Leedu metsaseadus ja -poliitika (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Metsatööstuse osakond
Kenno Epler
Leedu metsaseadus
Referaat õppeaines „ Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu“
Juhendaja lektor Meelis Teder
Tartu 2011
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Leedu metsandus 4
1.1. Ülevaade 4
2. Leedu metsaseadus 6
2.1. Ülevaade 6
2.2. Oluliseimad väljavõtted Leedu metsaseadusest 6
2.2.1. Mets ja metsamaa 6
2.2.2. Metsade jagunemine 7
2.2.3. Metsakasutus 8
2.2.4. Metsade uuendamine, kasvatamine ja raie 9
2.2.5. Metsade kaitse 10
2.2.6. Eramets 10
2.3. Võrdlus Eesti metsaseadusega 11
3. Leedu metsapoliitika 14
3.1. Ülevaade 14
3.2. Metsandusinstitutsioonid 15
3.2. Metsade sertifitseerimine 16
Kokkuvõte 18
Viidatud allikad 19

Sissejuhatus

Käesolevas referaadis annan ülevaate Leedu metsandusest, käsitlen põhjalikumalt metsaseadust ja võrdlen seda Eesti metsaseadusega. Annan ka ülevaate Leedu metsapoliitikast ja metsandusinstituutidest ning rahvuslikest metsandusprogrammidest ja metsade sertifitseerimisest.

1. Leedu metsandus

1.1. Ülevaade

Leedu kogupindala on 6 268 000 ha ja 34,5% (u. 2 160 000 ha) Leedust on kaetud metsadega . 20 aastaga on metsade pindala suurenenud umbes 215 000 ha võrra. 1% metsadest (26 000 ha) on klassifitseeritud kui kõige mitmekesisemad ja suure biomassiga metsad , 24% (521 000 ha) metsi on istutatud ja ülejäänud (1 613 000 ha) metsad on looduslikult uuenenud . Peamised puuliigid on mänd (Pinus) 37%, kuusk ( Picea ) 24%, kask ( Betula ) 19% ja lepp (Alnus) 12%, ülejäänud 8% moodustavad haavad ( Populus ), saared ( Fraxinus ) ja tammed ( Quercus ) (vt. joonis 1.1.).
Joonis 1.1. Leedu metsakaart Legend: Oranž – Mänd; Lilla – Kuusk; Sinine – Kask; Hall – Tamm; Roheline – Saar; Tumehall – Must lepp; Heleroheline – Haab; Kollane – Hall lepp
Allikas: Lietuvos mišku institutas 2009
Leedu metsad on enamjaolt segapuistud või lehtpuistud. Riigile kuulub 66% metsadest ning ülejäänud 34% on erametsad . Metsade tagavara kokku on 470 miljonit m³, millest 274 miljonit m³ on okaspuupuistud ja 196 miljonit m³ lehtpuupuistud. Metsandussektor annab tööd umbes 10 000 inimesele (FAO 2010).

2. Leedu metsaseadus

2.1. Ülevaade

Esmakordselt jõustus Leedu metsaseadus 1994. aastal 22. novembril. Hiljem on metsaseadust uuendatud aastatel 1996, 1999 ja 2001. Peale 2001. aasta metsaseaudse jõustumist on tehtud väikseid muudatusi, kuid mitte palju. Leedu metsaseadus koosneb seitsmest peatükist ning on jaotatud kahekümne viieks paragrahviks (FAO 2010).
Metsaseaduse eesmärk on reguleerida taasmetsastamist, metsa kaitset ja kasutust ning formuleerida legaalsed eeltingimused erinevate metsatüüpide majandamiseks kuni säästliku metsanduse põhimõteteni, tagades metsa ressurside ratsionaalse kasutuse tööstuses, bioloogilise mitmekesisuse säilivuse, metsa produktsiooni kasvu, maaastiku stabiilsuse, keskkondliku kvaliteedi võimaluse loomaks ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed funktsioonid teisi ökosüsteeme kahjustamata (Lietuvos mišku institutas 2009).

2.2. Oluliseimad väljavõtted Leedu metsaseadusest

2.2.1. Mets ja metsamaa

Leedu metsaseaduse järgi on mets vähemalt 0,1 hektari suurune ala, kus kasvavad puud, mille kõrgus looduslikus kasvukohas küpses eas on vähemalt 5 meetrit, samuti muu metsataimestik, harvenenud või taimestiku kaotanud alad (raielangid, põlengukohad). Põldudel, teeäärtel, veekogude ääres, elukohtades ja kalmistutel olevad puuderühmad, kitsad (kuni 10 meetri laiused ) puuderibad, hekid , üksikud puud ja põõsad ning linnades ja maakohtades istutatud pargid ei ole määratluse järgi mets.
Metsamaaks loetakse ala, mis on kaetud metsaga või metsata ala (raiesmikud, surnud metsaga puistud, metsalagendikud, taimlad, seemlad , istandused). Metsamaa hulka kuuluvaks loetakse ka metsateed, metsasihid, tehnilised ja tuletõkke trassid, puidu ja muu metsandusega seotud varustuse ladustamiseks mõeldud hoonete alune maa, puhkealad, loomade toitmiseks mõeldud alad ja metsastamiseks mõeldud alad (Lietuvos mišku institutas 2009).

2.2.2. Metsade jagunemine

Metsasid jaotatakse erinevatesse rühmadesse vastavalt neis toimuva majandustegevuse eesmärkidele, neile kehtivale režiimile ja peamisele funktsionaalsele otstarbele.
I rühm – range kaitse all olevad metsad. Siia alla kuuluvad loodusreservaadid ning väikesed loodusreservaatidest metsad riiklikes loodusreservaatides, loodusparkides ja biosfääri jälgimise aladel. Majandustegevuse eesmärk – säilitada metsasid, nii et neis toimuks loomulik kasvamine. Metsade raiet, välja arvatud looduskaitsealade seaduses ja loodusreservaatide määrustes toodud juhtudel, läbi ei viida.
II rühm – erieesmärgilised metsad, mis jagunevad järgnevalt:
A – kaitstud ökosüsteemiga metsad. Maastiku-, pinnase-, taimestikukaitseala, metsageneetiline, zooloogiline, botaanilis-zooloogiline kaitseala ja seda tüüpi reservaadid ja biosfääri jälgimise aladel, ressursikaitsealadega metsad, erosioonikaitse ja muud metsad. Majandustegevuse eesmärk – säilitada või taastada metsade ökosüsteeme või ökosüsteemide üksikuid osasid. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel võib teostada raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras;
B – puhkemetsad. Puhkemetsade hulka kuuluvad metsapargid, linnametsad, looduskaitsealade puhkealade metsad, puhkemetsaalad ja muud puhkealadena määratletud metsad. Majandustegevus eesmärk – moodustada ja säilitada puhkealaks sobivat metsakeskkonda. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel teostatakse raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras. Lubatud on kõik metsade harvendamise, sanitaarse raie ja maastiku kujundav raie vormid. Raiet teostatakse väljaspool puhkehooaega, välja arvatud loodusõnnetuste või biootiliste tegurite poolt kahjustatud metsatükkide puhul.
III rühm – kaitstavad metsad. Need on metsad, mis asuvad geoloogiliste, geomorfiliste, hüdrograafiliste ja kultuuriste kaitsealade territooriumil, seda tüüpi reservides looduskaitsealadel ja biosfääri jälgimise aladel, metsad kaitsevööndites ja muud metsad. Majandustegevuse eesmärk – moodustada tootlikud metsatükid, mis on võimelised kaitsma pinnast, õhku, vett ja inimeste elutingimusi. Lubatud on muud kui lageraied, väikeseulatuslikud lageraied (kuni 5-l hektaril).
IV rühm – majandatavad (äri-) metsad. Metsad, mis ei kuulu rühmadesse I-III. Majandustegevuse eesmärk – moodustada tootlikud metsatükid ja pakkuda jätkusuutlikult looduskaitselistele nõuetele vastavalt puidumaterjali. Kõiki tüüpi raied on lubatud. Lageraiealad ei tohi olla suuremad kui 8 hektarit.
Sanitaarne lageraie ei ole rühmades II, III ja IV ei ole piiratud (Lietuvos mišku institutas 2009).

