Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kool
Eesti
Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985
Autor:
Juhendaja :
Koht ja aasta
Sisukord
Nõukogude võimu taastamine 3
Nõukogulik võimustruktuur 4
Territoorium ja haldusjaotus 6
Metsavendlus 7
Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine 8
Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolševistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas 9
Sula 10
Stagnatsioon 12
Venestamine 13
Kultuurielu 15
15
Lisad 16
Kasutatud materjal 21


Nõukogude võimu taastamine


Kogu Eesti
territoorium vallutati Punaarmee poolt uuesti 1944. aasta
hilissügiseks. Kuigi lääneriigid ei tunnustanud Balti riikide
okupeerimist ja annekteerimist de iure,
ei soovinud nad sattuda nende eest välja astudes konflikti NSV
Liiduga. Eesti, Läti ja Leedu olid ainsad riigid, mille iseseisvust
sõja lõppedes ei taastatud, isegi mitte NSV Liidu Kesk- ja
Ida-Euroopa satelliitriikide rahvademokraatlike režiimide vormis.
Anneksiooni
taastudes vallandus uuesti punane terror : arreteerimised, hukkamised,
sundasumisele saatmised ja muud inimõiguste brutaalsed rikkumised. Seekord oli kohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses
omavalitsuses. Kokku represseeriti Eestis aastail 1945– 1959 ühel
või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000.
Eestist deporteeriti kõik sakslased ja lahkusulised; terve põlvkond
eestlasi tõrjuti kõrvale võimalusest elada normaalset elu isegi
nõukogude mõõdupuu järgi. Võtmepositsioonidele kohalikus
administratiivaparaadis määrati eelkõige venelasi ja
venemaaeestlasi.
Kolme aasta jooksul,
1944–1947, viisid okupatsioonivõimud läbi uue nõukogude
maareformi. Taasnatsionaliseeritud maadel rajati lisaks olematu
tootmisvõimsusega väiketaludele ka riigimajandeid — sovhoose —
või jäeti need lihtsalt sööti. Maareformi üks põhieesmärke oli
eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse
uusmaasaajate kihi kujundamine.
Kogu Eesti rahvamajandus
Vasakule Paremale
Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #1 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #2 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #3 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #4 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #5 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #6 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #7 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #8 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #9 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #10 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #11 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #12 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #13 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #14 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #15 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #16 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #17 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #18 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #19 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #20 Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 224 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor celine Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid ­ lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ­ ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik

Ajalugu
thumbnail
5
doc

ENSV sõjajärgsed aastad

ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

ENSV

Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud ­ komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30

Ajalugu
thumbnail
3
doc

ENSV

Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud ­ komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30

Ajalugu
thumbnail
17
docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader

Ajalugu
thumbnail
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

tilise,   seadusandliku   ning   täidesaatva   võimu 1962­66 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid.   Nõukoguliku   võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle   kutsel   käis   kord   nädalas   koos   EKP kandjaks   oli   kommunistlik   partei,   mis   kandis Keskkomitee   Büroo,   kus   arutati   Eesti   NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega   seotud   küsimusi.   Keskkomitee Kommunistlik   (bolševike)   Partei   (EK(b)P), büroo   oli   paljuski   liiduvabariigi   tegelik seejärel   Eestimaa   Kommunistlik   Partei   (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegemist oli üleliidulise kommunistliku partei kohalikke   küsimusi.   Büroo   liikmeskond

Eesti ajalugu
thumbnail
20
xls

Tabel - Eesti NSV

1.Tabel (EESTI NSV) 1.Aeg 2. Liider NSVL/ENSV 3.Sündmused 4.Iseloomulikud jooned Stalinism 1944-1953 J.Stalin 1944.31.jaanur-Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni 1944.9.märts- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 1944.september-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse 1944. Saab N.Karotammest EKP KK I sekretär Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan-Eesti NSV Ülemnõukogu oma presiidiumiga Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peam: juunikommunistidest, korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest 1944.24.nov. kogu eesti territoorium on langenud Punaarmee kontro 1944.a inkorporiteeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (8)

katuha profiilipilt
katuha: Suur tänu !!!!

Väga hea !

22:01 10-05-2010
Milka profiilipilt
Milka: Väga hea oli :)

18:28 27-02-2012
sviiidi profiilipilt
sviiidi: tänan, oli abiks.
20:23 07-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun