IIRIMAA Teie
Jumalik Diktaator
Greetel Kala
2012
Iirimaast üldiselt
• Ri gi hümn : amhrań na bhfiann ( A
soldier ’s song)
• Pealinn :
Dublin • Pindala 84 421 km2
• Ri gikeeled on inglise ja i ri
• 6, 399, 152 elanikku
• President : Michael D.
Higgins •
Peaminister : Enda
Kennedy • Iseseisvus 16.12.1921
• Rahaühik euro
Riik ja Saar
• Erinevus Iirimaa saare ja Iiri Vabari gi vahel kujunes välja 20.saj
esimesel poolel
• 01.01.1908 – 06.12.1921 on Iirimaa osa
Suurbritannia ja Iiri
Ühendkuningri gist
• Kuninga võim kaotati alles 01.04.1949 ning kuninga õigused anti sel ega
i rimaa presidendile
• Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse
• Iirimaa astus 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegune EL)
Geograafiline asukoht
• Iirimaa asub Loode-Euroopas
• laiuskraadidel 51 ° ja 56 ° N ning
pikkuskraadidel 11 ° ja 5 ° W
• Suurbritanniast eraldatud Iiri mere ja Põhja
kanaliga
• Läänest piiratud atlandi ookeaniga ning lõunas
keldi merega
Geograafiline pind
• Ranniku aladel olevad mäed piiravad saare keskmes olevaid
madalikke • Kõrgeim mägi on Carrauntoohil, mil e kõrgeim tipp on 1,038 m
•
Pikim jõgi on Shannon 386 km
• Oma lopsaka taimestiku tõttu kutsutakse
Iirimaad Emerald saareks
• Lääne rannikul on välja kujunenud erinevad
karstivormid Carrauntoohil
Shannoni jõgi
Iirimaa
haldusjaotus Poliitiliselt on Iirimaa jaotatud kahe
riigi vahel. 5/6 kuulub Iiri Vabariigile.
1/6 või teisi sõnu Põhja-Iirimaa
kuulub
Inglismaale ning selle osa
pealinn on Belfast.
Traditsiooniliselt jaguneb saar 4-ks
geograafiliseks provintsiks :
Connacht, Leinster, Munster ja
Ulster, mis omakorda jagunevad 32
maakonnaks. 26 maakonda jäävad
Iiri Vabariigi territooriumile ning 6
Põhja-iirimaa territooriumile.
Iiri ilm
•
Iirimaal on neli
aastaaega : kevadine
vihm , suvine vihm, sügisene
vihm ja talvine vihm.
• Iirimaa ilm on väga
muutlik .
• Sealset kli mat mõjutab soe
Golfi hoovus.
• Sajab keskmiselt 270 päeva aastas
• Kõige külmematel kuudel on temperatuur 4 – 8 kraadi vahel
• Kõige soojematel kuudel on temperatuur 22 - 30 kraadi vahel
Iiri vanasõnad
• Raske rahakott teeb südame kergeks.
• Tellistest ja mördist tehakse maja, aga naer
ja lapsed teevad sellest kodu.
• Ära kipu nõu andma, kui endal arukust
napib.
• Ära kunagi siruta oma kätt nii kaugele, et sa
seda enam tagasi tõmmata ei saa.
• Ükskõik, mis hinnaga ma ta ka ostaksin, ikka
teeniksin ma kõvasti, kui müüksin ta
hinnaga, mis ta ise
arvab endal olevat.
irimaa
unikaalne asukoht Euroopas muudab selle saareriigi suurepäraseks rahvusvahelise
kaubanduse sõlmpunktiks. Viimast kümnendit on iseloomustanud kaubandussuhete
hüppeline kasv nii Euroopa riikide, USA,
Aasia kui ka teiste maailma piirkondadega. Iirimaa
ekspordikasv on olnud
OECD riikide kõrgeim.
•
Kaasaja Iiri majandus on konkurentsivõimeline ja paindlik, mis vastab paljude
rahvusvaheliste ettevõtete vajadustele, kes tegutsevad Iirimaa erinevates tööstusharudes ja
majandussektorites - enamus rahvusvahelisi ettevõtteid tegutsevad
infotehnoloogia sektoris
ja farmaatsiatööstuses, kuid loomulikult ka teistes sektorites.
•
Iirimaa ehk nn "Keldi Tiigri"
majandusareng alates 1990-ndate aastate algusest on olnud
muljetavaldav. Ühest Euroopa vaesemast riigist on saanud 10-15 aastaga ühe kõrgeima
SKP per
capita ’ga riik maailmas (2007 aastal 37 400 eurot).
•
Edu pandiks on olnud
teadmistemahukas majandus, mida omakorda toetasid sotsiaalsfääri,
infrastruktuuride ja kaubanduse areng ning Iiri valitsuse kindel hoiak madala maksubaasi
hoidmisel. Lisaks ka Iirimaa suhteliselt noor ja haritud tööjõud ning loomulikult ka inglise
keelne
keelekeskkond , mis oli Iirimaa edukuse selgrooks. 90-ndate aastate kõrge
töötusemääraga riik muutus 21.sajandi alguseks tööjõupuudusega riigiks, mis on tinginud
immigrantide suure sissevoolu Iirimaale.
•
2008. aastal moodustasid Iirimaale suunatud välisinvesteeringud 1,9 % ülemaailmsetest
välisinvesteeringutest (FDI). Kõige olulisemaks FDI partneriks on Ameerika Ühendriigid.
