Facebook Like

Ideede ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes päris Rooma keisririigi ?
 
Säutsu twitteris
Metodoloogilised küsimused:
1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod
ajalooline ehk kontekstuaalne meetod
2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: * Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast.
*3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad.
Sõprus
1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid – perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ühistegevust. Sõprus jaguneb kolmeks kahel eri viisil: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: 1.Kasu pärast – (vanade inimeste sõprus, nt. ari).2.Naudingu pärast – (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas, sama hobi , koos joomine).3.Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Vastavalt osapoolte seisundile:1.Ülimuslikkus – vanemad laste suhtes,2.Paremus – mehed naiste suhtes,3.Võrdsus – vennad Täielikku sõprust naudivad vaid üksikud, nemad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni
2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest. Loodus on määranud, et inimesed oleks omavahel suhetes. Tihedamad suhted määratud perekonnaga, riigiga, keelega. Parim sõber on ka parim kodanik, seega on iga inimese kohustus olla riigi sõber ja riiki armastatakse ja talle ei tehta midagi halba, sest sõbrale ei soovita halba.
3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist. Sõprus eristub kõigist teistest suhetest, sõbrad on omavahel rohkem kui kodanikud oma isamaaga, nad on üks hing kahes kehas. Enamik suhteid põhinevad kasul või naudingul, seega pole sõprust, selliseid suhteid saab stabiilsena hoida vaid riik, seega on iga kodaniku kohustus olla kuulekas ja kohusetundlik .
4.Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Sõprus põhineb omahuvil, mille eesmärgiks on saada võimu, mis on „käesolev vahend mõne tulevase arvatava hüve saavutamiseks”, Sõpru hoiab koos nauding ja see on loomulik suhe, riiki aga hirm ja see on inimeste vahelise lepingu tulemus. Manderville eristab aga riigist veel ühiskonna (nii majandus, kui kodanike vaheline vaba suhtlus), mis samuti põhineb omakasul.
5.18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz ) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust. Inimene on loomult sotsiaalne ja seega ta saab puhast naudingut sõpradest, inimene peab hoolitsema nii enda kui teiste eest, ta peab leidma endas tasakaalu ja siis on see võimalik ka riigis, riik ei ole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat , midagi, mida saab armastada .
6.Shoti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas).Sõprus on olemas, aga vaid privaatsfääris, mujal toimib vahetusühiskond kasu pärast, Poliitika põhineb kasul, harjumusel, usaldusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on teatud liiki sõprus.
Armastus
1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis). Kui mees armastab naist, siis ta armastab naise ilu, mis on hüve, kuid ta armastab naises ainult tema ilu, ta peab aga õppima armastama kõike ilusat , mitte laskudes seksuaalse iha tagajärjel juhuste meelevalda armastades vaid ühe naise ilu. Igas inimeses on ka midagi koledat ja seega ei armasta naine meest tervikuna . Kehalisest ilust kõrgem on aga hingeline ilu ja sellest veel kõrgem teadmiste, seaduste ja tavade ilu. Loobudes aga isiklikust armastusest muutub inimene raidkuju taoliseks poolelavaks olendiks. Seega on ka individuaalne armastus teatud mõttes väärtus ja hüve.
2. Apostel Paulus Jumala armust . Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed. Armastus saab tärgata vaid spontaanselt, jumala algatusel. Jumal armastab kõiki inimesi võrdselt (vendluse) idee, seega peaks inimene armastama kõike võrdselt. Inimene loob mõnele asjale väärtuse, kui ta hakkab seda armastama. Armastus on teisele suunatud, täiesti omakasupüüdmatu. Kuna indiviidid on jumala armust kõik võrdsed, oleks see eeldanud olemas olevate inimsuhete hävitamist. (kes armastab oma isa rohkem kui jumalat on patune)
*3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast). Kuigi jumal armastab inimest, pole inimesed täiuslikud, järelikult on kahte liiki armastust – inimlik ja jumalik, millel põhinevad kaks linna või riiki – maine ja taevane . Kuna inimene on patune, langenud armastab ta ennast rohkem kui jumalat. Inimlik armastus on suunatud omakasule, üksikutele inimestele ja ihaimule, maine riik on vajalik, et inimesi üksteise eest kaitsta. Taevane armastus on aga puhas, jumala armastus selle maani , et ennast põlatakse, armastatakse kõiki üldiselt, järelikult on taeva riik üldiselt harmooniline kogukond . 4. Pierre Nicole (Jansenistlik mõtleja) ’valgustatud enesearmastusest’ kui ühiskonna ja majanduse alusest . Kogu ühiskondlik koostegevus ei taandu riigile nagu kombed ja viisakus , valgustatud enesearmastus tähendab omahuvi , mis saavutatakse kõige paremini siis kui teisi aidatakse. Inimene, tehes end alandlikuks, saavutab teiste silmis tuntuse ja au.
5.18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest. Kuna inimesed on sotsiaalsed loomad, kes naudivad üksteist, siis suudab inimene ka armastada omakasupüüdmatult, mida saab laiendada inimeselt riigile, järelikult ei pea riik püsima hirmul ja inimesed saavad iseenda valitsemisega ise hakkama – pole vaja ainuvalitsejat. Sellised riigid on samuti omavahel sõpruses, seega tee inimkonna sõpruseni (Demokraatlik rahu teooria?)
6.Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel ) armastusest. Iga inimene on kordumatu indiviid ja oma individuaalsete oskuste arendamiseks on armastus ühel ajal nii eelduseks kui tulemuseks. Armastus on terviklik ja väljendub kõigis meie meelelistes tunnetes,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ideede ajalugu #1 Ideede ajalugu #2 Ideede ajalugu #3 Ideede ajalugu #4 Ideede ajalugu #5 Ideede ajalugu #6 Ideede ajalugu #7 Ideede ajalugu #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor svetlana žirova Õppematerjali autor

Lisainfo

vastused eksamiküsimustele, 2008.
ideede ajalugu , sõprus , armastus , impeerium , valitsusvormid , õiglus ja kasulikkus

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

72
docx
Euroopa ideede ajalugu
28
doc
Euroopa ideede ajalugu
15
doc
Euroopa ideede ajalugu
43
docx
Euroopa ideede ajalugu
22
odt
Euroopa ideede ajalugu
21
doc
Euroopa ideede ajalugu
27
doc
Euroopa ideede ajaloo eksam 2012
14
doc
Euroopa ideede ajaloo eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun