V2ljund3 40 V2ljund1 V2ljund2 35 V2ljund 30 25 20 15 10 5 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 2. Integreerimislüli graafik Graafikult on näha, et pideva suuruse integreerimisel on saadud lineaarselt kasvav suurus. Igal ajahetkel on saadud väärtuste suhe sama. Võimendustegur määrab ära sirgete tõusud. 1.2 Aperioodiline lüli Ülesande eesmärgiks oli simuleerida Simulinkis ülekandefunktsioone, mis on erinevate võimendustegurite ja ajakonstantidega. Sisendiks kasutada konstantset signaali. Variandid k=1; 2.5 T=2; 5; 2.5 3 1 1 v1 2s+1 Constant Transfer Fcn To Workspace
Eelneval joonisel on näidatud, kuidas sõltuvad süsteemi väljundid tagasiside võimendusteguri väärtusest. Näeme, et mida väiksem on K, seda suurem on väljundsignaali võnkeperiood (väiksem sagedus) ja seda suurem on võnkeamplituud. Tumesinine joon tähistab tagasisideta süsteemi väljundit. · )W1 = k1/(p+1) ja W2 = k2/(p+1) Hüppekajad a)K=0,1 b)K=1 c)K=5 korral. Eelmiselt jooniselt näeme, kuidas mõjutab tagasiside võimendustegur süsteemi väljundit. Näeme, et mida suurem on võimendustegur, seda väiksem on süsteemi väljundi väärtus. Tumesinine joon tähistab tagasisideta süsteemi väljundit. 3)W1 = k1/(p+1) ja W2 = k2/p Hüppekajad a)K=0,1 b)K=1 c)K=5 korral. Näeme, kuidas mõjutab tagasiside võimendustegur süsteemi väljundit. Näeme, et mida suurem on võimendustegur, seda väiksem on süsteemi väljundi väärtus. Tumesinine joon tähistab tagasisideta
3. Kui mahtuvus ja induktiivsus on 0,1, millega võrdub siis resonantssagedus (ligikaudu)? f =1/(2**)=1.6 4. Loetle salvestusahela komponendid. Kondensaator, induktiivsus 5. Mida nimetatakse sageduskarakterisikuks? . 6. Kui K = 10, millega võrdub siis võimendus nimiribas? 10 7. Milline on sagedusriba tööstuslikes seadistes? MHz,GHz 8. Milline on sagedusriba audioseadmetes? kHz, MHz 9. Milline on sagedusriba mobiiltelefonides? MHz, GHz(300 MHz kuni 2 GHz) 10. Kuidas muutub võimendustegur negatiivse tagasiside korral? Väheneb 11. Kuidas muutub võimendustegur positiivse tagasiside korral? Suureneb 12. Kuidas muutub võimendustegur nimiribas negatiivse tagasiside korral? Väheneb 13. Kuidas muutub võimendustegur nimiribas positiivse tagasiside korral? Suureneb 14. Millise signaali parameetrit juhib võimendi? Amplituud 15. Mida tuleb teha signaaliga, selleks et muuta selle amplituuti? Võimendada 16. Milliseld võimendite liike on välja töötatud? , , , , .. 17
3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv võimendi OV-l. 18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19
· Omab kahte sisendit (inverteeriv '-' ja mitteinverteeriv'+'). Nimetatakse ka diferentsiaal sisendiks. · On ettenähtud tööks ka kahepoolse toitega (-E ja +E) · Suhteliselt lihtne kasutada ja asendab edukalt transistor · lülitusi, tagades ka võimenduse parema kvaliteedi. · Kasutatakse põhiliselt võimenditena, generaatorites, aktiivfiltrites, pinge- ja voolustabilisaatorites jne. · Sisendvool,võimendustegur,talitluskiirus Joonisel: Pingestamine kahepoolse toiteallikaga OV Diferentspinge ja ühispinge Ud = U1 U2 Uü = (U1 U2 ) /2 OV tunnussuurused 1. Võimendustegur e. diferentsiaali võimendus Kd on väljundpinge ja seda esilekutsunud diferentsiaalpinge suhe. Andtakse null sagedusel nimitingimustel 2. Ühissignaali võimendustegur Xü (CMRR- common mode rejection ratio) on võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe
19.Mis on türistor-neljakihiline diood 20. Mis on DIAC-sümmeetriline dioodtüristor 21. Türistore ei kasutata-Kasutatakse lülititena (reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid) 22. Võimendi on seade ,mis on mõeldud-signaali amplituudi suurendamiseks,väikeste signaalikuju moonutustega 23. Helivõimendi sageduspiirkond on-20Hz-20KHz 24. Ribavõimendi on võimendi ,mis võimendab signaali-mingit kindlat sagedust 25. Võimendi põhiparameetrid on-võimendustegur,võimendatav sagedusriba,Pväljund,nominaalne sisendsignaal,võimendi väljundtakistus 26.Mitmeastmelise võimendi võimendustegur võrdub- Küld = K1 x K2...Kn , 27. Tagasisidet võimendites kasutatakse eelkõige-võimendi omaduste muutmiseks,vastavalt soovile. 28.LEDi ja LCD põhiline erinevus on-Vedelkristall indikaatorite eeliseks on väga palju kordi väiksem tarbitav vool , võrreldes valgusdioodindikaatoritega 29
· Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k Tegelik väärtus 36 k · Pingejaguri ülemise õla takistus k · Tegelik väärtus 130k · Emittertakistiga sildav kondensaator F · Tegelik väärtus 22 nF · Sisendkondensaatori mahtuvus F · Tegelik väärtus 39k nF · Võnkeringi mahtuvus C2=10nF · =83 pF · · Tegelik väärtus 510 pF · Võimendustegur k=120 · · · · · Joonis 1: Väljundsignaali ajaline kuju · · · ·
3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv võimendi OV-l. 18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19
Operatsioonivõimendid valmistatakse diferentssisendiga ja kahepoolse toitega alalisvooluvõimenditena. Sisendsignaal rakendatakse transistorite baasidele. Väljundsignaal Uv on samas faasis sisendpingega Us1 ja vastasfaasis sisendpingega Us2. Sisendpingete vahet Usd = Us1 - Us2 nimetatakse diferentspingeks, aritmeetilist keskmist aga ühispingeks. Väljundsignaal Uv = Ku Usd + Kü Usü Oluline on, et Ku oleks suur ja Kü oleks väike. Põhilised tunnussuurused Võimendustegur ehk diferentssignaali võimendus Ku on väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentspinge suhe. Diferentssignaali võimendus Ku vastab võimendusele ilma tagasisideta. Ku = (10 ... 3000) 103 Väljundpinge on praktiliselt kogu alas (UVmin...UVmax) lineaarselt sõltuv diferentspingest. Kui maksimaalne pinge on saavutatud, siis väljundpinge enam ei kasva ja jääb (1...5) V madalamaks kui toitepinge. Näiteks toitepingel Ut = ± 15 V, Uvmax 12 V.
võimendi on seda kvaliteetsem mida suurem on see arv kvaliteetsetel helivõimenditel peaks olema vähemalt olema 60dB. K=Uvälj/Usis ; Ki=Ivälj/Isis ; Kp=Pvälj/Psis ; Küld=K1*K2*...*Kn . Võimendus tegur võib olla ka antud log ühikutes KdB=20lg K või KP dB=10lg K ; Küld dB=K1dB+K2dB+...+Kn dB. 7. Võimendatab sagedusala Sageduse piirkond mille ulatuses võimendustegur ei lange kokkuleppelisest allapoole (tavaliselt 0,7) Joonis 2.1.2 2.2 Võimendamisel tekkivad moonutused Praktikas ei õnnestu kunagi võimendada signaale moonutuste vabalt, kuid moonutused ei tohi ületada lubatut piir. Sõltuvalt moonutuste põhjustustest ja ilmnemise viisist, eristatake kahesuhuseid moonutusi: lineaarmoonutusi mille põhjuseks on võimendi lülituses leiduvad sagedusest sõltuvad elemendid ja mitte
Sisendsignaali kujuks on valitud kolmnurk. Joonis 4. Väljundsignaali kuju, kui sisendsignaaliks on kolmnurk. Järeldus: Alguses olid nurkade tipud väikeste moonutustega. Timmides mõõteotsikut, kõrvaldasime nähtavad moonutused madalatel sagedustel. Sisendsignaali kujuks on valitud nelinurk. Joonis 5. Väljundsignaali kuju, kui sisendsignaaliks on nelinurk. Järeldus: Tõstes sagedust, tekkis signaalis vähe moonutusi. Punktis 5 mõõdetud ja arvutatud sünfaasse signaali võimendustegur: Teoreetiline väärtus: Ksünf = Rk / 2*Re Ksünf =6200 / (2 * 5600) = 0,554 Mõõdetud väärtus: Uv = 195 mV Us = 1 V Ksünf = 195 / 1000 = 0,195 Punktis 6 mõõdetud diferentspinge amplituud: Udif = 207,5 mV Teoreetiline: Udif=0,195mV 7 punktis arvutatud SSMT: SSMT = 20log(40*5,6*103*1*10-3) = 47,005 SSMT=20log(=20log(104,3/0,554)= 45,50 SSMT tulemus ligilähedane teoreetilisega. Kokkuvõte ja järeldused: Tutvusime diferentsvõimendi kasutusega ning tööpõhimõttega
