Operatsioon võimendid: Operatsioon võimendid on integraalselt teostatud ahela muutmisega võimendus tegurit, siis nihkub võimendi ülemine sagedus piir universaalsed võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud madalamatele sagedustele. Juhul kui saadud ülemisest sagedus piirist ei piisa tuleb võtta elementidest. Operatsioon võimendil on kaks sisendit,üksväljund ja teda toidetakse kahe kasutusele suurema transiitsagedusega Op võimendi. Op võimendite rakendusi: Oma polaarse sümeetrilise pingega (+,-maa suhtes)
võimendil on kaks väljundit, üks väljund ja teda toidetakse kahe polaarse sümeetrilise pingega (+, - maa Inventeerivvõimendi: suhtes). Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. Op võimendi võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus
Kodutöö 3 Algandmed: Rs1=50Ω, Us=5mV, f=1-1000Hz, Uv=0,3V, A0=200000, Rs0=2MΩ. 1. Arvutan välja võimenduse Sisendsignaal on 5mV, väljundsignaal peab olema 0,3V. 5mV / 0,3V = 60 ehk võimendus peab olema 60-ne kordne ning kuna sisend on antud inteverteerivasse sisendisse, siis võimendus -60. 2. Leian sisendvoolu. Valin takistuseks R1=50kΩ. Arvutan sisendvooluks sellise voolu, mille korra saame soovitud takisti suuruse 5mV signaalipinge korral. 5mV / R1 = 10nA 3. Nüüd leian R2-e kasutades teadaolevat võimendust ning R1-te. Võimendus on takistite suhe. Au = -R1 / R2 seega R2 = -R1 / Au ehk R2 = 5MΩ / 60 = 0,83kΩ 4. Nüüd leian takistite poolt tekitatava müra. Teades, et 1kΩ takistus tekitab 1kHz juures 4nV müra, siis järelikult:
). Layout'i tegemine oleks pidanud käima lihtsamalt, kuid nüüd tuli pMOS teha sama laia kanaliga, kui nMOS (Joonis 5.). Analoogskeemi koostamine Joonestati operatsioonivõimendi skeemist (joonis 8.), layout (joonis 9.), mille simulatsioonist (joonis 10.) otsiti võimendust (tabel 1.) ja saadud tulemustest joonistati graafik (graafik 1.). Võimendi koosnes üheksast transistorist, millest neli olid pMOS ja viis nMOS. Mängides sagedusega, selgus, mida suurem sagedus seda väiksem võimendus. Et saada suhteliselt muutumatut voolu kasutati voolupeeglit, milleks kasutati kahte transistori. Joonised 1.Loogikalülituste koostamine Joonis 1. CMOS-invertori elektriskeem Joonis 2. CMOS-invertori simulatsioon Joonis 3. CMOS-invertori generatsoon 2.LIHTLOOGIKA 4. NAND2 skeem Joonis 5. NAND2 kristallil Joonis 6. NAND2 simulatsioon Joonis7
Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldkond sõltub suuresti võimendi sageduslikest omadustest. Üks levinumaid võimendi liike on helisagedusvõimendi. Helisagedusvõimendi on kujuntatud kasutamiseks heliseadmetes
rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. U0=3..30mV
· Sisendimpedants on lõpmatu (sisendahelaid pidi vool EI voola), · Väljundtakistus on null ehk OV suudab tüürida igasugust koormust, · Avatud ahela võimendus A on OV väljundpinge on lõpmatu, sisendklemmide (V1 ja · Ribalaius on lõpmatu (suudab võimendada suvalisi V2) pingete vahe sagedusi), korrutatuna · Väljundpinge on null kui võimendusega A sisendpinged ei ole erinevad.
dielektriline ja magnetiline läbitavus erineb keskkonna omast. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, objekti kaugust mõõdetakse ajas mis kulus impulsil edasi tagasi liikumiseks, 1ms vastab 150 m. Objekti asukohat määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. See väljendub ekraanile tekiva täpina mille heledus näitab signaali tugevust. Raadiolained peegelduvad seda paremini ja antenni võimendus on seda parem, mida suuremad on objekti ja antenni mõõtmed võrreldes lainepikkusega.
ja viimast iseloomustavat 1dB kompressioonipunkti P1dB. - Ühendsime praktikumitöös kasutatava võimendi sisendisse kõrgsagedusgeneraatori HP8648B ja väljundisse spektrianalüsaatori - Ühendasime mõõdetava võimendi toiteplokiga ning andsime talle toitepinge U=17V - Seadsime generaatori sageduseks f =6MHz ja väljundsignaali nivooks -30dBm. Mõõtsime väljundpinge nivoo ja arvutasime võimendi võimenduse G=30,16dBm. Korpusel olev võimendus oli G=30dBm-i. - Suurendasime võimendi sisendsignaali nivood 3dBm kaupa kuni 0dBm-ini. Iga sisendnivoo juures mõõtsime spektrianalüsaatoriga väljundpinge nivoo. Mõõdetud sisendsignaali ja väljundsignaali nivood. Tabel 3. Sisendsignaali ja väljundsignaalide nivood Sisendsignaali nivoo [dBm] Väljundpinge nivoo [dBm] -30 0,05 -27 3,08 -24 5,97
suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on α kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus τ μsec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil α kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on σ ruutmeetrit 13 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T 1 10 W 8. Radar asub kõrgusel H m. Leida radari : Tegevuskaugus Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures. minimaalne tegevuskaugus kauguse lahutusvõime kiiruse lahutusvõime asimuudi lahutusvõime
suurendades amplituuti. • On olemas suures koguses erineva otstarbe jaoks mõeldud elektroonilisi võimendeid. Võimendi võib olla nii üksik aktiivkomponent kui ka suur süsteem. Transistorvõimendi • Transistorvõimendi puhul on võimendavateks komponentideks transistorid, mistõttu seda tüüpi võimendid on üldjuhul väiksemad ja ökonoomsemad. • Võimendi üheks parameetriks on väljundvõimsus, mida mõõdetakse vattides. Lisaks ka võimendus, mida mõõdetakse detsibellides. Võimsusvõimendi • Võimsusvõimendi on suurema võimsuse jaoks mõeldud võimendi. • Võimsusvõimendid on tavaliselt võimenditeahela lõpus. Suure võimsuse tõttu pööratakse nende puhul ka rohkem tähelepanu kasutegurile. • kasutatakse näiteks helivõimendites heli võimendamiseks. Lampvõimendi • Lampvõimendi võimendavad komponendid on elektronlambid, mistõttu, tänu kasutatavale tehnoloogiale,
Ees on direktor ja reflektor on taga(pikem). Kui passiivse vibraatori 2 reaktiivtakistus on induktiivne, siis vibraator kujutab endast REFLEKTORIT (peegeldaja), kui on mahtuvuslik, siis on vibraator DIREKTOR. Reaktiivtakistust on võimalik reguleerida lühistatud liinilõigu häälestusega või vibraatori pikkuse muutmisega pikem vibraator omab ind takistust, lühem mahtuvuslikku takistust. Suunakarakteristik paraneb, st võimendus paraneb. Kui ainult direktor siis mõlemas suunas ja kui ainult reflektor siis taha poole. 31. Selgitada, mis on antenni suunitlus ja võimendus. Antenni võimendus määratakse antenni suunitluse järgi. Antenni poolt väljakiiratud väljundvõimsust mingis kindlas suunas võrreldakse väljundvõimsusega, mida suunitluseta (isotroopiline) antenn kiirgab igas suunas. G- antenni võimendus Ae- efekt. ruuminurk f sagedus C valguse kiirus lainepikkus
Laser Mirell Lattik ja Simona Sulbi Kanepi 2010 · Light (valgus) · Amplification (võimendus) · Stimulated (stimuleeritud) · Emission (levitamine) · Radiation (kiirgus) Mis, Kuidas, Milleks ??? · Laser on (stimuleeritud kiirgusel põhinev) tehisvalgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest sellepoolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. · Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. · Objektide mõjutamine laserikiirgusega: intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel, keevitamisel), termotuumaenergeetikas (kütuse viimiseks tiheda kuuma plasma seisun...
n: kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. kus pnp kollektor =npn baas ja npn valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, Dioodoptron kiireim 10-8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, Võimendi puhul KP alati >>1 kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti
konstrueerida nende järgi kaks asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub asukoha joone asend, kui kauguste vahe määramisel ajalist intervalli mõõdetakse täpsusega = ±1 sec? Ülesanne nr.3. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P = 1,0 kW. 2. Radari keskmine sagedus on f = 6,8 GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus = 1 sec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil = 2 kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G = 41 dB 6. Radari objekti hajumispindala on =20 ruutmeetrit 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T = 1 ×10 -13 W 8. Radar asub kõrgusel 196 m. Leida radari : · Tegevuskaugus · Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures. · minimaalne tegevuskaugus · kauguse lahutusvõime · kiiruse lahutusvõime · asimuudi lahutusvõime · kauguse ja kiiruse lahutusvõime muutus, kui täisnurkses raadioimpulsis
diferentssisendiga ja kahepoolse toitega alalisvooluvõimenditena. Sisendsignaal rakendatakse transistorite baasidele. Väljundsignaal Uv on samas faasis sisendpingega Us1 ja vastasfaasis sisendpingega Us2. Sisendpingete vahet Usd = Us1 - Us2 nimetatakse diferentspingeks, aritmeetilist keskmist aga ühispingeks. Väljundsignaal Uv = Ku Usd + Kü Usü Oluline on, et Ku oleks suur ja Kü oleks väike. Põhilised tunnussuurused Võimendustegur ehk diferentssignaali võimendus Ku on väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentspinge suhe. Diferentssignaali võimendus Ku vastab võimendusele ilma tagasisideta. Ku = (10 ... 3000) 103 Väljundpinge on praktiliselt kogu alas (UVmin...UVmax) lineaarselt sõltuv diferentspingest. Kui maksimaalne pinge on saavutatud, siis väljundpinge enam ei kasva ja jääb (1...5) V madalamaks kui toitepinge. Näiteks toitepingel Ut = ± 15 V, Uvmax 12 V.
007 V Tulemused langevad kokku mõõtetäpsuse piiridega b) Nelinurksignaal Sagedus 2 kHz, pinge 3 V. Generaatori sumbuvus 10 dB. U1=4,16 V - Um U2=3,764 V - Ue Voltmeetri näitude vahel seos U1=U2*k=3,764 * 1,1102=4,18V Siit on näha, et tõepoolest B7-37 näitab amplituudi ja B7-40 efektiivväärtust. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f= 2kHz Signaali ulatus 4,2 jaotust, tundlikkus 2V/jaotus. Periood T = 2 jaotust ja tundlikkus 0.5 ms/jaotus ostsollograafi võimendus 0,5 Amplituud 4,2*2*0,5=4 V Tulemus on l'hedane Voltmeetri näidule. Signaali periood T = 2 * 0,5 * 0,5= 0,5 ms Sagedus f=1/T=1/0,0005=2 kHz 3 voolusignaali mõõtmine Siinuseline signaal f =2kHz U= 3,00 V I=2,129 mA Pinge ampermeetril Ua = 22,5 mV Pingelang Uz=U-Ua=3-0,0225=2,9775 Seega takistus Z = (1398 4. Pinge ja voolu signaalide jälgimine ning nende vahelise faasi mõõtmine U= 3,00 V f = 2 kHz I= 2,129 mA = 288º= --72º
Laser Laser ehk valguskvantgeneraator on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator. Light Amplification (Amplifier) by Stimulated Emission of Radiation Valguse võimendus (võimendi) stimuleeritud kiirguse kaudu Laseri valgukimbu küljed on peaaegu paralleelsed ja valgus ei haju peaaegu üldse. Ülieredad ja kitsad valguskimbud. Esimene laseri nime kandev optiline seade -1960.a T.H.Maiman. Rubiinilaser silma võrkkesta ravimine Aktiivlaine liigist olenevalt kasutatakse selleks elektrivoolu (gaasides, aurudes, pooljuhtides), elektromagnet-, harvemini korpusklaarkiiritust (tahkistes, vedelikes) või keemilistes(enamasti
Fresnelli tsoonide mõju selgutamiseks leiame ellipsoidide "paksuse": Defineerime järgmised mõisted: Pt saateantenni sisenev võimsus Pr0-vastuvõtuantenni poolt vabas ruumis vastu võetav võimsus d saate- ja vastuvõtuantenni vaheline kaugus d - levi hilistus, = , c Gt- saateantenni võimendus Gr vastuvõtuantenni võimendus Vabas ruumis avaldub vastuvõetud võimsus Friisi valemiga: 2 Pr 0 = Pt Gt Gr . Pinna ebaühtlus 4d n-nda tsooni ellipsoidi raadiuse saab leida:
võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori ekraanil. Nii saadakse ekraanil erisuguse heledusega täpid. Doppleri efekti põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada seisvate objektide kujutisi. Raadiolained peegelduvad seda paremini ja antenni võimendus on seda parem, mida suuremad on objekti ja antenni mõõtmed võrreldes lainepikkusega. Seepärast kasutatakse detsimeeter-, sentimeeter- ja isegi millimeeterlaineid. Viimased sumbuvad udu ja vihma korral kiiresti. Raadiolokatsiooni meetodeid rakendatakse lennunduses, laevanduses, astronoomias, meteoroloogias, meditsiinis, ionosfääri ja maakoore uurimisel, jääluures, arheoloogiliste objektide leidmisel, sõjanduses jm. Esimesed (õhukaitse) radarid ehitati 1935. a. inglise füüsiku R
Pingejaguriga diferentsvõimendi skeem Rk1=Rk2=5,1 k RB=120 RE=4,3 k 2. Arvutuste lähteandmed E = +/-12V) Uk0=2,5 V Ik0=0,2 mA 3. Mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid, võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe ning väljundsignaalide graafikud. Mõõdetud: Usis=10 mV Uv1=1,115V Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4 Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju seetõttu, et teoreetiline võimendus sai arvutatud eeldusel, et toitepinge on +/- 5V, aga tegelik oli +/-12V. Võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe() on 180°, mida on ka graafikutelt näha. Diferentsvõimendi puhul sobib antud faasinihe teooriaga, kuna andes sisendpinge sisendisse on väljundpinge esimeses väljundis sisendpingega vastasfaasis ning teises väljundis sisendpingega samas faasis. Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus 4. Diferentsiaalne pingevõimendustegur
laengukandjad on positiivsed augud.. See saadakse 3-valentse aine lisamisel nt indium. +joonis 10)Pooljuht diood Põhiomadus: lasta hästi läbi voolu ainult ühes suunas. Kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel. Skeemi tähis: I-on rakendatud päripinge. P-N siiret läbivad põhilised laengukandjad. Neid on palju ja tekib tugev vool. II- on rakendatud vastupinge P-n siiret läbivad kõrvalised laengukandjad. Tekib väga väike vool-vastuvool. 11)Transistor ehk pooljuht triood. Põhiomadus: võimendus. Genereerib elektrivõnkumisi. Väikesed pingemuutused emitteri vooluringis U1, tekitavad suuri pingemuutusi kollektori vooluringis U2. p-n-p või n-p-n. + joonis 12)Termistor-termotakisti, ehk kui pooljuhte kasutatakse tundlike temperatuuritajuritena.
Seega kehtib nelinurksignaali korral voltmeetrite pigete vahel seos: $ # Kontrollin: $ %. Saadud tulemus erineb väga vähe mõõtmisel saadud tulemusest. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f= 2kHz Signaali ulatus: 4 jaotust, tundlikkus 2V/jaotus periood T = 5 jaotust, tundlikkus 0,2 ms/jaotus ostsillograafi võimendus: 0,5 Amplituud: Y Y # Voltmeeter näitab aga 3 V, sest voltmeeter näitab efektiivväärtust. Kahe suuruse vahel kehtib seos: J # JJ IJ Y % Tulemus langeb peaaegu kokku voltmeetri näiduga.
Rubiinlaser Peremeeskeskkond: safiir (Al2O3, anisotroopne dielektrik), dopeeritakse Cr2O3 (0,05 kaaluprotsenti). Lainepikkused: 694,3 nm & 692,9 nm A21 = 333 s-1, 2 = 3 ms, 21 = 2,5E-20 cm2 = 3,3E11 s-1 Nõrga signaali võimendus 0,2 cm-1 Optiline pumpamine: neeldumisribad 404 & 554 nm, = 50 nm (4A24F2, 4F1) Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle
U1 =3,010±0,035V U 2 =3,029 0,079V Nelinurksignaal f=5000Hz U1=3,432 V (Ue) U2= 3,760 V (Um) Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 U2=U1*K U 2 = 3, 432g1,1107 = 3,81V Tulemused langevad enam-vähem kokku. 2.Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f=5000Hz U1= 3,026 V U = U1 g 2 = 4, 279V U2= 3,000 V Ostsillograafil jaotisi j = 2,1 Ostsillograafi võimendus v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V U ja Uo langevad enam-vähem kokku. Signaali periood T = 4 * 50 µs = 200 µs Signaali sagedus fo = 1 / 200 µs = 0,005 MHz = 5,00 kHz Nelinurksignaal Signaali ulatus: Upp = 3,5 * 0,2 V * 4 = 2,8 V Signaali periood: T = 4 * 50 µs = 200 µs 3.Voolusignaali mõõtmine f=5000Hz I=1,1053 mA U=2,99 V Pingelang Ua= 110,4 mV RA = U A / I I = U / (RA + Z)
Võimendi on seade, mis suurendab signaali pinget, voolu või võimsust kusjuures see protsess peab toimuma võimalikult ilma signaali moonutusteta. Võimendamise protsess toimub toiteallika energia arvel ja sellest tulenevalt me võime vaadelda võimendit kui regulaatorit või ventiili, mis juhib toiteallika võimsust tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Võimendeid liigitatakse mitmesuguste tunnuste alusel. Nii võib liigitada võimendeid sõltuvalt sellest millist võimendus elementi kasutatakse vastavalt sellele on olemas lampvõimendid, transistor võimendid ja intergraal võimendid. Sõltuvalt sellest kas põhiliseks võimendatavaks parameetriks on pinge, vool või võimsus eristatakse pinge, voolu ja võimsus võimendeid. Väga levinud on liigitada võimendeid eel ja lõppvõimenditeks. Eelvõimendi ülesandeks on suurendada signaali pinget või voolu sel määral, et sellest piisaks lõppvõimendi tüürimiseks ehk
13. Aptly - Võimekalt, asjakohaselt 14. Highlighted – Esile tõstma 15. Leverage - Mõjujõud 16. Proliferate - Vohama 17. Concurrent – Kaasnev tegur 18. Overall - Üldine 19. Stages - Staadium 20. Flagging - Nõrgenev 21. Alliance - Liit 22. Pinpoint – Täpselt ära näitama 23. Dozen - Tosin 24. Interdependent - Olev 25. Bidirectional - Kahesuunaline 26. Handsome - Nägus 27. Dissociate - Lahku lööma 28. Bias - Kalduvus, eelarvamus 29. Entity - Isik, olemus 30. AiAplification - Võimendus 31. Gazillion - Mustmiljon 32. Equipped - Varustatud 33. Sifting - Sõelumine 34. Failure - Luhtumine 35. Holesaler - Hulgimüüja 36. Freight - Vedu 37. Novel - Romaan 38. Chapter - Peatükk 39. Recent - Hiljutine 40. Freightliner - Kiirkaubarong 41. Commodity - Kaup, tarbeese 42. Niche market - Erisegment 43. Implement - Rakendama 44. Core - Tuum 45. Core capital - Põhivara 46. Interoperatibility - Koostöövõime 47. Diffusion - Hajutatus, levimine 48. Transact - Äri ajama, teostama 49
1). joon. 1 Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Sõna ,,laser" on tulnud ingliskeelsest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation mis tähendab ,,valguse võimendus kiirguse stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on seade, mis võimaldab kiirgata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. [5 EE lk.411 ; ,,Laserid" lk.4 ; wikipedia.org./wiki/laser ; google.ee/esimene laser] Lasereid on erinevaid tüüpe ja neid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. Suuremad
toodete ja väga sageli me ei teagi, et nendes igapäevastes vahendites on kasutusel just laser. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all erinevad laseritüübid koos nende tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate kasutusotstarvetega. Põgusalt vaadeldakse eestlaste rolli laserite arendamisel ja kasutamisel. 3 Definitsioon Laser tuleneb inglisekeelsetest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation ehk ,,valguse võimendus kiirgusest stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on kvantelektroonika põhiseade- kvantgeneraator. Koherentvalguse generaator rajaneb valguse stimuleeritud kiirgusel. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust (lainepikkus 1mm). Lühidalt laserite ajaloost Aastal 1917 mainis Albert Einstein esimesena looduses esinevat stimuleeritud emissiooni protsessi, mis viitas juba siis palju aastaid hiljem leiutatud laserite tööpõhimõtetele
samm. Tavaliselt võimendatakse vaid inimesele kuuldavat sagedusvahemikku (20 20 000 Hz), kuid spetsiifiliste vajaduste korral on ka erandeid. Eelnevad etapid helitöötlemises on väikese võimsusega helivõimendid, mis täidavad eelvõimenduse, helitasanduse, tooni kontrolli, heli allikate segamise ja tasandamise rolle. Näiteks vinüül- ja cd-mängijad, kassettpleierid, raadiod. Enamik lõppastme helivõimendeid nõuavad neilt seadetelt ettekirjutatud võimsustaset. Võimendus peab olema tihtilugu suhteliselt suur, muutes mõnisada mikrovatti kuni kümneteks kilovattideks (10 000 000 000 vahe). Kogu võimendus peab toimuma võimalikult müravabalt, et tulemusena oleks heli kuulatav ka suurtel võimsustel (vabaõhu kontserdid, üritused). Valjuhääldi(kõlari üksik element) on elektrooniline seadeldis, mis muundab elektrilise signaali kuuldavaks heliks. Tihti kasutatakse mitut erineva sagedusvahemikuga kõlari
Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,644 * 1,1107 = 4,047 V Tulemus langeb enam-vähem mõõtmisel saadud U2 väärtusega kokku. Vahelduvpinge jälgimine Skeem: U1 U2 G V1 V2 Osts. Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U1 = 3,028 V U2 = 3,000 V U = U1 2 = 3,028 * 2 = 4,282 V Ostsillograafil jaotisi: j = 2,1 Ostsillograafi võimendus: v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus: t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V U ja Uo langevad mõõtmise täpsuse piirides enam-vähem kokku. Signaali periood T = 4 * 50 µs = 200 µs Signaali sagedus fo = 1 / 200 µs = 0,005 MHz = 5,00 kHz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku eelnevalt mõõdetutega. Nelinurksignaal (f = 10 kHz): Signaali ulatus: Upp = 3,5 * 0,2 V * 4 = 2,8 V Signaali periood: T = 4 * 50 µs = 200 µs Voolusignaali mõõtmine Skeem:
Seega arvutuslikult U2 = 3,790 * 1,1107 = 4,209 V Tulemuse ja mõõdetud suuruse vahe on 0,419V, mis on vigadest suurem. 2. Vahelduvpinge jälgimine Skeem: U 1 U 2 G V 1 V 2 O Siinuseline signaal (f = 2 kHz): U = 3,001 V U = 3,001 2 = 4,24V Ostsillograafil jaotisi: j = 2,1 Ostsillograafi võimendus: v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus: t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V U ja Uo langevad mõõtmise täpsuse piirides enamvähem kokku. Signaali periood T = 5,1 * 20 µs = 50 µs Signaali sagedus fo = 1 / 50 µs = 2 kHz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku generaatori väljundsagedusega. Nelinurk signaal (f = 2 kHz): Signaali ulatus: Upp = 3,5 * 0,2 V * 10 = 7 V Signaali periood: T = 2,5 * 20 µs = 50 µs 3. Voolusignaali mõõtmine Skeem:
Um = Ue 2 Ukesk = Um Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um/ 2 )/( Um ) = 2 2 = 1,1102 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K U2 = 3,056 * 1,1102 = 3,392V Seega arvutuslik tulemus sobib mõõdetud tulemusega kümnendiku täpsusega. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal (F = 2 KHz): U1 = 3,032 V U2 = 2,9 V U = U1 2 = 3,032 * 2 = 4,287 V Ostsillograafil jaotisi: j = 2,1 Ostsillograafi võimendus: v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus: t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V U ja Uo langevad mõõtmise täpsuse piirides enam-vähem kokku. Signaali periood T = 4 * 125 µs = 500 µs Signaali sagedus Fo = 1 / 500 µs = 0,002 MHz = 2,00 KHz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku eelnevalt generaatoris määratud signaaliga. Nelinurksignaal (F = 2 KHz): Signaali ulatus: Upp = 4,0 * 0,2 V * 4 = 3,2 V 3
