Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Maastikukorralduse ja loodushoiu osakond
Kati Karus
Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid
Juhendaja: Risto Sirgmets
Tartu 2015

Sisukord

Sissejuhatus ja ülevaade 3
1. Raiemahtude hindamise metoodikad 4
2. Raiete pindala, mahu ja intensiivsuse muutused 5
Raiemahtusid mõjutavad tegurid: 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9
Lisad: 10

Sissejuhatus ja ülevaade

Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis. Esiteks majanduslik - mets kui tuluallikas. Teiseks, sotsiaalne - mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja. Kolmandaks , ökoloogiline - mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja ja neljandaks kultuuriline, mets kui osa Eesti kultuurist (Keskkonnaministeerium).
Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade Eesti metsanduse hetkeolukorrast. Kuidas on muutunud raiemahud, –intensiivsus ning –pindala. Anda lühike ülevaade raiemahtude hindamise metoodikatest ning analüüsida, mis mõjutab Eestis raiemahtusid.
Eesti maismaast ligi pool ehk 48,7% katab mets. 2013. aastal kattis Eestis metsamaa 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara ulatus 478 miljoni tihumeetrini. Levinuimad puistud olid männikud, kaasikud , kuusikud ning hall-lepikud. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas viiendal kohal. Esimesel kohal on Soome, millele järgneb Rootsi, Sloveenia ja Läti. Metsaga on otseselt seotud ligikaudu 35 000 töökohta metsasektoris. Kaudselt on metsaga seotud mitmed teiste sektorite töökohad näiteks: turism , sport, transport jne (Eesti statistika aastaraamat 2015).
2012. aastal jagunes Eesti Riigi territooriumil olev metsamaa omanike alusel järgnevalt: 38% ehk 848 825ha kuulus Riigimetsa Majandamise Keskusele, 34% ehk 746 377ha kuulus füüsilistele isikutele, 13% ja 291 893ha kuulus juriidilistele isikutele, 12% ja 272 848ha on reformimata metsamaa ja 3% ehk 74 001ha on muu riigimetsamaa (Aastaraamat Mets 2013).
Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest suhteliselt ebaühtlaselt, männikuid iseloomustab vanemate ja küpsete puistute rohkus . Sõltumata kuusikute küllatki intensiivsest raiest on küpseid ja ka juba lagunevaid kuusepuistusid suhteliselt palju. Kaasikud peaksid lähima 20 aasta jooksul saavutama kõige arvukama raieküpsuse. Haavikuid iseloomustab ennekõike küpsete või üleseisnud puistute rohkus st, et puistute vanus ületab 20 aasta piiri. Samuti leidub palju üleseisnud hall-lepikuid, vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda ligikaudu kolmandik hall-lepikutest. Ligi kolmandik metsadest vastab uuendusraiet lubavatele kriteeriumitele, 10 aasta jooksul lisandub sellele veel 10% (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020).

1. Raiemahtude hindamise metoodikad

Metsade kohta kogutakse andmeid metsade inventeerimisega. Eestis inventeeritakse metsi kahel erinval viisil, mis erinevad üksteisest nii põhieesmärkide kui ka metoodika poolest. Metsamajandamiskavade koostamisel kasutatakse enamasti traditsioonilist, kõiki metsaeraldusi kirjeldavat lausmetsakorralduse meetodikat, kus metsa iseloomustavad tunnused määratakse kogu metsa kohta metsaeraldise tasemel (keskmine eraldise pindala 1,5 ha). Metoodika on reguleeritud metsa korraldamise juhendiga ja kinnitatud keskkonnaministri määrusega.
Lausmetsakorralduse põhjal saab edukalt koostada ka metsavarusid iseloomustavaid aruandeid. Kuni 1992. aastani inventeeriti Eesti metsi selle metoodika alusel iga kümne aasta tagant ning kogutud inventeerimisandmete alusel valmisid ka metsavarude ülevaated. Hiljem on regulaarselt inventeeritud ainult riigimetsi. Erametsade inventuur on sõltunud nende registreerimisest maakatastris, omanike huvist metsi majandada ja rahast (Aastaraamat Mets 2013).
Oluline on siiski saada kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, sellest tulenevalt alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventuur on valikuuring , millega saab suhteliselt lihtsalt ja kiirelt teavet metsade kohta. SMI korral saadakse tulemused juhuslikkust tagava süsteemiga paigutatud väikese pindalaga proovialadelt kogutud mõõtmisandmete üldistamise teel. Tulemuseks on punkthinnangud üldkogumi eri parameetritele, sealhulgas leitakse hinnangud ka teostatud raietele: raiete ja uuenemise kirjeldused antakse traktidel (proovitükkide kobaratel) iga 100 meetri tagant. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat. Lisaks metsade kohta kogutavale teabele võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta (Aastaraamat Mets 2013).
SMI ja lausmetsakorraldusega saadud andmed, mis iseloomustavad sama tunnust, on küllaltki erinevad. Tegemist ei ole üldjuhul veaga, vaid erinevus tuleneb metoodikast. SMI on objektiivne, kus suurem osa näitajatest saadakse instrumentaalse mõõdistamise tulemusena, kuid tulemusi võivad mõjutada osavalimi suurusest tulenevad esindusvead. Lausmetsakorraldus on suhteliselt tugeva subjektiivse varjundiga, sest osa näitajaid määratakse silmamõõduga ja metsakorraldajat võivad mõjutavad eelmise inventuuri andmed. Lisaks sellele on lausmetsakorralduse andmed on üldjuhul keskmisena viis aastat vanad, kuid SMI annab igal aastal metsadest uue, kogu riiki hõlmava andmestiku. Peamised erinevused kahe metoodika vahel tulenevad mõõtetäpsusest ja erinevatest arvutusvalemitest. SMI tagavarad ja tagavaral baseeruvad näitajad (hektaritagavara, juurdekasv) on lausmetsakorralduse andmetest 20% suuremad. SMI näitab suuremat lehtpuude ja väiksemat okaspuude osakaalu nii puistute pindalas kui ka puuliigi tagavaras ning SMI andmetel on puistute keskmine boniteediklass parem võrreldes lausmetsakorralduse andmetega (Aastaraamat Mets 2013).

