Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (IdaVirumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. KHN Maa, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb 11st liikmest Riigikohtu esimees, kaks Riigikogu liiget, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda arvamusi Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja
õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on
advokatuuri liikmesuse peatamise esindamist tsiviil- ja haldusasjades. Advokatuuri kutsesobivuskomisjon kohta. Advokatuuri pädevuses on: moodustatakse Juhatus võib otsustada advokaadi 1) advokatuuri vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine; üheteistkümneliikmelisena viieks kutsetegevuse peatamise, kui tal on 2) järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse- aastaks. andmeid selle kohta, et advokaat on eetika nõuete täitmise üle; Advokatuuri liikmeks astumiseks kriminaalasjas kahtlustatav või 3) järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide peab advokatuuri astuda soovija süüdistatav. kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle; esitama juhatusele avalduse
Kohus on sõltumatu ja neutraalne. 7) Informeerituse printsiip - Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS). Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (AskE). Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel (KsMS). Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE). 8) Kaitse õiguse printsiip - Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla. 9) Õigus viibida asja arutamise juures - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. 10) Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu - Norm keelab üheselt
Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda
Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid: Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused.
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus......................................................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................
Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
Õigus teada, milliseid menetluslikke võtteid tema suhtes kohaldatakse. Nt . Kohtueelse uurimise lõpus on süüdistataval õigus tutvuda tema kohta kogutud kriminaaltoimiku materjaliga; õigus telefonikõnele jne. 8.Kaitse õiguse printsiip- Õigus kaitsele. Ennekõike kriminaalmenetluse küsimus, aga põhimõtteliselt on igal isikul õigus kaitsele. Profesionaalsed kaitsmise spetsailistid on advokaadid, kes raha eest osutavad õigusabi. Kaitse teostatakse kokkuleppel kliendiga või on riigi poolt määratud kaitse. Kaitse õiguse rikkumise küsimuse tõstatamine on üks advokaatide levinum relv ja selle küsimuse suhtes on kohtud väga tundlikud. Kas isikul on õigus ise ennast kaitsta?- kui soovib, siis jah. 9.Erapooletuse, sõltumatuse ja kompententsuse printsiip- erapooletuse põhimõte on oluline, sest kui isik on nt kedagi tapnud, siis uurija peab säilitama erapooletuse ka selle isiku suhtes. Sõltumatus tähendab, et
· Süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, · Kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud, · Advokatuurist välja heidetud, · Avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest, · Pankrotivõlgnik, · Kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata, · Kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse EV president, riigikohtu esimehe nimetab üheks aastaks EV presidendi ettepanekul Riigikogu. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise EV kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samasugused nõuded, mis kkohtunikulegi, v.a. kõrghariduse nõue. Õigusemõistmisel on samad õigused kohtunikkuga. Ametisse valib rahvakohtunike nimetamise komisjon. 3. Kohtuniku ettevalmistusteenistus:
3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4
3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid
Õigusemõistmise funktsioon PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda (T.Annuse Riigiõiguse, Juura 2006 järgi): Avaliku võimu kontrolli (PS § 15) Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale. Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15) See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus (PS § 149 lg 3). Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi
Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus Õiguse kindlustamiseks ühiskonnas on vajalik, et eksisteeriks teatav süsteem, mis tagaks õigusnormide järgimise. Selle jaoks on igas riigis erinevate ülesannetega asutustest moodustunud süsteem, kuhu kuuluvad kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler ja kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutuste sõltumatuse all peetaksegi silmas, nende asutuste kohustust õiguslike küsimuste lahendamisel olla sõltumatud ja tegutseda kooskõlas seadustega. Sõltumatuse tagamine õiguse rakendamisel on ilmselgelt oluline. Kui õigust rakendavad organid oleks mõjutatavad kellegi poolt oma tegevuses, oleks paratamatus, et selle tegevuse resultaat oleks alati soodsam selle poole jaoks kellest
Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2
otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega antud pädevust iseseisvalt. 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest. Kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda : 1) Avaliku võimu kontrolli - Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Ning kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine; 2) Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus. Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse,
poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil).
(füüsiline isik)) ja avalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut:
Põhiseadus; 2). Seadus; 3). Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine. Vabariigi Valitsuse töökorraldus: VV istung: otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Istungi toimumise aja ja päevakorra kinnitab peaminister, kellel on õigus lisada kinnitatud päevakorda lisada lisaküsimusi. VV istungi töökord: istungi juhib peaminister, istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. VV istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär, õiguskantsler ja riigikontrolör. VV istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud VV töökorraldusküsimused sätestatakse VV määrusega kinnitatavas VV reglemendis. Otsuste tegemine VV istungil: VV teeb otsused peamin ettepanekul. Otsused tehakse valitsusliikmete häälteenamusega. VV istungi protokoll: istung protokollitakse, kus märgitakse toimumisaja, hääle- ja sõnaõigusega osavõtjad, eelnõu ettekandja, vastuvõetud seisukohad ja otsused; otsustuste hääletamistulemused ja eriarvamused
ÜRO Peaassamblee kiitis oma 14. detsembri 1990. a resolutsiooniga nr 45/121*8 ja 18. detsembri 1990. a resolutsiooniga nr 45/166 heaks*9 advokaaditöö põhiprintsiibid*10, kutsudes liikmesriike neid arvesse võtma oma riiklikus seadusandluses ja praktilises töös. Põhiprintsii- pide preambuli kohaselt on ette nähtud kõikide isikute inimõiguste ja põhiliste vabaduste piisava kaitse tagamine, et igal isikul oleks võimalik saada kutseala sõltumatu esindaja käest õigusabi. Põhiprintsiipide § 24 sätestab: „Advokaatidel peab olema õigus ühineda ja moodustada omavalitsuslikke kutseliite. Kutse- liidu täidesaatva organi peavad valima liidu liikmed ja see organ peab täitma oma ülesannet välise vahele- segamiseta.“ Paragrahv 25 kohaselt peetakse oluliseks advokaatide kutseliitude ja valitsuste koostööd, et tagada kõigile tõhus ja võrdne õigusabi kasutamine. Vabariigi president Lennart Meri rõhutas oma kõnes Eesti Advokatuuri 75
Gea Suumann Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim- õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presi- dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu-
kolleegiumiteks. Ülemkohtu puhul tegelevad kõik kohtunikud nii tsiviilasjade kui ka kriminaalasjade läbivaatamisega ja kohus ise otsustab, millised asjad kuuluvad läbivaatamisele. Eestis on Riigikohtus üheks kolleegiumiks ka Põhiseaduslikkuse järelvalve kollegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku ja mis tegelebki põhiseaduslikkuse järelvalvega. Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees ning ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu. Ülemkohtul Rootsis aga parlamendi poolt vastu võetud seaduste põhiseaduslikkuse järelvalve funktsioon puudub. Selle funktsiooni sarnaseks tegevuseks on Ülemkohtu ja Kõrgema Halduskohtu kohtunikest koosnevale Õiguse Nõukogule määratud ülesanne kontrollida seaduseelnõude vastavust kehtivale õigusele enne kui need esitatakse Parlamendile arutamiseks. Seega on Eesti puhul põhiseaduslikkuse kontrollimine korraldatud tunduvalt mitmekülgsemalt
võtmise olulisemad õiguslikud ja faktilised alused, nii et tal oleks võimalik, kui ta seda vajalikuks peab pöörduma kohtusse kinnipidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks. Kaitse õiguse printsiip Õigusest kaitsele räägitakse kõige sagedamini kriminaalmenetluse kontekstis. PS § 21 lõike 1 teine lause näeb ette kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Advokaadil on õigus tutvuda kõigi asjakohaste kaitseks vajalike materjalidega, kohtuda vabalt ja segamatult kliendiga ning selline suhtlemine on konfidentsiaalne. Kaitse õiguse printsiip Õigus kaitsele tähendab ja õigust kaitsta ennast ise. Samas on teatud juhtudel aga kaitsja osalemine kohustuslik, et vältida negatiivseid tagajärgi (KrMS). Tasuta õigusabi tuleb tagada siis, kui esindaja on seadusega kohustuslikus korras ette
- Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid (PS § 149 lg 2) - ringkonnakohtute pädevuses on kontrollida, kas esimese astme kohtud asja menetledes ja lahendit tehes on: õigesti tuvastanud faktilised asjaolud õigesti kohaldanud materiaalõigust järginud protsessiõigust • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus • Riigikohus kontrollib üksnes ringkonnakohtute lahendite õiguslikku külge, kas on õigesti kohaldatud materiaalõigust ja järginud protsessiõigust • Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal-, halduskollegium (KS § 28) • Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (KS § 29) • Riigikohut juhib ja esindab Riigikohtu esimees (PS § 150 lg 1, KS § 27) • PS võimaldab luua erikohtuid (PS § 148 lg 2) Kohtuniku staatus
Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud · Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. · Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; · tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist; · välja heidetud advokatuurist;
(ASkE) Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (ASkE) 8. Kaitse õiguse printsiip Õigusest kaitsele räägitakse kõige sagedamini kriminaalmenetluse kontekstis. Põhiseaduse § 21 lõike 1 teine lause näeb ette kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Advokaadil on õigus tutvuda kõigi asjakohaste kaitseks vajalike materjalidega,kohtuda vabalt ja segamatult kliendiga ning selline suhtlemine on konfidentsiaalne Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Samas on teatud juhtudel aga kaitsja osalemine kohustuslik, et vältida negatiivseid tagajärgi. Tasuta õigusabi tuleb tagada siis, kui esindaja on seadusega
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda: kui on edasilükkamatu riiklik vajadus; Riigikogu ei saa kokku tulla; 5) Määrused Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele. Kohtusüsteemil on piisavalt arenguvõimalusi tõhusa õigusemõistmise tagamiseks. 6. Kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne on õigusemõistmine. Selle ülesande paremaks täitmiseks tuleb kohtusüsteem vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused. 7. Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamiseks tuleb kohtute haldamine lahutada
rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele. Kohtusüsteemil on piisavalt arenguvõimalusi tõhusa õigusemõistmise tagamiseks. 6. Kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne on õigusemõistmine. Selle ülesande paremaks täitmiseks tuleb kohtusüsteem vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused. 7. Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamiseks tuleb kohtute haldamine lahutada