- kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg. ja zanrite segunemine, grotesk, iroonia - isiku- ja loominguvabadus, tundeelu tähtsus - inimese erandlikkus, idealiseerimine - julged, ausad, vaprad mehed ja naiivsed, õrnad, truud naised TEOSED: V.Hugo "Hüljatud" A.Dumas "Kolm musketäri" W.Scott "Ivanhoe" Barokk: 17.-18.saj - üleminek renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt rahutusele, ebasümmeetriale - teravad kontrastid (ilus-inetu) - maailm on lõhestatud ja kaootiline
mind teadmine teistest naistest Teie ümber." (Lk 76.) Adson Tuglast imetleb jutuvestja ja kirjanikuna, organisaatorina, sõbrana, ütleb ta "Siuru raamatus" üsna otse (ju on see mõeldud peamiselt selle kohta, miks Tuglas Underile meheks ei passinud): "Tuglas oli kõigiti kena mees, kes armastas lugeda mõtelda ja kõnelda. Ainult tal oli üks suur viga juures: ta oli sots ja ta ei tunnustanud hinge olemasolu. Ka armastusele vaatas ta materialistlikult. Ise nii viisakas mees ja suur esteet aga sots! Sellest nooruse haigusest ei olnud ta suutnud end vabastada. Kahju!" (Lk 93.)
.............................................................................9 7.1.3 Poliittiset tekijät.....................................................................................................9 7.1.4 Teknologiset tekijät.............................................................................................10 7.2 Mikroympäristö..........................................................................................................10 7.2.1 Sisääntulon esteet ja SWOT................................................................................10 8 Markkinointi ja viestintä...................................................................................................10 8.1 Markkinointi...............................................................................................................10 8.2 Hinnoittelu..................................................................................................................11 8
1913.a ilmus novellikogu "Õhtu taevas". Seal ilmusid eelmise kogu parimad novellid ja uued impressionistlikud tööd. 1914-1925 on kirjaniku loomingu kõrgaeg. Siis ilmus romaan "Felix Ormusson", mis oli kirjutatud vastukaaluks realistlikule romaanile. See on eesti kirjanduses esimene päevikromaan ja ehe impressionistlik teos. Romaan on lüüriline: olulised pole sündmused, vaid tegelaste tunde- ja mõttemaailm. Teategelane Felix on tüüpiline nooreestilik esteet, kellesse autor suhtub irooniaga. Felix saabub Pariisist võõra nime all. Ta on esteet, kirjanik ja poliitiline pagulane. Ta puhkab suvekodus Lõuna-Eestis. Seal on ka teisi suvitajaid. Felix jälgib neid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Tegelasteks on veel sõbra naine Helene ning selle noorem õde Marion. Helene kiindub Felixi, aga katteks hakkab oma õde kirjanikule kupeldama
See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks kergitama Vihm seob karvad mu paljal rinnal seda kõrgemale ükshaaval linnamüüri samblatuttide mida ilusamad põlved külge Vihm teeb lollidele tsss... otse lagipähe Vihm teeb toredaid asju