2.2.3. Metsakasutus

Metsi tuleb majandada säästvaltja jätkusuutlikult, tagades lakkamatud puidu varud ja teised metsavarud ning säilitades iga-aastase või perioodilise tasakaalu metsa juurdekasvu ja raie vahel.
Metsaomanikud, - haldurid ja -kasutajad on kohustatud kaitsma metsi tulekahjude , kahjurite, haiguste ja teiste negatiivsete fakorite eest, metsastama raiesmikke õigeaegselt ja õigel viisil, kasutama metsi sedasi, et ei avalduks negatiivset mõju keskkonnale, tegema ratsionaalseid majanduslikke tegevusi metsamaal, säilitama pinnase viljakuse, säilitada bioloogilise mitmekesisuse, järgima teiste seaduslike aktide seadusi ja nõudmisi.
Erametsaomanikel on õigus kasutada oma metsa peale maatüki omamise dokumentatsiooni kätte saamist.
Metsamaa drenaažisüsteemid ja metsateed peavad olema hooldatud ja parandatud vastava kinnistu omanike, kasutajate või kuberneride poolt (Lietuvos mišku institutas 2009).

2.2.4. Metsade uuendamine, kasvatamine ja raie

Metsi peavad metsakasutajad, - omanikud , -haldurid ise oma ressurssidega uuendama.
Põlenud aladel või lageraie aladel, mille pindala on üle 0,1 ha ja kus võrade liituvus on alla 0,2, tuleb mets uuendada mitte hiljemalt kui 3 aasta pärast. Uuendatakse ökoloogilise printsiibi alusel - maha raiutud tammemetsad , vahtrad, pärnasalud, saaresalud ja männimetsad, mis kasvasid sobivatel kasvukohtadel, tuleb asendada samade puuliikidega. Riiklikud metsavahid võivad takistada edasist metsaraiet kuni maha raiutud metsa taastamiseni. Erandid on võimalikud juhul, kui suured metsaalad hävivad loodusõnnetuste tagajärjel.
Metsahaldajad või -omanikud, kellele kuulub üle 500 ha metsa, ei tohi ületada aastaraie normi, teised aga peavad kinni pidama kümne aasta raienormist (Lietuvos mišku institutas 2009).

2.2.5. Metsade kaitse

Metsade kaitse ülesanded hõlmavad endas metsade ja metsavarade kaitset illegaalsete tegevuste eest, nagu illegaalne raie, metsa kasutamise toimingute rikkumine , metsa reostamine, süütamine, koduloomade kahjustused, metsloomade kahjustused, tulekahjud, haigused, kahjurid ja teised loodusõnnetused, mehaanilised puude ja pinnase kahjustused.
Kõikides metsades, vaatamata omandiõigusest, peab olema üldriiklik metsakaitse tuletõrjevahendite süsteem, sealhulgas järelvalve, ärahoidmise ja kaitse abinõud, mida finantseerivad metskonnad ja omavalitsused .
Koduloomade söötmine riigimetsades on keelatud, juhul kui keskkonnajuht pole teisiti määranud. Loomasööt erametsade raiealadel ja noorendikel alla 20 aastase puistu vanusega on keelatud.
Hävinud või kahjustatud metsad tuleb uuendada kahju tekitajate rahade arvelt ja kui ei ole võimalik kahju tekitajaid välja selgitada, siis riigi, metsakuberneride ja –omanike rahade eest.
Leedu riik eraldab ka vahendeid metsakahjurite ja -haiguste suurte kollete tõrjeks (Lietuvos mišku institutas 2009).

2.2.6. Eramets

Metsakorraldusprojektid tehakse kõikide erametsade jaoks, olenemata nende suurusest .
Erametsaomanikele kehtib valdamispiirang, mis ei luba metsaomanikul jaotada oma valdust osadeks , kui see on või jääb jaotuse tagajärjel alla viie hektari.
Erametsaomanikul pole õigust keelata isikutel oma metsas käia, ühtlasi võib korjata vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni (Lietuvos mišku institutas 2009).

