Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalid I Keraamilised ja sideained - mõisted ja muu oluline (0)

1 Hindamata
Punktid
Keraam. mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg: haprus ,suur kaal,energiamahukas toot .Tooted: plaadid , tellised ,sanitaartehnika(WC-potid, valamud ).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel (Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne &hästi vormitav materjal.Savi kuumut .:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld, turvas ).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse, erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat . vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse. Vormimine :toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus-&jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult. Glasuur .:toimub kas enne v.pärast toote põlet. Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad.(kare pind). Savitellis :põhisuurused:250x120x65 v .250x120x88.Täist-s:külmakindlus>15ts,tihedus 1850kg/m3.Kasuta:põhiliselt seinte ja sammaste ladumisel.Auk-:tihedus 1400kg/m3,külma.>15ts,moodultellis>250x120x88mõõtudega. Viimistlus -:külma>25ts,veeimavus6..12%.Ahju->kuumakindlam&kuulub raskeltsulavate mater hulka.Šamott>valmis suure tulekind savist ,millele on liiva asemel juurde lisatud põletaud&seejärel jahvatatud savi.Levi mõõt:230x113x65. Erikuju tel:mõeldud peamiselt restaureerimistöödeks&tehakse neid eritellimuse järgi.Porotherm kärgtelker plokk ):toodeta parim kvalit savist.12N/mm2 tugevus võimaldab konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Punn -soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks &ökonoomseks.Tellistähis:VTT-65(paks)>vääriktäistellis, KTT>kortsna täistellis.FAT>fasaadiauktellis.Keraam katusekivid:nägus,tulekindel&vastupidav,Neg>suur kaal,haprus,nõuab suurt katusekallet.Enamkasut:S-kivi&valtskivi.Nõuded katusekivi : külma>25ts,kivide veeima.mitte üle 10%,pragudeta,deformat,ühtlase struktuuriga& lubjakivi tükkideta kivid peavad olema,mis põletatud&kuivat.ühtlaselt.Keeram plaadid: 4 rühma jagunevad:Põrandaplaadid enamasti sileda pealispin,harvem reljeefse pinnaga.Värvus sõlt. savist&on enamasti kollane,pruun,punane v.valge.kõvadus 6-7,külma>35ts,
veeimavus 3-6%, paindetug .>25N/mm2.Ker põrandad:vee-&kulumiskindlad,kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust.Neg>nende suur soojajuhtivus (põrand külm),jäikus(ei summuta müra). Siseseina -esikülg enamasti sile,tagakülg alati releefne.Mõõdud on väga erinevad,3-5v.5-7. Kaetud seinad:veekindlad,kergelt pestavad,ega vaja mingit viimistlust .Fasaadi-on gla-tud või glamata.Külma>25ts.Mosaiik:väga väikesed,serva pikkus20.50mm.Turust. enamasti kuni 1m2 suuruste vaipadena.Kasuta:põrandate&välisseina paneelide katteks.Hea teha kumerusi.(aurusaunade isted ja põrand)Kermsiit:e.kergekruus(nt:FIBO) Valmista kergeltsulavatest paisuvatest savidest,mis segata veega. Kuulide poorsus 70%,tihedus 600kg/m3. Kergkruus :keraamiline,tulekindel looduslik toode.Neg>väga kallis.FIBO kergkruus:põlematu&külmakindel,*ei karda niisk ,kemikaale,ei hallita,mädaneAhjupotid:tehtud puhtamatest savidest.Kasut: ahjude ,pliitide,soojamüüride väliskestana.Ahjupot. ühendatakse elastsete plekk -klambritega,mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda.Gabariitmõõduks:175x85x30&veeimavus >10% MINERAALSED SIDEAINEID :ehituses sideain nim materjali,millega liideta teisi(teralisi)materjale.2liiki:orgaanilised ja mineraalsed.Org sidea:ei kivistu,nad seovad oma kleepumisega.Mineraalsel sidea:protsess toimub vedelast olekust kivitaoliseks(pulbrikujulised).Kasut segata:neid veega,kivistumisel tekib sideaine ,mis loodab kokku teisi materjale.Kivist järgi jagata:õhk-&vesisideaineteks.Keraam sideained :lubjad,kipsid, vesi- klassid , tsemendid .