samasugustega ja on seetõttu vasturääkivatud; kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlaks tegemiseks juba üksikasjalikkuslikemat uurimist ning läbikatsumist. Karneadesega saavutab skeptitsism oma õitsengu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) Noorem skepsis ehk skepsise kolmas õitseng leiab aset Aleksandrias ning seda Ainesidemose õpetuse toel aastatuhande vahetuse paiku. Ainesidemos pakub välja 10 punkti, nn troopi veenmaks meid lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses. Skeptitsism polnud antiikajal kuigi populaarne kuid ajalooline tähtsus asetub väljapoole kahtlust (ehkki skeptikud selles ise kahtleksid) olles aluseks ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodite otsimisel võideldes tardumuse ja dogmatismi vastu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) 5 2. SKEPTITISMI TROOPID Skeptikute troopid on kirja pannud Aenesidemus
poolt idee vahel, et antud kultuuris ringlevad koodid seavad piirid sellele, mida on võimalik ütleda, ja idee vahel, et koode saab enam või vähem vabalt, enam või vähem teadlikult valida. Teine küsimus puudutab tropoloogiat kui diskursuseteooriat. White'ile on oluline tuvastada need baasstruktuurid, millest lähtudes on võimalik produtseerida kõiki võimalikke figuraalseid diskursusi, see tähendab klassikalise ja uusklassikalise retoorika nelja troopi (metafoor, metonüümia, sünekdohh ja iroonia). Siit Chartieri teine küsimus: kas on õigustatud kasutada keelelise ja poeetilise prefiguratsiooni tropoloogilist mudelit, arvestamata retoorika ajalooliselt väga muutlikku tähendust ja eri autorite erinevat lähedusastet selle kõnekorrastusviisiga, mis renessansist 19. sajandini ei ole püsinud sugugi ühtse ja muutumatuna. White oma vastuses toob välja, et tropoloogia teooria, mida ta on kasutanud
suhtuksime kõigisse alternatiividesse võrdse skeptitsismiga. Niisiis saab meie skeptitsism olla Hume'i järgi vaid osaline. 4 SKEPTITSISMI KÕNEKUJUNDID EHK TROOBID Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud niinimetatud troopidena ehk kõnekujunditena. Troope sõnastas esimesena Ainesidemos, kes oli filosoof- skeptik, kes kuulus tolleaegsesse Platoni Akadeemiasse. Selles peatükis toob autor välja ja kirjeldab kümmet troopi. Esimene troop Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt. See tähendab, et mis ühtedele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla. Näiteks sead eelistavad pori puhtale veele. Järelikult ei ole pori oma loomuselt jälk. Teine troop Erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. See tähendab, et mis ühtedele meeldib, on sageli teistele vastik. Järelikult pole miski iseenesest vastik, vaid ainult kellegi jaoks. Kolmas troop Meie meeleorganite andmed on erinevad.
Ainesidemos oli esimene, kes sõnastas oma põhimõtted kümne põhilise skeptilise argumenditüübina ehk troobina ning nende kirjapanija oli Sextuse Empiricus. Referaadi kirjutamisel pakkusid mulle endale kõige suuremat huvi troobid ja nende selgitused. Troope kasutasid skeptikud argumenteerimiseks erinevatest otsustustest hoidumise kohta. Arvatavasti oli esimene, kes võttis kätte nende troopide sõnastamise, Ainesidemos. Troope oli kokku kümme. Leian, et need kümme troopi on igati usutavad ning vastavat ka tõele. Kindlasti oli referaadi koostamine õpetlik ning arendav tegevus ja mille käigus tutvusin erinevate autorite teostega. Kuna eelnevalt olin kuulnud, kes on skeptik, siis nüüd sain sellest rohkem teada ja omandasin enda jaoks uusi teadmisi. KASUTATUD ALLIKAD 1. Law, S. Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tallinn, 2008 2. Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 2000 3. Meos, I. Antiikfilosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2011
