põhitooraine) ja tootmises (naftat, vee pehmendamises, jne) Liivakivi: Kihi vanus – U. 630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Kivimiliikide murenemisel. Kasutusalad – Ehituses. Lubjakivi: Kihi vanus – U. 350-450 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Maakera keskpunktis. Kivimi teke – Protistide kodade veekogude põhja ladestumine. Kasutusalad – Lubja tootmine, tsemenditööstus, suhkrutööstus, paberitööstus, jne Glaukoniitliivakivi: Kihi vanus – U.630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Mineraalide lagunemisel. Kasutusalad – Kaaliumväätise tootmine, värvaine tootmine jm. Diktüoneemaargilliit: Kihi vanus – 470-520 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral(läänes). Kivimi teke – Mereloomade jäänustest. Kasutusalad – Puuduvad.
mandrijää transport. Tektoonika ja mägede-aluse Kambriumi sinisavikihi paisumise ühendhüpotees- seljandiku tõstjaks on olnud mandriliustiku surve all tektoonilises rikkevööndis kuplitaoliselt kerkinud sinisavi. EHITUS Siseehitusest infot:paljandid, maailmasõdade ajal rajatud punkrid Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni 50 meetri võrra kõrgemale kergitatud Põhimõtteline läbilõige: -pinnakate - lubjakivi - glaukoniitliivakivi - diktüoneemakilt - oobulusliivakivi - Kambriumi liivakivi - sinisavi TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna suunas kallutatud põhjanõlv on järsakuline-200m pikkuselt kulgev ordoviitsiumi lubjakivide paljand, põhjakaarest ääristab kuni 35m kõrgune enamasti paekivist järsak ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud,
Eestis leidub fosforiiti Põhja-Eestis Maardu, Toolse, Aseri ja Lääne- Kabala piirkonnas. Fosforiiti kasutatakse enamasti fosforväetiste toorainena. Praegusel hetkel Eestis fosforiiti ei kaevandata ja uusi kaevandusi ei ole hetkel võimalik kasutusele võtta mitmesuguste keskkonnaprobleemide tõttu. Tulevikus on kõige potentsiaalsem fosforiidi kaevanduskoht Toolse, mille katendis on ka muid maavarasid (aluriitne savi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi). Peamisteks probleemküsimusteks on esitatud: Hüdrogeoloogilised muutused-kaevandamisel tekkiv liigne pinna-ja põhjavee mõjutamine ja reostamine. Taastumatu loodusvarana on seda järgi väga vähe, ainult 700mln t. Raskused maardlate kompleksel kasutamisel jne. Kaasa aitaks aga parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtt ja parima keskkonnapraktika rakendamine.
Siiski on liivakivi ja sinisavi maapinna läheduses suures osas ära kulutatud. Säilinud on vaid üksikud kõrgendikud, nagu Lohusalu mägi samanimelisel poolsaarel ja Kakumäe künnis, mille nõlv vastu Kopli lahte Tallinnas on murrutatud järsuks astanguks. Rannikumadaliku piires asub ka kaks ordoviitsiumi lubjakividest jäänuksaart -- Tallinna Toompea ning Viimsi Lubjamägi. Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimitest.Pildil on näha ülevalt lubjakivi, Glaukoniitliivakivi(pehme ja kergesti murenev, rohekat värvi kivim),graptoliitargilliit(kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim), liivakivim 3 Pinnamood Põhja-Eesti rannikumadalik on endine Soome lahe põhi, mis on maatõusu tulemusena järk-järgult mere alt vabanenud. See on suhteliselt kitsas maismaariba (pindalaga u. 765 km²), mis moodustub arvukatest poolsaartest ja lahtedest, ulatudes Pakri poolsaarest Narvani ja hõlmates ka Soome lahe saared.
