3 A Rühma metallid(va Al) on looduses haruldased ja mineraale ei moodusta. Al on keemiliselt aktiivne. Nende pind on kaetud õhukese oksiidi kihiga mis katseb edasise oksüdeerumise eest. 3 A Rühma metallide omadused : Hallika värvusega, kerged, plastilised, peegeldavad hästi, head soojus ja elektrijuhid. Alumiiniumi eelised : Kerge, Vastupidav õhule ja veele, hea soojus ja elektrijuht, madal hind. Kasutatakse(foolium, peeglid, autoosad,elektrijuhtmed) Alumiiniumi puudused : Pehme, Aktiivne hapete suhtes, vähe vastupidav. Aluminotermia on reaktsioon kus Al reageerib temast vähem aktiivse metalli oksiidiga. Duralumiinium : Kerge, tugev, korrosiooni kindel. Silumiin : Kerge, tugev, korrosioonikindel, hapete kindel. Maarjas : alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat. Kasutatakse (nahaparkimine, tekstiilitööstus). Alumiiniumkloriid : Kasutatakse(auto katalüsaatorites). Autokatalüüs : On katalüüs kus katalisaator tekib ühe rea...
Siirdemetallid Siirdemetallid Teisisõnu d-elemendid Perioodilisustabeli B-rühma metallid Kõvad metallid Kõrge sulamistemperatuur Värvus hõbevalgest terashallini Nt raud, vask, tsink Raud Tähtsaim siirdemetall 4.perioodi VIII B-rühmas Põhilised oksüdatsiooniastmed II ja III Suhteliselt õhuke metall Korrodeerumisel vees või niiskes keskonnas tekib raua pinnale kohev, poorne, punakaspruun roostekoht Kõrgemal temperatuuril raud põleb Organismis vajalik hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks Sulamistemperatuur 1 538 °C Vask Kaks stabiilset isotoopi Normaaltingimustes tihedus 8,9g/cm³ 4.perioodi I B-rühmas Sulamistemperatuur on 1083 °C
Veres sisalduv hapnikku transportiv hemoglobiin näiteks sisaldab rauda ja raud on vajalik ka vereloomeks. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist on 26 ja täisarvuni ümardatud aatommassist 56 järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26 / 2)8)14)2) Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Rauda leidub Kuu pinnases ja teistel planeetidel. Levimuselt on raud maakoores neljandal kohal. Tähtsamad rauamaagid on magnetiit ehk magnetrauamaak , limoniit, sideriit ja hematiit ehk raud(III)oksiid. Raua tihedus on 7,9 g/cm Raud reageerib õhuniiskusega moodustades rooste. Rauapuru põleb õhus ja reageerib lahjendatud hapetega. Kõrgtemperatuuril reageerib veeauruga. Reageerib ka hapetega
Veel kasutatakse koobaltit ja selle ühendeid keemilistes reaktsioonides katalüsaatorina ning nii klaasi kui ka portselani ja keraamiliste esemete tootmisel. Koobaltiühendeid lisatakse ka värvidele ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Samuti võib koobalt leida kasutust elektri tootmisel. Igapäevaelus leidub koobaltit vitamiinis B12, samuti kärbsepaberites ja mõningates väetistes. Vanaadium (V) Vanaadium on hõbehall siirdemetall, mis omadustelt on kõva, tugev ja plastne. Legeerimisel tõstab vanaadium terase tõmbetugevust ning seda kasutatakse ka tera peenendajana. Sarnaselt volframile ja mitmetele teistele legeerivatele elementidele on vanaadiumil karbiidide moodustamise võime. Enamik vanaadiumist leiabki kasutust just terastes, aga seda kasutatakse ka titaanisulamites ja mujal. Tänu oma omadustele kasutatakse vanaadiumit näiteks reaktiivmootorites, aga ka lõiketerade ja tööriistade tootmisel
Ülejäänud 34 isotoopi on tehislikult saadud või avastatud, kaasaarvarud radioaktiivne isotoop Ru-106, mis tekib tuumareaktorites ja mille poolestusaeg on 372 päeva 7) Kasutamine tänapäeval Ruteeniumiga kaetakse ehteid, et saada neile ilus välimus. 8) huvitavad faktid Ruteenium on kõva, valge, maal üli haruldane siirdemetall. See element avastati venemaal uuralites ning selle nimetus pärineb ladinamaa venekeelsest nimetusest. 9( Pilt 10) Info allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Ruteenium (2017) raamat: Elementide tutvustus
Võib saada ainult kaudselt. AlCl3 + 3NaOH = Al(OH)3 + 3NaCl. Lahustub nii hapetes kui ka leelistes. Kuumutamisel laguneb oksiidiks ja veeks. Alumiiniumisoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Al2(SO4)3 (Alumiiniumsulfaat), mis esineb kristallhüdraadina. Kasutatakse joogivee puhastamisel. RAUD Iseloomustus. dmetall ehk siirdemetall. Asub 4. perioodi VIIIB rühmas. Selles rühmas paiknevad elemendid triaatidena. Välise elektronkihi salakihil kaks elektroni, mida saab loovutada keemilise sideme moodustamiseks. Ühendeid on mitmes oksüdtasiooniastmes. Põhilised oksüdatsiooniastmed on +2 ja +3. Raud(II)ühendid ei ole püsivad ja oksüdeeruvad raud(III) ühenditeks redutseerijate abil. Elektronvalem: 1s2s2s22p63s23p63d64s2. Kui raua aatomid loovutavad väliskihi eletktronid tekivad
1) Skandiumi üldiseloomuomadused Skandium on element järjekorranumbri ning tuumalaenguga 21 ja massiarvuga 44,956. Omadustelt on skandium siirdemetall. See on raske ja hõbedase välimusega. See ei ole ilmastikule vastupidav ja lahustub aeglaselt kõigis lahjendatud hapetes. Sellel on 4 elektronkihti ja 2 elektroni väliskihil. Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3. Skandium avastati 1879 aastal. Kristalli struktuur - kuusnurkne Ühendid ... on amfoteersed Skandium (III) kloriid, ScCl3On valge iooniline ühend mis õhu käes vedeldub ja ning lahustub vees hästi. 2Sc(s) + 6HCl(l) 2ScCl3 (s) + 3H2 (g)
· Eksotermiline reaktsioon soojust eraldub (metallide reageerimine mittemetallidega). 2. Metallide reageerimine vee ja hapete ning leeliste lahustega. · IA leelismetallid, IIA leelismuldmetallid (Ca ja sellele järgnevad elemendid). Edaspidi kokkuvõetult leelismetallid. · Leelismetall + vesi leelis + H2 (leelismetallid IA ja IIA v.a. Mg ja Be) · Leelismetall + hape(lahus) sool + H2 (võib plahvatada) · Siirdemetall (p-metall) + vesi aktiivselt ei reageeri. Osa (Fe, Al, Zn) reageerib kõrgemal temperatuuril. Tekib oksiid ja H2. · Metall + leelis uus hüdroksiid + H2 (enamik metalle ei reageeri) või kompleksühend. N: 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3. Metallide aktiivsuse rida. · Metallide pingerida (aktiivsuse rida) metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi.
· Eksotermiline reaktsioon soojust eraldub (metallide reageerimine mittemetallidega). 2. Metallide reageerimine vee ja hapete ning leeliste lahustega. · IA leelismetallid, IIA leelismuldmetallid (Ca ja sellele järgnevad elemendid). Edaspidi kokkuvõetult leelismetallid. · Leelismetall + vesi leelis + H2 (leelismetallid IA ja IIA v.a. Mg ja Be) · Leelismetall + hape(lahus) sool + H2 (võib plahvatada) · Siirdemetall (p-metall) + vesi aktiivselt ei reageeri. Osa (Fe, Al, Zn) reageerib kõrgemal temperatuuril. Tekib oksiid ja H2. · Metall + leelis uus hüdroksiid + H2 (enamik metalle ei reageeri) või kompleksühend. N: 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3. Metallide aktiivsuse rida. · Metallide pingerida (aktiivsuse rida) metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi.
3)Alumiiniumsoolad- enamasti valged tahked ained, vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Tuntuim sool on alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3-kasutatakse joogivee puhastamisel. 4)Tina(IV)oksiid SnO2-valge, kasutatakse värvainena. 5)Plii(IV)oksiid PbO2- kasutatakse pliiakudes elektroodimaterjalina. 6)pliimennik Pb3O4-oranz,kasut.värvainena. 7)tetraetüülpliid lisatakse bensiini, saastab teeääri. *SIIRDEMETALLIDE ÜLDISELOOMUSTUS:d-elemendid asuvad B rühmades. Tähtsaim siirdemetall on raud, mille põhilised o.a. on II ja III. Raud(II)ühendid ei ole eriti püsivad ja oksüdeeruvad raud(III)ühenditeks. Raud on levikult maakoores 4. element, metallidest teisel kohal. Maakera tuuma koostises on raud põhielemendiks. Eestis on vanadel aegadel toodetud rauda nn. soorauast, mis koosneb põhiliselt raud(III)hüdroksiidist. Ehedal kujul võib rauda esineda meteoriitrauana. *SIIRDEMETALLIDE KEEMILISED OMADUSED:Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad
vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati
nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid, aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega? PÕHJENDA! 2. Millised on s-, p-, d-, ja f-elemendid ja nende väliselektronkihte iseloomustavad valemid? 3
vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati
vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati
lahuse neutraalseks muutmiseks, mis toimub aluse lisamisel happelisele lahusele või happe lisamisel aluselisele lahusele.[1] Lahuse PH skaala - Happeline < 7 ja aluseline > 7 Amfoteersus - Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Selliseid aineid nimetatakse amfolüütideks. Amfoteersus on ka keemilise elemendi võime esineda metallina või mittemetallina. Indikaator - Indikaator on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH. Siirdemetall - Siirdemetall: perioodilisussüsteemi B-rühmade metallid Sulam - Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine. Korrosioon - Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks Reaktsiooni kiirus - Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
väga nõrgalt. Veega ei reageeri 32) kristallhüdraat-on kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. 33) s, p, d, f-element-s-IA, IIA, p-IIIA-VIIIA v.a.He, d-b-rühma metallid 34) leelismuldmetall-metallid, mille oksiidid annavad veega reageerides tugevad alused, ning mille oksiidide sulamistemp. On kõrge 35) leelismetall-IA rühma metallid 36) siirdemetall- B-rühma metallid 37) poolmetall-aine, mis on nii metal kui ka mittemetall 38) halogeen-7A rühma elemendid 39) kalkogeen-6A rühma elemendid 40) eksotermiline r.-energia eraldub /H<0 41) vahetusreaktsioon-Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi
95. neutralisatsioonireaktsioon aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. 96. lahuse ph skaala lahuse happelisuse(aluselisuse)skaala. Neutraalse lahuse pH=7, happelise lahus pH<7 ja aluselise lahuse pH>7. 97. amfoteersus aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega 98. indikaator aine, mis muudab värvust lahusele happe v aluse lisamisel(värvus sõltub lahuse pH väärtusest) 99. aktiivne ja väheaktiivne metall 100. siirdemetall perioodilisustabelis B-rühmade elemendid. 101. sulam mitme metalli(v metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel saadud materjal 102. korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel 103. reaktsiooni kiirus lähtainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis,mida iseloomustatakse reakstioonist osavõtvate ainete konsentratsiooni muutusega ajaühikus. 104. katalüüs reaktsiooni kiiruse muutmine(suurendamine) katalüsaatori abil 105
Is=Jtr*S-soojuslik vool, Ia=Is(exp(U/t)-1)-eksponent. VAK: U<0=Ub=>const Is natuke alla nulli kuni läbilöögini, nullilähedal teeb jõnksu ja U>0=>Ia exp pingelang dioodil on exp laius(0,7V Si korral). STABilitron:alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. VARIKAP-mahtuvusdiood:(2 hor joont) kas vastupingel C=var. SCHOTTKY: (haakrist otsas), ehitus: siirdemetall+pooljuht, kiiretes TTL lülitustes, pingelang väiksem 0,1-0,2V võrra. tunneldiood. 2. alus tavaliselt lättega koos. n-Kanal algusest peale olemas, paisu pingega seda laiendatakse/kitsendatakse. Neg pinge korral el.väli väga suur, vaesunud olek, pos korral küllastunud. Rsis=1012..1014ohm, isol SiO2. Alus tavaliselt ühend lättega. n-kanal ühendab taskuid valm hetkest. n-kanalis ja p-tüüpi aluse vahel pn siire. Paisupingega Upl muut kanal laisu 3pdf 3
klorobenseenide ning klorofenoolide) osaline degradatsioon ning seega töödeldava reovee biolagundatavuseparandamine. Katalüütiline osoonimine- Osoonimise efektiivsuse tõstmiseks kasutatakse katalüsaatorite(siirdemetallid) lisamist. Antud meetodi kasutamine põhineb osooni lagundamisreaktsioonidel, millega kaasneb hüdroksüülradikaalide moodustumine. Klasifitseeritakse: 1. Homogeenne katalüütiline osoonimine, kus osooni aktiveerib siirdemetall lahuses: Fe(II), Fe(III), Mn(II), Ni(II), Cd(II) Co(II), Cu(II), Zn(II), Ag-nitraat, jt. 2. Heterogeenne katalüütiline osoonimine metallioksiidi või metalli abil: MnO2, TiO2 jt. taolised katalüsaatorid. 3. Tahkele kandjale kantud metallid ja metalloksiidid (näiteks, Cu- AI2O3, Cu-TiO2, Ru-CeO2, V- O/TiO2, V-O/Cr2O3 ja TiO2/AI2O3, Fe2O3/AI2O3). Nende katalüsaatorite katalüütiline toime on peamiselt seotud osooni katalüütilise lagunemisega ja hüdroksüül- radikaalide intensiivse
Vaja Ku3->Rts/Ro2. Siinuse generaator. 10pdf ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. VARIKAP- 2. TTL: ,,0"-0..0,4V ,,1"-2,4-5V arvutustehnikas kasutusel, hea koormatavus; mitme emitteriga mahtuvusdiood:(2 hor joont) kas vastupingel C=var. SCHOTTKY: (haakrist otsas), ehitus: trans baasi ahelas asendab DTL-s dioode, kui kas või üks em maas, siis baasi vool maha 3NAND. siirdemetall+pooljuht, kiiretes TTL lülitustes, pingelang väiksem 0,1-0,2V võrra. tunneldiood. TTL aeglane: 10ns ümberlülitus. TTLS-kiirem. T1 asemel mitu BT-i mis võivad küllastuda, so 2. alus tavaliselt lättega koos. n-Kanal algusest peale olemas, paisu pingega seda hakata aeglaselt ümber lülituma. . DTL, või TTL, 2pdf(dtl). TTL: Arvutustehnika perifeerias laiendatakse/kitsendatakse. Neg pinge korral el
Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati
annaabi.ee 