· Mis kasu see suhtumine toob · TROPIDE ÕPETUS · Õnneliku elu eelduseks on apaatia ja ataraksia. · Tropusega tähistati vaatenurki, mis pidid tõestama tõe · Tegutseda tuleb lähtuda tõenäolisusest. tunnetamise võimatust. · Keskmine periood ehk akadeemiline skeptitsism · AINESIDEMOS esitab 10 Phyrroni troopi: · Selle põhiliseks keskuseks kujunes Platoni Akadeemia. · Elusolendite erinevus üldiselt. Siit alates kasutatakse sõna akadeemik skeptiku · Inimeste erinevus. · Meeleorganite suunitluse erinevused. · Subjektiivsete seisundite erinevused. · Skeptikud seisavad siin ühes reas stoikute ja
23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24. Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi. Mida kumbki troop tähendab? Valisin teise ja neljanda troobi. Teine troop tähendab seda, et miski pole olemuselt halb. See kas miski on hea või halb selgub vaatajate silmade läbi kõik inimesed ei näe asju ühes valguses. Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast
kannatus. 23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24. Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi. Mida kumbki troop tähendab? Valisin teise ja neljanda troobi. Teine troop tähendab seda, et miski pole olemuselt halb. See kas miski on hea või halb selgub vaatajate silmade läbi – kõik inimesed ei näe asju ühes valguses. Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen
Ch. Brook-Rose teos “Metafoori grammatika” (A Grammar of Metaphore, 1958 – vaatleb metafoori läbi grammatil. kategooriate, loob süsteemi metafooride klassifitseerimiseks, ja see on puhtgrammatiline – metafoorid, rühmituvad just oma grammatilise struktuuri järgi, mitte sarnasuse printsiibi järgi nagu trad. retoorika seda teeb – paradigm. teljel – aga see ei vii meid metafoori äraseletamisega eriti kuhugi. De Man küsis, kas ikka üldse on võimalik troopi kirjeldada läbi grammatika. Gramm. süsteemid pürivad universaalsusele, kuid ei suuda seda funktsiooni täita- 2 probleemi: 1) keeles toimivad suhted grammatika ja loogika vahel – suhe on teineteist toetav, vastuolusid ei teki. Kõneaktide teooriast lähtudes: grammatikas on olemas illokutiivsetele aktidele vastavad struktuurid (käskiv kv, küsilause, indikatiiv jne). 2 korrastatust, mis täiendavad teineteist – gramm. reeglid kontrollivad lingv suhteid,
21. Kuule Kadri, meie Madli, valmistasin veimevakka, kududa mõnd kinnast, sukka, korisin villu, kuivatasin, kukkus tulle, sai särr. 22. Vidiparit, vidiparit, liks liksu peale, laks laksu peale, küll nüüd vanakuri sai kuklasse kärtskärr! 23. Teenisin, teenisin, sain sinise seeliku, hakkasin üle aia minema, läks lõhki sirr. Pääsukesega seotud nimed: 1. LIBLIKAS: Pääsusaba on meie kauneim päevaliblikas. Ta pärineb liigirohkest troopi- kaperekonnast. Pääsusaba võib kohata mai lõpust juuli keskpaigani, soojal ja kuival suvel kuni augustini. 2. LILL: Tore kõndima on minna, kui on kena kevadilm. Niiskel niidul teispool linna kasvab pääsusilm. Õied püsti pikal varrel, lehed vastu maad priimulaga aiapeenral sugulane ta. 23 PÄÄSUKESED q Pääsuke Tiia ja pääsuke Tiit Jaan Kaplinski
erand kui reegel). Dialoogilsi troope kirjutati suuremate pühade ajal: · lihavõttetroop: ,,Quem queritis?" ehk ,,Keda te otsite?" · jõulutroop: karjased, ingel (uusi tegelasi tuli kogu aeg juurde, nt Herodes, Hommikumaa targad). Hommikumaa targad liikusid tähe poole, mille kujutamine oli vastutusrikas element (kasutusele võeti spetsiaalsed masinad). Wincesteri piiskop pani paika misanstseenid, maskeeringud, rekvisiidid ning kirjutas juhendi, kuidas tuleks troopi etendada (sõnad ,,just nagu" viitavad mängule, liturgiale oli etendamise element täiesti võõras). Troop kui n-ö uus-euroopa teatri esimene stsenaarium. Ajapikku hakkasid lavastused täienema uute detailidega. Troop eksisteeris umbes 6 sajandit, tõukas ellu nähtuse TEATER. Troobi sees hakkas arenema dialoog. Dialoogi vormilised troobid olid erandiks, nendest piisas, et teha teatrit. Troop muutus killukeseks lavastusest. Arengu käigus lisandus stseene
annaabi.ee 
