Leemeks sobivad: leivakalja, peedipuljongit, tomatimahla, erinevad piimatooted. Koostisaineid tükeldatakse ühtlase suuruse ja kujuga tükkideks. Täiteaineid segatakse supileeme sisse. Supp maitsestatakse soola ja suhkruga. Kasutatakse ka muskaati ja maitsesoolasid, mitmesuguseid maitsetaimi. Serveeritakse 6-8kraadi juures. 15. köögiviljade tükelduskujud- Mirepoix kuup 1-3cm Paysane kuup 1-1,5cm Brunoise kuup 3-5mm Julienne ribad (tuletikk) 16. bechamel kaset- ROUX 160. Piim kuumut loorberi ja sibulaga keemiseni ja jäetakse seisma pooleks tunniks. Valmist segu: rasvaine sulatus, juurde jahu ja kuumut. Seejärel piim ja tükeld sibul. Keema vispliga segades. Keeta 3-5min. kurnatakse. 17. veloute kaste- ROUX 120 rasvaine pannil, juurde jahu, kollakas värvus. Jahtub, seejärel segades juurde puljong, kuumut keema, ja siis madalal kuumusel 30min. kurnatakse ja maitsest. 18. pruun põhikaste- kasutataks pruuni puljongit , pruuni uluki v vasika puljongit, pruuni
pKa 0,70 1,48 2,86 4,76 Elektronaktseptoorse rühma mõju väheneb kui see rühm asub kaugemal karboksüülrühmast. Karboksüülhapete valmistamine 1. Alkeenide oksüdatsioonil - 1) KMnO 4 , OH RCH CHR' RCOOH + R'COOH kuumut. 2) H3O+ 2 Aldehüüdide ja primaarsete alkoholide oksüdeerimisel + - 1) Ag O või Ag(NH3 )2 OH 2 R CHO + RCOOH 2) H 3O - 1) KMnO 4 , OH RCH 2OH kuumut.
Pehmete plastide remont Pehmete TP vigastusi on võimalik parandada tööstusliku kuumaõhupuhuriga 1. Õgevendatava detaili ettevalmistus - tehakse see koht veega niiskeks, et soojus ei leviks laiali. 2. Õgevendatava detaili kuumutamine - sobivad kuumapuhur, soojapuhur või infrapunakuivati. Kuumut. temperatuurini, kui detaili on tagant tuline katsuda. 3. Õgevendamine - kasut. puuklotsi või vasara vart. Väikese vigastuse korral võib kasut lusikat (jahut. kiiresti maha) 4. Jahutamine- detail jahut kohe pärast õgvendamist külma vee ja svammiga või suruõhuga. 5. Lõppviimistlus
OKSIIDID 1.Aluse.oksiid+hape = sool+vesi ( O+2HCl=2NaCl+ O) 2.Aluse.oksiid+happ.oksiid=sool (CaO+ =Ca ) 3.Metal.oksiid+vesi = alus (BaO+ O=Ba(O ) 4.Metal.+hapnik = alusel.oksiid 2Mg+ =2MgO) 5.Hüdr.oksi.+kuumutamine = oksiid + vesi (Ca(O =CaO+ O) 6.Karbona.+kuumut. = alusel.oksi.+hap.oksii. (CaC =CaO+C ) 7.Happe.oksi.+alus = sool+vesi (C +2LiOH= + O) 8.Happe.oksi.+alusel.oks. = sool ( +CaO=2 (P ) 9.Happe.oksi.+vesi=hape (C + O= ) 10.Mittemet.+hapn. = happe.oksi. (S+ =S )
16 Puur 105WCr6 10 17 105WCr6 16 18 105WCr6 20 19 105WCr6 25 20 105WCr6 32 3.Kodutöö kirjaliku aruande sisu: 3.1 Ülesanne 1 kirjalik lühiülevaade 3.2 Täitke ülesande (p. 2) lahenduse tabel: Nr C% Karastus Kuumut. Jahutus- Noolutus Saadud Saadud - aeg, min keskkon - tõmbe- kõvadus temperat. d temperat. tugevus HRC 3.3 Põhjendage kirjalikult tabeli täitmisel tehtud otsuseid, kirjutage välja kasutatud valemid ja arvutuskäik ning viited kasutatud tabelitele või graafikutele kirjandusest. 4.Vajalik kirjandus: 4.1.Enn Hendre jt. Materjalitehnika. Õpperaamat
Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune
läbi ainult üks alküülimine. Seejärel monoalküülatsetoäädikhappe ester hüdrolüüsitakse, kasutades lahjendatud NaOH või KOH lahust. Sellele järgneval segu hapestamisel saadakse alküülatsetoäädikhape, mille kuumutamisel 100 oC juures toimub -keto-happe dekarboksüülimine. O O O O lahj. NaOH - + CH3C CH COC2H5 kuumut. CH3C CH CO Na R R esterrühma leeliseline hüdrolüüs O O O H3O+ kuumut. CH3C CH C OH 100 oC CH3C CH2 R + CO2 hapestamine R b-ketohappe dekarboksüülimine Etüülatsetoatsetaatanioon on sünteetiline ekvivalent atsetoonist saadud
kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str ei moods ja nad jäävad väljavenitatud niitjateks.*4 järk str on kui ühinevad omavahel 2 või enam polüpeptiidimmoodustutb valk.*valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks.valk strk muut *valgulahustit kuumut siis soojusenerg toimel nõrgad keemili sidemed katkevad.selle tulemusena kaotab valk esmalt 3 ja siis 2 järku struk.Sellist nähtust nim denaturatsiooniks.*valke võivad veel denatureerida mehaan tegurid:happed,raskmetallid,ioniseeriv/ultraviolettkiir jne.*selle käigus häviv kõrgema järk stru,peptiidsidemed ei katke.*organismis lagundatakse valgu mol aminohapeteks vastavate ensüümide toimel.*Renaturatsioon-denaturatsiooni pöördeprotsess
o C (martensiidi tekkimise algus). Süsinikteraseid karastatakse vees. Vesi jahutab 300…200 oC piirkonnas liiga intensiivselt, kuid vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt ainult piirkonnas 650…500 oC.Need on vee kui kasutatavama karastusvedeliku põhilised puudused. Süsinikteraseid aga karastatakse kõige sagedamini martensiidile, mis kindlustab maksimaalse kõvaduse. Noolutusviisid ja nende kasutusalad. Nr Nimetus C% Karastus- Kuumut. Jahutus- Noolutus- Saadud Saadud temperat. aeg, min keskkon temperat. tõmbe- kõvadus d tugevus HRC 1 C40E 0,4 810-850 oC E– Karastu 500...650 630 15...35 40min s o C N/mm2
noolutamist). Lõõmutamise peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusioon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Lõõmutamise tulemusena suureneb platsus, paraneb surve- ja lõiketöödeldavus, vähenevad sisepinged ning struktuur peeneneb. 4 Ülesanne 2 Nr C% Karastus- Kuumut. Jahutus- Noolutus- Saadud Saadud temperat. aeg, min keskkond temperat. tõmbe- kõvadus tugevus HRC
Niiviisi asendatakse karedust põhjustavad soolad järjestikku H+- ja OH--ioonidega, mis moodustavad vee: H++OH-=H2O. Ca2+ vahetumine: 2Na+R(t)-+Ca2+(l) Ca2+ (R)2(t)+2Na+(l); Cl-- iooni vahetamine: R+OH-(t)+Cl-(l) R+Cl-(t)+OH-(l). Sellist demineralis. vett kasut laialdaselt nii laborites kui ka tööstuses; 3)mitmed eri tüüpi meetodid (kasut vähem): membraan-filtrimine, ka kemikaalide kasut, mis sadestavad ebasoovitavad katioonid vähelahustuvate ühenditena. Vee kuumut iile 65 °C laguneb HCO3 = H+ +CO32-, siis sadestub välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent, milles on veel Fe2O3*nH20 ja CaMg(CO3). Põhjavee Fe2+ kokkupuutel õhuga: 2Fe2++0,5O2+H2O2Fe3++2OH- tekib Fe(OH)3 sade (punakaspruun). Kui see õhuga kokku puutunud vesi juhtida läbi liivafiltri, saab vähend Fe2+ sisaldust vees.. 13. Vee dissotsiatsioon, pH. pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt
rikastamiseks lämmastikuga, s.o nitriitimist. [1] 2. Antud detailide termotöötluse viisid ja reziimid 1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E 2. Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125 Noolutus Saadud Karastus- Saadud Kuumut. Jahutus- - tõmbe- Nr C% temperat. kõvadus o aeg, min keskkond temperat. tugevus, C o HRC C N/mm2