paremaks, see oli ka põhjus, miks ta oli üleolev ja ei leidnud väga sõpru. Kord anti talle ka peksa jne. Tal oli teiste üle valitsemise soov, silma paistmise soov. Koolis see teatud ainetes ka õnnestus, eriti just humanitaarsetes ainetes. Oskas kreeka keelt silmapaistvalt, inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud võistlejat. Loodusteadused aga ei edenenud. Muusikas oli ka karu kõrvale astunud. Sporti suhtus halvasti, sest tema oli esteet. Ülikoolipõlves õppis Oxfordis, teda huvitasid eriti esteetika ja eetika küsimused, samuti ka ajalugu ja kirjandus. Tegeles juba ülikooliajal luuletamisega. Inspireerisid paar käiku Kreekasse ja Itaaliasse, antiiksed kunstiväärtused. Võitis ühe oma luuletusega Oxfordis suure esinemismeisterlikkusega publiku hulgas suure menu. Meisterlik ja osav sõnakasutus jäi talle iseloomulikuks. Tal oli hea jutuvestmisoskus. Lõpetas Oxfordi summa cum laude. Asub Londonisse elama
· Köidab saladuslikkusega, vihjetega · Teoste mõistmisel abiks idamaade filosoofia, loogika pole tähtis. · Tegelased on noored, lapsed või väga tundlikud indiviidid nemad tajuvad maailma erksalt · Arvab, et kuulsus hävitab autori · ,,Kõik me teame, kuidas kõlab kahe käe plaks, aga kuidas kõlab ühe käe plaks.." · ,,Parim päev banaanikala püügiks" tuntuim novell Estertism · Elu ja kunsti käsitlus, kus esteet on see, kes peab ilust lugu · Esteeditsema peenutsema, ilu nautima · Esteetika teadus ilust ja kunstist, uurib kunsti suhet tegelikkusega, aga ka avaldumist elus ja kunstis Põhimõte: · Kunsti eesmärk ei ole ühiskonda ja inimesi kasvatada, probleeme püstitada, sekkuda. · Kunst ei ole vahend poliitika, religiooni ja kasvatuse vallas · Kunst on väärtus omaette · ,,kunst kunsti pärast" Oscar Wilde (1854-1900)
Enamikule oli Gailit boheemlane, poseerija, seltskonda pilkav küünik. Kuid see oli vaid väline kest. Välise muretuse, bravuursuse ja valjuhäälse naeru taga peitus tegelikult tundlik hing, mis vajas lähedaste ja sõprade toetust. Tõelist Gailitit tundsid vähesed, ehk ainult perekond ja tema lahutamatu sõber Henrik Visnapuu. Ilu ja inetus on Gailitile sama oluline kui Tammsaarele tõde ja õigus. See oli tema elufilosoofia, hingelt oli kirjanik esteet. Üheks suureks väärtuseks oli Gailitile veel armastus. Ükski teine eesti kirjanik ei ole sellise helluse ja respektiga suhtunud eesti naisesse kui Gailit, kelle loomingust heliseb omamoodi ood naisele. Gailiti suhtumises naistesse on tõepoolest harvanähtavat respekti ja delikaatsust. Ta ei muutunud kunagi labaseks. Gailitlik armastus on lihtne ja täiuslik nagu Piibli Ülemlaul. Armastus naise vastu avardub ülevaks kodu ülistuseks
loomeperiood. Väärastunud elufilosoof. Hävitaja. Üksildane. Silmakirjalik. Mängukann. Pani end oma teostesse Võluv jutustaja. Dändi. liialt. Ebatavalised eluviisid. Sarmikas. Otsib jumaldamisobjekti. Vaimukas salongilõvi. Käib teatris, ballidel Loomisele pühendunud. Valitsemishimuline. klubides. Esteet. Homoseksuaalsed suhted. Uhke. Homoseksuaalsed suhted. Sarmikas. Üleolev. Tundlik. Varjatud eluga. Armastab tähelepanu. Uhke. Üleolev. Vihkab kõike inetut.
SUHTLEMINE JA ROLLID Inimese vastastikuse mõjutamise protsessi aitavad mõista rollid, mida ta täidab. Igal inimesel on oma kindel sotsiaalne positsioon. Sotsiaalne roll tähendab inimese tegutsemise mudelit suhetes teiste inimestega. Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on kohustuste, õiguste, võimu ja vastutusega. Seega tuleb inimesel täita erinevates kohtades erinevaid rolle (tööl ja väljaspool töökeskkonda) Ja tihti võib näha, et sarnastes ametites, olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rolli mudel on meile eeskuju, kuid iga roll eeldab erinevat käitumist. N: emad nende rolli käitumisviisid on iseloomulikud peaaegu kõigile naistele, kes seda rolli täidavad. Nad hoolitsevad laste vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna eest, kaitsevad lapsi hädaohu eest, hellitavad lapsi jne. Inimese peamised rollid avalduvad kestval täitmisel, mis avaldavad olulist mõju isiksusele, väärtushinnangutele, tegevuse mo...