2.3. Võrdlus Eesti metsaseadusega

Leedu Vabariigi metsaseadus on vastu võetud 2001. aastal ja hiljem on mõningaid paragrahve muudetud, kuid Eesti metsaseadus on vastu võetud 1998. aastal ja hiljem osaliselt muudetud. Mõlemas metsaseaduses on deklareeritud samad tähtsaimad eesmärgid: tagada kindel ja tasakaalustatud metsakasutus, ühesugused põhiõigused ja -kohustused kõigile metsaomanikele ja -haldajatele. Kuid nende eesmärkide saavutamise teed on üsna erinevad.
Leedu metsaseaduse järgi saab metsaks pidada 5 korda väiksema pindalaga puistuid kui Eesti metsaseaduse järgi. Leedu Vabariigi metsaseaduses on kirjas, et mets on vähemalt 0,1 hektari suurune ala, kus kasvavad puud, mille kõrgus looduslikus kasvukohas küpses eas on vähemalt 5 meetrit, samuti muu metsataimestik, harvenenud või taimestiku kaotanud alad (raielangid, põlengukohad). Põldudel, teeäärtel, veekogude ääres, elukohtades ja kalmistutel olevad puuderühmad, kitsad (kuni 10 meetri laiused) puuderibad, hekid, üksikud puud ja põõsad ning linnades ja maakohtades istutatud pargid ei ole määratluse järgi mets. Eesti metsaseaduse järgi on mets vähemalt 0,5-hektarine puittaimestiku kasvukoht, kus kasvavad vähemalt 1,3 meetri kõrgused puud ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%, või mida majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või muudel metsaseadusega ette nähtud eesmärkidel. Metsaks ei peeta parke, haljasalasid, marja- ja viljapuuaedu, metsaistikute kasvualasid ega puukoole, arboreetumeid, raudteid , automagistraale, põldude kaitseribasid, mille laius ei ületa 20 meetrit, metsaistandusi, põõsastikke ja veekogude kaitseribasid. Metsaseadust ei rakendata ka eramaale, mis maakatastris pole registreeritud metsamaana ja kus kasvavad puud on alla 20 aasta vanad.
Metsa haldamise poolest on Leedu metsaseadus eripärane. Nimelt on seal pandud paika erametsa valdamispiirang, mis ei luba metsaomanikul jaotada oma valdust osadeks, kui see on või jääb jaotuse tagajärjel alla viie hektari. Eesti metsaseaduses selliseid piiranguid pole. Leedu metsaseaduses on kirjas, et erametsa omanikul pole õigust keelata isikutel oma metsas käia, ühtlasi võib korjata vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni. Eesti metsaseaduse järgi aga võib vabalt liikuda , korjata marju, seeni, pähkleid, iluoksi, ravimtaimi, ilutaimi ja nende osi vaid nendes erametsades, mis pole tarastatud või mida metsaomanik pole tähistanud ning metsaomanik võib võtta maksu marjade, seente, pähklite, iluokste, ravimtaimede, ilutaimede ja nende osade korjamise eest oma metsas, kui ta on teinud kulutusi nende metsasaaduste produktiivsuse parandamiseks.
Leedu Vabariigi metsaseaduse järgi on raie ja selle piirangud diferentseeritud metsarühmade järgi (mis vastavad metsa funktsioonidele); maksimaalsed lubatavad lageraie langid on määratud eri metsarühmade kaupa (näiteks majandamismetsas on see 8 ha). Seadus sätestab üldistatult, et raiet ei tohi teha ilma ettenähtud korras välja antud loata, kui õigusaktide kohaselt on selline luba vajalik. Ühtlasi on ette nähtud, kes annab välja raielubasid. Eesti metsaseaduses on detailselt ja eraldi reglementeeritud raieliigid ning nõudmised nendele. Seaduses on ette nähtud maksimaalsed lubatavad lageraie ja raiesmike pindalad (näiteks vastavalt 5 ha ja 100 aastat puistute korral, kus hakatakse uuendama okas- ja kõvalehtpuid) jne. Eesti metsaseadus reglementeerivad metsaraiet tunduvalt üksikasjalisemalt kui Leedu metsaseadus. Kuid Eestis ei diferentseerita metsa vanust uuendusraiel olenevalt metsa funktsionaalsest kasutusest, nagu see on Leedus. Peale selle on Eestis metsaomanikule antud võimalus raiuda ilma mingi eriloata oma metsast kuni 15 m3 tarbepuitu aastas.
Eesti metsaseaduses on selgelt öeldud, mida pidada uuendatud metsapindalaks (sel pindalal kasvab vähemalt 1200 puud/ha metsa puude peapuuliikidest, mille kõrgus on vähemalt 0,8 m ja mis kasvavad ühtlaselt jaotununa). Peale selle on Eesti metsaseaduses kohustus uuendada vaid üle ühehektarise pindalaga lageraiutud või hukkunud metsapindu (Leedus tuleb uuendada lageraieala, mille pindala on üle 0,1 ha ja kus võrade liituvus on alla 0,2). Huvitav on ka selline nüanss, et kui Eesti metsaomanik ei uuenda metsa seitsme aasta jooksul pärast raiet, korraldab keskkonnaministeerium metsa uuendamise metsaomaniku vahenditega. Leedu metsaseaduse alusel inventeerib riik kõigi omandivormide metsi riigi raha eest. Metsakorraldusprojektid tehakse kõikide erametsade jaoks, olenemata nende suurusest.
Leedu metsaseaduses on kirjas, et ka erametsades kehtib üldriiklik metsakaitse tuletõrjevahendite süsteem, mida finantseerivad metskonnad ja omavalitsused. Leedu riik eraldab ka vahendeid metsakahjurite ja -haiguste suurte kollete tõrjeks. Eesti metsaseadus aga näeb ette, et eraomanduses olevas metsas peab metsakaitse korraldama omanik ise.
Üldistatult võib märkida, et Eesti metsaseadus on suurema mahuga, põhjalikumad ja reglementeerivad palju detailsemalt metsakorraldust ja -kasutust, ka erametsades, kui Leedu metsaseadus. Leedus on suur osa nõudeid esitatud seaduse rakendusaktides. Erametsa omanikule on soodsam Eesti metsaseadus, kui Leedu metsaseadus (Kupstaitis 2005).

3. Leedu metsapoliitika

3.1. Ülevaade

Leedu metsanduspoliitika põhineb jätkusuutliku metsamajanduse printsiipidel ning selle esmaseks eesmärgiks on Strasbourg ’is (1990), Helsingis (1993) ja Lissabonis (1998) peetud Euroopa metsade kaitse teemalistel ministrite kohtumistel vastuvõetud resolutsioonide rakendamine, jätkusuutliku ja multifunktsionaalse metsanduse arendamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, metsade pindala suurendamine mahajäetud põllumajandusmaade metsastamise teel, metsandusteaduse, metsanduse alase hariduse ja täiendõppe arendamine jne. Leedu metsanduspoliitika põhiprintsiibid on kirja pandud Metsaseadusesse. Metsaseadus reguleerib kõiki peamisi metsanduspoliitika teemasid : metsanduspoliitika suundumusi, metsaomandit, metsade majandamist ja järelevalvet, metsade majanduslikku regulatsiooni, metsade kasutust, taastootmist, kasvamist ja raiet, metsade kaitset jms. 
Lisaks seadusele võeti valitsuse poolt 1994. aastal vastu “Metsanduse ja metsatööstuse arengukava”, mida ajakohastati 1996. aastal. See sisaldab mitmeid metsanduspoliitikaga seotud küsimusi. Kava lisaks olev tegevuskava sisaldab metsandussektoris aastani 2023 läbiviidavaid tegevusi. 
Lisaks Metsaseadusele käsitletakse metsanduspoliitikat ja -strateegiat lähemalt “Metsanduse ja metsatööstuse arengukava”, mida ajakohastati 1996. aastal. Kava lisaks olev tegevuskava sisaldab metsandussektoris aastani 2023 läbiviidavaid tegevusi. Metsanduse strateegilised suunised valmistati ette ja lisati ajakohastatud Riiklikusse Metsanduse ja Metsatööstuse Arengukavasse. See kava käsitleb:

• Metsanduspoliitikat
  
• Leedu metsa- ja metsamaterjali ressursse
  
• Metsaomandit ja erastamist
  
• Metsaressursi kasutamise trende
  
• Metsade majandamine ja juhtimine
  
• (Taas-)metsastamine
  
• Metsade tuleohutus ja kahjurputukate ja haiguste tõrje
  
• Metsamaterjalide tootmine
  
• Jahiressurside majandamise arendamine
  
• Bioloogilise mitmekesisuse kaitse metsades
  
• Metsandusalane teadustegevus, haridus ja täiendõpe
  
• Metsatööstus
  
• Metsamaterjali tootmine
  
• Puidutarbimine
  
• Siseriiklik ja rahvusvaheline puidukaubandus.
  