5 4 4 4 4 5 0 2×10 4×10 6×10 8×10 1×10 f Joonis 4. Diferentsvõimendi logaritmiline amplituud-sageduskarakteristik 6. Nelinurk- ja kolmnurksignaalide kuju Joonis 4. Nelinurksignaali kuju Kolmnurksignaali puhul jäid väljundpinged samaks. Joonis 5. Kolmnurksignaali kuju 7. Võimendi sünfaasse signaali reziimis, sünfaasse signaali võimendustegur. Mõõdetud: Usis=1 V Uv1=628 mV K.sünf=Uv1/Usis= 0,628 Arvutatud: K.sünf=Rk/2RE=0,6 8. Diferentspinge amplituud sünfaasse signaali korral Diferentspinge amplituud Usünf=15,4mV 9. Arvutatud SSMT SSMT= 20log(K.dif/K.sünf)=20log(226/0,628)=51,12dB 10. Kokkuvõte tehtud tööst Antud laboris tegelesime diferentsvõimendite käsitlemisega, näiteks elementide arvutamise ja valimisega, erinevates reziimides pingevõimendustegurite leidmisega. Sageduse kasvades
S/N = 2c/B – 1 S/N = 21000/100 – 1 = 1023 W 8. GSM 1800 võrgu üleslüli sagedusvahemik on 1710 … 1785 ja allalülil 1805 … 1880 MHz. Riigis X otsustati eraldada ühele operaatorile sagedusala 6.8 MHz. Mitu erinevat operaatorit võiks olla? 1785 – 1710 = 75 MHz 75 / 6.8 = 11 operaatorit 9. Bluetooth kaardi väljundvõimsus on 10 mW. Riigis X on Bluetooth’i max lubatud kiirgusvõimsus 100mW. Kas võin kasutada lisaantenni, mille võimendustegur on 13dB ning kaod kaablis ja pistikus 5dB? 13 – 5 = 8 dB 10mW=10dBm 10 + 8 = 18dBm=63,10 mW, ei ületa lubatud piire 10.P = 10dBm sisse , K = 10 dB võimendus. Mitu vatti tuleb välja? 10 + 10 = 20 dBm = 100 mW 11.Milline on info ülekande koguaeg raadiolingi vahendusel kui ülekandekiirus on 8 Mbits/s, lingi otspunktide vaheline kaugus on 60 km ja ülekantava paketi suurus on 1000 baiti? 8 Mbits/s =8* 106 bit/s =106 bait/s 1000/106 = 10-3 s
7. Muutes esimese astme mürateguri väärtust vahemikus 1..10 dB (10 punkti) võtsime üles võimendi mürateguri sõltuvuse graafiku esimese astme võimendustegurist: Graafik 2. Võimendi summaarse mürateguri sõltuvus esimese astme võimendustegurist. Siin ei ole enam sõltuvus lineaarne. 5. Kokkuvõte Tutvusime raadioseadmete tööd iseloomustavate parameetritega, praktikas veendusime, et esimese astme võimendustegur mõjutab süsteemi võrreldes teistega maksimaalselt. Peaaegu kõik arvutatud suurused langesid kokku programme poolt arvutatud tulemustega.
1)Videovoo diskreetimissagedus on 6 MHz. Kvantimisnivoosid vastavalt SD standardile. Leida 4:1:1 videovoo bitikiirus. Video fd= 6 MHz kvantimisnivoosid 256 => m=8 6*8=48Mbps 4:1:1 => 48Mbps 2) Sidesatelliit on kaugusel 40000 km. Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) = 10log10(1000*P(w)/1W)] 1 W = 30 dBm Gtx = 30 – (-70) – 160 = -60 dBi 3) ADSL kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30 dB
suurem on tagasiside kordaja, seda kiiremini signaal stabiliseerub ning võnkumise amplituud on väisem. 2.5. Aperioodilisele lülile tagasiside aperioodilise lüliga Negatiivse tagasisidega. k1=1.2; T1=1; k2=0.1;1.5;4. T2=1;3;5. Sisendsignaal valida ühikhüpe (Step). Joonis . Aperioodilise lüli tagasiside aperioodilise lüliga skeem. Joonis . A perioodilise lüli tagasiside aperioodilise lüliga graafik Järeldus: On näha, et mida suurem võimendustegur on tagasisides, seda madalamal väärtusel signaal stabiliseerub. Mida väiksem on ajakonstant, seda kiiremini stabiliseerub signaal. Lisaküsimuse vastus: Ülereguleerimine on suurem juhtudel kui signaali amplituudi ja stabiilse signaali kõrguse suhe on suurem. Näiteks antud graafikul on järjestus väiksemast suuremani järgnev: k01t1, k01t3, k01t5, k15t1, k4t1. 3. Abstraktse automaatjuhtimissüsteemi süntees Töö ülesanne:
Eq - EMV poolt genereeritud pinge Ij - Juhtmähise nimivool Teine aste antud ahelas K2: U EG K2 = Eq UEG - EMV nimiväljundpinge Eq - EMV väljundpinge Järgnevalt leiame EMV-le ülekande teguri. K EMV = K1 gK 2 KEMV - Kogu EMV võimendustegur K1 - EMV esimese astme võimendustegur K2 - EMV teiese astme võimendustegur Me ei tea esimese astme ülekande tegurit ega ka teise astme oma täpselt, seega leiame EMV kogu ülekande teguri lihtsustatud valemiga: U EG 110V V K EMV = = = 11 Ij 10mA mA Järgnevalt leiame juhtmähis ajakonstandi. Lj 70 H