Inimese olemises(eksistentsis) võib Kierkegaardi arvates eristada kolme tasandit või staadiumi: esteetilist, eetilist ja religioosset. 1) Esteetiline staadium Esteetilisel tasandil on inimese tähelepanu koondunud naudingutele, mid maailm võib pakkuda vahetult meelelistest kuni 9 intellektuaalseteni. Muusika, teater, kunst, naised kõik see pakub huvi. Selle staadiumi märksõna on nauding. Armusuhetest näidet tuues võib öelda, et esteet hoidub tõsiselt armumast, otsides kogu aeg uusi elamusi. Esteet ei salli harjumuslikku ega korduvat. Kuid selline kordumatuse jahtmine ise muutub rutiinseks ning seesugune sisemine vastuolu tekitab esteedis rahulolematust. 2) Eetiline staadium Selle staadiumi märksõnaks on kõlbeline kohus. Vastupidi esteedile ülistab eetik reeglipärasust. Armusuhete valdkonnast illusteerib seda abielu ja vastastikune truudus
..usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.". Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide. 55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla eetik. Kierkegaardi kohaselt on eetik vastupidine esteedile. Eetik peab kinni reeglitest ja järgib kõlblus- ning moraalinorme. 58. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla religioosne inimene
“. Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide. 55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla eetik. Kierkegaardi kohaselt on eetik vastupidine esteedile. Eetik peab kinni reeglitest ja järgib kõlblus-ning moraalinorme. 58. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla religioosne inimene.
"Viimane tervitus" : neljas maailmasõda on teinud lõpu Euroopa kultuurile ja tsivilisatsioonile, Käsu Hans oma tuntud kaebelauluga on reaalne ajalooline isik. Ei temal ega "Viimse tervituse" ulmelisel üksiklasel ole enam midagi kaotada ega võita. Ka mitte kellegagi rääkida, sest ümber on tühjus. Need on katastroofi läbiteinud inimeste üksikkõned. Tonaalsus on samane stoiline rahu, mis saabub pärast meeleheidet. Esteet, literaat ja poliitiline pagulane Felix Ormusson on saabunud inkognito (tundmatuna, võõra nime all) Pariisist ja puhkab arstist sõbra idüllilises suvekodus Lõuna-Eestis. Ilutseb looduse keskel, mängib mõttekujutlustega, kuulab taluhääli, jälgib kaassuvitajaid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Kaassuvitajateks on sõber Johannese naine Jelen ja selle noorem õde Marion.Ilus Helena asub aega viivitamata kupeldama Ormussoni
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, mi...
titaanide vastu, kelle loomingus põleb kunstilise täiuslikkuse S.D.G. tulikiri. Ometi tundub meile, et oma hingelises vastuolulisuses, ideaalide poole pürgimises ning väljenduse otsekohesuses oli Tobias lähedasem Beethovenile. Tobiase stiili välise tahumatuse, vahest isegi teatava robustsuse taga aimame me nägevat beethovenlikku seesmist võitlust, mis annab tema muusikale jõu ja monumentaalsuse. Tobias oli tõeline kunstnik ja esteet, kelle looming oli kantud mitte ainult rahvuslikest aadetest ja püüdlustest, vaid kes muretses ka suurte, üldinimlike probleemide ja elu põhiväärtuste pärast. Olles püstitanud endale kõrged loomingulised eesmärgid, pühendus ta neile jäägitult. Oma loomingulise juhtmõtte on Tobias kokku võtnud sõnadega: in magnis et voluisse sat est (ainult suuri asju tahta see rahuldab). Nii väljendub selles ladinakeelses sentensis kokkuvõetud kujul Tobiase muusika peaeesmärk, tema credo.
1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". 3 Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid kergitama Vihm peseb vanade kiviraiujate näod seda kõrgemale puhtaks mida ilusamad põlved Vihm seob karvad mu paljal rinnal Vihm teeb lollidele tsss... ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge otse lagipähe Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb toredaid asju
VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne – Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach’i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb: 1) Lõppväärtused- (peegeldavad soove mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul) on hinnatavad kogu elu jooksul ja need on inimese eesmär...