Õhklubi:nim põhiliselt CaO v. Ca(OH)2 sisal materjali,mis aeglaselt õhu käes kivineb reageerides õhus oleva CO2. Tooraine : lubjakivid ,kriit ja muud CaCO3 sisal kivimid.Loodus .lubjakivid lisandid: dolomiit ,savi(mitte üle 6%), kvarts .Põletatud lubi :CaCO3=CaO+CO2,tooraines sisal lisandid põhjus põletustemp languse. Lisaainete mõju lubja kvali :*kipsilisand>1%line CaSO4 lisand viib alla lubja plastuse,*Lähtematerjali tihedus on suur,tõuseb põletustemp.Põl.ahjudest saada.kust.mata tükklubi,mis on poolfabrikaat.Kus.lubja puudus:suur mahukahan,kõrge kustu.temp&töö ohtutusnõuded.Lubja kust.:seisneb selles,et see segat . veega&toimub reaktsioon,kus eraldab soojust(Q),seejuures soojeneb mass vee keemiseni.Tuleks hoida temp.60.80C,et ei toimuks ülekuumenemist.-Jahva.:enne kustutamist kiirendab kustutamist tunduvalt.-omad.:füs näita.>iseloomust.lubja peensust,tema kustut.eralduvat soojust,mahupüsivust.Kasut:krohvimördid segus kipsiga, kuivsegud ,lubivärvid. Turus :kus.mata tükklubjana, jahv .kustut.lubj&pulbriks kustut.lubj.Ehituskips:Kipssideaineteks nim.peeneks jahva. Tehislikust v. Looduslikust CaSO4 sisal. toorainest põlet.produkte.Madaltemp. sideained:iseloomulik kiire kivinemine.>ehituskips,vormikips. Kõrgtemp.-:omane aeglaane kivinemine>kõrgpõlet.kips.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,* keetmisel soolalahustes.2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain.tugeklassid võivad olla 2..25.Painde-&survetug.kontrolli.kipsitaignast valatud standardsete proovikehadega1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min.&peab lõppema 6- 30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Madaltemp. kipssideaine .kasut: *meditsiinis kasut.kiire kivinemis.ehituskipsi sorte*keskmise v.aeglase kivine.kasut krohvides*arhitekt.elementide valmistamiseks.Plussid:kiire tardumineNeg:suht.väike tug&nõrk veekindlus.Transpordi.&hoitakse paber-v.kilkottides kaitstuna niiskuse eest.Pikaajalisel seismisel kipsi aktiivsus langeb.Vesiklaas valmista.jahvatatud kvartsliivast&kaltsineeritud soodast v. NaSO4. -kasutamine:>vesiklaas kivistub kuivamise&õhu CO2 toimel.-kasutusalad:*liivapinnaste tugevda.*liivapin.veetihedamaks muutmine*puidu tulekaitsevärvides.Portlanditsemendi tootmine:>Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi&savi.Toodetakse kuiva- v.märja menetluse järgi.Tsemendi tootmine skeem>tooraine kaevan.>segu ettevalmis.(purust, kuivatamine )>toorsegu põlet. klinkri saamiseks>klinkri&kipsi koosjahvat tsemendi saamiseks>tsemendi ladust .&pakkimine.Ettevalmistus>lubjakivi purustat. killustikuks>segatak. savi&veega&jahvatat. Kuulveskis pastataoliseks massiks-lobriks.Kuulveski kuj.endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit,milles ümmargused malmkuulid&need kuulid üksteise vastu kukkudes&hõõrudes peenestavadki materjali.Tsemendi koostis: aliit ,beliit ,trikaltsiumaluminaat, tseliit .Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka.Suure aliidi sisal.tsemendid on tug.