50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM. Sagedusmodulatsioon modulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust. Sm võimaldab vastuvõtul alandada elektriliste häirete taset. 54.AM-signaali demoduleerimine. 55.Varikap ja selle kasutamine SM-ks. Varikap = Mahtuvusdiood 56.Temperatuuriandurid. Temperatuurianduriteks kasut termoelemente. Termoelement on seadis, mis on valmistatud kahe eri metallist või pooljuhist detaili otsapidi kokkujootmise teel. Niisuguse seadise vabadel (kokkujootmata) otstel tekib alalis-emj, mille väärtus sõltub kokkujoodetud osa ja vabade otste vahelisest temp. erinevusest. 57.Fotodiood. Pooljuhtdiood, mille karakteristikud sõltuvad valgustatusest
.....................................2 1.5.Analoog ja digitaalelektroonika erinevus..........................................................3 1.6.Elektroonika passiivkomponendid....................................................................... 3 1.7.Dioodi ehitus ja funktsioneerimine...................................................................... 4 1.8.Stabilitron ja selle kasutamine..............................................................................5 1.9.Varikap.................................................................................................................5 1.10.Bipolaartransistor, ehitus, karakteristikud ja põhiparameetrid...........................5 1.11.Väljatransistor, ehitus, karakteristikud ja põhiparameetrid................................6 1.12.Mis on JFET (pn-siirdega väljatransistor)..........................................................6 1.13.Mis on türistor?...............................................
Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni.Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. • Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks. • Mahtuvusdiood (varikap) - pooljuhtdiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid.
.. LED-id ehk valgusdioodid on kõigile tuttavad. Seal kasutatakse vidinat päriühenduses. Pingelang on LED-il enamasti üle 1,6 V (nt 1,6 V punastel isenditel, 2...3 V muudel värvilistel jne). Ka tavaline klaaskestaga diood hakkab päripingel piisava voolu korral helendama, aga vaid hetkeks. Schottky diood on eriti madala pingelanguga ja seepärast mugav kasutada kas või arvutite toiteplokkides. Dioodide sugulaste hulgas on veel mitmeid teisi Gunni diood, varikap ehk mahtuvusdiood, laserdiood, tunneldiood jne. Otstarbe ja kasutusala järgi jaotatakse dioodid järgmiselt: 1. Alaldusdioodid. 2. Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor- ja segustidioodid). 3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid). 4. Stabilitronid (Z-dioodid ja temperatuurkompenseeritud tugidioodid). 5. Siirdeprotsesside liigpingelahendus-dioodid (TAZ-supressordioodid). 6. Mahtuvusdioodid e. varikapid (Esaki dioodid). 7
töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust Uz ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav. Mahtuvusdioodid Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. Fotodiood
51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM. Faasmodulatsioon ??? Sagedusmodulatsioon modulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust. Sm võimaldab vastuvõtul alandada elektriliste häirete taset. 54.AM-signaali demoduleerimine. 55.Varikap ja selle kasutamine SM-ks. Varikap = Mahtuvusdiood 56.Temperatuuriandurid. Temperatuurianduriteks kasut termoelemente. Termoelement on seadis, mis on valmistatud kahe eri metallist või pooljuhist detaili otsapidi kokkujootmise teel. Niisuguse seadise vabadel (kokkujootmata) otstel tekib alalis-emj, mille väärtus sõltub kokkujoodetud osa ja vabade otste vahelisest temp. erinevusest. 57.Fotodiood. Pooljuhtdiood, mille karakteristikud sõltuvad valgustatusest
seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline tööreziim stabiilne ja kasutatav. 27. Joonistage stabilitroni lülitusskeem. 28. Milleks kasutatakse pooljuhtstabilitronide jadalülitust? Lk 101 Koormus, millel stabiliseeritakse pinget, lülitatakse stabilitroniga paralleelselt, nendega järjestikku lülitatakse aga stabiliseeriv takisti. 29. Mis on varikap ja milleks teda kasutatakse? Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood (pooljuhtdiood), mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. 30. Optron ja tema kasutamine.