· K esitas 3 eksistentsi staadiumi ja neile eelneva "olemasolu ilma eksistentsita" · Kolm eksistentsi viisi e staadiumi a) esteetiline, b) eetiline, c) religioosne · Olemasolu ilma eksistentsita on omane filistrile. Filister (sks Philister, taani spidsborger (väikekodanlane) · Filister on inimene --- elab nö vastavalt parajasti kehtivate arusaamade kohaselt, edukas kodanliku klassi esindaja · Esteet on "põhimõtteline logeleja", endine filister; parim näide don Juan · Eetik: kohus on ta elus võtmesõna · Religioosne inimene: kuuletumine Jumalale · Mitte: inimene ---tõde ---Jumal, vaid inimene---Jumal---tõde · Aabrahami dilemma Iisaku ohverdamisel NIETZSCHE · Friedrich Nietzsche (1844-1900), tema olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra", "Teispool head ja kurja", "Moraali genealoogia", "Antikristus", "Ecce homo"
Millele ta võib-olla mõelda ei ole jõudnud: retseptiorganisaator, tehes endale ühe ilusa köitja, kuhu saaks paigutada kõik oma lemmikud road, millel on kahepoolne kasutegur: lihtsalt kasutatav süsteem, mis hellitab ka sõnni nostalgilisemat meelt. Sõnn ja Raha Teeme nüüd juttu rahast. Sõnn ja tema raha on lahutamatud mõisted. Iga sõnn ei ole küll miljonär, kuid vaevalt kohtate mõnda neist seismas vaestele tasuta jagatava supi sabas. Loomult esteet ja nautleja, armastab Sõnn juba põnnipõlvest mõnusat elu ja ihkab ilusaid asju. Sestap mõlgutab ta juba varakult mõtteid selle üle, kelleks saada, millega tegelema hakata, et see kõik talle kindlustatud oleks. Ta ehitab kõigepealt kindla alusmüüri ja hakkab sellele oma lihaste jõul kihtkihilt telliseid laduma, kuni on rajanud stabiilse pealisehitise kindla sissetuleku ja soliidse pangaarve näol .
Hedonism - meelelahutus, lõbu, elu nautimine (enese jaoks) Võim (jõud) – sotsiaalne staatus. Enesejuhtimine – iseseisvus nii mõtlemises kui tegevuses. Universaalsus – positiivsus, sallivus. Headus Konformsus – reeglid, kultuuriliselt spetsiifiline. Traditsioonid – respekt. Kaitstus – stabiilsus, turvalisus ja harmoonia. 6 väärtustüüpi: (Allport). Mis tüüp sina oled? 1) majanduslik – praktiline 2) intellektuaal/mõtleja 3) võimu hindav 4) esteet (kaunile ja harmoonilisele mõtleja) – armastab luuletusi 5) suhete tähtsustaja - peaasi et sõber on 6) religioosne - kuidas saab taevasse? Vajaduste konfliktid Tuleb osata mõista teise poole vajadusi. Saab teiselt küsida tema vajaduste kohta ning ise oma vajadustest rääkida. Esmased vajadused (füsiloofilised) a) Saavutusvajadus – vajadus edu saavutada, anda endast parim. b) Aupaklikkuse vajadus – vajadus austada autoriteete, anda teistele järele. Saada teistelt
eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Inimese eksistentsis võib Kierkegaardi arvates eristada kolme staadiumi: esteetilist (kraisthesis 'taju, tunne'), eetilist ja religioosset. Esteetilisel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema sünonüümiks olla meeleline) on inimene elunautija, boheemlane. Esteedi näiteks sobib don Juan. Mida rohkem esteet andub naudingutele, seda suuremaks muutub rahulolematus, sest ta soovib kogu aeg midagi uudset ja kordumatut. Eetilisel staadiumil valitseb kohusetunne ning kõlbelised väärtused. Eetik täidab rõõmsal meelel oma kohust, näiteks abielumehena. Eetiku kirjandusliku kujuna pakkus Kierkegaard välja kriminaalkohtu assessori Wilhelmi, korraliku abielumehe ning isa. Religioossel staadiumil usub inimene end suhtlevat otse Jumalaga, tõustes kõrgemale inimlikust kõlblusest