&kiiresti kivinevad.Aliit-tekkimise kogus oleneb CaO küllastusest tooraines,ahju temp&jahutusprotsessi kiirusest.Tekkimiseks peab temp ahjus olema >125C.Beliidirikkad klinkrid on aeglaselt kivinevad.Tseliit-mida suurem on tseliidi sisal.võrreldes aluminaadi sisal,seda püsivam on portlandtsement .Tsemendi tardumine(pehme poolmass)&kivistumine(tekib tehiskivim,võtab vastu tugevust): Tahkumine -pooltahke massi ühendeid,mis moodus .tsemenditerakeste ümber kleepuva kile v.kile,mis kleebib tsemenditerakesed omavahel kokku.Tsemendi kivis .:geeli kristalliseerumist kui tekib tsementkivi. Tardumisel &kivistumisel eraldub vähesel määral soojust.Normaalseks kivistumistingimusteks loetakse õhu temp. 20C&suhteliselt niiskust 95%. Portlandtsemendi omadused:Normaalne veesisaldus >vee hulk %-des tsemendi kaalust,mis on vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks.Tihedus:1250kg/m3, erimass 3,10g/cm3 Tug.klass:tähtsaim tsemendi kvaliteedi määraja,mis näitab tsemendist, liivast &veest valmis. Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel&kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda. Portlandtsemendi kasut. Tsementi kasut:peamiselt betoonide &mörtide sideain.Mörtides kasut.madalamarglisi&odav.tsemente,kuna mört ei nõua suurt tug. Raudbetoonkonstruk.tuleb kasut.kõrgemamargilisi tsemente. Tsemen . korrosioon -tsementkivi kahjustamist mitmesug.välismõj.toimel. Eritsemendid :Valge portlandtsement>valmist. puhtast kaltsiitkivist& valgest savist.Sellest saab valmis.valget mörti&betooni.
Hüdrofoobne tsement -saada.tsemendiklinkri jahv.koos hüdrofoobse lisandiga.(nafteen,oleiinhape).
Tse. terad kattuvad hüdrofoobse kilega &kaotab oma hüdroskoopsuse>tse.säilib kauem,isegi niisk.keskkonnas.Hüd.tse.tehtud betoon tuleb mõnevõrra hüdrofoob.imeb endasse vähem niis.&on külmakind.Omadused samad,mis portlandtse.`il.Kiirkivis.tse.> eeliseks on 3päevaga saavutatav survetug.40N/mm2,28p.>55N/mm2.Räbutse.-saada. Portlandtse.jahv.koos kõrgahjuräbuga.Räbu võet.30.70%klinkri massist.Jahv.räbul>sideaine omad.Räbutse.tardub aegla,sobiv eriti betooni valmis.Kõrg temp.eri riku räbutse.kristallvõret.Hüdrauliliste lisand. tsemen .-mineraalained, mis seovad tse.oleva ja kivis.tekkiva lubja&muuda.selle vees lahustumatuks suuren .tsemendi vastupanu korrosio.Lisandid:diatomiit,treepel,vul. tuff ,samuti räbud tuhad. Aluminaattse.> valmi.lubjast&bok.
Kiirelt kivistuv,suure tug.sideaine.Normtug.saavutab 3p.&sellest esimesel päeval 85%.Talvis.töödel kasulik,kuid suvel kahjulik kõrge temp tõttu,mil aluminaattse.tug.langeb.Kasut kohta.kus vajalik kiire kivis.suurem keem.püsivs&talv töödel.KLINKER-glasuurimata ning paakunud pruun.-musta värv.ker.toode.Paisuv tse.>saada. portland -v.aluminaattse.klinkrist,millele jahv.juurde paisumist põhjus.lisandeid. Paisu .tõttu ta tiheneb&täidab hästi vormid.Jagatakse tardu.-aegade järgi kiir-&aeg.tarduvaiks.Põlevkivituhksideained:Põlevkivi>koosn.org.osast,mis kütmisel ära põleb&minera.osast,mis tuhana järgi jääb.Seda köeta.kas tükkidena restkold.v.pulbrina nn.tolmküttekol.Eesti suured elektrija.töötavad pulberpõlevk.baasil.Põlevkivitse.>saada.tse.klinkri jahv.koos filtertuhaga.Tse.tug.klassid:42,5&52.5.On plastsem segu,tug.kasv kivis.algul on kiirem&mahupüs.on parem.Eriti sobiv>aurutamisega kivis.betooni valmis,kuna kõrge temp.ei kahjusta tema lõpp.tug,sobilik suurte konstruktsioonide valmis`el.Segutse.>sisal.klinkrit,tuhka, lubj.kivi.Tug.klass>32.5,sobilik mört valmis.Kukermiit>põlevk.tuha baastil tood .toode.Eesti tse. liigitus>CEMI(52.5R)>portlandtse.tuge.52.5,kiirkivis.tse.CEMII(42.5)>portland- komposiit -tse.tug.42.5,aeg.kivistuv tse.
Lk 16-17 meetodid eraldi lehele.
Ehitusmaterjalid I Keraamilised ja sideained - mõisted ja muu oluline #1 Ehitusmaterjalid I Keraamilised ja sideained - mõisted ja muu oluline #2 Ehitusmaterjalid I Keraamilised ja sideained - mõisted ja muu oluline #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Argo Õppematerjali autor
Kontrolltöödeks valmistumiseks paras materjal. Peamised teemad: * Keraamilised materjalid* Keraamilised plaadid* Mineraalsed sideained* Tsementide eriliigid* Põlevkivist ülevaade

