Pinnamood (3)

PINNAMOOD
Pinnamood e. reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Liigitatatakse nende tekkeloo põhjal.
Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme.
Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud.
Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud.
Haanja - Suur Munamägi 318m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud.
Otepää - Kuutsemägi217m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud.
Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud.
Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääresatavad astangud .
Põhja-Eestis - Harju lavamaa , Viru lavamaa. 30-70 kõrgused lubjakiviplatood, mille enamus tasast pealispinda liigestavad jõeorud. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraie- ning tuhamäed.
Lõuna-Eesti - Kagu-Eesti lavamaa. Ürgorgudest liigestatud 40- 100m . kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes.
Kaks suhteliselt kõrged tasandikud - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa.
Madalikud on kuni 50m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mete ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks kõrgustikest ja lavamaadest hiljem. - hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist. Lääne-Eesti madalik on 0-20m. kürgune soostunud tasandik. Pärnu madalik on samuti tugevasti soostunud.
Põhja-Eesti rannikumadalik - kivine maariba.
Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud ka Võrtsjärve nõos ning Pepsi järvest läänes ja põhjas. Alutaguse madalik - paikneb Peipsi järvest põhja pool.
Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristavad Lõuna-Eestis, kus nad lahutavad üksteisest kõrgustikke. Valga nõgu - paikneb Sakala, Karula ja Otepää ümbruses. Sealt saab alguse põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Hargla nõgu - Karula ja Haanja kõrgustiku vahel. Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav kirde suunas Võru orund.
Balti klint - Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, eluta looduse sümbol.(Põhja-Eesti paekallas). Üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas.Kõrgeim pank asub Ontikal, 56m. üle merepinna .
PINNAMOE KUJUNEMINE
Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusel. Eesti ala pinnamoodi on kujundanud väga erinevad protsessid(üle ujutused). Üldjoontes kolm tähtsamat etappi . Varasem algas u. 250 milj. aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Kujunesid välja kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on kaa nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa aga hilisemate setete alla mattunud.
Arvatakse, et jääaeg on olnud 3-6 korda. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Reljeefi suurvormide kontuurid üldjoontes säilisid. Pinnamoe peamine vormimine vormimine toimus suhteliselt lühikese aja jooksul u. 11 000-13 000 aastat tagasi. Lõplikult vabanes Eesti territoorium jääkattest u. 11 000 a. tagasi. Madal-Eesti - üleujutatud ossa kuhjusid merelised setted. Alles mere taandumisel muutus see ala maismaaks. Kõrg-Eesti - merest ja suurjärvedest puutumata ala, jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist.
Kolmandat etappi - jääajajärgset perioodi iseloomustavad jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine ja setete ärakanne voolava vee, meralainete, tuule, murenemise, raskusjõu ja inimtegevuse toimel. Tähtsat osa tänapäeva reljeefi kujundamisel on etendanud inimene (karjäärid, aherainemäed).
PINNAVORMIDE KUJUNEMINE
Enamik Eesti eristavaid pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mindriliustike ja nende sulamisvete tõttu.
Ülekaalus on olnud kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid.
Voored - leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Kujunesid liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Paiknevad rühmiti, moodustades voorestiku. Suurimad voored asuvad Saadjärve voorestikus.
Moreenitasandikud - tasase või lanja pinnaga liustikutekkelisest kuhjevormid . Rohkesti on neid Kõrg-Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivete ja Sakala kõrgustikul.
Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõõnad. Oosid e. vallseljakud - enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid. Paiknevad Põhja-Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku .Illuka oosistik. Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke.
* Vooluveetekkelised
kulutusvormid kuhjevormid
- jõeorud - kaldavallid
- sängorud - lammi tasandid
- moldorud
- lammorud
- kanjonorud
- uhtorud
* Mere ja suurjärve tekkelised
kulutusvormid kuhjevormid
- rannakaljud - meretasandikud
- rannajärsakud - järvetasandikud
- murrutuskulpad - rannavallid
- maasääred
* Tuuletekkelised * Biogeensed
- luited - sootasandikud
- luitealulikud - laukad
* Mandrijäätekkelised
kulutusvormid kulutuskuhjevormid kuhjevormid jääsulamisvee tekkelised
- paetasandikud - voored - moreentas - oosid
- kulutusnõod - moreenkünkad - mõhnad
- moreenseljakud - liivakud
* Põhjaveetekkelised * Elutekkelised
karstivormid - sootasandikud
- langatuslehtrid
- karstiorud
- karstikoopad
- karstilõhed
MAAVARAD , NENDE TEKE JA KASUTAMINE
Praeguseaha olulisemad maavarad Eestis on põlevkivi e. kukersiit, fosforiit , mitmesugused looduslikud ehitusmaterjalid, nagu paekivi, kruus, liiv ja savi, aga kaa turvas , ravimuda ja mineraalvesi .
Vanimate kivimitega seondub kambriumi ladestu savikivi , mida valmistatakse telliste valmistamiseks. Meie peamised fosvoriidivarud peituvad ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides. Kasutati fosforväetisena. Leidub Toolse ja Rakvere maardlas. Harju ja Viru lavamaal ning Pandivere kõrgustikul avanevad ordoviitsiumi lubjakivid on rikkad kukersiidi e. põlevikivi poolest. Kaevandatakse Kirde-Eestis juba 1916. a-st alates, ent kiltsavi kui samuti põlevikivi pole suudetud veel kasutusele võtta. Leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Rikkalikumad kohad asuvad Viru lavamaa põhjaosas Kukruse ja Jõhvi vahemikus.
Kvarternaaris kuhjunud mineraalsetest on maavaradena enam kasutatavad kruus, liiv ja viirsavi. Suurimad karjäärid on Kirde-Eestis Pannjärvel.
Olulisem vaavara on turvas. Turvast ammutatakse kihthaaval koorimise teel. Kasutatakse peamiselt kolmel eesmärgil: põllumuldade väetamiseks, farmide alusturbaks ja väetamiseks. Leidub nt. Kirde-Eestis Orul, Lääne-Eestis Lavassaares ja Tootsis jm.