaavia viikingilaevu kaunistavad nikerdused · Arhitektuur o Valitses langus o Kirikute ja kloostrite püstitamine Prantsusmaal Basiilikatest säilinud vaid tähtsusetuid osi; rohkem esineb kabeleid, baptisteeriume, krüpte. 4. Karolingide ajajärk
Kirjakunst ja illustratsioonid. Ainuke kirjakeele kasutaja oli kirik. Käsikirju kaunistati initsiaalide ja ornamentidega kloostrites. ( Kloostrite levik täna Iirimaale ). Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, lisati veel ristimotiiv või mõni muu kristlik märk ingel, lõvi, härg, kotkas. Inimest kujutati kohmakalt. Tekstilehekülje esimest tähte initsiaali kujundati eriliselt ilusalt. Külakirikud ja kiviristid. 20. Karolingide kunst Karl Suur pani aluse Karolingide dünastiale. Pööratakse tähelepanu antiikkultuurile. Arhitektuur 8. saj. elavnes kivihoonete püstitamine. Lossid Karl Suurele. Aacheni losskabel kaheksatahuline tsentraalehitis, eeskujuks San Vitale kirik. Valitsevaks kirikutüübiks karolingide ajal oli BASIILIKA. Tolle aegne arhitektuur oli suhteliselt tagasi- hoidlik. Karolingidest sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Pärgament.
Iiri edelarannikust 12 km kaugusel oleval kaljusel Skellig Michaeli saarel seadsid esimesed Iiri kristlased end sisse juba 7.sajandil. Tänu isoleeritusele ja sealsele spartalikule elule on see kloostrikompleks äärmiselt hästi säilinud ja isegi turistidest peaaegu puutumatu. Clonmacnois Iirimaa tähtsamaid pühapaiku on Clonmacnois Offaly krahvkonnas, millele pandi alus 6.sajandil.Müüriga ümbritsetud alal asuvad iidvanad kirikud,kiviristid,tornid ja hauad.Paljud neist mälestistest oon suhteliselt heas seisukorras,andes hea pildi sellest, millised nägid välja kloostrid oma hiigelaegadel.Kohapeal on ka väike muuseum, kus huvilistel on võimalik tutvuda Clonmacnoisis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud esemetega. Killarney rahvuspark Iirimaa kõige kuulsam rahvuspark on Killarney rahvuspark, mis asustati 1932.aastal.See paikneb Edela-Iirimaal ja laiub 10 000 hektaril
eest kakskümmend franki. Selline oli ka Sammasmaja Greve'i platsi ääres, millest lugejal juba aimu peaks olema. Ja edasi Saint-Gervais' kirik, mida hiljem on rikkunud «hea maitsega» portaal; Saint-Mery, mille vanad teravkaarvõlvid veel kuigi palju ei erinenud ümarkaarvõlvidest; Saint-Jeani kirik, mille oivaline tipp on kuulsaks saanud, ja veel paarkümmend muud hoonet, mis ei kartnud oma imesid peita nende tumedate, kitsaste ja sügavate tänavate kaosesse. Lisage siia juurde veel kiviristid tänavanurkadel, mida seal ohtramalt leidus kui võllasambaid; Süüta Laste kalmistu, mille kunstipärane müür paistis kaugelt üle katuste; häbipost Keskturu juures oma tipuga, mis tuli nähtavale kahe Cossonnerie tänava korstna vahelt; trepp, mis viis üles Croix-du-Trahoiri ristikuju juurde samanimelisel ristmel, mis alati rahvast kihas; hurtsikud Leiva-turu ümber; Philippe Auguste'i vana linnamüüri kantsid, mis siit-sealt majade vahelt silma torkasid kord
annaabi.ee 