Värss oli mehine ja plahvatuslik. Väljenduslaad närviline, kasutati kollaazitehnikat. Oluline luuletuse graafiline pilt. Futurism hääbus 1920. Kubism(kr keeles kuup) tekkis 20 saj algul prantsuse maalikunstis. Sai alguse maalikunstis(Pablo Picasso) Tähtis vorm. Tegelikkust püüti jäädvustada nii, nagu see on üless ehitatud. Luuletuse ülesehitusel jäljen. Geom. kujundeid. Esindajad : Guillaume Apollinair, Johannes Barbarus, Aleksander Suuman. Ekspressionism(ld k võimendus, ilme) Algas saksamaal kujutavas kunstis impresionismi vastandina. Kaks fasi 1) 1911-1914 oluline luule, keskne allakäigu ja surma teema 2)1914-1920(25) põhirõhk draamal, keskne upotistlik sotsiaal-poliitiline meelestatus. Iseloomustab: Vastuhakk realismile teemas ja stiilis., sünge meelestatus.Isiklik vaatepunkt enamasti millestk. Sügav. Häirit. Või tugeva agressiive emotsionaalse pingega. E. Enne sõda:
Väikese sisendpinge tõttu peab mikrofoni võimendi nagu ka gramafoni võimendi olema võimalikult madala müratasemega seepärast tuleb kasutada võimalikult väikese omamüraga ja suure h21E suurusega räni transistore(nt KT3102DE , tema vanem varjant on KT342D). Transistorid on vaja rakendada tööle mikrovoolu reziimis st nõrga kollektor vooluga valides IC suuruseks. Ic=25...250A. Suurema takistuslike mikrofonide korral tuleb valida väiksem Ic suurus. Autonoomse toitega võimendus aste 6.2A ABO lk 302 on mõeldud mikrofonide tundlikuse suurendamiseks ja ühendatakse väikese plekk varje sisse paigutatuna mikrofonijuhtme ja selle pistiku vahele. Madala mürataseme saavutamiseks tuleb eelnimetatud skeemil takisti R1 abil seada transistori toitevooluks 0,15-0,25mA. Müravaese transistori võimendusastme (6.2B joonisel) sisend transistoril VT1, Ic kollektorivool on ainult 2,5A mistõttu mürategur ühevoldilise väljundsignaali suhtes on vähemalt -78dB. Võimendi
-Müüs naftat--> saadud tulu eest osteti lääneriikidest kokku aineid, mis olid NL vajaka. Brežnevi aega iseloomustab: 1)Gigantomaania 2)Tühi käigul töötamine 3)5-aastaku plaanid 4)NL kaotas arenguvõime; Suurenes keskvõimu osakaal majanduses 5)Muutis nomenklatuuri tähtajatuks 6)Partei muutus suletuks 7)Partei oli sissetunginud absoluutselt kõikidesse eluvaldkondadesse 8)Dissidentluse (inimõiguste ja demokraatlike õiguste eest seismine) suurenemine- võimendus peale Praha kevadet. Dissidendid organiseeruvad-moodustavad rühmitusi ja annavad välja ajalehti. -1982- Brežnev lahkub ametist -1982-1984-NLKP peasekretär Juri Andropov -1984-1985- NLKP peasekretär K.Tšernenko -Mõlema vanamehe surm sümboliseeris vana süsteemi kadumist -1985.märts NLKP peasekretäriks sail Mihhail Gorbatšov. Võrreldes teiste NLKP eelnevate peasekretäridega oli ta haritud.
Aleksei Agesin IS14 VIKK 1.06.2015 iPooljuhtlaserid ja laserid referaat Pooljuhtlaserid Laserdiood ehk pooljuhtlaser on optoelektrooniline kiirgusallikas, milles tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiskielektronide ja aukude rekombineerumisel, s.t vastasmärgiliste laengukandjate ühinemisel. Ent laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult; seega toimub valguse võimendus kiirguse stimuleeritud ehk indutseeritud emissiooni tulemusena. Sel juhul tekkiv kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne, mispuhul elektromagnetlainete faasidevahe püsib muutumatuna. Valguskiirguse tekkimiseks laserdioodis on vaja, et rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua pöördhõive
Referaat Laserite kasutamine 2010 Laseritest Juba 1917 tõestas Albert Einstein teoreetilist stimuleeritud kiirguse olemasolu, esimene töötav laser loodi aga alles 1960. aastal. Selle aasta 16. märtsil demonstreeris Theodore Maiman esimest funktsioneerivat laserit Hughes'i uurimislaboris. Sõna "laser" moodustavad tähed tulenevad ingliskeelsete sõnade algustähtedest (light amplification stimulated by emission of radiation), mis tähendab "valguse võimendus kiirguse stimuleeritud emissiooni kaudu". Aatom kiirgab valguse footoni siis, kui elektron langeb aatomis kõrgema energiaga tasemelt ehk ergutatud olekust madalama energiaga tasemele. Enamikel juhtudel kiirgavad ergutatud elektronid valgusfootoneid iseeneslikult. Seda kutsutakse spontaanseks emissiooniks. Vähestel erijuhtudel aga takistavad ergutatud olekute omadused elektronidel valgust kiirata ilma, et footonid poleks valla pä...