Niisugune või- mendi võimaldab väheste väliskomponentide lisamisega luua mitmesuguseid lülitusi, mille parameetrid sõltuvad peamiselt vastusideahela (s.o negatiivse tagasiside ahela) omadustest. Spetsiaalseid, vastusideta operatsioonvõimendeid kasutatakse näiteks pingekomparaatoreina. Operatsioonivõimendi LM741CN on üldotstarbeline kvaliteetne ning võrdlemisi lollikindel mitteinver- teriv võimendi, millel on nii sisendi- kui ka väljundikaitsmed. Võimendustegur KD. Nimetatakse ka differentsiaali võimenduseks. Kujutab endast väljundpinge ja seda es- ile kutsunud differentsiaalpinge suhet. Antakse nullsagedusel ja nimitingimustel. Antud operatsioonivõi- mendil muudetakse seda muutes väljund- ja sisendpinget. Raadiosageduseks nimetatakse sagedusvahemikku 50 MHz - 1 GHz. Marconi antenn on vastuvõtja, mille pikkuseks on tavaliselt 1/4 lainepikkust ning mis vajavad ühendust maapinnaga. Maapind ise töötab kui peegel
võimendamisel ei moonutuks tuleb võrdeliselt võimendada kõiki hormoonilisi. Taoliste sageduste karakteristika on kujult fo sarnane madalsagedus karakteristikaga, kuid võimendatav sagedusriba on märksa laiem st. alumine piirsagedus madalam (10Hz ringis) ja ülemine piirsagedus kõrgem ulatudes MHz piirkonda. 1.2. Võimendustegur väljundsignaali suhe sisend ja väljund signaali vahel U I P K = välj ; K i = välj ; K p = V = sis U sis Is Psis U välj U 2-välj U n -välj U K üld = ... = K1 K 2 K 3 ...K 4 = a - välj U sis U 2- sis U n - sis U f - sis K db = 20 log K ; K Pdb = 10 log K ;
(20 C). Relee kommuteerimisvõime määratakse kontaktidega lülitatava lubatava võim susega. Kontaktidega lülitatava voolu ja pinge alampiiri määrab põhiliselt kontaktide üleminekutakistus, ülemise piiri aga kontaktide kuumenemine. Kontaktidele lülitatav maksimaalne võimsus sõltub kontaktide pinna suuru sest, kontakti kokkusuruvast jõust, voolujuhtivate vedrude ristlõikest, kontaktide vahelisest kaugusest, isolatsioonitakistusest jne. Võimendustegur kujutab relee kontaktidega lülitatava võimsuse ja mähise nimivõimsuse suhet I l U l kv , I t U t kus Il ja Ul on suurim kontaktidega lülitatav vool ja pinge, It ja Ut mähise töövool ja tööpinge. Tabel 1. Katsetatavate releede andmed Alalisvoolu relee tüüp ja number Vahelduvvoolu tüüp ja number Suurus
alalisvoolud, pinged TÖÖPUNKT Signaal (väike signal): iB , iK , UBE , UKE 62 Väljundkarakteristikud IK = f(UKE) IB = const Koormussirge EK = UKE + iKRK (Kui Rt ) 1) iK = 0 UKE = EK ; 2) UKE = 0 ik = EK/RK Reziim paigas, nüüd signaaliarvutus: UBE ja ib vahekord: Rsis = UBE/iB sisendtakistus signaalile; KU = UKE/UBE võimendustegur signaalile. Kasutame (väikese) signaali aseskeemi. 63 Aseskeem: U BE dU BE Rsis = = h11E = iB dib IBp juures Sisendkarakteristikult UKE = - h21E iB RK U KE h21E KU = =- RK U BE h11E RK Rt RK =
kiiretoimeline kui tahes, mingi ajaline inerts on tal ikkagi, mis põhjustab ringleva signaali faasi nihkumist. Kas süsteem on stabiilne, kus võnkumised sumbuvad, mittestabiilne järjest suureneva amplituudiga võnkumisega, või stabiilsuse piiril püsiva amplituudiga võnkuv, oleneb kontuuri elementide võimendusteguritest kriitilisel sagedusel f0. 8 Süsteemi stabiilsuseks on tarvis, et avatud süsteemi võimendustegur kriitilisel sagedusel oleks väiksem kui üks. Kui avatud süsteemi võimendustegur kriitilisel sagedusel on suurem kui üks, ei ole see automaatreguleerimissüsteem talitlusvõimeline kontuuri sulgemisel osutub ta mittestabiilseks. Kui süsteemi sageduskarakteristikud on teada, saab süsteemi stabiilsust kontrollida. Kui summaarne logaritmiline amplituudkarakteristik on kriitilisel sagedusel f 0 ühest väiksem, siis on süsteem stabiilne. Kriitilisel sagedusel langeb faasikarakteristik ()
