Millist ilma tsüklon toob? 11. Kus tekivad Eesti kliimat kujundavad tsüklonid? 12. Mis on antitsüklon?Kus tekivad Eesti kliimat mõjutavad anti tsüklonid? 13. Antitsükloni mõju kliima kujundajana?Millist ilma toovad anti tsüklonid? 14. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse hulka? 15. Milline muutus toimub õhumassiga kõrgustike ületamisel? 16. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas? 17. Kus on Eestis a)sademeterikkad?b)sademete vaesed paigad? 18. Mida näitab tuuleroos?Millistel tegevusaladel peab inimene seda arvestama? 19. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Läänemeri 1. Miks Läänemere soolsus on väike?(3-4) 2. Mis on riimvesi?Kui suur on Läänemere vee soolsus? 3. Millistest teguritest sõltuvad Läänemere veetaseme kõikumised? 4. Miks on Läänemeri väga reostunud? 5. Nimeta kulutus randade tüüpe.Kus need esinevad? 6. Nimeta peamised kuhjelised rannatüübid.(3) 7. Kuidas muutub ajajooksul Eesti rannajoon
vesi, liiv ja hele pind peegeldub soojeneb aeglasemalt, aga maapind, mets ja tume pind neeldub soojeneb kiiremini. Eesti kliima erinevused eristatakse mandrilst ja merelist kliima valdkonda tänu Läänemerele, 20 km kaugesel Läänemerest muutuvad järsult temp. Amplituut ja merebriis takistab pilvede teket 30-60 km suureneb sademete hulk, vahetuv mõjutsoon ülatub paari km kaugusele, on tugev tuul, harvem öökülma ja äikesevihma, 10 m kõrgust lisab 1% sademeid, tuuleroos diagramm, mis iseloomustab tuule suunda ja selle esinemis sagedust. Õhutemperatuur külmem kuu veebruar -5,2´C (-43,5´C võrus, jõgeval), soojem kuu juuli 16,6`C (35,6´C võrus), valitsevad edela- ja läänetuuled, novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus ja tugev tuul, tromb, sademed 550- 800 mm, sademete rikkad (aprill oktoober, vihmasem august) kõrgustikud ja vaesed (september
Külmad muudavad kliimat jahedamaks ja kuivemaks 4. Pinnamood e reljeef a. Temperatuur langeb 6°C/km kohta b. Rejleef püüab sademeid 5. Valitsevad tuuled (kas mere poolt või sisemaalt) Tuuleroos: 1 Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär 6. Valitsevad õhumaasid Õhutsirkulatsioon e. ülemaailmne õhuringlus C oriolisi jõud × Maa pöörlemise mõjul kalduvad sirgjooneliselt liikuvad tuuled trajektoorilt kõrvale. × Lõunas kalduvad tuuled vasakule
ühelpool mäge, teine nõlv jääb kuivaks. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Nafta, põlevkivi, maagaasi, kivi-ja pruunsüsi põletamisel tekib CO2 ja teised kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikesekiirguse maale, kuid see ei peegeldu tagasi maailmaruumi ning maapind soojeneb ning sellega kaasneb kliima soojenemine ning liustike sulamine, mis põhjustab maailmamere tõusu. Kas sinu kodukoht asub merelisema või mandrilisema kliimaga alal? merelisema kliimaga alal. Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse? Tuuleroosilt on näha, millised tuuled olid vaatlusperioodi jooksul valdavad. Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Atlandi ookean, seda ümbritsevad 9 arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki. Miks on Läänemeri üks reostunumaid siseveekogusid maailmas? Sest seal on väike veemass ja kehv veevahetus. Seda ümbritsevad 9 arenenud põllumajanduse ja tööstusega riiki, kust satub vette fosfori-ja lämmastikuühendeid.