Negatiivse tagasisidega k2=0,1; 2; 4.5; Positiivse tagasisidega k2=0,01; Joonis 10. Integreeriva lüli võimendusega tagasiside skeem Joonis . Integreeriva lüli tagasiseda graafik lühema aja jooksul Joonis . Integreeriva lüli tagasiside graafik pikema aja jooksul Järeldus: Graafikutelt on näha, et negatiivse tagasiside puhul stabiliseerub signaal seda kiiremini ja madalama signaali nivool, mida suurem on võimendus tagasisides. Positiivse tagasiside puhul signaal suureneb aja möödudes. 2.2. Integreerivale lülile tagasiside integreeriva lüliga. Negatiivse tagasisidega. k1=1.1; k2=0.2;2.5;5. Joonis . Integreeriva lüli integreeriva lüliga tagasiside skeem Joonis . I ntegreeruiva lüli integreeriva lüliga tagasiside graafik Järeldus: Graafikult on näha, et muutes integreeriva lüli negatiivses tagasisides integraatori võimendust suuremaks, muutub võnkumise amplituud ja periood väiksemaks. 2.3
marginaalinõudeid kätkeb endas lisariske. Kui alusvara väärtus liigub müüja positsioonile vastupidises suunas võib müüja maaklerfirma nõuda suurte täiendavate marginaalimaksete sooritamist. Kui seda ei tehta, on maaklerfirma õigus likvideerida lühikese etteteatamisajaga või etteteatamiseta müüja kontol olevad optsioonipositsioonid ja muud väärtpaberipositsioonid. 5. Kuna optsioonis sisalduv võimendus võib kaasa tuua alusvara hinnamuutuste mõju suurenemise optsiooni hinna suhtes, võib katmata ja maandamata riskiga optsiooni müüja risk osutuda palju suuremaks kui alusvara lühikeseks müüja risk. 6. Asjaolu, et optsiooni müüjat ei pruugita optsiooni kasutamisest kohe teavitada, kujutab endast spetsiifilist riski müüjatele, kes kirjutavad katmata physical delivery ostuoptsioone, mida saab kasutada
5. Milline on Euroopa standarditele vastava telefonijaamaga ühendatud abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali (siinuseline)
suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus sec 2 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on ruutmeetrit 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T = 1 × 10 -13 W 8. Radar asub kõrgusel H m. Leida radari : · Tegevuskaugus · Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures. · minimaalne tegevuskaugus · kauguse lahutusvõime · kiiruse lahutusvõime · asimuudi lahutusvõime
Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega. 16. Võimendus Võimendus tuleneb püsikuludega seotud varadest või kapitalist, eesmärgiga suurendada ettevõtte omanike tulusid. Üldiselt põhjustab võimenduse suurenemine riski ja tulu suurenemist ning võimenduse vähenemine põhjustab riski ja tulu vähenemist. Võimenduse ulatus kapitali struktuuris (võõrkapitali ja omakapitali kombinatsioon) mõjutab märkimisväärselt selle väärtust, mõjutades riski ja tulu. Võimendus jaguneb 3ks.