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
halvustamata, kuid kindlalt tagasi lükates keskpärase läbivõikeinimese tiitlite ja tunnuste jahil olevat elukäsitlust. Kaasaegne usufilosoof Sören Kierkegaard (1813-55) oli palju valjem, leppimatum, tulisem keskpärasuse ja karjameele vihkaja kui Paludan-Müller. Tema filosoofiline õpetus salgas ära esteetilise, nautiva maailmasuhtumise. Tema tuntud teos ,,Embkumb" (1843) väljendub tema kategooriline nõue, kas täiesti usklik või täiesti esteet, ilma mingisuguse vahepealsusetta. Tema teine tähtsam teos ,,Astmed elu teel" (1845), arendab üleminekujärke esteetiliselt, eetilise kaudu religiossele elukäsitlusele. Kierkegaardi kui pimestava stiilivirtuoosi ja mõtleja mõju hulisematele põhjamaa kirjanikele nagu Ibsen ja Strindberg, on olnud suur. Seda mõju jätkub mitmes suunas veel tänapäevagi. Sellega, uuele ajale välja viivate suurustega, nagu Paludan-Müller ja Kierkegaard, sulgubki
,,sõltuvusprobleem". Esteetika olgu ta analüütiline, marksistlik, fenomenoloogiline pole autonoomne, on sõltlase olukorras esteetika vaatab mujale, kas ja kus mujal käib filosoofias action et teada saada, mida ta tegema peab). 10. Selgitage esteetiku ja esteedi erinevust! Esteetik filosoofilise esteetikaga tegeleja. Esteet ilust ja kunstist kui ülimatest väärtustest lugu pidav inimene, sageli ka dändi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja. 11. Iseloomustage kunstiesteetikat! Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on
Põhilised alkohoolsed joogid, mõned kokteilid. Tihedam tööaeg 12-14.00 lõunal. Õhtul meelelahutusprogramm. Baarmen peab oskama ettekandja tööd. Töö päevane, ei kesta ööni. Pubi, õllebaar tõlkes õllerestoran, õllebaar. Õlu peab olema tähtsuselt number üks! Vähemalt 10 erinevat õllesorti, vaadiõlu ja pudeliõlu. Toidud on suunatud õlle kõrvale. Füüsiliselt raske töö, vajalik õllekannude klaaside piisav varu. Nädalalõpus elav muusika. Esteet töötama ei sobi, külalised väga erinevad, ka matsid. Sobivad tööle need, kes ise viskavad kildu, teevad nalja, saavad huumorist aru. Teenindaja ei pea ise õlut jooma, joomist laita ei tohi. Ööklubi diskobaar. Miinused - Elureziim oluliselt teine, öötöö, kohutavalt vali muusika, virvendav valgustus. Plussid töötamine noorte hulgas, staaride nägemine. Sobib vallalistele rohkem kui abieluinimestele, põhitöö reedel ja laupäeval. Töö kiire, aeglase mõtlemisega
baari, paar magustoitu). Põhilised alkohoolsed joogid, mõned kokteilid. Tihedam tööaeg 12-14.00 lõunal. Õhtul meelelahutusprogramm. Baarmen peab oskama ettekandja tööd. Töö päevane, ei kesta ööni. Pubi, õllebaar tõlkes õllerestoran, õllebaar. Õlu peab olema tähtsuselt number üks! Vähemalt 10 erinevat õllesorti, vaadiõlu ja pudeliõlu. Toidud on suunatud õlle kõrvale. Füüsiliselt raske töö, vajalik õllekannude klaaside piisav varu. Nädalalõpus elav muusika. Esteet töötama ei sobi, külalised väga erinevad, ka matsid. Sobivad tööle need, kes ise viskavad kildu, teevad nalja, saavad huumorist aru. Teenindaja ei pea ise õlut jooma, joomist laita ei tohi. Ööklubi diskobaar. Miinused - Elureziim oluliselt teine, öötöö, kohutavalt vali muusika, virvendav valgustus. Plussid töötamine noorte hulgas, staaride nägemine. Sobib vallalistele rohkem kui abieluinimestele, põhitöö reedel ja laupäeval
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisuk...