Q = dU + dL, [J]; q = du + dl, veeaur I(rõhu järgi). 2.Tabel temperatuuri järgi. 3. Vee- olukorda. Nendeks on: siseenergia u,[J/kg]; entalpia h, [J/kg], kus q- soojushulk; du- siseenergia muutus, ja ülekuumendatud auru tabel. Diagrammid: pv; Ts ja hs. [J/kg]; entroopia s,[J/kg]. Sõltumatud olekuparameetrid muutub tehtud töö arvel; dl- mehaniiline töö. 19.Vee isobaarne kuumutamine. Vee kuumut all on: 1.Erimaht(keha massiühiku maht) v=1/, [m3/kg]. 12.Termodünaamilise keha erisoojused. mõistame vee temp. tõstmist algolekust kuni antud 2.Tihedus(on erimahu pöördväärtus)=M/V=1/v, Termodünaamilise keha erisoojuseks nimetatakse rõhule vastava küllastustempini. Sagedamini vee kuumut [kg/m3].3
Survetug.määrat.prisma`l7&28p.20C&>90%niisk.juures kivin.proovik.Füs.näit.iseloom.lub.peensu. Tema kustumisel.erald.soojust&mahupüsi.Samuti vaadel.tehnoloog.&kvaliteedinäita.Kustu.kiirus näit.mitme minut.pulberlup.&vee segu temp tõus.max`ni.standardse katse juures.Jagat:*kiire.kustu. *keskmi.-*aegl.-Kasut:*kuivsegud*lubivärvid*krohvimörd.segus kipsiga.24.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes. 2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain. tugeklassid võivad olla 2..25.Painde-&survetug.kontrolli.kipsitaignast valatud standardsete proovikehadega1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min
Polütroopne protsessiks nim. sellist protsessi, mille käigus erisoojus ei muutu. s.t. sellist protsessi, mis allub võrrandile T•ds/dT=c=const. Polütroopse protsessi põhivõrrand on –pvN =const p v 6. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. 1.küllastunud veeaur I(rõhu järgi). 2.Tabel temperatuuri järgi. 3. Vee- ja ülekuumendatud auru tabel. Diagrammid: pv; Ts ja hs. Vee isobaarne kuumutamine. Vee kuumut all mõistame vee temp. tõstmist algolekust kuni antud rõhule vastava küllastustempini. Sagedamini vee kuumut käigus tema rõhk ei muutu= isobaariline protsess. Seda seletab Ts-diagramm. Joonis: T s Vee aurustumine. Vee aurustumise all mõistetakse sellist TD pr, kus küllastustempl olev vesi muudetakse isobaarilises kuumutamisprotsessis kuivaks küllastunud auruks. Aurustumissoojus r : r=h``- h`=(u``-u`)+p(v``-v`). Veeauru ülekuumendamine.
kehale. kogu süsteemile antud soojus muutub jäägitult tööks. rotsesside korral süsteemi entroopia kasvab. 18. ja 19. Protsessid vee ja veeauruga. Vee kuumutamine. Vee aurustumine. Veeauru ülekuumendamine. 1.küllastunud veeaur I(rõhu järgi). 2.Tabel temperatuuri järgi. 3. Vee- ja ülekuumendatud auru tabel. Diagrammid: pv; Ts ja hs. Vee isobaarne kuumutamine. Vee kuumut all mõistame vee temp. tõstmist algolekust kuni antud rõhule vastava küllastustempini. Sagedamini vee kuumut käigus tema rõhk ei muutu= isobaariline protsess. Seda seletab Ts-diagramm. ’ Vee aurustumine. Vee aurustumise all mõistetakse sellist TD pr, kus küllastustempl olev vesi muudetakse isobaarilises kuumutamisprotsessis kuivaks küllastunud auruks. Aurustumissoojus r : r=h``-h`=(u``-u`)+p(v``-v`). Veeauru ülekuumendamine
Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Sõltuvalt temperatuurist on raua- süsin. Sulamites järmised struktuurid: NB! Ac1- 727C- alumina kriitiline piir kuumutamisel, Ar1-jahutamisel Ac3-830C- ülemine kriitiline piir kuumut. Ar3- jahutamisel Alatetektoidsed terased C< 0,83% F+P struktuur Eutektoidsed terased C=0,8 % P struktuur ÜLEEUTEKTOIDSED TERASED C> 0,8 % P+T struktuur FERRIIT-pehme, plastne 727"C juures Perliit- ferriidi ja tsementiidi meh. Segu. Teralisel on head mehaanilised omadused. 727"C juures Austerniit- Temp. 1147"C väike plastsus ja tugevus. Tsementiit- C=6,67%, sulab 1600"C juures on väga kõva (800HB) Grafiit- vaba süsinik, pehme (3HB), väike tugevus. Terase struktuur toatemperatuuril.
