EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID (0)

EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID
ADVOKATUUR
Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus.
Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid.
Seisuga 06.12. 2017 . a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024.
Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest , advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest .
Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon , aukohus ja kutsesobivuskomisjon.
PÄDEVUS
AMETISSE MÄÄRAMINE
AMETIST VABASTAMINE
Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine.
Eesti Advokatuur abistab advokatuuri liikmeid-advokaate nende kutsealases tegevuses ja teostab ühtlasi järelvalvet, samuti seisab hea Esti advokaatide traditsioonide edasikandumise eest.
Advokatuur organiseerib advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega. Osaleb aktiivselt õigusloomes.
Advokatuur korraldab avalik-õigusliku funktsiooni täitmist – riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades.
 Advokatuuri pädevuses on:
 1) advokatuuri vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine;
 2) järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse- eetika nõuete täitmise üle;
 3) järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle;
 4) advokaatide täiendusõppe korraldamine;
 5) riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma liikmete kaudu riigi õigusabi osutamise tagamine;
 6) advokatuuri vara valitsemine;
 7) advokaatide muude kutseküsimuste lahendamine.
Advokatuur tegutseb oma organite kaudu(üldkogu, juhatus, esimees, revisjonikomisjon, aukohus, kutsesobivuskomisjon), kelle pädevuse sätestab seadus.
Üldkogu on advokatuuri kõrgeim organ. Üldkogusse kuuluvad kõik advokatuuri liikmed. Hääleõiguslikud ona vandeadvokaadid  ja vandeadvokaadi vanemabid. Korralise üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas.
Üldkogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkogu ei otsusta teisiti.
 Üldkogu:
 1) määrab juhatuse ning revisjonikomisjoni liikmete ja asendusliikmete arvu ning aukohtu advokaatidest asendusliikmete arvu;
 2) valib esimehe, juhatuse ning revisjonikomisjoni liikmed ja asendusliikmed ning aukohtu advokaatidest liikmed ja asendusliikmed;
 3) kinnitab advokatuuri eelmise majandusaasta eelarve täitmise aruande ja uue majandusaasta eelarve;
 4) kinnitab advokatuuri majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni aastaaruande;
 5) võtab vastu advokatuuri kodukorra ja advokaadi kutse-eetika nõuded;
 6) lahendab advokatuuri juhatuse otsuste ja esimehe toimingute peale esitatud kaebusi, kui seda nõuab vähemalt üks kümnendik advokatuuri liikmetest;
 7) kinnitab advokatuuri sümboolika;
 8) otsustab advokaatidele tasu määramise alused advokatuuri huvides tehtud töö eest;
 9) kehtestab advokatuuri liikmemaksu maksmise tingimused ja korra ning liikmemaksu suuruse, samuti muude tasude maksmise ja kulude hüvitamise tingimused ja korra ning tasu suuruse;
 10) otsustab muid seaduses ja kodukorras sätestatud küsimusi.
Esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid.
Esimees sõlmib advokatuuri nimel lepinguid ja teeb advokatuuri nimel tehinguid vastavalt seadusele ja kodukorrale,esindab advokatuuri kui tööandjat, annab käskkirju, mis on advokatuuri liikmetele täitmiseks kohustuslikud, kehtestab advokatuuri asjaajamise korra, tagab üldkogu ja juhatuse otsuste täitmise, tagab advokatuuri haldustegevuse kaasaegse ja otstarbeka korralduse.
Esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees.
Juhatus on advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatuses on vähemalt seitse liiget.
Juhatuse liige ei või kuuluda revisjonikomisjoni, aukohtusse ega kutsesobivuskomisjoni.
Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse liikmete häälteenamusega. Istungil mitteosalev juhatuse liige võib hääletada sidevahendi vahendusel, mille kohta tehakse protokolli märge. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
Juhatuse istung on avalik, kui juhatus ei ole kuulutanud istungit või selle osa kinniseks.
Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka istungit kokku kutsumata, millisel juhul esimees edastab otsuse eelnõu kirjalikult või elektrooniliselt juhatuse liikmetele koos vastamise tähtaja määramisega. Hääletamine toimub kirjaliku või digitaalallkirjastatud elektroonilise vastuse saatmisega. Hääletustulemused protokollitakse ning juhatuse liikmete vastused lisatakse protokollile. Määratud tähtajaks mittevastamine loetakse vastuhääleks.
 Juhatus:
 1) juhib advokatuuri;
 2) valitseb advokatuuri vara ja korraldab advokatuuri raamatupidamist;
 3) valib oma liikmete seast advokatuuri aseesimehe;
 4) nimetab ametisse kantsleri, kes täidab juhatuse antud täitev-korraldavaid ülesandeid
 5) nimetab kutsesobivuskomisjoni advokaatidest liikmed ja nende asendusliikmed;
 6) otsustab advokatuuri vastuvõtmise ja vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise;
 7) otsustab advokatuuri assotsieerunud liikmena tegutsemiseks õiguse andmise;
 8)  valvab advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise järele;
 9) valvab Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide kutsetegevuse ja kutseeetika nõuete täitmise järele;
 10) määrab vandeadvokaadi abile patrooni;
 11)  arvab advokaadi tema soovil või muul käesolevas seaduses sätestatud alusel advokatuurist välja;
 12) korraldab advokaatide täiendusõpet;
 14) korraldab advokaatide kutsesobivuse kontrollimist;
 15) distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisel teeb aukohtule ettepaneku algatada advokaadi suhtes aukohtumenetlus;
 16) annab advokatuuri liikmetunnistusi ja advokaaditunnistusi;
 17) korraldab advokaatide poolt riigi õigusabi osutamist vastavalt riigi õigusabi seadusele ning kehtestab õigusabi andmise korra;
18) täidab muid seadusest tulenevaid või advokatuuri juhtimisega seonduvaid ülesandeid.
Revisjonikomisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist. Advokatuuri majandustegevuseks loetakse ka riigi õigusabi osutamise korraldamist ja riigieelarvest eraldatud raha kasutamist.
Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.
Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu oma liikmete poolthäälte enamusega.
Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda juhatusse, aukohtusse või kutsesobivuskomisjoni ega olla advokatuuriga töösuhtes.
Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju.
Aukohus:
1) arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju;
2) lahendab lepitusmenetluse korras kliendi poolt vaidlustatud advokaaditasu või õigusteenuskulu nõude põhjendatusega seotud küsimusi ning advokaatide vahel kutsetegevusest tulenevaid vaidlusi; lahendab lepitusmenetluse korras tarbijaga sõlmitud kliendilepingust tulenevaid vaidlusi;
3) arutab muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju.
Kutsesobivuskomisjon eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning annab juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele.
Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati, kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministri määratud Justiisministeeriumi esindaja.
Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks.
Aseesimehe valib juhatus oma liikmete seast.
Juhatus valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks.
Revisjonikomisjon valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt kolmeliikmelisena neljaks aastaks.
Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks. 
Advokatuuri kutsesobivuskomisjon moodustatakse üheteistkümneliikmelisena viieks aastaks. 
Advokatuuri liikmeks astumiseks peab advokatuuri astuda soovija esitama juhatusele avalduse kirjalikus või elektroonilises vormis.
Juhatus otsustab liikmekandidaadi lubamise advokaadieksamile või sellest keeldumise. Advokaadieksamile lubamisest keeldumise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta.
Kui juhatus peab vajalikuks täiendavate andmete esitamist , lükkab juhatus otsustamise edasi.
Juhatus teeb otsuse liikmekandidaadile teatavaks viivituseta. Advokatuuri vastuvõtmisest keeldumise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta.
Advokatuuri liikmesuse peatamise otsustab juhatus advokaadi avalduse alusel või oma initsiatiivil. Advokatuuri liikmesuse peatamise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta.
Advokaat on kohustatud esitama juhatusele kirjaliku avalduse advokatuuri liikmesuse peatamise kohta.
Juhatus võib otsustada advokaadi kutsetegevuse peatamise, kui tal on andmeid selle kohta, et advokaat on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav. 
Advokatuurist väljaarvamine:
Juhatus otsustab viivitamata advokaadi advokatuurist väljaarvamise, kui tal on küllaldaselt andmeid advokatuurist väljaarvamise aluste esinemise kohta. 
Advokaadi enda avaldusel advokatuurist väljaarvamise otsustab juhatus mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates avalduse saamisest.
Advokatuurist väljaheitmine:
Juhatus otsustab viivitamata advokaadi advokatuurist väljaheitmise, kui tal on küllaldaselt andmeid advokatuurist väljaheitmise aluste esinemise kohta.
Aukohus võib otsustada  advokatuurist väljaheitmise karistusena distsiplinaarsüüteo eest.
https://www.advokatuur.ee/est/avaleht
https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016023
KOHTUSÜSTEEM
Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus.
PÄDEVUS
AMETISSE MÄÄRAMINE
AMETIST VABASTAMINE
Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Riigikohtu pädevus on sätestatud kohtute seaduses. Riigikohtu pädevuses on:

• põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine ;
  
• kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine;
  
• teistmisavalduste läbivaatamine;
  
• muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
  

Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et madalama astme kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi .
Riigikohtus on 19 kohtunikku. Kohtu tegevust juhib Riigikohtu esimees. Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, kriminaal - või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis.
Iga riigikohtunik kuulub kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. 9- liikmelise põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees, ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kõigi riigikohtunike seast. Igal aastal vabastab üldkogu kaks staažikamat kolleegiumi liiget ning nimetab riigikohtunike seast asemele kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liiget.
Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis maa- või halduskohtu kohtunikku.
Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku.
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 28 kohtunikukohta.
Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse.
Kohtute haldamise nõukoda
Kohtute haldamine peab kohtute seaduse alusel toimuma nii, et kohtunikel on võimalus sõltumatult õigust mõista, kohtusüsteemis on õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, kohtuteenistujad on piisava väljaõppega ning õigusemõistmine on riigis kättesaadav.
Kohtute haldamise nõukoda:

• annab eelneva seisukoha justiitsministri koostatud esimese ja teise astme kohtute aastaeelarvete kujundamise ja muutmise põhimõtete kohta,
  
• annab arvamuse riigikohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta ja kohtunike ametist vabastamise kohta,
  
• arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe iga aasta kevadel parlamendile esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.
  

Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat.
Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes:
1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega.
Kohtunikuks ei või nimetada isikut:
1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud;
3) kes on advokatuurist välja heidetud;
4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
5) kes on pankrotivõlgnik;
6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel;
8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud
Maa- või halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku:
1) kellel on vähemalt viieaastane töökogemus ameti- või töökohal, millel töötamise eelduseks on õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
2) kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat;
3) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.
Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist  ning sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.
Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.
Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hindab kohtunikueksamikomisjon.
Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada. Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina (välja arvatud abiprokurörina) ja kandideerib kohtunikuks kolme aasta jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele.
Kohtunikuks kandideerija peab enne kohtunikuks  nimetamist läbima ka Kaitsepolitseiameti julgeolekukontrolli. Kohtunikueksamikomisjon edastab oma otsuse ja julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Riigikohtu üldkogule.
Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. 
Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse kandideerija kohta.
  Kohtunik vabastatakse ametist:
1) kohtuniku enda soovil
2) vanuse tõttu
3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist;
4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada;
5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral;
6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse
7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega;
8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise.
http://www.kohus.ee/et
https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841
PROKURATUUR
Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus . Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb lähtudes seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest.
Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja abiprokurörid.
PÄDEVUS
AMETISSE MÄÄRAMINE
AMETIST VABASTAMINE
Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus riiklikku süüdistust, osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Kriminaalmenetluse juhina suunab prokuratuur uurimisasutusi tõendite kogumisel ja vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustab isikule süüdistuse esitamise. 
Riigi peaprokurör juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid.
Riigi peaprokurör esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse kohta aruande.
Riigi peaprokurör esitab igal aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.
Juhtiv riigiprokurör:
 1) juhib prokuratuuri sisulist tööd, sealhulgas koordineerib kriminaalmenetluste läbiviimist ja kuritegevusevastast võitlust ja vastutab selle eest
 2) juhib oma alluvuses töötavate prokuröride tööd ja tagab neile ühtlase töökoormuse
 3) annab korraldusi ringkonnaprokuratuuridele
 4) võtab ringkonnaprokuratuuridest kriminaalasju Riigiprokuratuuri menetlusse
 5) annab prokuratuuri tegevusest aru riigi peaprokurörile
 6) korraldab kaebuste lahendamist
 7) taotleb ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist
 8) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid endale alluvate prokuröride lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarmenetluse alustamise kohta
 9) delegeerib vajadusel prokuratuurile pandud riikidevahelise õigusabi ülesannete täitmise ringkonnaprokuratuuridele
 10) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, valdkonna eest vastutava ministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid
Haldusosakond :
 1) tagab prokuratuurile pandud ülesannete täitmise tugifunktsioonide toimimise kaudu
 2) kontrollib ja analüüsib prokuratuuri tegevust tagavate tugifunktsioonide tööd ja organisatsiooni ning töötab välja ja rakendab meetmeid nende toimimise parendamiseks
3) korraldab prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning ametnike ja töötajate töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, peab personaliarvestust
 4) tagab prokuröride konkursikomisjoni tehnilise teenindamise
 5) korraldab prokuratuuri õigusteeninduse ja õigusloome küsimusi tugifunktsioonide täitmisel
 6) korraldab prokuratuuri eelarve eelnõu koostamist ning eelarvevahendite sihipärast kasutamist, raamatupidamist
 7) korraldab prokuratuuri vallata antud riigivara haldamist, remondi - ja ehitustegevust ning riigihankeid, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole otsustanud teisiti
 8) korraldab prokuratuuri info- ja sidesüsteemide juurutamist ja hooldamist ning tagab andmekaitse
 9) korraldab prokuratuuri asjaajamist ja arhiivi tööd
 10) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, valdkonna eest vastutava ministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid
Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.
Juhtivprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.

• Omal soovil
  
• Vanuse tõttu
  
• Pankroti korral
  
• Distsiplinaarsüüteo eest
  
• Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri ametist vabastamine ametiaja lõppemise tõttu
  

http://www.prokuratuur.ee/
https://www.riigiteataja.ee/akt/ProkS
POLITSEI
Politsei- ja Piirivalveametis töötab Eesti riigi siseturvalisuse nimel üle 5000 inimese. Nii on tegemist Eesti suurima riigiasutusega. 
Politsei- ja Piirivalveamet on politseiasutus. Kõik eriteenistujad on politseiametnikud, sõltumata nende täpsemast ametinimetusest, milleks võib näiteks olla piirivalvur , liikluspolitseinik, menetleja või piloot. Organisatsiooni üldnimetus on politsei. 
Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus.
PÄDEVUS
AMETISSE MÄÄRAMINE
AMETIST VABASTAMINE
12345Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanneteks on Euroopa välispiiri tagamine, kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine, turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine.
Politsei ülesanneteks on ka :
 1)  karistusseadustiku 9., 12., 13., 16. ja 22. peatükis sätestatud süütegude ennetamine, kui see ülesanne ei ole seadusega antud muu korrakaitseorgani pädevusse, ning avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras
 2) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras
 3) kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine
 4) otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi , Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus
 5) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral;
 6)  piirivalve valdkonna asjade korraldamine
 7) süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras
Politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks.
Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele.
Teenistusse ei võeta isikut:
 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest
 2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest
 3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav
 4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta
 5) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni
 6) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused
 7) kes on piiratud teovõimega
 8) kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni

• Politseiametnik võetakse teenistusse ametikohale nimetamisega.
  
• Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametikohale viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
  
• Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kellel on pikaajaline suure organisatsiooni juhtimise kogemus või pikaajaline juhtimiskogemus Siseministeeriumis, Justiitsministeeriumis, Kaitseministeeriumis, Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis, Teabeametis, Päästeametis, Maksu- ja Tolliametis, prokuratuuris, vanglateenistuses või kohtus.
  
• Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametikohale viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse.
  
• Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametikohale nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti peadirektori, peadirektori asetäitja, struktuuriüksuse juhi või jälitusasutuse juhina või Siseministeeriumi kantsleri, asekantsleri või struktuuriüksuse juhina või Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi, juhi asetäitja või osakonna juhina või kohtu esimehe, juhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või riigi peaprokurörina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhi või juhi asetäitjana.
  
• Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametikohale Kaitsepolitseiameti peadirektor.
  
• Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja prefekti nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori arvamuse.
  
• Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjaks või prefektiks võib nimetada isiku, kes on töötanud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi, juhi asetäitja, osakonna juhi või prefektina või valitsusasutuse kohaliku täidesaatva riigivõimu volitusi omava asutuse juhina või Siseministeeriumi kantsleri, asekantsleri või struktuuriüksuse juhina või vähemalt kolm aastat kohtuniku, prokuröri, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi või osakonna juhina.
  
• Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhi nimetab ametikohale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
  
• Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetaja nimetab ametikohale ametisse nimetamise õigust omav isik.
  
• Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikud, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi, nimetab ametikohale Sisekaitseakadeemia rektor sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ettepanekul.
  
• Politseiametniku võib ametikohale nimetada konkursita.
  