Sarnased õppematerjalid

Ehitusmaterjalide II - eksam
7
odt

Ehitusmaterjalide II - eksam

Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.Kasuta:põhiliselt seinte ja sammaste ladumisel.Auk-:tihedus 1400kg/m3, külma.>15ts,moodultellis>250x120x88mõõtudega.Viimistlus-:külma>25ts,veeimavus6..12%. Ahju->kuumakindlam&kuulub raskeltsulavate mater hulka.Samott>valmis suure tulekind savist,millele on liiva asemel juurde lisatud põletaud&seejärel jahvatatud savi.Levi mõõt:230x113x65.Erikuju tel:mõeldud peamiselt restaureerimistöödeks&tehakse neid eritellimuse järgi.Porotherm kärgt.:toodeta parim kvalit savist.12N/mm2 tugevus võimaldab konstruk- tsiooniliselt keerukate majade ehitamist.Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks,kiireks&ökonoomseks.Tellistähis:VTT-65(paks)>vääriktäistellis, KTT>kortsna täistellis

Ehitusmaterjalid
Materjaliõpetuse konspekt Sirle Künnapas
24
docx

Materjaliõpetuse konspekt Sirle Künnapas

Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: -killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; -sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad); -välistrepiastmed; -plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; -skulptuursed detailid jne. 2.SETTEKIVIMID Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on

Materjaliõpetus
Eksami küsimuste vastused
32
doc

Eksami küsimuste vastused

tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

c) Põlevad ­ Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Kõik orgaanilised ained, mida pole immutatud antipüreeniga. 5) TULEKINDLUS ­ materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Materjalid jaotatakse: a) tulekindlad, b) raskelt sulavad, c) kergelt sulavad materjalid. Kõrgeid temperatuure taluvad nt keraamilised materjalid. 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1. TUGEVUS ­ materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS ­ kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Rs = P/A (N/mm 2) Rs-survetugevus, P-purustav jõud (N v kg), A-proovikeha ristlõike pindala (mm2) 1.2

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

kokkukleepumise tagajärjel. · Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. · Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : 05.05.2014 · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepiastmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 16. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes.

Ehitus
Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID
34
docx

EHITUSMATERJALID

siseseinte ehitamiseks. FAT kasutuskohad- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. võib olla kas täis- või auktellis Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. 22. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-11000C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata

Ehitusviimistlus
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1

Ehitus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun