09.09Energia E=hf e-energia h-Plancki konstant f-sagedus E=mc2 VALGUSKIIRGUS Hf=mc2=> m=hf/c2 Aatomis on elektronidel teatud kindel hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu-neid orbiite nim lubatud orbiitideks. Kõige väiksema energia olekut nim aatomi põhiolekuks ja teisi kõik ergastatud olekuks.Kui orbiitidele vastavad eergiad on En ja Ek, siis kiiratava või eelatava valduskvand energia avaldub Hf=Ek-En. Energia on määratud täisarvugan, mida nimetatakse peakvantarvuks. Lisaks kirjeldatakse energiat orbitaalkvatarvu, spinni ja magnetkvantarvuga. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga
1. Nimetada Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. Niisuguste kosmiliste katastroofide jälgi on geoloogid Maal ka avastanud. Asteroidi langemine tiheda asustatusega
2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased, kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest
6) Joonspekter on gaasiliste ainete spekter madalal rõhul. Sest see iseloomustab kehade koostisesse kuuluvate aatomite kiirgust ning mida hõredam on aine, seda enam väljendub joonspekter. 7) 1. Elektron võib liikuda ainult oma kindlal teljel (orbiidil) ning ei kiirga. 2. Kui elektron läheb ühelt orbiidilt üle teisele, siis aatom kiirgab või neelab valgust kindlate kvantide kaupa. 8) See tähendab seda, et aatomi kindel olek määrab selle, millisel orbiidil ta olla saab. Lubamatuid orbiite olemas olla ei saa, sest aatomi olek on juba varem määranud selle, millistel ta olla saab ning see ei saa muutuda. 9) Footon on sama, mis kant. Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake. Paigalseisvana ei saa eksisteerida, sest tema seisumass on 0, mis tähendab, et seda ei eksisteeri. 10) Kui footon tabab aatomit ergastustasemel, sunnib ta aatomit kiirgama. Kui ergastatud aatomit tabab just säärase energiaga footon, mille aatom igal juhul kiirgaks,
2. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud
Mikroosakestele on omane dualism: ühelt poolt võib neid vaadelda kui osakesi, millel on mass, teiselt poolt kui lainetust. Mikromaailmas kehtivad täpsuspiirangud: samaaegselt ei ole võimalik kuitahes täpselt mõõta kaht füüsikalist suurust. Tunnelefektiks nimetatakse nähtust, kus osake on võimeline ületama potentsiaalibarjääri ilma välist energiat kasutamata, kui barjääri laius on väiksem kui osakese lainepikkus. Kvantarvudeks nimetatakse täisarve, mis kirjeldavad elektronide orbiite aatomis. On olemas peakvantarv, orbitaalkvantarv, magnetkvantarv ja spinnkvantarv. Tõrjutusprintsiip e. Pauli printsiip: samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni. Molekulides hoiab aatomeid koos keemiline side iooniline või koovalentne side. Tahkisteks nimetatakse aineid, mille aatomid paiknevad korrapäraselt (kristallvõres) Energiatsoonideks nimetatakse piirkondi tahkistes, mille elektronid saavad viibida või milles nende liikumine ei ole võimalik
htm) Päikesesüsteem 4 ASTEROIDID Esimene asteroid, Ceres, avastati 1801. a., järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis ning praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Suuruselt jäävad nad alla planeetide kaaslastele, rohkem kui sada kilomeetrit on läbimõõt 250 asteroidil. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. Niisuguste kosmiliste katastroofide jälgi on geoloogid Maal ka avastanud.
Kuu: *1 suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis * pinnavorme näeb palja silmaga * rõngasmägede e meteoriidikraatrite olemasolu * puudub atmosfäär * vedela vee olemasolu võimatu * on maa poole keeratud ainult 1 küljega * tihedus väike. Puudub magnetväli Asteroid:*maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad * praeguseks teada tuhandeid asteroide * kujult ebakorrapärased *orbiidilt ringikujulised*on ka piklike ja tasandist väljuvaid orbiite*enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel Meteoriidid: *planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha *Maaga kokkupuutel tekitavad m-i läbimõõdust suurema lohu e löögikraatri, mida ümbritseb vall*koosnevad põhil raua ja nikli sulameist Komeedid: *pärit päikesesüsteemi äärialadelt* ilmuvad ootamatult*paistavad teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis lähenedes kasvab ,,sabatäheks" *suurem kuust *ilmub kümmekond
1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes
GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite
Hilisemad uuringud lükkasid ümber selle mudeli kehtivuse ja 1911. aastal esitas teine inglise teadlane Ernest Rutherford oma aatomimudeli, mis põhineb aatomi ja päikesesüsteemi analoogial. Seetõttu nimetatakse seda planetaarseks aatomimudeliks. Päikesesüsteemi keskmeks on päike - aatomi keskmeks on aatomituum. Aatomituuma ümber, tuumast suurel kaugusel, liiguvad elektronid, päikese ümber tiirlevad planeedid. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda oma orbiite, mis on nagu kihid ümber päikese; samuti liiguvad elektronid ümber tuuma kindlatel orbiitidel, moodustades ka kihte.Elektroni sarnasus planeediga avaldub ka selles, et mõlemad tiireldes, samaaegselt pöörlevad ümber oma mõttelise telje. Seega aatom koosneb positiivselt laetud tuumast ja sellest suurel kaugusel kihtidena orbiitidel tiirlevatest elektronidest, mis on negatiivse laenguga. 2.Pane kirja Bohri postulaadid. Millise vastuolu klassikalise füüsika ja aatomifüüsika
ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Valguse teke aatomis Valguse tekkimise aatomis selgitas esimesena N. Bohr. Tema kvanditud aatomimudel baseerub kolmel nn Bohri printsiibil: 1. aatom saab olla ainult kindlates statsionaarsetes olekutes (elektronidel on mitu võimalikku orbiiti ümber tuuma tiirlemisel. Tuumale lähemal on energia väiksem ja kaugemal suurem) 2. statsionaarses olekus aatom ei kiirga (elektronid ei vaheta orbiite) 3. üleminekul ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi (kui aatom saab energiat juurde, siis elektronid liiguvad suurema energiaga orbiitidele ja aatom tervikuna neelab energiat. kui elektronid liiguvad madalama energiaga orbiitidele, siis kiirgub aatomist ülejäääv energia valgusena. Sõltuvalt sellest, milline on elektroni liikumine, võib tekkida ka erinevat värvi valgus). Valguse mikrovälgatusi lähetatakse aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete
Vatmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast rõhk 90 atm), koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO 2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse "maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Marss-mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Hõre klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" -- tasase pinnaga
Planetaarses aatomimudelis liiguvad elektronid kindlatel orbiitidel, tuum on koondunud keskele. Kogu mass on tuumas. (Rutherford) (3) a elektron liigub aatomis ainult kindlatel orbiitidel, ei kiirga energiat. b elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, kiirgab valgus kvandi. (4)Aatom kiirgab kvandi, kui elektron liigub kõrgemalt orbiidilt madalamale. Aatom neelab kvandi, kui elektron liigub madalamalt orbiidilt kõrgemale. (5) Elektronide orbiite on võimalik kokku lugeda (1,2,3 ..), vastav number n on aatomi oleku peakvantarvuks, mis määrab ära elektroni ja aatomi energia ning orbiidi raadiuse. Peakvantarvule vastab n=1, aatomi tuumale lähim orbiit ja aatomi tuuma põhiolek, kus aatomi energia on minimaalne. Aatomi kõiki teisi olekuid elektroni ''kõrgemate'' orbiitidega nimetatakse ergastunud olekuks peakvant arvu väärtusega n{2, 3, 4, 5, 6 ..}. Aatom neelab kvandi, kui elektron liigub madalamalt orbiidilt kõrgemale.