2.Raiete pindala, mahu ja intensiivsuse muutused

Raiete pindala muutused ajavahemikul 1993-2013 on esitatud joonisena ja tabelina (joonis1, lisa1 ). Ajavahemikul 1993-2013 on raiepindala väärtused Eestis kõikunud 92 658-142 021ha vahel. Kõige vähem võeti metsa maha pindala järgi 1997. aastal, mil raiuti 92 658 ha ning kõige enam 2012. aastal, mil raiuti 142 021ha metsa. Suhteliselt vähem raiuti ka 2007. aastal kui maha võeti 96 871 ha ulatuses metsa. 2013. aastal raiuti kõige enam metsa Pärnumaakonnas (17 522ha) ja kõige vähem Hiiumaal (1 964ha) (lisa1).
Joonis 1. Raiete pindala muutus aastail 1993–2013 (ha).
Perioodil 1993-2013 on raiemaht Eestis jäänud 11 195 661-2 547 647m³ vahele, olles suurim vastavalt 2013. aastal ning väikseim 1993. aastal, peale seda hakkas raiemaht Eestis suurenema kuni 2003. aastani, mil raiuti pisut alla 8 miljoni m³. Sellele järgnes madalama raiemahuga periood, mis kestis ligikaudu 5 aastat. Mainitud ajavahemikul oli kõige väiksema raiemahuga 2005. aasta, mil raiuti pisut rohkem kui 5 miljonit m³. Viimased aastad on raiemaht Eestis püsinud suhteliselt stabiilsena jäädes ligikaudu 10-11 miljoni m³ ulatusse. Võrreldes tänapäevaga oli ajavahemikul 1993-1995 raiemaht tunduvalt väiksem (joonis2, lisa2). 2013. aastal oli raiemaht kõige suurem Pärnumaal (1 234 251m³) ja kõige väiksem Hiiumaakonnas (203 520m³) (lisa2).
Joonis 2. Raiemahu muutus aastail 1993–2013 (m³)
Raiete intensiivsust perioodil 1995-2013 iseloomustab vastav tabel (Lisa 3). Eespool mainitud tabeli põhjal on võimalik järeldada seda, et raiemahu intensiivsus on kogu perioodi vältel olnud suurem erametsades, see kehtib nii uuendus- kui ka hooldusraie kohta. Raiete intensiivsus on aastate lõikes paljuski kõikunud, lineaarset tõusutrendi kogu perioodi jooksul ei esine. Võrreldes ülejäänud aastatega oli raieintensiivsus kõige madalam 2005. ja 2007. aastal olles vastavalt 2.94 ja 3.31m³/ha/a ja kõige suurem 2013.aastal, mil vastav väärtus oli 5,88 m³/ha/a (lisa3).
Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti, SMI andmetel perioodil 2002–2008, alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale. Kuusikute raie sama ajavahemiku lõikes on olnud optimaalsele lähemal ning lehtpuudele oli iseloomulik optimaalselt tunduvalt väiksem raiemaht (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020).
„Metsasektori jätkusuutliku arengu aluseks on Eesti metsade tootlikus ja elujõulisus, mis loob eeldused ka metsal ja puidul põhinevatele kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Eesti metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit m3 tüvepuitu aastas. Aastail 2001–2007 raiuti keskmiselt vaid 8 miljonit m³ aastas ning märkimisväärne osa puittoormest jäi erinevatel põhjustel kasutamata“ (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020).