ja loputatakse taas, seekord dest veega. 6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid Ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus, ultraheli, infrapuna, leegis kuumutamine, kõrge temperatuur. Kuumsteriliseerimine- mikroobide hävimine kõrgel temp. Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge niiskus sis. Vees keetmine- veg rakkude hävitamine 10- 30 min jooksul. Pastöriseerimine- alla 100c kuumut 15-20 sek. UHT- kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all. Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine- levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel
HOCN – vabas olekus on isovormi kujul, suht tugev hape; tiotsünaadid – vesiniktiotsüaanhape HSCN – kasut keemialaborites. Räni(Si)- Looduslik koosneb 3isotoobist. Maakoores leviku poolest 2.kohal, ehedalt looduses ei leidu. SiO2- palju eri teisendeid (liiv, kvarts), alumosilikaadid – keerukad ühendid (savid, vilgud). Si leidub väh määral taimedes ja loomades. Eraldas Gay-Lussac 1811. Saamine: liiva ja söe segu kuumut. Om: Kõva (mohsi skaalal 7), metalliläikega tume-hõbehall, haoete suhtes passiivne, madalal temp pass. Ühendid: ränidioksiid SiO2 (lev. aine lood.), kõva, raskesti sulatatav. Puhtal kujul - mäekristall. Kvartsi ja kvartsklaasi kasut UV-seadmetes, kellades, ultraheliseadmetes jm. Silaanid- värvitud, väheviskoossed, mürgised, lenduvad vedelikud, ebameeldiva lõhnaga, õhuga kokkupuutel plahvatavad. Ränihalogeniidid. Ränihapped – vees vähe lah ühendid
Leidumine looduses – tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O e. 2CaO·3B2O3·5H2O uleksiit CaNa[B5O6(OH)6]·5H2O e. Na2O2·2CaO·5B2O3·16H2O mitmesugused „boorakshüdraadid“: Na2[B4O5(OH)4]·3H2O e. Na2B4O7·5H2O Na2[B4O5(OH)4]·8H2O e. Na2B4O7·10H2O Na2B4O7·4H2O (kerniit) jt. Lihtaine saadakse neist mineraalidest: - kuumut. H2SO4·-ga (100°C), lahustumatu sade filtritakse - filtraat jahut. kuni 15°C; → H3BO3 (krist.) 2H3BO3 235°C B2O3 + 3H2O B2O3 –st boor: - amorfne: redutseerim. (Mg, Na, Ca, Zn, K): B2O3 + 3Mg → 2B +3MgO - kristallil.: B2O3 → halogeniidid (BCl3, BF3) redutseeritakse vesinikuga või lagundatakse (termil. dissots., 1000-1500°C) - ka mõned teised meetodid, eriti ülipuhta B saamiseks (BBr3 lagundam. hõõguval (1000-1500°)
järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord destileeritud veega. 6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid Ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus, ultraheli, infrapuna, leegis kuumutamine, kõrge temperatuur. Kuumsteriliseerimine- mikroobide hävimine kõrgel temp. Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge niiskus sis. Vees keetmine- veg rakkude hävitamine 10- 30 min jooksul. Pastöriseerimine- alla 100c kuumut 15-20 sek. UHT-kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all. Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine-levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel. Mehaaniline
Katte paksus 40 - 400µm. Selle meetodiga saadakse terasele kõige kvaliteetsem Zn-kiht: a) kuumpihustus kasutatakse vähe, on kasutatud plekkide korral, mis omakorda kaetakse polümeeridega; b) elektrokeemiline (galvaaniline) katmine detail on katood, Zn on anood, elektrolüüdiks Zn-soola lahus. Zn-kate on suht õhuke ja poorne, seetõttu detailid kasutamiseks sisetingimustes; c) difusioonimeetod - puhast detail pannakse koos Zn-pulbriga trumlisse. Trummel pannakse pöörlema ja kuumut Zn sulamistemp lähedale. Kasutatakse palju väikeste detailide katmiseks; d) tsinkpulbervärv on aine, mis moodustab sedavõrdu suure elektrijuhtivusega värvikile, et galvaanipaari ei teki terasega (teoorias). Zn-kihi kvaliteedi omadused: kihi paksus ja poorsus, homogeensus, ühtlane kate, lisandid (vähe Fe ja Cu-d), ühildumine terasega, vastupidavus korrosionile, terast kaitsvad omadused, vastupidavus mehhaanilistele mõjudele, kontrollivõimalused, sobivus värvimiseks
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
terast kaitsvad omad on väga head. Kuumtsinkimismeetodil tsingitud terasplekk on märksa peenema ja tihedama mustriga, kui seda on galvaaniliselt kaetud terasplekil (u. 10 x suurem tsingikristalli muster). Metallide korrosioonis on anood piirkond piirkond, kus toimub lagunemine. Anoodipiirkonnaks on korr-nud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korr-st puutumata met pind. 51. Difusioonimeetod - puhast det pannakse koos Zn pulbriga trumlisse. Trummel pannakse pöörlema ja kuumut Zn sulamistemp lähedale. Moodust õhuke Fe-Zn kiht; Zn-Al sulamist pinnakate 55% ja 6%. 52. Märguv vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2/gr).Vedelike tõusmine mööda kapillaare on põhjustatud pindpinevusjõust. Vedeliku ja tahkiste vastastikust toimet on võimalik juhtida nii: *vähendatakse vedeliku pindpinevust () või suurendatakse lisades pindaktiivseid aineid (seep, Na-ja K-fosfaadid);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