RF Rk Urk=I*Rk Kui fototakistile langeb valgus siis tema takistus oluliselt väheneb ja vool suureneb oluliselt ja takisit Rk pingelang suureneb Kondensaatorid Püsikondensaator seadekondensaator Häälestus kondensaator Elektrolüütkondensaator varikap Kondensaatorid jagunevad: 1. Püsikondensaatorid 2. Muutkondensaatorid Püsikondensaatorid liigitataks: dielektriku materjali järgi: paber-,plast-,keraamika-, vilgukivi-, klaas-, teflon- ja elektrolüütkondensaatorid Muutkundensaatorid liigitatakse: 1. Häälestus e. Pöördkondensaatorid 2. Seade kondensaatorid e. Trimmerid Häälestuskondensaatoreid kasutatakse võnkeringide sageduste vahetamiseks
paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni läbilöögipinged, mis on stabiliseerimispingeks, on vahemikus 2,4 kuni 91 V. Stabilitroni, mille läbilöögipinge on 5,1 V, on kujutatud joonisel 8.13. Stabilitroni töö põhineb pn-siirde teatud kindla vastupinge Uv ületamise järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Varikap Varikap ehk mahtuvusdiood on pooljuhtdiood, mille pn-siiret kasutatakse elektriliselt tüüritava mittelineaarse kondensaatorina. Varikappe kasutatakse võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele. Valgusdiood Valgusdiood on pooljuhtseadis, mis muundab elektrienergiat valguskiirguse energiaks. Valgusdiood tarbib tunduvalt vähem energiat kui hõõglambid. Kui esialgu leidsid nad kasutamist indikaatoritena, siis on viimasel ajal suure valgusviljakusega valgusdioodide kasutusevõtmise
Vananemine (elektrolüütkoned) mahtuvus väheneb. · Ühik, värvikoodid. Polaarsed ja mittepolaarsed. Unipolaarsed. Keraamilised, suure mahtuvusega. · Skeemisümbolid. Paralleel- ja järjestikühendus. · Erikonded (trimmer jne). Elektriliselt muudetav: varikap (pooljuht). Superkonde. · Mis parameetreid vaja teada? Punnis konded emaplaatide jms. toites · Laadimisvool, piirame seda Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 3 Polaarsed kondensaatorid elektrolüütkondensaator tantaalkondensaator skeemitähis Peab ühendama õiget pidi, muidu tekib tulevärk... · suure mahtuvusega (>1uF) · mahtuvus ja max
polaarsusega, läbib dioodi vool. Tema takistus on väga väike. Vastupidisel ühendamisel ilmneb, et vool on väga väike ning takistus suur. 39. Pooljuhtstabilitron, tunnusjoon, tööpõhimõte, parameetrid. Stabilitron (Zener diode) – pooljuhtelement, mis töötab läbilöögipiirkonnas ja hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu konstantsena. Stabilitroni läbilöök on pöörduv, dioodil ei ole. 40. Mis on varikap? Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde - tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele. 41. Fotodiood. Fotodiood – valgusele reageeriv pooljuhtelement. Läbi õhukese p-kihi langenud
Jb=Jtr-JJdif. 0-kasvanud ja takistab aukude siirdest läbiminekut. Is=Jtr*S-soojuslik vool, Ia=Is(exp(U/t)-1)-eksponent. VAK: U<0=Ub=>const Is natuke alla nulli kuni läbilöögini, nullilähedal teeb jõnksu ja U>0=>Ia exp pingelang dioodil on exp laius(0,7V Si korral). STABilitron:alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. VARIKAP-mahtuvusdiood:(2 hor joont) kas vastupingel C=var. SCHOTTKY: (haakrist otsas), ehitus: siirdemetall+pooljuht, kiiretes TTL lülitustes, pingelang väiksem 0,1-0,2V võrra. tunneldiood. 2. alus tavaliselt lättega koos. n-Kanal algusest peale olemas, paisu pingega seda laiendatakse/kitsendatakse. Neg pinge korral el.väli väga suur, vaesunud olek, pos korral küllastunud. Rsis=1012..1014ohm, isol SiO2. Alus tavaliselt ühend lättega. n-kanal ühendab taskuid valm hetkest
natuke alla nulli kuni läbilöögini, nullilähedal teeb jõnksu ja U>0=>Ia exp pingelang dioodil on va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, exp laius(0,7V Si korral). STABilitron:alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. Siinuse generaator. 10pdf ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. VARIKAP- 2. TTL: ,,0"-0..0,4V ,,1"-2,4-5V arvutustehnikas kasutusel, hea koormatavus; mitme emitteriga mahtuvusdiood:(2 hor joont) kas vastupingel C=var. SCHOTTKY: (haakrist otsas), ehitus: trans baasi ahelas asendab DTL-s dioode, kui kas või üks em maas, siis baasi vool maha 3NAND. siirdemetall+pooljuht, kiiretes TTL lülitustes, pingelang väiksem 0,1-0,2V võrra. tunneldiood. TTL aeglane: 10ns ümberlülitus. TTLS-kiirem
Selle väljundis tekkinud alalispinge komponenti, mis on puhastatud helisageduskomponendist RC- filtriga, rakendatakse sagedusregulaatori tüürimiseks. Sagedusregulaatoriks on OSC-i võnkeringi U k koosseisus olev mahtuvusdiood (varikap). A A Reguleerimise efekt oleneb tüürseadise U2 V B tunnusjoone tõusust: S
See võimaldab kasutada ka pärisuuna reziimi 0,6... 1 V püsiva pinge saamiseks. Tööpunkt valitakse siis pärisuuna tunnusjoone järsult tõusval osal.. Kõrgema stabiliseerimispinge saamiseks ühendatakse neid kaks või kolm ühte korpusesse järjestikku. Selliseid seadiseid nimetatakse stabistorideks. Nende stabiliseerimispinge on väiksem kui stabilitronidel ja ka stabiliseeriv toime on väiksem. 5.5. Mahtuvusdioodid Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde - tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadio- tehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. Mahtuvusdioodi tüüpiline mahtuvuse
See võimaldab kasutada ka pärisuuna reziimi 0,6... 1 V püsiva pinge saamiseks. Tööpunkt valitakse siis pärisuuna tunnusjoone järsult tõusval osal.. Kõrgema stabiliseerimispinge saamiseks ühendatakse neid kaks või kolm ühte korpusesse järjestikku. Selliseid seadiseid nimetatakse stabistorideks. Nende stabiliseerimispinge on väiksem kui stabilitronidel ja ka stabiliseeriv toime on väiksem. 2.5. Mahtuvusdioodid (Capacitance Diode) Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid
Tööpunkt valitakse siis pärisuuna tunnusjoone järsult tõusval osal.. Kõrgema stabiliseerimispinge saamiseks ühendatakse neid kaks või kolm ühte korpusesse järjestikku. Selliseid seadiseid nimetatakse stabistorideks. Nende stabiliseerimispinge on väiksem kui stabilitronidel ja ka stabiliseeriv toime on väiksem. 12 2.5. Mahtuvusdioodid (Capacitance Diode) Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid.
annaabi.ee 