15)Millised mullad on Eestis kõige laialdasema levikuga? Kõige laialdasema levikuga on soomullad. 16)Võrdle Eesti suurust teiste Euroopa riikidega! Eesti, oma 45227 km² pindalaga, on üks Euroopa pisemaid riike. Pindalalt väiksemad on vaid Taani, Sveits, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Makedoonia, Sloveenia, Luksemburg ja kääbusriigid Andorra, Malta, Lichtenstein, San Marino, Monaco ja Vatikan. 16)Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse? Tuuleroos on tuule suunda näitav eriline graafik, mille järgi saab määrata nii tuule suunda kui ka kestvust. 16)Miks on vaja soid kaitsta? Soid on vaja kaitsta, sest sood on: 1) puhta mageda vee hoidlad 2) elupaigaks linnu-, looma- ja taimeliikidele > mitmekesisuse säilitajad 16)Nimeta eesti kõrgeim juga. Sügavam järv. Lisa ka arv! Valaste juga (30,5m), Rõuge Suurjärv (38m)
Tuulekiiruste erinevused rannikulise Sõrve ja mandrilise Võru vahel on suured. See erinevus on tingitud sellega, et rannikul, eriti edelapoolsel, pole takistusi tuule jaoks, mandril on aga olemas metsad, linnad ja kõrgustikud. Vaatamata aga sellele numbrilisele erinevusele, on tuulekiiruste kõikumine mõlemates kohtades sünkrooniline. 19 Graafik 6. Võru ja Sõrme aasta keskmine tuuleroos (%) 1966-2010 (11) Keskmine aastane tuuleroos N NW 40 NE 20 Võru Sõrve W 0 E
Õhtul ja öösel õhk kihistub stabiilselt ning vertikaalne segunemine ja konvektsioon vaibuvad. Tuule aastane käik sõltub oluliselt vaadeldava koha geograafilistest ja klimaatilistest iseärasustest. Eestis on kõige nõrgemad tuuled suvel, kuid peale jaanuari peamaksimumi võib ka sügisel täheldada sekundaarset maksimui. Tuule suuna aastane rütm sõltub õhurõhu geograafilise jaotuse aastasest muutusest. Tuule suuna iseloomustamiseks kasutatakse tuuleroose. 5. Tuuleroos ja selle koostamine. Tuuleroose kasutatakse tuule suuna iseloomustamiseks. Tuuleroosi koostatakse MS exceli programmiga. Selleks on vaja 1 kuu või suurema ajavahemiku tähtajalisi andmeid tuule kiiruse kohta ja samuti bin-tabelit suundade jaotuse kohta. 6./7. Tuule liigid. Mussoonid, briisid, mäe- ja orutuuled, föön, boora, tolmutormid, tuisud, trombid, vesipüksid, põuatuul. Mussoonid: Tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuste tõttu aastases tsüklis
Esineb kõrbetes ja steppides,kus taimkate puudub v nõrk.Tuisud-nim.lume edasikandumist tuule mõjul kas lumikatte pinnalt v sadava lume korral.(pinnatuisk,madaltuisk,lumetuisk,lumetorm).Trombid ja vesipüksid- tugevad,suure purustusjõuga,peaaegu vertikaalse,kuid kõvera pöörlemisteljega õhukeerised.Trombid-mandril,vesipüksid-veekogude kohal.Tekivad suviel ajal kuuma äikeseilma korral ja on alati seotud äikesepilvega. Tuuleroos: 58 suur.Tuule tekkimise põhjused: Tuul tekib sellepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. Tuule liikumine ei ole teda mõjutava Coriolisi efekti tõttu mitte sirg-, vaid kõverjooneline. Seetõttu tekivadki tsüklonid aladele, kus valitseb madalrõhkkond (õhk liigub sinna) ning antitsüklonid kõrgrõhkkonnaga aladele (sealt liigub õhk eemale).Erineva iseloomuga tuultele on antud palju erinevaid nimetusi
Tuule suuna kuidas toimib Maa atmosfääri koostöö lumekiht,mida nim.lumikatteks.Tähtsus: osakesele mõjuva erilise kõrvalekalde iseloomustamiseks kasutatakse tuuleroose. ookeanidega. WMOs on 189 liikmesriiki ja mulla termilisele reziimile,sest lume jõuga,mida nim Coriolisi jõuks.Ta on risti Tuuleroos ja selle koostamine. see asutati 1873 aastal. Kuna kliima, ilm ja soojusjuhtivus on ca10 õhuosakese liikumise sihile ja on Tuuleroose kasutatakse tuule suuna veeringe ei tunne riigipiire ongi WMO Lume füüsikalised omadused. põhjapoolkeral suunatud õhuosakese iseloomustamiseks