Raiemahtusid mõjutavad tegurid:

Raiemahtusid riigimetsades mõjutab ennekõike Eesti metsapoliitika . „Metsapoliitika aluseks on arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada nii, et muud, sh keskkonnakaitsealased, väärtused ja hüved ei kannataks (Keskkonnaministeerium).“
Eesti metsamajandamisel on kaks peamist põhimõtet, esiteks säästlik metsandus ning teiseks efektiivne majandamine. Säästliku metsanduse all lähtutakse metsade majandamiselt nõnda, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita kõik funktsioone. Metsade efektiivse majandamisega pööratakse rõhku kõigi metsaga seotud hüvedele, ökonoomsele tootmisele ja kasutamisele nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis (Keskkonnaministeerium).
Metsapoliitika ja –majandamise põhimõtted on küll olulised, kuid omavad siiski enamjaolt kaudset mõju. Otsesed mõjutegurid võib laias laastus jagada kaheks, Eesti riigisisesed faktorid ja riigi välised. Eesti riigisisesed faktorid on: nõudlus puidu järele ja selle hind, metsa majandamise eeskiri , ilmastiku olud talvel ja teede kevadine sulgemine ja kevadsuvine raierahu. Eesti riigi välisteks faktoriteks on nõudlus eksportturgudel, tollimaksud jne (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud ).
Erametsade raiemahtusid mõjutab ennekõike omanikud ning nende huvid, tahe ja vajadus metsa majandada. Erametsaomanikke mõjutavad kõige enam isiklikud majandusolud , turusituatsioon ja metsamajanduslike tööde kõrged ühikukulud. Metsamajandamise vähene tasuvus ja seadusandluse kiire muutumine. Lisaks majanduslikule poolele on oluline ka motivatsioon , juurdepääs vajaminevale tehnoloogiale, koostööpartnerite olemasolu ja soov hoida vara tulevikuks (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud).

Kokkuvõte

Eestis kasutatakse metsade inventeerimiseks kahte erinevat meetodit, lausmetsakorraldust ja statistilist metsainventeerimist, mis erinevad üksteisest nii põhieesmärkide kui ka metoodika poolest. Peamised erinevused kahe metoodika vahel tulenevad mõõtetäpsusest ja erinevatest arvutusvalemitest. SMI on võrreldes lausmetsakorraldusega objektiivsem, kus suurem osa näitajatest saadakse instrumentaalse mõõdistamise tulemusena. Lausmetsakorralduse puhul määratakse osa näitajaid silmamõõduga. Lausmetsakorralduse andmed on üldjuhul keskmisena viis aastat vanad, seevastu SMI kogub metsade kohta andmeid iga aasta.
Eesti maismaast ligi poole katab mets, millest levinuimad puistud olid männikud, kaasikud, kuusikud ning hall-lepikud. 2013. aastal kattis Eestis metsamaa 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara ulatus 478 miljoni tihumeetrini. Metsatagavara jaotub vanuse poolest suhteliselt ebaühtlaselt, männikuid iseloomustab vanemate ja küpsete puistute rohkus. Kuusikuid, hall-lepikuid ja haavikuid iseloomustab küpsed ja ka juba lagunevad puistud. Ligi kolmandik Eesti metsadest vastab uuendusraiet lubavatele kriteeriumitele ning 10 aasta jooksul lisandub sellele veel 10%. Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti, ajavahemikul 2002–2008, alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale. Kuusikute raie sama ajavahemiku lõikes on olnud optimaalsele lähemal ning lehtpuudele oli iseloomulik optimaalselt tunduvalt väiksem raiemaht. Eesti metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit m³ tüvepuitu aastas, mis on ligi 5 miljonit m³ rohkem, kui seda praegu tehakse.
Riigimetsades mõjutab raiemahtusid Eesti metsapoliitika ja –majandamise põhimõtted ning riigisisesed ja välised faktorid, näiteks: nõudlus puidu järele ja selle hind, metsa majandamise eeskiri, ilmastiku olud talvel ja teede kevadine sulgemine, nõudlus eksportturgudel, tollimaksud jne.
Erametsade raiemahtusid mõjutab ennekõike omanikud ning nende huvid ja isiklikud majanduslikud võimalused. Oluline on ka tahe ja vajadus metsa majandada ning juurdepääs vajaminevale tehnoloogiale, koostööpartnerite olemasolu ja soov hoida vara tulevikuks.

Kasutatud kirjandus

Aastaraamat Mets 2013, Keskkonnaagentuur (2014)
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, Keskkonnaministeerium (2014)
Eesti statistika aastaraamat 2015, Tallinn (2015)
Keskkonnaministeerium: http://www.envir.ee/et/metsandus (14.10.15, 22:06)
EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituut; Metsanduse arengukava aastani 2020 taustauuringud: http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ylevaade_uuringud_18sept-kaimre.pdf (14.10.2015, 22:09)

Lisad:

Lisa1. Raiete pindala raieliigiti aastail 1993–2013 ja maakonniti aastal 2013 (ha). (Allikas: Aastaraamat mets 2013)
Lisa 2. Raiemaht raieliigiti aastail 1993–2013 ja maakonniti aastal 2013 (m3 ). (Allikas: Aastaraamat mets 2013)
Lisa 3. Raiete intensiivsus aastail 1995–2013 (m3 /ha/a). (Allikas: Aastaraamat mets 2013)