Üles visatud kehade ülespoole suunatud kiirused on positiivsed. Vabalt alla langeva keha algkiirus (suureneb): (kõige kõrgemas punktis) 0 m/s Allasuunatud keha kiirused on negatiivsed.. Aeg, mis kulub kehal üles ja pärast tagasi alla liikumiseks on võrdne! KÜSIMUSED KOSMOSELENDUDE KOHTA 1) Mis on orbiit; iseloomusta maa-lähedast orbiiti, geostatsionaarset orbiiti, keskmiseid orbiite,selenotsentrilisi orbiite. Orbiit (kõver) on taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes gravitatsiooniväljas. Maa-lähedane orbiit: objekte mõjutab õhutakistus, see sõltub orbiidi kõrgusest, asub Maa atmosfääri ja sisemise kiirgusvööndi vahel. Geostatsionaarne orbiit – Maa tehiskaaslane (kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat e satelliit) liigub Maa pöörlemise kiirusega Keskmised orbiidid - asuvad maalähedaste
· Kasutatakse ka nimetust "väikeplaneedid" või "planetoidid" · Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese · Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres) · Praeguseks on teada tuhandeid asteroide · Enamike asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele · On kujult ebakorrapärased · Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite · Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni · Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi · Umbes 160 asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga C-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö kaugemas osas · Peegeldavad 3% valgusest S-TÜÜPI ASTEROIDID · Nendel arvatakse olevat raud-nikkel tuum
kohaselt tekivad kiirendusega liikuvad elektronid elektromagnetlained, millega kaasneb elektromagntkiirgus. Sellepärast peaks tuuma ümber tiirlevad elektronide orbiidi raadius pidevalt vähnema, elektroni tuumale lähemale ja lõpuks tuuma langema. 3.Sõnasta kaks Bohri postulaati. Bohri I postulaat- Aatom võib olla vaid kindlates olekuts, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Aatomis on kõikmõeldavate elektronide hulgas teatud liik orbiite, mille liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. Bohri II postulaat- Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energia Em olekusse energiaga Ek kiiratakse või neelatalse energiakvant ht, mis võrdub nende olekute energia vahega ht=Em-Ek. Ta oletas, et elektronid suudavad ühelt lubatud orbiidilt teisele hüpata. Järelikult muutub hüppeliselt ka aatomi energia. Bohri aatomimudel on : aatom on ststsionaarses olekus , kui elektron liigub tuuma lektronväljas mingil lubatud orbiidil
vastuvõtja teab, milliseid koode mingi satelliit väljastab. Lisaks saadavad satelliidid välja ka infot enda kohta: almanac, mis sisaldab kellaaega (UTC aeg), infot oma korrasoleku kohta ja jämedalt orbiidi andmeid ning ephemeris-t, mis sisaldab täpseid orbiidi andmed. Maapealsed kontrolljaamad monitoorivad pidevalt satelliite, uuendavad neid andmeid regulaarselt (ephemeris uueneb iga 2 tunni tagant) ning vajadusel ka korrigeerivad satelliitide orbiite. Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, kasutades trilateratsiooni meetodit (vähemalt kolme satelliiti on vaja, et määrata oma asukoht tasapinnal (pikkus- ja laiuskraad), neljas satelliit annab võimaluse määrata ka kõrguse merepinnast ning leida vastuvõtja kella vigu. Asukoht arvutatakse WGS-84 koordinaatsüsteemis (laiused ja pikkused), selleks on vaja veel teada täpseid satelliitide
• Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. • Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikeks. VEEOSAKESTE LIIKUMINE MERELAINES • Veeosakeste liikumist merelaines on keeruline kirjeldada. • Lihtsamal juhul liiguvad veeosakesed mööda ringikujulisi orbiite. • Kui visata merre puutükike, siis liigub see laineharja möödumisel veidi edasi, ning lainepõhja möödumisel tagasi. Selline edasi-tagasi liikumine kordub, kuid puutükk näib paiknevat ikkagi umbes samas kohas. Järelikult ei liigu vesi lainega edasi, vaid veeosakesed tiirlevad mööda kinniseid trajektoore. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt6/merel1.gif TÄNAME KUULAMAST!
See on üheks kvantmehaanika keskseks võrrandiks ning kannab Austria füüsiku Erwin Schrödingeri nime, kes selle võrrandi aastal 1926 esmakordselt kirja pani. Schrödingeri võrrand leiab rohkem kasutust just mitterelativistlikus kvantmehaanikas. Asjaolu, st selles võrrandis on ajalised ja ruumilised vabadusastmed selgelt eristatud, muudab selle kasutamise relativistlikus kvantmehaanikas üldjuhul ebamugavaks. 12. Kaasaegne aatomimudel: • Elektronidel ei ole kindlalt kirjeldatavaid orbiite. On vaid määratavad erinevad energiatasemed, millel elektron võib olla. • Elektroni jaoks on vaid määratav tema tõenäolisim asukoht. • Seetõttu räägime elektronpilvest. • Elektronpilve kuju sõltub energiatasemest. 13. Kvantarvud iseloomustavad: • Energiataseme numbrit loetuna alates tuumast nimetatakse oleku peakvantarvuks. • Peakvantarvule n=1 vastab aatomi põhiolek, tema energia on minimaalne. • Kõiki teisi olekuid(n>1) nimetatakse ergastatud olekuks.
on neid astromeetriliste mõõtmistega kergem avastada, on suurem osa seni avastatud päikesesüsteemiväliseid planeete sarnased Päikesesüsteemi hiidplaneetidega. Siiski pole selge, kas need planeedid sarnanevad gaashiidudele ka muu kui massi poolest või on nad hoopis mingit muud tüüpi, mis pole meie Päikesesüsteemis tuntud. Viimasele viitab fakt, et mõned neist planeetidest tiirlevad mööda väga elliptilisi orbiite oma tähele väga lähedal ning saavad seetõttu palju rohkem tähe kiirgust kui meie Päikesesüsteemi hiidplaneedid. Lisaks on leitud ka kolm planeeti, mis tiirlevad ümber ärapõlenud tähe -- pulsariks nimetatava supernoova jäänuse -- ning mis on suuruselt võrreldavad Maa-sarnaste planeetidega. Sarnaste planeetide avastamiseks on NASA-l plaanis välja töötada eriotstarbeline satelliit, mis suudaks avastada Maa-lähedase massiga planeete
tehnilisi saavutusi. Kõige esimene ja põhjapanevam neist saavutustest oli Mikolaj Koperniku teooria, Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudel, mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Juba sõna "Päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. Teiseks suuremaks saavutuseks on Kepleri seaduste formuleerimine (planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi orbiite) ja Isaac Newtoni gravitatsiooniteooria kasutuselevõtt, mis võimaldas juba väga täpselt arvutada planeetide asukohti taevas. Tähtede märkimisväärse aastaparallaksi puudumine (tingitud Maa liikumisest orbiidil) näitas, et nad asuvad väga kaugel. Kui 19. sajandi teisel veerandil mõõdeti esimest korda tähtede kaugused (Struve Veega kaugus, Bessel 61 Cygni kaugus), tehti sellest järeldus, et tegemist võib olla
komeete. ASTEROIDID Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: · tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest · tekkinud üheaegselt komeetidega · tekkinud komeetidest asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad · tekkinud hüpoteetilise planeedi Phaeton lagunemisel Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi
Et erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). 3.Orbiitide kvantimise reegel. On olemas ainult diskreetne hulk orbiite, millel elektronid liiguvad kindlate kiirustega. De Broglie` lained Kõigil aatomitel ja osakestel on laineomadused ja neid saab kirjeldada varem footonite jaoks kindlaksmääratud seostega. Seejuures on de Brogleie` lainepikkus , ja laine sagedus . Schrödingeri võrrand Schrödingeri võrrand on kvantmehaanikas võrrand, mis kirjeldab füüsikalise süsteemi kvantoleku muutumist ajas,
asteroidid. Mis on asteroid? Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelikult gaasipilv. Kirjeldage komeetide liikumist. Komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Võivad väljuda ka Päikesesüsteemist. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni?1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2)
8. Fotoefekti võrrand ja selle selgitus Hf= A+ mv2 / 2 A- töö (Väljumistöö) hf- footoni energia m- elektroni mass v-kiirus 9. Punapiiri selgitus sageduse ja lainepikkuse põhjal . Valem. Fotoefektipunapiir see on sellisest lainepikkusest, millest pikemaid laineid ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. 10. Bohri postulaadid. Aatomis on kõikemõeldavate elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. Aatom võib olla vaid kindlates olekutes, millest igaühele vastab energia En . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga Aatomi üleminek ühest stasionaarsest olekust teise kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. Väiksema võimaliku energiaga olekut nim. Aatomi põhiolekuks. Teised olekud on ergastatud olekud. 11. Tuuma ehitus 12. Mis on massiarv ,kuidas teda leida perioodilisus tabeli järgi
See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. Niisuguste kosmiliste katastroofide jälgi on geoloogid Maal ka avastanud. Asteroidi langemine tiheda asustatusega piirkonda tähendaks miljonite inimeste hukkumist ja tõsist ohtu elukeskkonnale Maal; seetõttu jälgitakse väikeplaneetide liikumist erilise hoolega; Maad ohustada võivad objektid on kõik arvel ja nende orbiite kontrollitakse pidevalt. Ootamatult ilmuva asteroidi leidmiseks kasutatakse lisaks tavalistele teleskoobivaatlustele ka radarsüsteeme. Asteroidid, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse Asteroide, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse, on teada alla saja. Neid võib jagada kolme tööpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi: Amori tüüpi
planeetide gravitatsiooniline toime oma tähele on tugevam ja seetõttu on neid astromeetriliste mõõtmistega kergem avastada, on suurem osa seni avastatud päikesesüsteemiväliseid planeete sarnased Päikesesüsteemi hiidplaneetidega. Siiski pole selge, kas need planeedid sarnanevad gaashiidudele ka muu kui massi poolest või on nad hoopis mingit muud tüüpi, mis pole meie Päikesesüsteemis tuntud. Viimasele viitab fakt, et mõned neist planeetidest tiirlevad mööda väga elliptilisi orbiite oma tähele väga lähedal ning saavad seetõttu palju rohkem tähe kiirgust kui meie Päikesesüsteemi hiidplaneedid. Lisaks on leitud ka kolm planeeti, mis tiirlevad ümber ärapõlenud tähe -- pulsariks nimetatava supernoova jäänuse -- ning mis on suuruselt võrreldavad Maa-sarnaste planeetidega. Sarnaste planeetide avastamiseks on NASA-l plaanis välja töötada eriotstarbeline satelliit, mis suudaks avastada Maa-lähedase massiga planeete. Selliste planeetide esinemissagedus on üks
Elliptilisel orbiidil muutub kehade kaugus Päikesest aasta vältel. Keha lähimat asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikese ekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33 astronoomilise ühiku kaugusel (AU), Saturn, aga 4,3 AU kaugusel Jupiterist ja Neptuun asub 10,5 AU kaugusel Uraanist. Enamikul planeetidest on oma alamsüsteem: Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik kuud
teleskoobiga Sõnni tähtkuju tähtede asendi kontrollimiseks läbi vaadates nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil ei olnud. Piazzi vaatles seda tähte ka järgnevatel ööl ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Siiski avaldas ta vaatlustulemused ettevaatliku oletusega, et tegu on komeediga. Matemaatik Carl Friedrich Gauß oli leiutanud vähimruutude meetodit kasutava arvutusmeetodi, mis võimaldas määrata planeetide ja komeetide orbiite väheste asendite järgi orbiidil ([[vaata orbiidi määramine). Gauß arvutas Piazzi vaatlusandmete põhjal välja taevakeha orbiidi välja ning saatis tulemuse Zachil. Seejärel avastas saksa arst ja astronoom Heinrich Wilhelm Olbers objekti 31. detsembril 1801 uuesti. Ta sai nimeks Ceres. 8. märtsil 1802 avastas Heinrich Olbers umbes samal kaugusel Päikesest veel teise planeedi, mille nimeks sai Pallas. 1804 avastati Juno ja 1807 Vesta, viimase, muide, jällegi Olbers
planeete. Kuna suurte planeetide gravitatsiooniline toime on tugevam ning seetõttu on neid kergem avastada on peaaegu kõigi seni avastatud päikesesüsteemiväliste planeetide mass suurem või sarnane päikesesüsteemi gaashiidude omaga. Siiski pole selge, kas need planeedid sarnanevad gaashiidudele ka muu kui massi poolest või on nad hoopis mingit muud tüüpi, mis pole meie päikesesüsteemis tuntud. Viimasele viitab fakt, et mõned neist planeetidest tiirlevad mööda väga elliptilisi orbiite oma tähele väga lähedal ning saavad seetõttu palju rohkem tähekiirgust kui meie päikesesüsteemi gaashiiud. Lisaks on leitud ka kolm planeeti, mis tiirlevad ümber ärapõlenud tähe või pulsariks nimetatava supernoova jäänuse ning mis on suuruselt võrreldavad Maa-sarnaste planeetidega. Sarnaste planeetide avastamiseks on NASA-l plaanis välja töötada eriotstarbeline satelliit, mis suudaks avastada Maa-lähedase massiga planeete.
välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope Galilei kuud on planeediväärsed ning näha tavalise prismabinokliga. Ülejäänud kuud on juhuslikult Jupiteri mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veel. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, sundides neid eemalduma Jupiterist. Jupiter koos oma kaaslastega on nagu miniatuurne Päikesesüsteem. Jupiteri kaaslaste avastamine kinnitas Koperniku õpetust, et Maa pole maailma "keskpunkt", mille ümber tiirlevad kõik taevakehad. Galilei kuud IO Jupiterile lähim Galilei kuudest Albeedo on 0,6 Keskmine pinnatemperatuur on -50°C Pinna värvus on punakasoranz Io pinnal asub 7 tegutsevat vulkaani
neid aegu enda tekitatud signaali algus- ja lõppajaga nii saab kätte ajanihke, mis signaalil kulus satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, eeldatavalt valguse kiirusel, ja sealt siis saab ka kauguse. Trilateratsiooni meetod tähendab, et maapealsed kontrolljaamad monitoorivad pidevalt satelliite, uuendavad neid andmeid regulaarselt ning vajadusel ka korrigeerivad satelliitide orbiite. Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, selleks on vaja vähemalt kolme satelliiti, et määrata oma asukoht tasapinnal, mis annab meile pikkus- ja laiuskraadid ning et teada saada kõrgust merepinnast on vaja neljandat satelliiti. 7) GPS SÕJAVÄES Navigatsioon: GPS võimaldab sõduritel leida objekte isegi pimedas ja või võõral territooriumil ning koordineerida üksusi ja jälgida liikumist. Sihtmärgi jälgimine:
Mõõtmetelt on lähedane Uraanile. Neptuuni kaugus päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Neptuunil on 2 kaaslast: Triton ja Nereis. Neptuunil on ka 3 nõrka rõngast. 9. Päikesesüsteemi väikekehad. Komeedid. Asteroidid. Meteoorid. Meteoriidid. Asteroidid Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, aga esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. Maad ohustada võivad objektid on kõik arvel ja nende orbiite kontrollitakse pidevalt. Komeedid Pärit päikesesüsteemi äärealadelt. Suurte kauguste ja väikeste
päikesesüsteemist Põhimõisted: observatoorium- teadusasutus, kes tegeletakse astronoomia haruga teleskoop- vahend kaugete objektide vaatamiseks kosmoseteleskoop- kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maa tähtkuju- kindlate korrdinaatidega hulknurk taevas, kus on tähed Päikesesüsteem- koosneb päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilisest objektidest planeet- taevakeha, mis tiirleb ümber päikese, millel on piisavalt suur mass, tõmbnud enda juurde orbiite planeedikaaslane-(igapäevaelus kuu) planeedi looduslik kaaslane tehiskaaslane- mõne planeedi või selle looduskaaslase kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat asteroid- väike planeet komeet- sabatäht, Päikesesüsteemi äärealadelt leiduv taevakeha, koosneb jääst ja muust meteoorkeha- planeetidevahelises ruumis liikuv keha täht- hiiglaslikud gravitatsiooni tekitavad taevakehad, koosnevad gaasidest kosmoloogia- teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist Valemid ja konstandid
kuna see näib muutvat maailma üha paremaks. Kõige suuremad väljakutsed on elektri tootmine ja milline on soojuse ning energia vaheline seos või mis üldse on soojus. 18. sajandi füüsika maailmapildi kujunemist mõjutab eriti füüsik Isaac Newton, kes oma teedrajava gravitatsiooniseadusega annab esimest korda teadusliku selgituse planeetide liikumisele. Nüüdsest alates on võimalik ette ennustada planeetide orbiite aastaid enne. 18. Sajandis teisel poolel muutus elekter jõukurite mänguasjaks. Valmistati salongid, kus kohaolijad said viibida ja sädemeid vaadata. 1769 aastal paneb James Watt aluse aurumasinale ja sellega paneb paika tööstusühiskonna arengusuunda. Kõikjale ehitatakse aurumootorite jõul töötavaid laevu ja vabrikuid. Füüsikuid hakkab huvitama soojuse, energia ja töö seostest ning samm sammult arenebki välja soojusõpetus. 1820 aastal avastab H. C
Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Neli Galileo kuud on kergesti nähtavad binoklitega; mõned rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega.Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, väga aeglaselt sundides neid eemalduma Jupiterist. Io, Europa ja Ganymede on lukustunud kokku loodete jõu poolt 1:2:4 orbitaalse resonantsiga ja nende orbiidid arenevad koos. Jupiteri kaaslased on nimetatud teiste kujude järgi Zeusi elus (peamiselt tema armukeste järgi).
Pähjus miks nad kokku pole põrganud on selles, et iga kord kui lühema teekonnaga kuu hakkab välimisele ehk pikema teekonnaga kuule järele jõudma siis nende gravitatsioonid tõmbavad teineteistnii, et sisemine kuu hüppab väljapoole ja välimine sisepoole. Tegelikult pole kumbki kuu teisest veel mööda läinud ja nad mõlemad on teinud täpselt sama palju ringe ümber Jupiteri. Tegemist on ainsate kuu paariga kes vahetavad omavahel orbiite. Elara On Jupiteri kaaslane. See avastati Charles Dillon Perrine poolt 1905 aastal. See on suuruselt 8 Jupiteri kaaslane. Nime sai Zeusi järgi. Elara ei omanud enda praegust nime aastani 1975, sinnani tuni seda kui Jupiter VII. 1955-1975 tunti seda Hera nime all. 2007 aasta veebruaris ja märtsis pildistas Elarat New Horizoni kosmoselaev Pluto. Distants pildistamisel oli 5 000 000 miili. Himalia On suuruselt kuues ning massilt viies. Selle avastas Charles Dillon Perrine 3. detsembril 1904
All oleval skeemil on kujutatud Päikesesüsteemi planeedid ja Päike. Skeem võrdleb kujutatud taevakehade suurusi. Planeedid ei seisa: nad tiirlevad ja pöörlevad. Kõik Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad Päikese ümber. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeedi tiirlemise teekonda nimetatakse orbiidiks. Pika-ajaliste vaatluste tulemusena teavad inimesed Päikesesüsteemi kõikide planeetide orbiite. Planeetide orbiidid on ligikaudu tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Kui planeedi teekond viib Päikesele lähemale, siis on planeedil soojem. Kui planeet on Päikesest kaugemal, on seal külmem. Planeedid maalt vaadatuna Et Maa pöörleb, muutub kõigi taevakehade asend maapealse vaatleja suhtes. Seda liikumist on kombeks nimetada ööpäevaseks liikumiseks. Tuleb meeles pidada, et selle pöörlemise periood erineb meie harjumuspärasest 24-tunnisest
rahuldavaks seletamiseks on eeldada, et see planeet ei liigu mitte ühtlaselt pikki ringi, mille keskmes on Päike, vaid elliptilisel orbiidil, mille üks fookus langeb kokku Päikesega. Aastail 1618, 1620 ja 1621 ilmus kolme osana Kepleri raamat "Epitomae Astronomiae Copernicanae", mis oli esimeseks täiesti uutel printsiipidel põhinevaks astronoomia õpikuks. Siin on Päike kesksel kohal vaid oma planeedisüsteemis. Viimased liiguvad ümber Päikese pikki elliptilisi orbiite. Meie Maa koos Päikesega on vaid üks maailmade loendamatust arvust. See oli aga lõpuks liig katoliku kirikule. Kui Koperniku tööd kutsusid kirikuisades esile elava huvi ja kaudselt neil põhines paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal läbi viidud kalendrireform; kui Bruno seisukohad jätsid kiriku küllaltki külmaks (ta hukati tuleriidal, kuna nõudis kloostrite varade konfiskeerimist), siis juba 1619. aastal kandis kirik Kepleri õpiku keelatud raamatute nimekirja, kus
3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelikult gaasipilv. 6. Kirjeldage komeetide liikumist. Komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Võivad väljuda ka Päikesesüsteemist. 7. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor- ,,langev täht" e
Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse "maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Magnetväli Veenusel puudub, ehkki suur keskmine tihedus (5250 kg/m3) viitab raud-nikkeltuuma olemasolule. 10. Marsi välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Marss pöörleb samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved). Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning
Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Selle kohta,mis asub väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite, võib teha oletusi komeetide abil. Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. Koostas: Kairi Nerot 12 C klass
tehnilisi saavutusi. Kõige esimene ja põhjapanevam neist saavutustest oli Mikolaj Koperniku teooria, Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudel, mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. Teiseks suuremaks saavutuseks on Kepleri seaduste formuleerimine (planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi orbiite) ja Isaac Newtoni gravitatsiooniteooria kasutuselevõtt, mis võimaldas juba väga täpselt arvutada planeetide asukohti taevas. Tähtede märkimisväärse aastaparallaksi puudumine (tingitud Maa liikumisest orbiidil) näitas, et nad asuvad väga kaugel 4 PÄIKESESÜSTEEMI LIIGITUS Päikesesüsteemi liigitatakse koostise, suuruse, asukoha järgi päikese ja maa suhtes ja ajaloolise liigituse alusel.