Puidu pikaajalised pakkumise ja nõudluse trende hinnatakse Riiklikus Metsanduse ja Metsatööstuse Arengukavas (European Forestry Commission). 
Leedu metsandussektorit puudutava metsanduspoliitika ja seadusandluse eest vastutab Keskkonnaministeeriumi metsanduse osakond. Metsandusega seotud haldusaparaati kuuluvad riiklik keskkonnakaitseinspektsioon, riiklik metsandusettevõte (General Forest Enterprise) ja kaitsealade riiklik teenistus . Kõik need institutsioonid kuuluvad sarnaselt metsanduse osakonnale Keskkonnaministeeriumi egiidi alla (Mizaras, Mizaraite, Lebedys, Pivoriunas, Belova 2005).

3.2. Metsandusinstitutsioonid

Riiklik keskkonnakaitseinspektsioon on peamine Metsaseaduse rakendamise jälgimise eest vastutav institutsioon . Sellel institutsioonil on kaheksa piirkondlikku osakonda . Institutsioon haldab erametsaomanike ja riiklike metsavalitsejate poolt teostatavat raiet ning on nõuandvas rollis, juhendades erametsaomanikke metsa kasutamise, taasmetsastamise ja kaitse alal.
Kõige tähtsamad teadusinstitutsioonid metsanduse valdkonnas on Leedu Metsateaduste Instituut ja Leedu Põllumajandusülikooli metsanduse teaduskond. Metsandusalast kõrgharidust annavad Leedu Põllumajandusülikool (metsanduse teaduskond) ja Kaunase metsanduse ja keskkonnatehnika kolledž. Metsanduse teaduskonnas on peamisteks suundadeks bakalaureuse - ja magistriõpe metsanduses ja rakendusökoloogias. 2000. aastal loodi Erametsa Arendamise Keskus. Viimase asutajateks olid Leedu Erametsaomanike Liit, Leedu Vabariigi Põllumajanduskoda ja Taani Metsanduse Arendamise Keskus. Erametsa Arendamise Keskuse üldine eesmärk on edendada, toetada ja tugevdada erametsanduse sektori arengut Leedus, pakkudes metsaomanikele konsultatsiooni, koolitus- ja äriteenuseid (Mizaras, Mizaraite, Lebedys, Pivoriunas, Belova 2005).

3.2. Metsade sertifitseerimine

Leedu on riik, mis ekspordib ümarpuitu ja selle tooteid, seetõttu on metsade sertifitseerimine muutumas oluliseks osaks Leedu metsanduspoliitikast ja –strateegiast.
Rahvusvahelisi sertifitseerimissüsteeme on Leedus alates 1997. aastast analüüsitud. Esimesed sellealased algatused said alguse riiklikes metsandusasutustes. Metsanduse ja Kaitsealade osakond alustas 1997. aastast analüüsima rahvusvaheliste metsasertifitseerimissüsteemide rakendamise võimalusi (Forest Stewardship Council-FSC, Pan-European Forest Certification – PEFC ) Leedu metsandussektoris. Nende analüüside peamine eesmärk on valida kõikide osapoolte huve arvestades metsade sertifitseerimise skeem, mida rahaliselt efektiivselt ja majanduslikult kasulikult Leedu metsandussektoris rakendada saaks ning kindlustaks Leedu metsamaterjali toodangu saadavuse rahvusvahelisel puidutoodete turul. Alates 2000. aastast on Leedu Metsaomanike Liit teinud pingutusi PEFC sertifitseerimissüsteemi rakendamiseks Leedus. 2002. a PEFCC Üldkogul otsustati esitada Leedule PEFCC liikmeks astumise kutse. 20. mail 2003. a sai riiklik asutus “PEFC LIETUVA” PEFCC liikmeks. PEFC Leedu Jätkusuutliku Metsamajandamise Skeemi peamine strateegiline eesmärk on usaldusväärse ja kättesaadava riiklikku sertifitseerimise süsteemi haldamine , mis on Leedus jätkusuutliku metsamajandamise propageerimisel praktiliseks abivahendiks ning seeläbi võimaldada Leedu turule korrakohast juurdepääsu PEFC-märgistusele. PEFC sertifitseerimissüsteemiga ei ole veel ühtegi Leedu metsa sertifitseeritud, kuid küll on kolmel firmal PEFC COC ( Chain of Custody sertifikaat . PEFC Chain of Custody (COC) on toote tarneahela jälgimis- ja nõuete vastavuse täitmise sertifikaat, mis väljastatakse ettevõtetele, kes täidavad PEFC poolt kehtestatud rangeid nõudeid. Ettevõte, kellele omistatakse PEFC sertifikaat aitab oma tegevusega toetada keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja säästvat metsamajandamist (European Forestry Commission; Printall 2011).
2005. aasta seisuga on kogu Leedu riigimets serditud. Sertifitseerimist korraldanud organisatsiooni SmartWood direktori Richard Donovani sõnul on Leedus toimuv eeskujuks nii Balti riikidele kui ka kogu Euroopale . Donovan peab sertimiskampaania tulemusi suurepäraseks. Leedu metsade FSC-sertifitseerimine sai alguse 2001. aastal. Esimene sertifikaat anti välja kaks aastat hiljem Druskininkai riiklikule metsaettevõttele (NEPCon 2005).

Kokkuvõte

Leedu metsaseadus on suhteliselt lühike ja lihtne võrreldes Eesti metsaseadusega, mis on palju mahukam ja detailsem. Leedu metsaseaduse järgi on mets 5 korda väiksem ala kui Eesti metsaseaduse järgi ning siit võib järeldada, et tegelikkuses Leedu metsasuse portsent on veelgi väiksem (kui võtta meie metsaseaduse järgi). Erametsaomaniku jaoks on seaduses positiivne see, et metsa inventeerimine ja ka tuleohutussüsteemide paigaldamine käib riigi rahadega, kuid samas metsa kaitse tuleb ise tagada ning seenelistel ja matakajatel on igas metsas mitte olenevalt omanikust vaba voli .
Leedu metsanduspoliitika põhineb jätkusuutliku metsamajanduse printsiipidel nagu Eestiski. Erametsade toetuse ja arendamisega ning metsaomanike harimisega on hiljem alustatud kui Eestis, kuid viimasel ajal panustatakse sellesse palju rohkem ning tegeletakse palju metsa kaitse küsimustega.
Sertifitseerimise osas on Leedus suured edusammud tehtud, kuna kõikmetsad omavad FSC seritifkaati ja ka paljudel firmadel on FSC seritifikaat ning ka PEFC sertifitseerimissüsteem toimib ning ka mõnedel ettevõtetel on PEFC tarneahela sertifikaat olemas.

Viidatud allikad

Lietuvos mišku institutas. 2009. Lithuanian forest by dominated species (joonis)
[ http://www.forestgen.mi.lt/ForestgenEn.ht m] (01.03.2011)
FAO. 2010. Lithuania Forest Information and Data
[ http://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Lithuania.ht m] (01.03.2011)
FAO. 2010. Forestry legislation
[ http://www.fao.org/forestry/30816/en/ltu/ ] (01.03.2010)
Lietuvos mišku institutas. 2009. Forest Law (2001)
[ http://www.forestgen.mi.lt/ForestgenEn.ht m] (02.03.2011)
Kupstaitis, N. 2005. Balti riikide metsaomanikel erisugused õigused
[ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel466_440.html ] (04.03.2011)
European Forestry Commission. Lithuania. EFC report
[ http://www.unece.org/timber/docs/tc-58/efc-reports/lithuania.ht m] (05.03.2011)
Mizaras, S.- Mizaraite, D. - Lebedys, A. - Pivoriunas, A. - Belova, O. 2005.
[ http://www.nyme.hu/fileadmin/dokumentumok/fmk/acta_silvatica/cikkek/VolE1-2005/lithuania.pdf ] (05.03.2011)
Printall. 2011. PEFC
[ http://www.printall.ee/keskkond/pefc/ ] (06.03.2011)
NEPCon. 2005. Nüüdsest peale kogu Leedu riigimets FSC sertifitseeritud
[ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel423_408.html ] (06.03.2011)
19