Politseiametnik nimetatakse asutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor – viieks aastaks, prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juht –määratakse ametisse viieks aastaks.
Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikust õppejõud määratakse kuni viieks aastaks.
Määratud ajaks võib ametikohale nimetada:
 1) politseiametniku, kellel on muu kõrgharidus või kutseharidus, kuid kellel ei ole erialast koolitust – erialase koolituse läbimiseks ettenähtud ajaks
 2) politseiametniku, kellel ei ole erialast haridust ega muud kõrg- või kutseharidust, spetsialisti ametikohale – erialase kõrg- või kutsehariduse omandamise ajaks
 3) politseiametniku – ajutise iseloomuga ülesande täitmise ajaks ja kadeti – õppepraktika ajaks
Ametikohale nimetamise vormistamine on sätestatud politsei ja piirivalve seaduses §47.

• Politseiteenistusest vabastamine koondamise tõttu

• Määratud tähtajaks ametikohale nimetatud politseiametnike ametist vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

• Politseiteenistusest vabastamine seoses piirvanusega :

Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni järgmise piirvanuseni:
 1) spetsialistina kuni 55-aastaseks saamiseni
 2) juhina kuni 60-aastaseks saamiseni
https://www.politsei.ee/et/
https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017006
ÕIGUSKANTSLER
Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon . Õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus. 
PÄDEVUS
AMETISSE NIMETAMINE
AMETIST VABASTAMINE
Põhiseaduslikkuse järelevalve
Õiguskantsler kontrollib, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas.

Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:

• Riigikogu seadused;
  
• Vabariigi Presidendi seadlused;
  
• Vabariigi Valitsuse määrused;
  
• ministrite määrused;
  
• kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused;
  
• avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.
  

Põhiõiguste kaitse ehk ombudsman
Õiguskantsler kaitseb inimest avaliku võimu ja ametnike omavoli eest ja kontrollib, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ei rikuks oma tegevuses inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi.

Õiguskantsler kontrollib järgmisi asutusi :

• riigiasutused ja nende hallatavad asutused ( ministeeriumid , ametid ja inspektsioonid, maavalitsused);
  
• kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused (valla- ja linnavalitsused);
  
• avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Eesti Pank , ülikoolid);
  
• avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid);
  
• avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud (nt parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts ).
  

Laste ja noorte õigused ehk lasteombudsman
Lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesanded. Lasteombudsman kaitseb laste õigusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega.

Lasteombudsmani ülesanded on:

• seista selle eest, et kõik inimesed austaksid laste õigusi ning lähtuksid lapse parimatest huvidest; 
  
• lahendada lapse õigusi puudutavaid avaldusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega;
  
• kontrollida lapsi puudutavate õigusaktide vastavust seadusele ja põhiseadusele;
  
• tutvustada lapse õigusi;
  
• juhtida erapooletult tähelepanu lastekaitse probleemidele;
  
• korraldada lapse õigustega seotud uuringuid ;
  
• aidata lastel ja noortel tõstatada neile olulistel teemadel diskussioone ühiskonnas.
  

Õiguskantsler kui riigi ennetusasutus

Ülesanded:

• korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu;
  
• esitada asjaomastele ametiasutustele soovitusi , mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi ning ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme;
  
• teha õigusaktide ja nende eelnõude kohta ettepanekuid ning tähelepanekuid.
  

Teised ülesanded
Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine, riigikogu liikme arupärimisele vastamine, puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine, distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.

Õiguskantslerile esitatavad nõuded

• Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt.
  
• Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist.
  

• Seitsme aasta (ametiaja) möödudes
  
• Ametist tagasiastumine
  
• Tahtlikult toime pandud kuriteo korral
  
• Ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteo korral
  
• Surma korral
  
• Kestva võimetuse korral üle kuue kuu järjest mille tõttu õiguskantsler ei saa täita oma ametiülesandeid – vabastamine ametist Vabariigi Presidendi taotlusel Riigikohtule
  