teistest küpsemaks ja paremaks, see oli ka põhjus, miks ta oli üleolev ja ei leidnud väga sõpru. Kord anti talle ka peksa jne. Tal oli teiste üle valitsemise soov, silma paistmise soov. Koolis see teatud ainetes ka õnnestus, eriti just humanitaarsetes ainetes. Oskas kreeka keelt silmapaistvalt, inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud võistlejat. Loodusteadused aga ei edenenud. Muusikas oli ka karu kõrvale astunud. Sporti suhtus halvasti, sest tema oli esteet. Ülikoolipõlves õppis Oxfordis, teda huvitasid eriti esteetika ja eetika küsimused, samuti ka ajalugu ja kirjandus. Tegeles juba ülikooliajal luuletamisega. Inspireerisid paar käiku Kreekasse ja Itaaliasse, antiiksed kunstiväärtused. Võitis ühe oma luuletusega Oxfordis suure esinemismeisterlikkusega publiku hulgas suure menu. Meisterlik ja osav sõnakasutus jäi talle iseloomulikuks. Tal oli hea jutuvestmisoskus. Lõpetas Oxfordi summa cum laude. Asub Londonisse elama
miks ta oli üleolev ja ei leidnud väga sõpru. Kord anti talle ka peksa jne. Tal oli teiste üle valitsemise soov, silma paistmise soov. Koolis see teatud ainetes ka õnnestus, eriti just humanitaarsetes ainetes. Oskas kreeka keelt silmapaistvalt, inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud võistlejat. Loodusteadused aga ei edenenud. Muusikas oli ka karu kõrvale astunud. Sporti suhtus halvasti, sest tema oli esteet. Ülikoolipõlves õppis Oxfordis, teda huvitasid eriti esteetika ja eetika küsimused, samuti ka ajalugu ja kirjandus. Tegeles juba ülikooliajal luuletamisega. Inspireerisid paar käiku Kreekasse ja Itaaliasse, antiiksed kunstiväärtused. Võitis ühe oma luuletusega Oxfordis suure esinemismeisterlikkusega publiku hulgas suure menu. Meisterlik ja osav sõnakasutus jäi talle iseloomulikuks. Tal oli hea jutuvestmisoskus. Lõpetas Oxfordi summa cum laude. Asub Londonisse elama
· kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas. · kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi õunasorte). Millist inimest võiks Kierkegaardi kohaselt iseloomustada järgmised väited? · Ta astub oma tegudega üle igasuguste eetika piiride religioosne inimene · Miski pole talle püha esteet · Rutiinses kohusetäitmises on midagi ülevat eetik · Kuuldus, et praegu on hästi trendikas tõmmata vesipiipu, filister ärgitaks teda vesipiipu hankima Tarvis on välja uurida selle inimese vanus, sugu, päritolu, töökoht ja sissetulekud ning selle põhjal võib julgelt ennustada, milline saab olema tema seisukont antud küsimuses selline mõtteavaldus võiks Kierkegaardi kohaselt illustreerida · eksistentsialismi
Lisaks kuulus tema taju loendisse ka mälu. Liigitas meelelise taju alla ka esteetika patoloogia, mille eesmärk oli tugevate meeleliigutuste ohjeldamine ja esile kutsumine Patoloogia kr keeles tugev meeleliigutus. Üritas ka muuhulgas uurida, kas on olemas niisugusi sõnakunsti loomise põhimõtteid, mis võivad esile kutsuda väga suuri tundeliigutusi. Paljud need mõtted ei ole täna enam olulised. · Felix aesthetikus õnnelik esteet. Inimene, kes on varustatud heade loomuomaduste ja talentidega, samuti taju, aistinguvõimega, kes treenib oma taju võimeid nii kauneid kunstiteoseid luues kui neid vastu võttes. Kaunis hing, kes loob ise kunsti ja võtab vastu, kogeb ja treenib sealjuures oma esteetilist dimensiooni. Ka muuhulgas haritud seltskonnas kuulus selle hulka. See on omamoodi haridusprogramm. Kõik peaksid sellega tegelema, oma talentide arendamisega. Esteetika arendab meid edasi omistas
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