Stratigraafilin Väo kihistu Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu 13122 e indeks O2vä. lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi). Stratigraafilin Türisalu, Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, 13118 e indeks O1tr- Varangu ja Varangu ja Leetse kihistu glaukoniitlubjakivi lt. Leetse kihistu ja glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, aleuroliit ning savi. Stratigraafilin Ülgase, Tsitre, Kambriumi ladestu Furongi ladestiku Ülgase 13116 e indeks Kallavere ja Tsitre kihistute ning Furongi ja Alam- Ca3ül-O1kl. kihistu Ordoviitsiumi ladestike Kallavere kihistu biodetriitne liivakivi, liivakivi, aleuroliit,
liivakivilasundi piirimail. Joaastangu läbilõikes paljanduvad (ülalt alla): kesk-ordoviitsiumi Kunda lademe hall lubjakivi, mis sisaldab rohkesti peajalgsete kivistisi (2,2 m); kesk- ordoviitsiumi Volhovi lademe hall lubjakivi, mis sisaldab glaukoniidi (tumeroheline mineraal) teri (2,5 m) ja Billingeni lademe kirjuvärviline lubjakivi, milles on samuti rohkesti glaukoniidi teri (0,7 m); alam-ordoviitsiumi Hunnebergi lademe roheline ja pude glaukoniitliivakivi (1,2 m) ja Varangu lademe glaukoniitliiva sisaldav savi (0,2 m) ning Pakerordi lademe tumepruun diktüoneemakilt (1,2 m). Kuni 6 m sügavune joaalune hiiukirn lisab sellesse läbilõikesse veel umbes 2 m diktüoneemakilti ja teist samapalju fosforiiti. Joast allavoolu jääva kanjoni seinad lasevad samuti maapõue mitmevärvilistel kihtidel särada. Jägala juga, õigemini küll sellel asunud veski on äramärkimist leidnud juba 1241. aastal.
[3] Vendi ajastu Esineb ligikaudu 100-200m sügavusel, ainult Põhja-Eestis ja Kirde-Eestis, ning maapinnal ei avaldu mitte kuskil. Esiveb liivakivisid ja savisid. Liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. [5] Kambriumi ajastu Kambriumi ajastu avaldub maapinnal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Esinev sinisavim. Sinisavimit kaevandatakse ja kasutatakse relliste ja katusekivide tegemiseks. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. [5] Ordoviitsiumi ajastu Avaldub maapinnal Põhja-Eestis. Leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi, lubjakivi(enamasti hallika värvusega) [5] Siluri ajastu Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk-Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Sellelt leidub palju kivistunud koralle, mida nimetatakse biohermideks. [5] Devoni ajastu
2. hüdroloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemiseni, seega paljude kaevude kõlbmatuks muutumiseni. (Raudsep jt, 1993) Kui Eestis peaks siiski tekkima vajadus fosforiidi kasutamiseks, siis tundub kõige reaalsem olevat Toolse maardla evitamine, kusjuures tuleks ära kasutada ka katendis olevad maarded (diktüoneemakilt, aleuriitne kivi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi). Rakvere maardlaga seonduvad keskkonna- ja mäenduslikud probleemid on tunduvalt keerulisemad, pealegi asub see täielikult Pandivere veekaitsealal. Aseri fosforiit on suhtelislt rauarikas ja halvasti rikastatav, Tsitre maardla asub Lahemaa Rahvuspargi piires. (Raudsep jt, 1993) Arvatavasti pole sellist Eesti firmat, kes lähitulevikus suudaks fosforiiti kaevandada. Lääne-Euroopa ja USA firmadel loodetavasti pole tehnilisi raskusi meie fosforiidimaardlate keskkonnaohutuks
Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid ,päevakivid, vilgud,amfiboolid , pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liivakivi värvus oleneb mineraalide, tsementeeriva aine ja ka liivakivi katva õhukese pigmendikihi värvusest. Päevakivirikast liivakivi tuntakse arkoosina. Kvartsliiv on valge ja seda kasutatakse näiteks klaasi tootmiseks. Liivakivi võib olla ka näiteks rohelist värvi. Põhja-Eesti paekaldas ehk Balti klindis on näha rohelise glaukoniitliivakivi kiht. Settimine: Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ning erinevais kohtades. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisveest. Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra mood stab Devoni liivakivi. Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa. Liiva Kasutamine: Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel.
