Iirima tutvustus (0)

IIRIMAA
Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest , mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist.
Keeled: iiri ja inglise
Pealinn: Dublin
President: Mary Patricia McAleese
Peaminister: Brian Cowen
Pindala: 70 280 km²
Rahvaarv: 4 109 200
Rahaühik: euro
Maakood: 353
Litosfäär
Iirimaa asub Euraasia laamal. Iirimaa ei ole maavärina ohtlik piirkond ja vulkaanipurskeid seal ei esine. Põhja- Iirimaal on baikali ja kaledoonia kurrutuse piirkond, Lõuna-Iirimaal on hertsüünia kurrutuse piirkond.
Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal.
Peamine energeetiline maavara on turvas , suureneb ka kohaliku maagaasi osatähtsus. Kõige kiiremini arenevad uued tööstusharud: nafta töötlemine, elektrotehnika -, elektroonika-, ja keemiatööstus (eriti väetiste tootmine), tsingi- ja pliimaagi kaevandamine ning maagaasi tootmine. Viimasel ajal on üha efektiivsemad turbalõikamis meetodid iiri rabasid aina rohkem koormanud.
Pedosfäär
Iirimaal on põhilised mullad pruunmullad ja leet-pruunmullad. Mullad on niisked . Põhilisteks põllusaadusteks on nisu, oder , suhkrupeet, kartul , ja söödataimed.
Iirimaal on keemiline ja füüsikaline murenemine taskaalus. Niiske kliima tõttu ei ole Iirimaal kõrbestumis ohtu. Loodusmaastikule annab põhiilme niidud, mis on aasta ringselt rohelised, nõmmed ja sood . 3% Iirimaa pinnast on kaetud istutatud metsaga. Edela-Iirimaal laiub 10000 hektari suurune Killaney rahvuspark. Rahvuspargis on nii mägesid, orge, metsi, nõmmesid, soid , veekogusid kui ka parke ja aedu. 85% põllumajanduslikust maast hõlmavad heina- ja karjamaa . Haritavat maad on Iirimaa territooriumist 15%.
Atmosfäär
Iirlaste maa on tuntud kui roheline maa.Valitsev kliima on niiske ja mereline, sest saar asub Atlandi ookeani idarannikul, kust kulgeb kliimat tugevalt mõjutav Atlandi hoovus , mis muudav suved jahedaks ning talved pehmeks. Sageli on udu ning sademete hulk on aastas 800-1200 mm madalamatel aladel ning ligi 2000 mm või rohkem mägistel aladel. Läänerannikul on statistika järgi tugevad sajud kolmel päeval neljast ja idarannikul ülepäeviti. Vihm vaheldub tormisest valingust värskendava uduvihmani. Uduvihm on nii ebamäärane, et ei jäta isegi jälge kõnniteele. Vihmale järgneb tihtipeale päike ja kergemagi vihmasabina korral on Iirimaal alati võimalik näha vikerkaart. Külmemad kuud Iirimaal on jaanuar ja veebruar keskmise õhutemperatuuriga 4-7 C ° soojemad kuud aga juuli ja august keskmise õhutemperatuuriga 14-16 C °. Seega on suvel Iirimaal ilmad umbes 4 C ° võrra jahedamad, talvel aga 14 C ° võrra kõrgema temperatuuriga kui mujal Euroopas samal laiuskraadil.
Iirimaa kliimarekordid: absoluutne õhutemperatuuri miinimum pärineb 1881 aastast: -18,9 C °. Maksimum õhutemperatuur: 33,3 C °.
Hüdrosfäär
Iirimaa jõestik on väga tihe ja veerohke kuna suur osa saarest katab madalik . Iirimaal voolab ka Briti saarestiku pikim jõgi Shannon , mille pikkuseks on mõõdetud 386 km, kuid saarel voolab ka Barrow’i, Blackwater’i ja Liffey jõgi. Iirimaal on ka palju järvi, suurimad nendest on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ning Lough Ree.
Rahvastik ja asustus
Iirimaa rahvaarv on 4,1 miljonit inimest, tihedus on 58,5 in/ km². Iirimaa sündimus on 10-20 ‰ ja suremus 5-10 ‰. AIDSi levik 0-1%. Inimese keskmine eluiga on üle 75 aasta. Rahvastiku iive 0-1 promilli . Linnarahvastiku osatähtsus 50-74% . Suurimad linnad on Dublin, Cork , Limerick. Kolm viiendikku rahvastikust elab linnades, kus on suurem tõenäosus saada tööle.
16. sajandiks läks Iirimaa Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Šotimaalt. Kui Iirimaa 1921. aastal iseseisvaks sai, jäid Põhja-Iirimaale kuus protestantlikku krahvkonda Suurbritannia osaks. Iiri Vabariigis on enamik inimese katoliiklased. Saare jagunemine kahe võimu vahel põhjustab pidevalt pingeid.
Abielulahutus on Iirimaal seaduslik olnud ainult 9 aastat, rasestumisvastased vahendid on müügil olnud praeguseks ainult 25 aastat. Abort on katoliku kiriku suure mõju tõttu ikka veel keelatud.
Energiamajandus
Iirimaal ei ole ühtegi tuumaelektrijaama. Peamine energeetiline maavara on turvas, suureneb ka kohaliku maagaasi osatähtsus. Kogu elektrienergiast toodetakse 40% nafta-, 36% maagaas- ja 14% turvaskütusega elektrijaamades ning 10% hüdroelektrijaamades. Iiri mere idaosas pumbatakse aktiivselt gaasi ja naftat: aastal 2001 ammutati 8 kohas kokku hinnanguliselt 210 miljardit kuupmeetrit gaasi ja 176 miljonit barrelit (28 miljonit kuupmeetrit) naftat.
Manjandus
Iiri majandus on sajandeid sõltunud põllumajandusest, kuid alates 1960. aastatest on tõusvale sisemajanduse koguproduktile kaasa aidanud ka tööstus. Ligi poole kaubatoodangust saab Iirimaa põllumajandusest. 85% põllumajanduslikust maast hõlmavad heina- ja karjamaa . Haritavat maad on Iirimaa territooriumist 15%. Suurem osa põllumajanduslikust maast kuulub suurtalundeile (valdavalt üle 40 ha), 6% väiketalundeile.
Põhiline on looma-, eriti lihaveisekasvatus. Veiste arvult ja eluskarja väljaveolt ühe elaniku kohta on Iirimaa Euroopas esikohal. Peetakse ka lambaid ( eeskätt maa lääneosas). Põhilisteks põllusaadusteks on nisu, oder, suhkrupeet, kartul ja söödataimed.
Alates 1980. aastatest on tööstus kiiresti arenenud. Töötleva tööstuse põhitooraine on põllumajanduslikud saadused . Iirimaa tehastes valmistatakse elektroonilisi aparaate, tekstiili, plastmasse ja muid tooteid. Pruulitakse ka alkohoolseid jooke . Kõige kiiremini arenevad uued tööstusharud: nafta töötlemine, elektrotehnika-, elektroonika-, ja keemiatööstus (eriti väetiste tootmine), tsingi- ja pliimaagi kaevandamine ning maagaasi tootmine. Vanadest tööstusharudest on tähtsad laevaehitus ja –remont ning kalatööstus. Toodetakse ka põllumajandusmasinaid ja autosid. Riigi ainus metallurgiatehas (tarbib vanarauda) asub Corkis. Tähtsamad tööstuslinnad on Dublin, Cork ja teised sadamalinnad , põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid on kogu riigis.
1993. aastal oli umbes 17% tööjõust tööl tööstuses; 12% põllumajanduses, metsanduses ja kalastuses; 18% kommerts -, kindlustus- ja finantsasutustes; 6% ehituses; ja 47% teistes valdkondades.
Teenindusmajandus
Reisides on soovitatav kasutada rendiautot, kuna busid kõikjal ei sõida või sõidavad mööda väga pikka ringi, samas on auto rent suhteliselt kallis. Liiklus on vasakpoolne. Talvekuudel on paljud bussiliinid suletud. Hästi sobib ringiliikumiseks jalgratas. Peamiseks veondusliigiks on autotransport.. Eksporditakse eriti tööstustooteid ja toiduaineid.
Eestis on internetti ühendunud juba üle 768 000 inimese. Püsiühendused on saanud normiks. Kuid Iirimaa, mis samuti tehnoloogiliselt Euroopa tipus, vaevleb püsiühenduste nappuses.
Iirimaal on tekkinud olukord, kus kõrgtehnoloogilise ühiskonna liikmed ei saa avaldada arvamust, nii nagu seda tehakse näiteks Eestis. Blogide vähene levik tähistab Iirimaa jaoks miinusmärgiga statistikat – sealsed ettevõtted ei pea ajaveebe ja on seetõttu suletumad kui mujal.
Dublin on Iirimaa meedia- ja kommunikatsioonikeskus. Siin asuvad mitmete ajalehtede (The Irish Times, Irish Independent), raadiojaamade (Today FM ja Newstalk), telejaamade (TV3, Channel 6, City Channel ja Setanta Sports ) ning telefoni- ja mobiilikompaniide (Eircom, Meteor, Vodafone ja O2) peakontorid. Iirimaa rahvusringhäälingu Radio Telefís Éireann (RTÉ) peamised kontorid ja stuudiod asuvad Dublinis Donnybrookis. RTE toodab populaarset telesarja Fair City, mille tegevus toimub fiktiivses Dublini linnaosas Carraigstown. Juulikuu on Iirimaal turismi tippaeg ja peab arvestama sellega, et öömajad on kallimad ja tuleb kindlasti ette broneerida sest kõik kohad on turiste täis, eriti läänerannik.
6