kõige rohkem inimesi ära see ei ole meie töö, kindlasti mitte. Sest tavaliige kui suudab välja jaotada 20-30 kaarti, siis ettevõtte suudab välja jaotada sadu kui mitte tuhandedi kaarte. Ehk Lyconeti liikmena sa võid ära registreerida mõne ettevõtte ja ettevõte jaotab välja väga palju kaarte sinu eest. Sest sinu jaoks ju ei olnud vahet, kes selle kaardi välja andis või kui kaugel ta sinust on kogu käibe sa korjad igalt poolt kokku. Võimendus läbi ettevõtete. Kuid kus see tõeline jõud sinu ostukogukonda tuleb on see, et kui sa oled välja jaotanud teadud hulga kaarte. Meie tutvusringkonnas on täna inimesi, kes võib-olla ütlevad, et ma ei taha seda kaarti, on inimesi, kes ütlevad, et noh ma kasutan seda kaarti ja mingil hetkel mõni inimene ütleb, et need, kes on näinud esitlust et see karjääri slaid, mis seal oli, seal olid päris sellised huvitavad numbrid. Võib-olla ma olen tüdinenud täna
kõige rohkem inimesi ära see ei ole meie töö, kindlasti mitte. Sest tavaliige kui suudab välja jaotada 20-30 kaarti, siis ettevõtte suudab välja jaotada sadu kui mitte tuhandedi kaarte. Ehk Lyconeti liikmena sa võid ära registreerida mõne ettevõtte ja ettevõte jaotab välja väga palju kaarte sinu eest. Sest sinu jaoks ju ei olnud vahet, kes selle kaardi välja andis või kui kaugel ta sinust on kogu käibe sa korjad igalt poolt kokku. Võimendus läbi ettevõtete. Kuid kus see tõeline jõud sinu ostukogukonda tuleb on see, et kui sa oled välja jaotanud teadud hulga kaarte. Meie tutvusringkonnas on täna inimesi, kes võib-olla ütlevad, et ma ei taha seda kaarti, on inimesi, kes ütlevad, et noh ma kasutan seda kaarti ja mingil hetkel mõni inimene ütleb, et need, kes on näinud esitlust et see karjääri slaid, mis seal oli, seal olid päris sellised huvitavad numbrid. Võib-olla ma olen tüdinenud täna
4. SuperregeneratiivVV KT – elektronvõti JS - juhtskeem K J Sisen KS Detekto MS dring Katkestatakse tagasisidest helisagedusega, sest kõrgema sagedusega tundlikkus suureneb ja võimendus suureneb 106 kordseks, kuid selektiivsus ei parane. Juhitavat tagasisidet katkestatakse elektronvõtmega. Sageduse muundamise põhimõte Fvs f sign f oss , kui f sign f oss spekter ei pöördu ümber ! Fvs f oss f sign , kui f oss f sign spekter pöördub ümber !!! fvs Ka sageduste liitumine on põhimõtteliselt võimalik. Kui ebalineaarsele elemendile peale anda
CE 5.3. Küsimused analoogelektroonikast 1. Milline seade on mittelineaarne? Seade mille väljund karakteristik on mittelinearne, diod, transidtor. 2. Millised seadmed on lineaarsed? Resistor 3. Kui mahtuvus ja induktiivsus on 0,1, millega võrdub siis resonantssagedus (ligikaudu)? f =1/(2**)=1.6 4. Loetle salvestusahela komponendid. Kondensaator, induktiivsus 5. Mida nimetatakse sageduskarakterisikuks? . 6. Kui K = 10, millega võrdub siis võimendus nimiribas? 10 7. Milline on sagedusriba tööstuslikes seadistes? MHz,GHz 8. Milline on sagedusriba audioseadmetes? kHz, MHz 9. Milline on sagedusriba mobiiltelefonides? MHz, GHz(300 MHz kuni 2 GHz) 10. Kuidas muutub võimendustegur negatiivse tagasiside korral? Väheneb 11. Kuidas muutub võimendustegur positiivse tagasiside korral? Suureneb 12. Kuidas muutub võimendustegur nimiribas negatiivse tagasiside korral? Väheneb 13. Kuidas muutub võimendustegur nimiribas positiivse tagasiside korral
töötab sisendpingele vastu. See tähendab, kui sisendpinge suureneb ja püüab suurendada sisendvoolu, siis suureneb pingelangu tõttu emitteri pinge püüdes vähendada sisendvoolu. Tulemusena jääb sisendvool väiksemaks kui ühise emitteriga lülitusel ja sisendtakistus on küllalt suur ulatudes kuni 50k-ni. Väljundvool, milleks on emitterivool on märksa suurem sisendvoolust ja see tõttu saadakse nii voolu kui ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi. Tema vähenemine on seletuv sellega, kollektor on konstantse pinge all ja kõik väljundpinge muutused toimivad emitter-siirdele tuues kaasa tugevaid väljundvoolu muutusi. 31. Vaakumdioodi klaaskestas paiknevad kaks elektroodi: katood ja anood. Vaadeldud vaakumdioodi mudelis on anoodiks metallplaat ja katoodiks spiraali keeratud peen traat. Spiraali otsad on ühendatud kahe kandetraadiga, millest kumbki on varustatud väljaviiguga.
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääs...
· lülitusi, tagades ka võimenduse parema kvaliteedi. · Kasutatakse põhiliselt võimenditena, generaatorites, aktiivfiltrites, pinge- ja voolustabilisaatorites jne. · Sisendvool,võimendustegur,talitluskiirus Joonisel: Pingestamine kahepoolse toiteallikaga OV Diferentspinge ja ühispinge Ud = U1 U2 Uü = (U1 U2 ) /2 OV tunnussuurused 1. Võimendustegur e. diferentsiaali võimendus Kd on väljundpinge ja seda esilekutsunud diferentsiaalpinge suhe. Andtakse null sagedusel nimitingimustel 2. Ühissignaali võimendustegur Xü (CMRR- common mode rejection ratio) on võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe. Ühispinge ja ülekandetegur on väljundpinge ja selle esilekutsunud ühispinge suhe 3. Nihkepinge (Un) on diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendada OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks null
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