http://www.oiguskantsler.ee/
https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991
NOTARIAAT
PÄDEVUS
AMETISSE NIMETAMINE
AMETIST VABASTAMINE
Notari ametitegevus jaguneb kaheks - ametitoimingud ja ametiteenused. 
Ametitoiminguid, nagu näiteks kinnisvaratehingute tõestamine, on notar kohustatud kliendi soovil tegema ning keelduda saab ta sellest vaid seaduses ettenähtud juhtudel. 
Ametiteenuste pakkumine on vabatahtlik, kuid juba teenuse pakkumisega on nõustunud, ei saa notar ilma seaduses toodud aluseta sellest keelduda. 
Tehingute tõestamine on notari peamiseks ametitoiminguks, mille tulemusena valmib notariaalakt.
Põhilised tehingud , mis kuuluvad notariaalsele tõestamisele on järgmised:
• kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud ; 
• pandilepingu, kommertspandilepingu, hüpoteegi seadmise lepingud; 
• muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut , kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); 
• hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud;
• äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; 
• abieluvaralepingu või abikaasade ühisvara jagamise lepingud;
• testamendid ;
• volikirjad. 
Notarid tegelevad ka abielude sõlmimise ja lahutamise kinnitamisega, lahendavad pärimisasju ja apostillivad avalikke dokumente. 
Notari ametiteenusteks, mida osutatakse vabatahtlikult, on:
1) õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut;
2) maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames;
3) lepitamine vastavalt lepitusseadusele;
4) tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel;
5) enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel;
6) vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel;
7) väljaspool ametitoimingut avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamisseaduse alusel;
8) raha, välja arvatud sularaha , väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus;
9) dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine;
10) äriseadustiku §-s 63 (1) nimetatud kontaktisiku teenuse osutamine.
Notari ülesanded tehingute tõestamisel :
Nõustamiskohustus 
Notar selgitab välja tehingu tegemiseks olulised asjaolud . Kui õiguslikud eesmärgid on välja selgitatud , nõustab notar tehingu osalisi tehingu tegemise erinevate võimaluste kohta ning selgitab, millised on ühe või teise lahenduse eelised või puudused, milline lahenduskäik on antud juhtumil kõige õigem, kindlam ja otstarbekam.
Seejuures hoolitseb notar selle eest, et eksimused oleks välistatud, kahtlused hajutatud , ning et tehinguga ei kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Notar sõnastab tehingu osaliste tahteavaldusi ja oma selgitusi sisaldava notariaalakti, tagades et need oleks selged ja üheselt arusaadavad.
Hoiatamisfunktsioon
Notar aitab selgitamisega ära hoida järelemõtlematuid samme olulistes õigusküsimustes kohustuste võtmisel või õiguste loovutamisel, samuti väheste õigusteadmistega isikute õiguste ja hüvede kahjustamist.
Uurimisfunktsioon
Tõestatava tehingu kehtivuse tagamiseks järgib notar toimingu tegemise nõudeid. Notari esmasteks ülesanneteks on isikusamasuse, teo- ja otsusevõime, perekonnaseisu ning esindusõiguse tuvastamine .
Esindusfunktsioon
Notar võib tehinguosalisi esindada avalikes registrites , edastades registritele lõpuleviidud ametitoimingutega seotud dokumente.
Notariks saamisele eelneb konkurss , mille läbiviimise kord on detailselt reguleeritud Notariaadiseaduse ning justiitsministri 19.06.2009 määrusega nr. 23 kinnitatud Notariaadimäärustikuga.
Notarikandidaadiks võib saada Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis eeldaks sobimatust notarina töötamiseks. 
Notarikandidaadiks taotlejate konkursi, kandidaaditeenistuse, notarieksami sooritamise ja notari ametikoha täitmise kord on kehtestatud notariaadimäärustikus.
Konkursi kuulutab välja Notarite Koda. Teade konkursi kohta avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne konkursil osalemise avalduste esitamise tähtaega kahes üleriigilise levikuga päevalehes ja internetis, Notarite Koja koduleheküljel.
Konkursil võib osaleda isik, kes:
1. on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
2. on omandanud akrediteeritud õppekava alusel vähemalt magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskus
või 
ei ole omandanud magistrikraadi, kuid on läbinud ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel;
3. kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis lubaks eeldada sobimatust tööks notarina.

• Notari nimetab ametisse kindlasse tööpiirkonda justiitsminister.
  Notar peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.
  
• Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks.
  

Notari vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister järgmistel alustel:

• notari algatusel ;
  notari terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal notarina töötada;
  
• pensioniea saabumisel;
  
• kui notar ei asu ametisse nelja kuu jooksul
  
• kui notar ei asu ametikohustusi täitma pärast notariaadiseaduse § 18 lõike 6 alusel ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist;
  

Valdkonna eest vastutav minister tagandab notari ametist järgmistel alustel:

• kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise;
  raske ametialase üleastumise korral;
  
• muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise.
  

https://www.notar.ee/
https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017015
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011190?leiaKehtiv#para12
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011190?leiaKehtiv#para13
4 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011190?leiaKehtiv#para16
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017006?leiaKehtiv#para47