alalispingevastusidega [3]. 6.3 Võimendusastmete vaheline sidestus 6.3.1 RC-sidestus e. takistus-mahtuvuslik sidestus RC-sidestus e. takistus-mahtuvuslik sidestus kasutab sidestuselementidena kondensaatoreid. RC-sidestus võimaldab iga astme alalisvoolureziimi eraldi valida. Samas tuleb arvestada sellega, et iga sidestuskondensaator tekitab RC-kõrgpääsfiltri, millega tuleb mahtuvuste valikul arvestada - vastasel korral hakkab võimendi võimendustegur madalate sageduste suunas langema. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 20 Pikkov lk 67 Pikkov lk 67 (järg) Näide: kaheastmeline RC-sidestuses võimendi. Mõlemad astmed on ÜE-lülituses. 6.3.2 Trafosidestus Trafosidestus e. astmetevaheline sidestus transformaatorite (trafode) kaudu leiab kaasajal suhteliselt harva kasutust, kuna trafo on muude komponentidega võrreldes kallis
1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne
1.4) Sõltuvalt kasutusalast on see niinimetatud läbilaskeriba erinev ja ta võib olla nii madal- kui kõrgsageduspiirkonnas. Enamasti leiab selline võimendi kasutamist teatud sagedusega signaalide eraldamiseks ehk selekteerimiseks. K Joon.1.4 fm fk f f Võimendeid iseloomustatakse järgmiste parameetritega: a) Võimendustegur, U välj K= - on suhtarv mis näitab mitu korda võimendi toimel U sis väljundsignaali amplituud suureneb. Eristatakse pingevõimendustegurit, vooluvõimendustegurit ja võimsusvõime ndustegurit.. Ki = Ivälj / Isis, Ku = Uvälj / Usis, Kp = Pvälj / Psis. Mitmeastmelise võimendi korral Küld = K1 K2...Kn , kus K1..
erinevaid pinge väärtusi) 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali? Transistoris toimuvatest protsessidest võtavad osa nii elektronid kui ka augud, mille tulemusena suureneb vool ja samas ka pinge. 32. Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta? Sest triger võimaldab informatsiooni salvestada, aga loogikaelement ei võimalda. Tema väljund sõltub otseselt sisendsignaalist. 33. Miks operatsioonvõimendi võimendustegur sõltub tagasisideahela takistusest? Võimendustegur Ki võrdub R1 jagatud Ri korrutatud zi-ga, mis sõltuvalt lülitusest on 0 või 1. Ki=(R1/Ri)*zi 34. Millised eelised ja puudused on kahendkoodil võrreldes kümnendkoodiga? Kahendkoodi eelis kümnendsüsteemi ees seisneb tema lihtsuses, samas on kümnendkoodi abil suuremaid arve lihtsam kirja panna. 4 35
oleks sisend- ja väljundsignaalid võrdsed. 32. Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta? Loogikaelemendi mõte on teha tehe, seejuures teda pidevalt vooluga ei toideta. Trigeril aga on vool koguaeg peal, seetõttu mäletabki triger oma eelmist olukorda. (see on seotud trigeri ehitusega: trigeri väärtus sõltub trigeri eelmisest väärtusest, aga loogikaelemendi väärtus sõltub talle peale antavast pingest) 33. Miks operatsioonivõimendi võimendustegur sõltub tagasisideahela takistusest? Sest K = -R2 / R1, kus R2 on tagasiside ahelas olev takisti. 34. Millised eelised ja puudused on kahendkoodil võrreldes kümmendkoodiga? Kahendkood kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka. Tema aluseks on arv 2, seega arvu kohtade kaaluks on kahe astmed ning igal kohal võib olla ainult kaks väärtust: 0 või 1. signaali esitamine arvu kujul lihtsustab oluliselt impulsilülituste vaatlust ning võimendab nii
1.12 Mis süsteemiga on tegemist? (joonis!) 1.13 Mis on süsteemi staatiline ülekandetegur? Süsteemi staatika on süsteemi kirjeldamine ja analüüs ajas mittemuutuvate sisendite ja väljundite korral. Ülekandeomadusi staatilises olukorras (seos sisend-väljund) kajastab väljundi ja sisendi püsiväärtuste suhe, mida nimetatakse staatiliseks ülekandeteguriks. Lineaarses süsteemis [2] omab see seos kuju K=y/u või y=Ku, kus K on staatiline ülekandetegur (võimendustegur). Seose graafiline kujutis on joonisel 1.14 Kumma süsteemi staatiline ülekandetegur on suurem? Põhjendage vastust (joonis!) 1.15 Mis on süsteemi dünaamiline karakteristik? Ülemineku ajaline kulg on dünaamiline karakteristik. Kuna võimalikke ajas muutuvaid sisendsignaale on lõpmata palju, siis kasutatakse nii juhtimissüsteemi kui terviku, aga ka tema üksikute elementide. 1.16 Mis on ülereguleerimine?