•
Tänaseks on aga ka Iirimaad tabanud üleilmse majanduslanguse mõjud,
kusjuures majanduslanguse esimesed ilmingud ilmnesid varem, ning ka langus ise on olnud palju
kiirem, kui paljudes teistes Euroopa riikides.
Majanduskasv on pidurdunud ning 2009.
aastaks
oodatakse majandusanalüütikute prognooside kohaselt 6,75%-list langust. Töötuse
tase on tõusnud hüppeliselt 2007 aasta 4,6 %-lt 2009 aasta ca 12 %-le, mis on omakorda
mõjutanud paljusid immigrante riigist lahkuma (vt. ka alapeatükki „Tööturu olukord“).
Majandusanalüütikute hinnangul peaks olukord hakkama näitama taastumise märke 2010
aastast ja täielikult stabiliseeruma 2015 aastaks.
Majanuse põhinäitajad
•
1990 SKP 7,7 Töötus 12,9 THI 3,3•
1991 SKP 1,6 Töötus 14,7 THI 3,1•
1992 SKP 3,6 Töötus 15,1 THI 3,1•
1993 SKP 2,3 Töötus 15,7 THI 1,5•
1994 SKP 5,9 Töötus 14,7 THI 2,2•
1995 SKP 9,6 Töötus 12,2 THI 2,6•
1996 SKP 8,1 Töötus 11,9 THI 1,6•
1997 SKP 11,5 Töötus 10,3 THI 1,5•
1998 SKP 8,4 Töötus 7,8 THI 24•
1999 SKP 10,7 Töötus 5,7 THI 1,6•
2000 SKP 9,2 Töötus 4,3 THI 5,6•
2001 SKP 5,8 Töötus 3,6 THI 4,9•
2002 SKP 6,4 Töötus 4,2 THI 4,6•
2003 SKP 4,5 Töötus 4,4 THI 3,6•
2004 SKP 4,7 Töötus 4,4 THI 2,1•
2005 SKP 6,4 Töötus 4,3 THI 2,5•
2006 SKP 5,7 Töötus 4,4 THI 3,9•
2007 SKP 6 Töötus 4,6 THI 4,9•
2008 SKP -2,3 Töötus 6,4 THI 4,1Väliskaubandus
•
Aasta
Import Eksport
Bilanss •
1990 15,832 18,204 2,372
•
1991 16,317 19,070 2,753
•
1992 16,754 21,260 4,506
•
1993 18,900 25,179 6,279
•
1994 21,945 28,891 6,946
•
1995 26,181 35,330 9,149
•
1996 28,480 38,609 10,129
•
1997 32,864 44,868 12,004
•
1998 39,715 57,322 17,607
•
1999 44,327 66,956 22,629
•
2000 55,909 83,889 27,980
•
2001 57,384 92,690 35,306
•
2002 55,628 93,675 38,047
•
2003 47,865 82,076 33,211
•
2004 51,105 84,409 33,304
•
2005 57,465 86,732 29,267
•
2006 60,857 86,772 25,915
•
2007 63,486 89,226 25,740
•
2008 56,964 86,218 29,254
Impordi- ja Ekspordiartiklid
• Põhilisteks impordiartiklid:
• büroomasinad
• mineraalne kütus ja tooted sellest
•
Transpordivahendid • ----------------------------------------------------------
• Peamised ekspordiartiklid :
• orgaanilised
kemikaalid • meditsi ni ja farmaatsiatooted
• büroomasinad.
Põhilised väliskaubanduspartnerid 2008. aastal (milj €) • Riik Import Eksport
• UK 19,132.6 15,856.9
• EL 17,159.9 37,800.9
• USA 6,675.7 16,657.1
• Muu 13,996.1 15,903.2
• Kokku : 56,964.3 86,218.1
Eesti
saatkond Iirimaal
• Eesti saatkond Dublinis
• Iveagh
Court , Harcourt Road
• Dublin
Kolmas korrus, E blokk
• Saadik Hr. Mait
Martinson • Tel: +353 1 478 8888
• Faks: +353 1 478 8887
• Email:
[email protected]Iirimaa presidendid läbi aegade
• Douglas Hyde 25.06.1938 – 24.06.1945
• Sean T. O’Kel y 25.06.1945 – 24.06.
1959 • Eamon De Valera 25.06.1959 – 24.06.1973
• Erskine H. Childers 25.06.1973 – 17.11.1974
• Cearbhal O Dalaigh 19.12.1974 – 22.10.1976
• Patrick hil ery 03.12.1976 – 02.12.1990
• Mary
Robinson 03.12.1990 – 12.09.1997
• Mary McAleese 11.11.1997 – 10.11.2011
• Michael D. Higgins 11.11.2011 – praeguseni
Presidendi palk : 250 000 €
Tuntuimad iirlased
•
Angela Brady -
arhitekt • Sir
Thomas Drew – arhitekt
• Daniel Day-
Lewis - näitleja
Document Outline
- IIRIMAA
- Iirimaast üldiselt
- Riik ja Saar
- Slide 4
- Geograafiline asukoht
- Geograafiline pind
- Carrauntoohil
- Shannoni jõgi
- Iirimaa haldusjaotus
- Iiri ilm
- Iiri vanasõnad
- Slide 12
- Majanuse põhinäitajad
- Väliskaubandus
- Impordi- ja Ekspordiartiklid
- Põhilised väliskaubanduspartnerid 2008. aastal (milj €)
- Eesti saatkond Iirimaal
- Iirimaa presidendid läbi aegade
- Slide 19
- Tuntuimad iirlased
Kõik kommentaarid