(Päite kihistik). Päite lubjakivi on vanim lubjakivi Eesti aluspõhjas, kui mitte arvestada Hunnebergi lademe ülaosasolevat kümmekonna-sentimeetrist glaukoniitlubiliivakivi kihikest. Klindi idaosas on Billingeni lubjakivi kirjuvärviline. Hunnebergi Lademe paksus suureneb Narva ümbruse 0,3 meetrilt kuni 5 meetrini Osmussaarel. Kõvast lubjakivist ja kergesti murenev glaukoniitliivakivi on see, mis nii joa- kui klindiastangute varingut põhjustab ja neid taganema sunnib. Lontova Paksus on kuni 80 m, on tüsedaim ja vanim Põhja-Eesti klindil paljanduvaist kivimilasundeist. Lontova kihistu ülaosa paljandub Põhja-Eestis klindi jalamil Tallinnast ida pool,klindijalamil ja sügavamalt klinti lõikunud jõgede (Jägala, Selja, Toolse, Kunda jne) kallastel. Sinisavil tugineb suuresti Eesti ehituskeraamika
juhtmete jaoks. Kuna rõhk hoonetes on tavaliselt madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. Radoon põhjustab ka tervisekahjustusi. ,,Radoonist põhjustatavad tervisekahjustused tulevad siis kui oled elanud väga kaua suure radoonikontsentratsiooniga hoones, mis võib põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. Radooniohtlikud alad Eestis on kõrge radoonitase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk- Eestis. Ventilatsiooni võimsuse suurendamine on eelkõige keldrikorrusel ning siis esimesel korrusel võib vähendada radoonikontsentratsiooni. Kui algne radoonikontsentratsioon oli väga suur, ei pruugi vähenemine olla piisav. Tuleb arvestada, et liiga tugev tõmme võib intensiivistada radooni imbumist hoone alt, ning põhjustada ruumides soovitule vastupidise efekti
1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt? A) Kulutuskõrgustikud (Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik), B) Kuhjelised kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik) 2)Missugused kivimid paljanduvad Põhja-Eesti paekaldal? Esinevad lubjakivi, glaukoniitliivakivi, kiltsavi, kvarsliivakivi ja sinisavi. 2)Nimeta eesti madalikud. Milline on nende keskmine kõrgus? Lääne-Eesti madalik (0-20m); Pärnu madalik (30-50m); Põhja-Eesti rannikumadalik (30-50m); Alutaguse madalik (30- 50m) 2)Kuidas on tekkinud Viru lavamaa tehispinnavormid? Viru lavamaal asuvad mitmed põlevkivi karjäärid. Põlevkivi põlemisel jääb aga alles tuhk ja nendest kokku kuhjatud mäed ongi Viru lavamaa tehispinnavormid ehk tuhamäed. 3)Mille poolest erineb lavamaa madalikust?
H.Kink,H.Hansumäe 1999.Vesi Pakri ümber,peal ja sees. – Eesti Loodus nr 8, lk 319-320 A.Miidel 1999.Pankrannik ja joad. – Eesti Loodus nr 8, lk 320 V.Pesur 2003. http://www.epl.ee/artikkel_245221.html P.Ernits 2003. http://www.postimees.ee/081103/esileht/siseuudised/114199.php 7 8 Joonis 2. Paekalda ehitus Pakri neemel. Koostanud A.Tammekann 1 – meresetted; 2 – karbonaat kivimid; 3 – gaukoniitliiv ja glaukoniitliivakivi; 4 – liivakivi ja aleuroliit; 5 – kobe aleuroliit ja savi; 6 – diktüoneemaargilliit 7 – konglomeraat;8 – rusukalle Indeksid tähistavad lademeid O1Pk – Pakerordi; O1Cr – Varangu;O1Lt – Latorpi; O1Vl – Volhovi; O1Kn –Kunda; O2As – Aseri ;O2Ls – Lasnamäe; mQ4 – kvaternaari meresetted 9
settekivimitest - eeskätt rohekashallist või sinakashallist savist ehk sinisavist, aleuroliitsest savist, valkjashallist aleuroliidist ja liivakivist. Savi leiab kasutust telliste valmistamisel, elekroonikatööstuses, ehituses. ORDOVIITSIUM Ordoviitsiumi ladestu läbilõikes valdavad karbonaatsed kivimid -mitmesuguse savikusega lubjakivid ja merglid. Ainult vanim osa ladestust on esindatud terrigeensete, mittekarbonaatsete kivimitega (aleuroliitne liivakivi, aleuroliit, argilliit, savi, glaukoniitliivakivi, glaukoniitlubiliivakivi). Vastavad setted kujunesid mandrile pealetungivas madalmeres. Ordoviitsiumi ladestu kogupaksus kõigub 70-183 m piires, olles suurim Kesk-Eestis ja vähenedes sealt edela, lõuna ning ida suunas. Ordoviitsiumi ladestul on Eestis suur rakenduslik tähtsus - ta peidab endas meie olulisimaid maardeid. Ehituskivina on leidnud hindarnist eeskätt Väo, Vasalemma ja Voore kihistu lubjakivid Tsemendi tooraineks on lubjakive murtud möödunud sajandi
Kõik kolm radooni isotoopi (radoon, aktinoon, toroon) on pärit maakoorest ja tekivad uraani ja tooriumi radioaktiivsest lagunemisest. Kõikidele radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest, tekitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid elemente ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Kõrge radooni tase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk- Eestis. Plii: Plii (sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208 (teistel andmetel 5, sealhulgas massiarvuga 202[2]). Isotoope 206 (RaG), 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste
ehk pankasid, kivikülve, rannikuluiteid kui kärestikulisi jõgesid. Rannavööndit liigendavad poolsaared, lahed ning Soome lahte suubuvad jõed. Väga iseloomulik on selline liigendatus just Lahemaa Rahvuspargis. (Arold 2005) 1.3. Aluspõhi ja reljeef Soome lahe rannikumadaliku aluspõhja peamised kihid on Ediacara ja Kambriumi ladestu liivakivid, aleuroliidid ja savid. Samuti leidub klindi jalamil Ordoviitsiumi oobulus- ja glaukoniitliivakivi ning savikilta. (Raukas 1978 ref Arold 2005) Need kivimid on olnud aluseks alale iseloomuliku karbonaadivaese halli moreeni tekkeks. Viimasele on lisandunud liustikujää poolt kantud tardkivimite rahne, munakaid, veeriseid ja kruusa. (Arold 2005) Põhja-Eesti üheks kõige silmatorkavamaks pinnavormiks on rannikumadalikku ääristav Põhja-Eesti paekallas. Tavaliselt on paekalda jalam kaetud paetükkidest rusunõlvaga, mille
Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi e. fossiile. Kambriumi ajastu lõpul kuhjusid madalas meres segamini liivaga brahhiopoodide e. käsijalgsete karbipoolmikud, mis koosnevad fosfaatsest ainest. Sellest tekkinud kivimit tunneme me fosforiidina. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad PõhjaEesti paekalda alumises osas. Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. Neid on kasutatud telliste ja drenaazitorude valmistamiseks ja ka tsemendi toorainena Eestis. Valdav osa Põhja ja KeskEestist saab kvaliteetse põhjavee just Lontava veepidemel ordoviitsiumikambriumi põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Värskal mineraalvett. Ordoviitsium
Roosad tükid selles on päevakivi (ortoglas), klaasjad on kvarts, tume on vilk (biotiit). Tuntud on ka rabakivi, millel on hästi suured päevakivikristallid, mis murenevad kivimist kergesti ära ja rabakivi pudeneb seetõttu kiiresti ära. 2)settekivimid- nii mineraalsed kui orgaanilised setted. Eestimaa graniitsele kristalsele aluskorrale settisid vanaaegkonna meres: 1)alamkambriumi sinisavid ja liivakivid 2)ordoviitsium-liivad ja obulusliivakivi, glaukoniitliivakivi (roheline), diktioneema kiltkivi (sisaldab raskmetalle ja radioaktiivseid elemente, süttib kokkupuutes õhuga põlema), lubjakivi ja dolomiidi lademed (tüsedad kihid, nende vahel on põlevkivi) 3)silur- lubimergel 4)devon- keskdevoni liivakivi, ülem- devoni lubjakivid. Aluspõhjaks on Põhja-Eesrid merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni, kuhu maani jää jõudis, nim. Valdai, Dnepri ja Lihvini jäätumisi
annaabi.ee 