5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? 57505475=275MHz (275120)/2/5= max 15 operaatorit * Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? 57505475=275MHz (27560)/2/5= max 21 operaatorit * Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn * Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB * Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid.
Seega 2400-2483,5=>83,5MHz. 83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti
35. Magnetvõimendi Ehk magnetmuunduri puhul kasutatakse ahela lülitamiseks ferromagnetilise südamikuga induktiivpooli omadusi. Eraldi juhtmähiste ning sisemise positiivse tagasiside abil saab ferromagnetilise südamiku viia hõlbsasti küllastamata olekust küllastunud olekusse või vastupidi ning sellega muuta palju jõuahelasse lõlitatud induktiivpooli reaktiivtakistust. Magnetvõimendeid kasutati põhiliselt madalpingeahelates ning nende väljundvoolud ulatusid sadadesse ampritesse. Ta võimendustegur on suhteliselt väike, mistõttu võimendusteguri suurendamiseks tuli kasutada magnetvõimendite kaskaadlüüsi. 36. Alalisvoolumasinate ehitus ja tööpõhimõte Masina staator koosneb õõnessilindrikujulisest teraskerest, mille külge on kinnitatud poolused koos neile paigutatud ergutusmähistega mida läbiv ergutusvool tekitab magentvälja. Poolused koostatakse elektrotehnilisest
sagedamini kasutatav materjal oli varem germaanium, kaasajal räni. Viimasel ajal leiab enam kasutamist ka galliumarseniid. 12. Bipolaarse transi ehitus ja tööpõhimõte. pnp- või npn-transi ehitus, vooluallikate ühendamine ja polaarsused, transi sisend- ja väljundvool ühise emitteriga lülituses. Seos emitteri-, baasi- ja kollektorivoolu vahel. Volude suunad ja laengute liikumine transis. Kollektorivoolu tüürimine baasivooluga, emitterivoolu ülekandetegur ja baasivoolu võimendustegur. Bipolaarse transi sisend- ja väljundtunnusjooned. Bipolaarne transistor tähendab seda, et temas on kasutusel kaht liiki laengukandjad (elektronid ja augud). Transistori ehitus: Bipolaarsete transistoride võimendus tuleneb siirete omavahelisest mõjust, mis ilmneb põhiliselt kuna baas on väga kitsas. Bipolaarsete transistoride pingestamisel pingestatakse mõlemad siirded eraldi. (Edaspidi räägime pnp transistorist.
Katoodtüüritav türistor (p-kihiga) ja anoodtüüritav türistor (n-kihiga). Sümistor – sümmeetriline türistor. Dioodtüristor, dioodsümistor 51. Võimendi amplituud-sageduse tunnusjoon. K0 Sagedusmoonutust väljendab sagedusmoonutustegur M= K K0 – pingevõimendustegur vaadeldava sagedusvahemiku kesksagedusel f 0=√ f a f ü K – võimendustegur uuritaval sagedusel. 52. Võimendite liigitus. Signaali sageduse järgi: alalispingevõimendi ja vahelduvpingevõimendi. Vahelduvpingevõimendid jagunevad madalsagedusvõimendid (10Hz…100kHz) ja kõrgsagedusvõimendid (100kHz…). Lairibavõimendid, kitsaribavõimendid ehk selektiivvõimendid Lairibavõimendid võivad olla videovõimendid, impulsivõimendid. Diferentsvõimendi 53. Tagasiside olemus.
0.8 k01t5 k15t1 0.6 k4t1 0.4 0.2 0 0 5 10 15 20 25 Joonis 14. A perioodilise lüli tagasiside aperioodilise lüliga graafik Järeldus: On näha, et mida suurem võimendustegur on tagasisides, seda madalamal väärtusel signaal stabiliseerub. Mida väiksem on ajakonstant, seda kiiremini stabiliseerub signaal. Lisaküsimuse vastus: Ülereguleerimine on suurem juhtudel kui signaali amplituudi ja stabiilse signaali kõrguse suhe on suurem. Näiteks antud graafikul on järjestus väiksemast suuremani järgnev: k01t1, k01t3, k01t5, k15t1, k4t1. 18 3
Automatiseeritud juhtimine. Osaline seadme automatiseerimine on selline, kus reguleerimisobjekt mõni üksik protsess on automatiseeritud. Seadme kompleksne (ka poolautomaatne) automatiseerimine on selline, kus ainult käivitamine ja seiskamine ja reziimide muutmine toimub käsitsi, kõik ülejäänud protsessid on automatiseeritud. 4.Automaatsüsteemide elementide karakteristikud. Staatiline karakteristik. Lineaarne ja mittelineaarne karakteristik. Elemendi ülekandetegur või võimendustegur. Anduri tundlikkus. Väljundsignaali sõltuvuse graafiline kujutamine sisendsignaalist püsiväärtusel nimetatakse staatiliseks karakteristikuks. a) Lineaarne karakteristik b) Mitte lineaarne karakteristik c) Elemendi ebatundlikuse piirkonnd
vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. U0=3..30mV *Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel *Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul.
5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. dB=10log(Pv/eirp) P=10astmes(x/10)/1000 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline
1 L Võnkeringi optimaalne hüvetegur: Q R C 0,64 k km Sellest suurema Q korral tekib resonantssagedusel sageduskarakteristiku tõus ja siirdekarakteristikul tekib ülevõnge. Sagedustel, mis ületavad võnkeringi resonantssageduse, hakkab astme võimendustegur uuesti langema, sest koormustakisti kollektorvooluringis hakkab uuesti vähenema. Kui Q = 0,64, siis astme LLR laieneb 1,72x, kuid võimendus jääb samaks. KSK kasutamine skeemis vähendab ka faasimoonutusi väljundis, sest Ckm põhjustab UV negatiivset faasinihet ja L pos. faasinihet. Kui pole vajalik LLR laiendamine, siis saab korrigeeriva L abil suurendada astme võimendustegurit sama LLR juures võrreldes korrektsioonita skeemiga.
kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, Dioodoptron kiireim 10-8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, Võimendi puhul KP alati >>1 kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70.
U sis U välj U sis K Kts = = U sis U U välj 1 ± K ± ts U sis U sis U välj Tagasidestatud võimendi tegurivalemis on nimetajas pluss negatiivse tagasiside korral ja miinus positiivse tagasiside korral. Tegutit nimetatakse tagasiside teguriks ja tema väärtus näitab, milline osa väljundpingest antakse tagasi sisendisse. Valemist on näha et negatiivse tagasiside korral võimendustegur väheneb, kuid vaatamata võimendusteguri vähenemisele kasutatakse võimendites peamiselt just negatiivset tagasisidet. Sest negatiivse tagasiside toimel paranevad kõik võimendi kvaliteedi näitajad eelkõige moonutused. Mittelineaarsete moonutuste vähenemine seletub sellega, et tagasiside ahela kaudu tulnud harmoonilised (mitte lineaarsuse protuktid) satuvad vastasfaasi võimendis tekivate harmoonilistega ja tulemusena väheneb harmooniliste hulk. Laieneb ka võimendatav sagedusriba
Juhtseadmed. Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile. Juhtseadmete hulka kuuluvad igasugused võimendid (releevõimendid,elektrimasinvõimendid,magnetvõimendid,elektronvõimendid,pneomo- ,hüdraulilised võimendid j.n.e.). releeseadmed (võimendid) Võimendustegur - Kp=PK/Pmax Prak=Irak * Urak Tagastustegur - Kt=Itag/I=(0...1) PK=IK * E Käivitusvool - Ikäiv=E/RK tt tagastusaeg. tr rakendusaeg aeg juhtvoolu andmiseks. tr < 0,001s neid nim. väikese inertsusega. tr < 0,001s ... 0,05s kiiretoimelised releed (väike inerts). tr = 0,05s ... 0,15s normaalsed tavalised releed. tr = 0,15s ... 1s inertsed releed. tr > 1s ajareleed. Elektrimasinvõimendi.
Juhtseadmed. Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile. Juhtseadmete hulka kuuluvad igasugused võimendid (releevõimendid,elektrimasinvõimendid,magnetvõimendid,elektronvõimendid,pneomo- ,hüdraulilised võimendid j.n.e.). releeseadmed (võimendid) Võimendustegur - Kp=PK/Pmax Prak=Irak * Urak Tagastustegur - Kt=Itag/I=(0...1) PK=IK * E Käivitusvool - Ikäiv=E/RK tt tagastusaeg. tr rakendusaeg aeg juhtvoolu andmiseks. tr < 0,001s neid nim. väikese inertsusega. tr < 0,001s ... 0,05s kiiretoimelised releed (väike inerts). tr = 0,05s ... 0,15s normaalsed tavalised releed. tr = 0,15s ... 1s inertsed releed. tr > 1s ajareleed. Elektrimasinvõimendi.