Siin tuli edu kiiremini -- esimene pisiplaneet Ceres avastati 1801. a., järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis ning praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Suuruselt jäävad nad alla ka planeetide kaaslastele, tuhande kilomeetrise lähedale küünib vaid Ceres (931 km); rohkem kui sada kilomeetrit on läbimõõt 250 asteroidil. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Nagu jooniselt näha, tiirleb enamik asteroide Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. Niisuguste kosmiliste katastroofide jälgi on geoloogid Maal ka avastanud
suhteliselt väike Marss ning terve hulk asteroide. Ja lõpuks peab kusagil olema toimunud mingi küllalt suure keha purunemine - seda tõendab peaaegu puhtast rauast koosnevate meteoriitide Maale langemine. Ainus tuntud kosmiline mehhanism raua eraldamiseks "kivist" on aine gravitatsiooniline kihistumine küllalt suure planeedi sisemuses. Et seda rauda kätte saada, tuleb planeet purustada. Selle kohta, mis asub väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite, võib teha oletusi komeetide abil. Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese- eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. Selle siseosa (kauguseni umbes 1000 a.ü.) moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema (kuni 0,1 pc e. 20 000 a.ü.) aga hõre gaas. Tänu suurtele mõõtmetele võib selle mass olla küllalt suur, võrreldav isegi Päikese massiga. Selline on meie praegune ettekujutus Päikese ja tema perekonna kujunemisest. Kasutatud kirjandus:
massi ja energia seose tuumareaktsioonides ( 1933 ) ning teostas deutronite sünteesiteaktsioo ,mille tulemusena tekkis triitium 3 H . " Kuulge, aga millal te siis mõtlete ? ". Abielus Mary Newtoniga, surm ootamatult 1937.a. Lähtuvalt Rutherfordi aatomimudelist lõi 1913 .a. taanlane Niels Bohr teooria, mis seletas nii aatomi püsivuse kui ka neeldumis,- kiirgusspektrid.Bohr jõudis lihtsa, kuid ootamatu ideeni : aatomis on kõikvõimalike elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. See teooria tugineb tõestuseta aksepteeritavatel väidetel - postullaatidel : Aatom võib olla vaid kindlates ( statsionaarsetes ) olekutes, millest igaühele vastab energia E n . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela. Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga E k olekusse energiaga E m kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega
Ketta võib jagada kaheks osaks: 1.Sisemine- koosnes raskematest elementidest, kivi, ja need ühinesid planeetideks. Tekkisid 4 esimest planeeti. 2. välimine ketas- külmem, jää ja gaas kondenseerusid, tekkisid vedelad planeedid. Ülejäänud tükid mis ei ühinenud tiirlevad asteroididena ringi. 2. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? V: vaata esimest!!!!!!!!!!!!!! 3. Mis on Oorti pilv? V: Selle kohta, mis asub väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite, võib teha oletusi komeetide abil. Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. 1000-20 000 a.ü kaugusel.
linnade piiramisi, mis lõppesid ehtsa verevalamisega, võis Colosseumis vaadata pealt hukkamisi, ristilöömisi ja inimeste kiskjatele söödaks heitmise õudset vaatemängu ja oma kavandi poolest on Circus Maximus maailma, keset kosmost asuva Maa sümboolne võrdkuju. Tribüüne ümbritsev kraav (euripio) kujutab merd, spina`l seisev obelisk Päikest, kaksteist carceres`it loomaringi kaheteist märki, võistlusraja seitse ringi seitsme planeedi orbiite ja nädalapäevi. Kasutatud kirjandus https://sites.google.com/site/vanarooma/kunst-ja-arhitektuur/avalikud-maengud http://www.the-colosseum.net/idx-en.htm http://www.lauralee.com/news/romanplants.htm http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/rooma.htm http://penelope.uchicago.edu/~grout/encyclopaedia_romana/circusmaximus/circusmaximus.ht ml http://2.bp.blogspot.com/_AcBUSVxs82w/TIRybhm5rtI/AAAAAAAAhJs/A8advwXZz0w/s1 600/Colosseum-Rebuilt.jpg http://www.abroadinsiders
ASTEROIDID Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel (vt. Joonist), olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. METEOORID Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkeha tavaline suurus
annaabi.ee 