kõige väiksemgi pinge muutus mõjutab tugevalt, kuna siirde päritakistus on väike. Nagu juba mainitud, töötab kollektorsiire 41 vastupingereziimis, mistõttu avatud emitterahela korral läbib kollektorsiiret väga väike vastuvool. I = I +I; I « I; I I E C B B C E C Täpsemalt, I = A · I , kus A on vooluülekandetegur ehk staatiline voolu-võimendustegur, C E A väärtus on vahemikus 0,92 ... 0,99. Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis
Kuna emittersiire on pingestatud avasuunas, siis läbib teda tugev pärivool, mida. kõige väiksemgi pinge muutus mõjutab tugevalt, kuna siirde päritakistus on väike. Nagu juba mainitud, töötab kollektorsiire vastupingereziimis, mistõttu avatud emitterahela korral läbib kollektorsiiret väga väike vastuvool. I E = IC + IB; IB « IC; IE IC Täpsemalt, IC = A · IE, kus A on vooluülekandetegur ehk staatiline voolu-võimendustegur, A väärtus on vahemikus 0,92 ... 0,99. Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd
vastavamärgilise impulsi saabumisblokeering. ·Loenduri RL2 kood ( kuni ) reguleerib VMT trakti võimendust. Nimetame siis koodile väärtusega vastavaks võimenduse maksimaalne suurendamine (maksimaalne võimendus), koodile 0 -
võimenduse maksimaalne vähendamine. 1. Et amplituudmodulatsiooni ei tekiks ( et see ei sõltuks sisendpinge amplituudist seega ka koodist R), on vajalik, et koodi muutusele ühe ühiku võrra võimendustegur muutuks ühe ja sama arv korda. Teisiti
see muutus =(Ku+Ku)/Ku=const, kusjuures Ku<
5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti
3) vastuvõetavast sagedusest fS Kõrgematel sagedustel Q väheneb kõrgsageduslike kadude tõttu. fS k0 Võnkeringide läbilaskeriba laius: f ja selektiivsus S C Q kn k0 - resonantssagedusele vastav võimendustegur kn – lahkuhäälestussagedusele vastav võimendustegur Selektiivsuskõvera koostamiseks kasutatakse sama mõõteskeemi, mis tundlikkuse mõõtmisel. SSG-st antakse aseantenni kaudu VV sisendisse 400Hz helisagedusega 30% sügavuselt moduleeritud KS pinge sellel kandevsagedusel, millel selektiivsuskõverat koostada soovitakse. VV häälestatakse täpselt selle signaali kn U
mikrofonijuhtme ja selle pistiku vahele. Madala mürataseme saavutamiseks tuleb eelnimetatud skeemil takisti R1 abil seada transistori toitevooluks 0,15-0,25mA. Müravaese transistori võimendusastme (6.2B joonisel) sisend transistoril VT1, Ic kollektorivool on ainult 2,5A mistõttu mürategur ühevoldilise väljundsignaali suhtes on vähemalt -78dB. Võimendi sisendtakistus on 200k mistõttu mikrofoni takistus võib olla kuni 50k ja talitlus sagedusala 20Hz-20kHz, vajalik võimendustegur Ku=R4/R3 le.Takisti R4 skeemis muudab tagasisidet. Pingejagur moodustab R4 jast ja R3 est. Mikroskeemiga K548YH1. Selle mikroskeemi eelised üldotstarbeliste OP võimendite sees on väiksem omamüra ja väike modulatsiooni moonutus Kh 0,1%,tal on 1 polaarne toide ja tema sees on integraalne pinge stabilisaator ja või peale panna 9-15V ini ja sagedus korrektsioon on ka sees. Selle mikroskeemi kummagi võimendi kummagi sõltumatu võimendus kanali talitlus sagedusala on 20Hz-20kHz
lahendid. Jõupooljuhtmuundureid kirjeldatakse sageli esimese astme diferentsiaalvõrrandiga nagu lihtsaid lineaarahelaid, mille ülekandefunktsioon on järgmine: kc Wc (s ) = , (4.1) Tc s + 1 kus kc on ülekandetegur või võimendustegur, mis sõltub muunduri talitlusest. See võib olla tüüritava alaldi väljundpinge ja seadepinge suhe või vaheldi väljundsageduse ning sisendvoolu suhe jne. Ajakonstant Tc määrab muunduri ajalise viite keskväärtuse. Türistormuundurite korral on ajakonstant 1 Tc = Tcf + , 2mf1 kus Tcf = 1..
Kuna Op võimendi püüab alati omandada olekut, kus sisendite vaheline Sageli vaadeltakse Op võimendit ideaalse võimendus elemendina, mille sisend takistus on lõppmata pinge on 0 ja kuna inventeerival võimendil on mitteinventeeriv sisend maandatud, siis tekkib suur (tegelikult 10Kohmist-10Mohmini väljund takistus 0 tegelikult mõnest ohmist mõne kümne inventeerivas sisendis virtuaalne maa, see tähendab selle sisendi pinge maa suhtes on peaaegu 0. ohmini, võimendustegur lõppmata suur tegelikul 20 000- 1 000 000, tema sagedus riba eeldatakse Inventeeriva võimendi sisend takistus on määratud takistuse R1 valikuga, sest kuna inventeriva sisendi olevat lõppmata lai, tegelt alumine sagedus piir on 0, ülemine sagedus piir sõltub aga Op võimendi potensiaal on võrdne maaga, siis määrab sisend voolu ja seetõttu ka sisendtakisutse just sisendi ja tüübist ja on mõne kümnest kilohertsis mõne kümne megahertsini)
annaabi.ee 
